Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Menetluse käik ja asjaolud Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 12.02.2018 Harju Maakohtule avalduse Hooneühistule Toone juhatuse liikme määramiseks. Avalduse kohaselt puuduvad hooneühistul käesoleval ajal juhatuse liikmed. Hooneühistul puudub avaldajale teadaolevalt ka tegevus, ühistut aga lõpetatud ei ole. Hooneühistu omandisse on jäänud kinnisasi Toonela tee 4b-17, mida avaldaja soovib sundvõõrandada. Avaldaja palub määrata hooneühistule juhatuse liige, avaldaja soovib, et kohus määraks juhatuse liikmeks pankrotihaldur Martin Kruppi. 26.04.2018 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus määras, et asja materjalid edastatakse äriregistrist nähtuvatele hooneühistu liikmetele, kellel on võimalik soovi korral avalduse kohta seisukohta avaldada kuni 31.05.2018. 10.05.2018 esitas kohtule seisukoha Irina Bobrova, milles märkis, et tema enam hooneühistu liige ei ole. Rohkem seisukohti kohtule esitatud ei ole. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TÜS (tulundusühistuseadus) § 61 lg 3 kohaselt mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu liikme, ühistu liikme või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku või nõukogu poolt. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus ühistu arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. TÜS § 55 lg 2 kohaselt juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. TÜS § 55 lg 3 järgi juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda ühistuga samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Kohus leiab, et kuna äriregistrist nähtuvalt puudutatud isikul käesoleval ajal juhatuse liikmed puuduvad, esineb mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks. Juhatuse puudumise tõttu võivad puudutatud isiku õigused jääda kaitseta. Juhatuse asendusliikme määramine võimaldab korraldada puudutatud isiku juhtimise ja esindamise. Kohus nõustub avaldajaga, et kui avaldaja soovib puudutatud isiku suhtes läbi viia sundvõõrandamise menetlust, on avaldajal olemas õiguslik huvi asendusliikme määramise nõudmiseks. Kohus rahuldab avalduse. TsMS § 603 lg 1 alusel kohus võib käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Avaldaja palub määrata puudutatud isiku juhatuse liikmeks pankrotihaldur Martin Kruppi. Kohtule on esitatud ka M. Kruppi nõusolek juhatuse liikme ametikohale asumiseks. Kohus leiab, et M. Kruppil on pankrotihaldurina eelduslikult olemas teadmised ja oskused, mis on vajalikud juhatuse liikme ülesannete täitmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid M. Kruppi tegutsemise juhatuse liikmena. M. Kruppi määramisele juhatuse asendusliikmeks pole vastuväiteid esitanud ka hooneühistu liikmed. Seetõttu leiab kohus, et puudutatud isiku juhatuse asendusliikmeks saab määrata pankrotihaldur M. Kruppi. Vastavalt TÜS § 61 lg 3 kestavad M. Kruppi volitused kuni uue juhatuse liikme määramiseni hooneühistu üldkoosoleku või nõukogu poolt.

TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 järgi kuulus avalduse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus avaldaja kasuks puudutatud isikult välja menetluskulu 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.