nende Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood 74000091), esindaja Pille Pihler Kostja:
Menetluse liik
XX
(isikukood
XXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta XX apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 22. mai 2018 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-16550 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta XX menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda. Eesti Haigekassal ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Eesti Haigekassa (hageja) esitas 06.11.2017 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) ja YY vastu solidaarselt kahju 4743,55 euro hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Harju Maakohtu 19.03.2018 tagaseljaotsusega rahuldati hagi YY vastu ja temalt mõisteti välja Eesti Haigekassa kasuks ravikindlustushüvitise tagasinõude rahuldamiseks 4743,55 eurot ja riigilõiv 400 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Tagaseljaotsus jõustus 04.05.2018. Maakohus jätkas menetlust Eesti Haigekassa hagis XX vastu kahju hüvitamiseks kirjalikus menetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt tekitasid kostja ja YY ajavahemikul 20.06.2015 kuni 23.10.2015 tervisekahjustusi KK-le. Kannatanu vajas tekitatud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid ja kannatanule neid osutati. Hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi kokku 4743,55 euro suuruses. Hageja saatis 05.06.2017 väljastusteatega kostjale ja YY-le nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. Nõudesumma on tasumata.
3.Kostja avaldas vastuses hagile, et tal ei ole esitatud hagi osas pretensioone, kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tal võimalik nõutud summat tasuda. Kostjal puudub tööhõive, tööga kindlustatus, ta viibib vabaduskaotusliku karistuse kandmisel, osaleb õppetöös ja käib koolis. Pereliikmetelt saadava raha kasutab ta hügieenitarvete ostmiseks. Kostja taotles nõude ajatamist/peatamist kuni karistuse kandmiselt vabanemiseni ja maksegraafiku koostamist. Nõudesumma võiks jagada kostjate vahel pooleks, mitte nõuda mõlemalt kostjalt tervet summat. Menetluskulud peaksid jääma riigi kanda, kuna kostja on maksejõuetu või alternatiivselt jätta riigi kanda pool menetluskuludest ja teine pool jaotada kostjate vahel pooleks. Kostja palus 27.03.2018 menetlusdokumendis jätta hagi rahuldamata, leides, et kahju on võimalik hüvitada pärast karistuse kandmist kokkuleppe alusel ositi maksmisega.
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4743,55 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 400 eurot.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud kostja vastu, et kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel ja et kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud õigustatud isikute poolt meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas nr XXX (jõustunud 02.06.2017) järgi on tuvastatav hagi aluseks oleva raske tervisekahjustuse tekitamine kannatanule kostja poolt. Kostja on süüdi mõistetud raske tervisekahjustuse tekitamise toimepanemise eest. Seega on tuvastatud, et kostja põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse ning kostja poolt toime pandud tegu on õigusvastane ja kostja on selle toimepanemises süüdi. Tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tagajärjel kannatanu tervisekahjustuste tagajärjel tekkinud kuludega. Ravikindlustushüvitise maksmise RaKS alusel tingisid kannatanu tervisekahjustused, mille toimepanemise eest vastutab kostja. Tagasinõue raviteenuste hüvitiste 4743,55 euro hüvitamiseks on tõendatud hageja poolt esitatud tõendiga. Hagejal on alus kostjalt regressi korras tagasi nõuda kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitiste maksumus 4743, 55 eurot. Hagejal on õigus esitada kogu nõue mõlema kostja vastu solidaarselt. Nõude suurust ja võlgnetava summa väljamõistmist ei mõjuta asjaolu, et ühe kostja suhtes on tehtud tagaseljaotsus. Võlausaldaja saab täitmist nõuda mõlemalt võlgnikult kuni nõudesumma täitmiseni. Kostja esitatud K-Raha väljavõte näitab, et kostjal on piiratud rahalised vahendid, kuid see asjaolu ei anna alust nõude tasumisest keeldumiseks. Kostja taotlused nõude ajatamiseks või peatamiseks kuni
karistuse kandmiselt vabanemiseni ja maksegraafiku koostamiseks on sisuliselt taotlus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaldamiseks, mida aga otsuse tegemise staadiumis teha ei saa.
6.Kostja esitas 14.06.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, hageja 05.06.2017 nõudeavalduse ja haginõude.
7.Kaebuse kohaselt ei ole õiguspärane see, et kohtuotsusega nõutakse 4743,55 euro tasumist ainult kostjalt olukorras, kus tal puuduvad rahalised vahendid ja töö. Summa ei ole jagatud kostja ja YY vahel pooleks. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, kuna maakohus ei põhjendanud, miks mõistetakse summa välja ainult kostjalt. Kostjalt nõutav summa oleks pidanud olema 2372,28 eurot. Maksejõuetuse tõttu ei ole rahalist nõuet võimalik täita. Maakohus ei kogunud asjakohaseid tõendeid selle kohta, mis moodustasid hageja raviteenuste arve ja ei selgitanud ammendavalt välja tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus oleks pidanud koguma ja hindama tõendeid senikaua, kuni asjaolude osas ei ole enam kahtlust. Määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Kostja menetlusabi taotlus tuleb jätta TsMS § 181 lg-te 1 ja 2 järgi rahuldamata.
9.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda asjas esitatud tõendeid.
10.Kostja peamised seisukohad nii maa- kui ka ringkonnakohtus seisnevad selles, et kostjalt ei tohiks kogu kahjuhüvitist välja mõista (kostja hinnangul tuleks summa jagada pooleks ja mõista pool hüvitisest välja nii kostjalt kui ka YY-lt) ning kostjal puuduvad rahalised vahendid nõutud summa tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostjal rahaliste vahendite puudumine alust maakohtu otsuse tühistamiseks isegi siis, kui see oleks tõendatud. Kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid vastuväiteid, mis annaksid alust jätta kostjalt kahjusumma välja mõistmata.
11.Kostja leiab ekslikult, et maakohus mõistis kahjuhüvitise välja ainult temalt. 19.03.2018 tagaseljaotsusega on kahjuhüvitis 4743,55 eurot välja mõistetud ka YY-lt. Maakohus selgitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-le 1 viidates õigesti, et kostja on solidaarvõlgnik. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal valikuvõimalus, milliselt solidaarvõlgnikult ja millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Nõude esitamine ühe solidaarvõlgniku vastu ei mõjuta teiste solidaarvõlgnike vastutust ja ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi osas tehtud otsus ei kehti teiste solidaarvõlgnike suhtes. Seadus ei kohusta hagejat esitama hagi kõigi solidaarvõlgnike vastu (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-90-07, p 14). Seega oli hagejal õigus esitada nõuded solidaarselt kostja ja YY vastu. Samuti oleks hagejal olnud õigus nõuda kohustuse täitmist ka ainult kostjalt.
12.Samas ei tähenda solidaarkohustus seda, et võlausaldaja nõue tuleb seetõttu mitmekordselt täita. VÕS § 67 lg 1 sätestab, et kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust võlausaldaja ees täitma. VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud täitma kohustuse võrdsetes osades ja solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Näiteks juhul, kui kostja täidaks kogu solidaarkohustuse, siis läheb nõue (v.a talle endale langevas osas) teise solidaarvõlgniku YY vastu talle üle ja ta saab nõuda YY-lt selle täitmist.
13.Maakohtu menetluses ei esitanud kostja vastuväiteid hageja nõude arvestusele ja selle suurusele. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väite, et hageja nõudeavaldus ja raviteenuste arve ei ole kostja jaoks selged, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
14.Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluses ei kogu maakohus üldjuhul tõendeid. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei saa vaidlustatud otsus olla õigusvastane põhjusel, et maakohus ei kogunud piisavalt tõendeid, nagu kostja leiab.
15.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuna kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei oleks võimalik apellatsioonkaebust rahuldada, st jätta hageja nõuet kostja kui solidaarvõlgniku vastu rahuldamata.
16.Kuna kostja apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu, ei ole alust rahuldada ka tema menetlusabi taotlust. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et kostja menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka taotlust vabastada kostja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kuigi praeguses asjas ei ole kostja riigilõivu tasunud ja menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
17.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.