Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2018 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-16699
Tsiviilasi
XXX hagi KLG Eesti AS vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 1067,55 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX, XXX, Tallinn; e-post: XXX); esindajad Kostja: KLG Eesti AS (registrikood 10092242, Peterburi tee 34, Tallinn; tel: 681 8818; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Kivistik (Advokaadibüroo HansaLaw, Gonsiori 7, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt KLG Eesti AS-lt (registrikood 10092242) hageja XXXi (isikukood XXX) kasuks välja 1067,55 (üks tuhat kuuskümmend seitse eurot ja 55 senti) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja KLB Eesti AS kanda.
2.Mõista kostjalt KLG Eesti AS-lt (registrikood 10092242) hageja XXXi (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 (kakssada) eurot.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2017. aasta veebruaris kostja poole kolimisteenuse tingimuste ja hinna teadasaamiseks. Seejärel pidasid pooled läbirääkimisi telefoni ja e-posti teel, mille käigus lepiti kokku kolimislepingu kui veolepingu tingimused: saatja, vedaja, sihtkoht, tasu. Veoseks oli hageja korterisisustus asukohaga Haarlem, Holland. 21.02.2017 esitas kostja hagejale hinnapakkumise, mille kohaselt pidi kostja vedama 12 kuupmeetrit veost ning hageja maksma selle eest tasu 1900 eurot. Sellest tulenevalt kujunes veose kuupmeetri hinnaks 158,20 eurot.
2.22.02.2017 teatas hageja kostjale e-posti teel, et pakkumine talle sobib. Seejärel asusid pooled lepingut täitma. Kokkuleppe järgi pidi tasumine toimuma kahes osas: 950 eurot kauba peale laadimisel ja 950 eurot kauba maha laadimisel. Kostja tugines hageja oletuslikule veose mahu hindamisele ega soovinud kauba ülevaatust teha. Kostja avaldas, et kui kauba mahus on erinevusi, on need tõenäoliselt väga väikesed ega muuda eriti hinda.
3.Veose peale laadimine Hollandis toimus 30.05.2017. Veose hagejale üleandmine Eestis toimus 06.06.2017. Veose vastuvõtmisel avastas hageja, et osa veosest oli läinud kaotsi ja osa oli saanud kahjustada. Hageja teavitas sellest kostjat ning avaldas, et koostab pärast veose põhjalikku ülevaatust kahju kalkulatsiooni. Hageja leidis, et talle tekitatud kahju suuruseks oli 2440 eurot. Kostja ei eitanud veose kahjustamist, kuid leidis, et veose maht oli kokku lepitust suurem ehk 16,9 kuupmeetrit ning selle tõttu oli teenuse hinnaks 2675,8 eurot. Kostja nõudis hagejalt uue teenuse hinna tasumist ning keeldus kindlustusse pöördumisest.
4.Hageja keeldus teenuse tasu teise osa tasumisest, kuni kostja hüvitab talle tekitatud kahju. Samuti ei olnud hageja nõus kostja arvutatud uue teenuse hinnaga, kuna see ei olnud piisavalt põhjendatud. Kostja põhjustas taotluslikult veose mahu suurenemise, kuna jättis osa mööblist lahti võtmata.
5.Hageja viitas VÕS § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1, § 20 lõikele 1. Kuna pooled asusid lepingut täitma, olid nad hageja arvates lepingu sõlminud. Lepingupoolte kohustused tulenesid lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kolimislepingu sisu ja eesmärk oli eluruumi sisustuse transportimine. Hagejal kui teenuse tellijal oli võimalik eeldada, et pärast kolimisteenuse osutamist saab ta kasutada sama sisustust ilma selle väärtuse vähenemiseta.
6.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 3. Hageja leidis, et kohustus ei olnud õigel viisil täidetud, kuna hageja ei saa enam oma mööblit kasutada, sest selle väärtus vähenes ja välimus halvenes. Kohustuse rikkumine kostja poolt tõi hagejale kaasa kahju summas 2445 eurot. Hageja viitas VÕS § 810 lõikele 1 ja lõikele 2. Kostja saadetud hinnapakkumises oli märgitud, et kauba lahti ja kinni pakkimine on hinna sees. Kuna hageja nõustus hinnapakkumisega, tekkis kostjal
kohustus veos kinni ja lahti pakkida. Hageja leidis, et kostja ei pakkinud veost lahti ja pakkis selle osaliselt mittenõuetekohaselt, mille jättis ta oma kohustuse osaliselt täitmata.
7.Hageja hinnangul puuduvad asjaolud, milliste esinemise tõttu võiks kostja vedajana vastutusest vabaneda. Kostja ei teavitanud vedaja vastutust välistavatest ja piiravatest sätetest ning võimalusest leppida kokku ulatuslikum vastutus või veos kindlustada. Samuti ei teavitanud kostja hagejat veose kahjustamisest. Kuna kostja ei täitnud VÕS § 816 lg 1 tulenevat kohustust, ei saa ta sellele tugineda. Kostja eksitas hagejat, viidates kirjavahetuses CMR sätetele.
8.Hageja viitas VÕS § 115 lõikele 1, § 110 lõikele 1 ja leidis, et tal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja pidas ebausaldusväärseks kostja väidet, et veose maht oli 16,9 m3. Hageja leidis, et kostja väide on tõendamata. Initsiatiiv mitte teostada veose mahu ülemõõtmist tuli kostjalt. Kostja on pikaajalise kogemusega veoteenust pakkuv juriidiline isik. Asjatundjana pidi kostja eeldama, et tavaline tarbija võib eksida oma veose mahu hindamisel. Veose täpne mõõtmata jätmine oli kostja lohakus, mille eest hageja ei vastuta. Hageja hoiatas eelnevalt, et veose maht võib olla 12 kuupmeetrist suurem, kuid kostja ei teavitanud teda veose tegeliku mahu suurusest.
9.Kostja jättis lahti võtmata diivani, tv-kapi ja lastekapi kastid, millega ta suurendas veose mahtu. Mööbli lahti võtmata jätmise tõttu suurenes veose kubatuur vähemalt 2,2 kuupmeetri võrra. Diivani mõõdud olid 208х100х70) ehk 1,5 kuupmeetrit ja tv-kapi mõõdud olid 190х50х55 ehk 0,5 kuupmeetrit. 3 kasti kokku olid vähemalt 2,2 kuupmeetrit. Lähtudes kostja arvutusmetoodikast oli ühe kuupmeetri hinnaks 158,33 eurot. Seega põhjustas kostja kohustuse rikkumine lisakulu on 348,3 euro ulatuses, mida kostja hagejalt nõuda ei saa.
10.Hageja hinnangul jättis kostja madratsi täielikult kilega katmata ja katmata osa sai mustaks. Klaasnõudega kast oli kortsunud ja kolm eset purunenud. Laste rõivad olid muutunud kasutuskõlbmatuteks, sest kast oli vedamise käigus märjaks saanud. Pesumasin oli kriimustatud ja selle toru oli kriimustatud. Mikrolaineahi oli tugevalt kriimustatud ja deformeerunud. Voodi oli kriimustatud ja määrdunud. Toolid olid kriimustatud ja määrdunud. Kapp oli kahjustatud ning määrdunud. Laste kapp oli kriimustatud ning saanud niiskuskahjustusi, mille tõttu tekkis deformatsioon. Kontorilaud oli kriimustatud. TV kapp oli kriimustatud. Laste voodi oli kriimustatud ja sellesse tekkis mõra. Riiulile olid tekkinud mõlgid.
11.Hageja nõustus, et veose tegelik maht võis erineda tema avaldatud hinnangulisest mahust, sest hageja ei ole spetsialist. Samas ei nõustunud hageja, et veose maht oli 16,9 m 3. Kuna kostja suurendas mahtu vähemalt 2,2 m3 võrra, võis veose tegelik maht olla 14,7 m3. Seega oli teenuse lõplikuks hinnaks 2 327, 45 eurot, millest hageja on juba makstud 950 eurot. Seega tuleks hagejal kostjale täiendavalt maksta 1377,45 eurot. Kostja tekitas hagejale varalise kahju 2445 eurot. Juhindudes VÕS § 197 lõikest 1, on hagejal õigus nõuded tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 1067,55 eurot.
12.Hagiavalduse täienduses leidis hageja, et asjade kahjustamise ja osalise kaotsimineku tõttu tuleb hagejal kanda samaväärsete esemete soetamiseks kulu 2456 eurot. Hageja kirjeldas analoogilisi esemeid koos nende maksumusega. Mikrolaineahju Brandt SE2616S maksumus on 140 eurot. Voodi Malm maksumus on 430 eurot ehk 499 dollarit. Nelja tooli Mondeo maksumus on 356 eurot. Kapi PAX hind on 485 eurot. Laste kapp Stuva hind on 158 eurot. Kontorilaua Bekant maksumus on 169 eurot. TV kapi hind on 509 eurot. Beebivoodi LZ1 maksumus on 80 eurot. Beebivoodi Gulliver maksumus on 119 eurot. Riiuli LACK hind on10 eurot.
13.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. 26.05.2017 tuletas hageja kostjale meelde, et viimane tooks kohale riidekastid. Tegu oli meeldetuletuse ja mitte veose mahu suurendamise sooviga. Riiete mahu oli hageja juba eelnevalt arvesse võtnud ning see ei mõjutanud veose üldmahtu. Pakkumine veose mahtu mitte mõõta tuli kostjalt ning hageja aktsepteeris seda.
Hagejal oli õiguspärane ootus ja arvamus, et kostja pakkumisega nõustumine ei saa põhjustada mingeid probleeme. Hageja lähtus kirjavahetuses kostja poolt esitatud arvamusest, et juhul, kui veose mahus on mingi muudatus, ei muuda see hinda.
14.Kostja ei ole tõendanud, et veose mahuks oli 16,9 m3. Hageja ei ole nõustunud, et saadetise maht ületas kokku lepitud mahtu 4,9 m3 võrra. Hageja ei küsinud, kui palju 4,9 m3 kauba vedu maksab. Kostja teade veose mahu kohta tuli vastusena hageja teatele veose kahjustamise kohta. Põhjuslik seos väljendub selles, et hageja andis kostjale vedamiseks üle kahjustamata asjad ja mööbli, kostja aga tagastas hagejale kahjustatud asjad ja mööbli. Saadetise vastuvõtmisel täitis kostja dokumendi, milles oli vastuvõetud asjade loetelu. Dokumendis on lahter, kuhu tuleb märkida asjadel esinevad kahjustused. Dokumendis puuduvad märkused, et vedamiseks vastu võetud esemetel oleksid esinenud kahjustused. Seega on põhjendamatu kostja väide, et hageja võis lisada kahjunõudele varasemaid kahjustusi.
15.Hageja viitas VÕS § 132 lõikele 3. Hageja ei ole saanud mingit kasu ega säästnud mingeid kulusid kahju tekitamise tagajärjel. Osa kahjustatud asju pole võimalik parandada, mistõttu tuleb nende asemele soetada uued.
16.02.04.2018 seisukohtades esitas hageja loetelu kahjustatud esemetest koos nende kahjustuste kirjeldustega. Voodil Storage Bed Malm oli kriimustatud voodi peatsi kant, paremal küljel asuv pinnatud laminaat. Voodi metallist ristlõikudel olid veekahjud. Nelja tooli jalgadel olid mõlgid. Kapil PAX oli kriimustatud küljeseina kant ja kapi uks. Lastekapil STUVA oli küljesein ja tagasein saanud veekahjustusi. Sahtli fassaad oli kriimustatud ning sahtli tagaseinal olid mõlgid. Kontorilaual Galant ABS oli kriimustatud kant. TV kapi tammest spoon oli katki ja töötasapind kriimustatud. Beebivoodil Suwem olid veekahjud. Lastevoodil Gulliver oli kahjustatud voodi peats. Riiul Lack oli saanud kahjustada.
17.Hageja pildistas kahjustatud esemeid 06.06.2017 ning fotodelt on kahjustused nähtavad. Hageja soetas tv-kapi 7 aastat tagasi 509,00 euro eest. Hageja hinnangul on kapi hind vähenenud 40% võrra. Hageja luges vedajale üle antud tv-kapi väärtuseks 305,40 eurot. Kuna hageja ostis ülejäänud mööbli 2 aastat enne kolimisteenuse tellimist ning käitus asjadega heaperemehelikult ja kostjale üleandmise ajal puudusid asjadel kahjustused, oli hageja hinnangul nende asjade hind uute asjade hinnast 10% madalam. Kuna tegu ei olnud uute esemetega, luges hageja voodi väärtuseks 387 eurot, nelja tooli väärtuseks 320,04 eurot, kapi PAX väärtuseks 436,50 eurot, laste kapi väärtuseks 142,2 eurot, kontorilaua väärtuseks 152,1 eurot, beebivoodi väärtuseks 81 eurot, laste voodi väärtuseks 101,7 eurot ja riiuli väärtuseks 9 eurot.
18.Kahjustatud esemeid on võimalik parandada. Hageja tegi päringu OÜ-le VÄÄNA-VITI MÖÖBEL ning hinnapakkumise järgi oleks asjade parandamise kulu 2532 eurot. Kahekohaline madrats Dormeo ja neli tooli olid määrdunud. Mööblipuhastusega tegeleva ettevõtte Diivanipuhastus OÜ kodulehel asuva hinnakirja järgi on puhastamise kulud kokku 151 eurot. Hageja juhtis tähelepanu, et määrdumise tõttu oli hageja sunnitud tellima madratsi süvapuhastuse kemikaalidega, mis tekita ajakulu ning ebamugavusi.
19.Pooled sõlmisid kolimislepingu 12 m3 veose vedamiseks ning poolte vahel puudus kokkulepe suurema veose vedamiseks. Kostja soovitas mitte teostada ülevaatust, millega hageja nõustus. 02.06.2017 teatas kostja, et veose maht oli kokku lepitust suurem. Samal päeval kinnitas hageja, et veose maht võis olla kuupmeetri võrra suurem algselt pakutust. Seega luges hageja põhjendatud veose mahuks 13 m3 ja oli nõus selle eest maksma. Kostja ei ole tõendanud, et veose maht oli 16,9 m3. Kostja ise võttis endale riski ülevaatusest loobumisega.
20.Hageja oli nõus kompromissi sõlmimisega, kus kostja hüvitab talle kahju 950 eurot ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
21.04.06.2018 seisukohtades viitas hageja VÕS § 794 lõikele 2. Hageja mööbli soetamine toimus mitte varem, kui 2 aastat enne teenuse tellimist. Seega mööbel oli soetatud 2015. a juunis Hollandis. Veose üleandmise kohaks oli hageja elukoht Hollandis. Hageja lähtus sama kaupluse hindadest, kust asjad olid soetatud. Kahe aasta jooksul võis mööbli väärtus väheneda 10 % võrra. Hageja välja toodud esemete väärtus peegeldab mööbli kvalitatiivset kui hinnalist seisundit. Kuna mööbel oli soetatud ning vedamiseks üle antud Hollandis, ei ole asjakohased kostja viited Eestis toimivale keskkonnale „osta.ee“, kuna antud allika kasutamine kahjustatud asjade väärtuse tuvastamiseks ei ole kooskõlas VÕS § 794 lõikega 2.
22.Kahjustatud asjade puhul ei olnud tegemist ettevõtte varaga, vaid elamu sisustamiseks ja hubasuse loomiseks vajalike esemetega. Olme käigus mööbli kasutamisest tingitud amortisatsiooni ei saa samastada ettevõtte materiaalse põhivara amortisatsiooniga. Elukoha mööbli eluea arvutamise põhimõtte erineb ettevõte vara eluea arvutamisest mööbli sihtotstarbe ja kasutamise tiheduse tõttu. Ei ole õige tugineda ettevõtetes raamatupidamises levinud praktikale.
23.Hageja esitatud fotodest on näha, et omanik suhtus mööblisse heaperemehelikult, kuna mööblil esinevad vaid selle vedamise käigus tekitatud kahjustused. Seda, et vedamiseks üle antud mööblil ei esinenud kahjustusi, kinnitab kostja koostatud asjade loend, milles puuduvad vastavad märkused. Seega oli mööbel üleandmisel kahjustamata. Lisaks ei olnud TV kapp ostetud kauplusest, vaid valmistatud eritellimusel kvaliteetsest materjalist.
24.Hageja ei nõustunud, et tal on kostja ees võlgnevus 1725 eurot. 17.02.2017 leppisid hageja ja kostja kokku kolimisteenuses ning 12 m3 kauba vedu maksis 1900 eurot. Sellest tulenevalt kujunes veose kuupmeetri hinnaks 158,20 eurot. Kokkuleppe järgi pidi tasumine toimuma kahes osas: 950 eurot kauba peale laadimisel ja 950 eurot kauba maha laadimisel. Hageja nõustus mahu suurenemisega vaid 1 m3 võrra ning hageja oli nõus tasuma teenuse eest 1106,60 eurot. Suuremat summat hageja ei ole kohustatud maksma, sest kostja ei ole oma nõuet tõendanud.
25.Kostja esitatud hinnapakkumises oli kirjas kindlustus. Sama kinnitas kostja kirjavahetuses. Hagejale on arusaamatu, miks ei pöördunud kostja kindlustusandja poole. Uue mööbli soetamine IKEA kauplusest toob hagejale kaasa täiendavad kulud seoses mööbli toimetamisega Eestisse, kuna antud kauplust Eestis ei ole.
26.Kompromissina pakkus hageja, et kostja tasub talle 500 eurot ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud kokku summas 291 eurot. Kostja vastuväited
27.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta leppis hagejaga 17.02.2017 kolimisteenuse osutamises ning 12 m3 veose vedu maksis 1900 eurot. 23.02.2017 teavitas kostja hagejat, et kui kuupmeetrite arv erineb oluliselt 12 m3, muutub vastavalt kogu teenuse hind. 26.05.2017 teavitas hageja kostjat, et lisaks kokku lepitud mahule soovib hageja lisada paar-kolm riidekasti. 02.06.2017 teavitas kostja hagejat, et saadetise maht ületas 12 m3 ning hageja kinnitas samal päeval, et on teadlik suuremast mahust.
28.07.06.2017 juhtis kostja hageja tähelepanu, et kogu hageja saadetud saadetise maht oli 16,9 m3, mis ületas kokku lepitud mahtu 4,9 m3 võrra. Hageja antud asjaolule vastu ei vaielnud, vaid küsis samal päeval, kui palju 4,9 m3 vedu maksab. 16,9 m3 kauba kolimisteenus maksis kokku 2675 eurot.
29.15.06.2017 pakkus kostja hagejale, et pooled võiksid nõuded tasaarveldada. Hageja ei olnud kostjale maksnud kolimisteenuse teist osa arvest ega kokkulepet ületanud kauba koguse kolimisteenuse eest, kokku 1725 eurot. Pooled kokkulepet ei saavutanud.
30.Kostja nõustus, et kauba transportimisel võis tekkida osale kaubale vigastusi kostja koostööpartneri tegevuse tõttu. Kostja leidis, et kahjunõue on osaliselt põhjendatud, kuid mitte täies ulatuses. Veose mahu osas ei olnud pooltel vaidlust kuni kohtumenetluse alguseni. Hageja ei vaielnud vastu veose mahule, kui sellest teda teavitati 07.06.2017. Enne teatas hageja 26.05.2017, et ta soovib kolitava kauba mahtu suurendada. Hageja oli teadlik kolimisteenuse kuupmeetri mahu hinnast ning pidi sellega arvestama, kui lisas kaubale kogust.
31.Kostja selgitas, et kolimisel võetakse lahti vaid hädavajalik ja kvaliteetmööbel. Mööbli lahtija kokkumonteerimine võib halvendada mööbli seisukorda ning võib viia olukorrani, kus mööblit pole võimalik enam sihtotstarbeliselt kasutada või ei ole võimalik taastada selle endist väljanägemist. Kostja leidis, et diivani maht ei väheneks selle lahti võtmisel. Kapi lahti võtmine ei muudaks selle kubatuuri olematuks, vaid see väheneks mõnevõrra. Kostja leidis, et hageja peab tasuma teenuse mahu eest 16,9 m3 ulatuses.
32.Hageja ei ole tõendanud, et kogu kahju oleks olnud põhjuslikus seoses kostja teenuse osutamisega. Hageja ei ole tõendanud, et kõik tekkinud vigastused olid seotud kostja teenuse osutamisega. Isegi juhul, kui hageja kahjustunud kaupade väärtus uuena oleks olnud 2456 eurot, ei saa kostjalt nõuda kahju tasumist uute asjade väärtuses, kuna tegu oli kasutatud toodetega.
33.Kostja viitas VÕS § 132 lõikele 1 ja 2. Kostja leidis, et kasutatud toodete väärtus oli alanenud ning on õiglane vähendada nende väärtust vähemalt 30% ulatuses. 30% 2456 eurost on 736,8 eurot, millest lähtudes oleks kostja võlgnevus hageja ees 1719,2 eurot. Hageja võlgnevus kostja on 1725 eurot ning nõudeid saab täielikult tasaarvestada. Kostja leidis, et vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. Hageja peab kostjale tasu maksma VÕS § 774 lg 1 ja § 787 lg 1 järgi. Kostja viitas VÕS §-le 140 ja leidis, et hageja nõutud ulatuses kahju hüvitamine on ebamõistlik ja vastuvõetamatu.
34.04.05.2018 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud kahjustatud esemete väärtust. Hageja on hagiavalduses toonud välja samaväärsete esemete maksumuse aastal 2017 ning lähtunud samaväärsete esemete soetusmaksumusest 2017. a seisuga. Hagejal oleks tulnud esitada esemete soetusmaksumus esemete soetamise aja seisuga, sest hinnad ajas muutuvad.
35.Kostja viitas hageja väidetele, milliste kohaselt langes TV kapi väärtus seitsme aastaga 40% ja ülejäänud esemete väärtus 10%. Seega oli hageja esemete väärtus muutunud veo toimumise ajaks. Kostja leidis, et hageja arvestuste kohaselt oli üle antud vara väärtuseks seisuga 01.06.2017 2050,94 eurot. Hageja ei ole beebivoodi osas amortisatsiooni arvestanud. Hageja mööbli kasulik eluiga ei saa olla 20 aastat (mis tingib mööbli hinna vähenemise 5% aastas), kuivõrd tegemist on pigem odava või keskmise hinnaklassiga mööbliga. Tegu ei ole antiikmööbliga, kunstiväärtust omava mööbliga või muu kõrgema kvaliteedi klassi mööbliga, mille kasutusiga võib hinnata kõrgemaks. Kostja leidis, et keskmiselt võiks mööbli väärtus vähendada aastas 15%. Kuivõrd enamus kahjustada saanud mööblit oli 2 aastat vana, siis 2 aastaga oli mööbli väärtus vähenenud 30%. Kostja pidas üldteada olevaks, et inventar, sh mööbel ja kontoritehnika, on piiratud kasutusajaga objektid ning tavaliselt määravad äriühingud oma raamatupidamises inventari, sh mööbli ja kontoritehnika kasulikuks elueaks 5 aastat (amortisatsioon 20% aastas).
36.Kostja leidis, et kasutatud mööbli väärtust seisuga 01.06.2017 tuleb hinnata arvestades seda, millise hinnaga oleks mööblit saanud müüa. Kostja leidis, et esemete amortisatsioon oli 15% aastas. Kostja arvates oli TV kapi väärtuseks seisuga 01.06.2017 oli 75 eurot. Voodi väärtuseks seisuga 01.06.2017 oli 301 eurot. Nelja tooli väärtuseks seisuga 01.06.2017 oli 249,20 eurot.
Kapi Pax väärtuseks oleks olnud 339,50 eurot. Laste kapi väärtuseks oleks olnud 110,60 eurot. Kontorilaua väärtuseks oleks olnud 118,30 eurot. Beebivoodi väärtuseks oleks olnud 56 eurot. Laste voodi väärtuseks oleks olnud 83,30 eurot. Riiuli väärtuseks oleks olnud 7 eurot ja mikrolaineahju väärtuseks üleandmise ajal 98 eurot. Kokku oli kostja hinnangul talle üle antud vara väärtuseks üleandmise ajal 1437,90 eurot.
37.Kostja viitas VÕS § 794 lõikele 2 ja leidis, et kahjustamata veose väärtuseks loetakse selle väärtus vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Selleks väärtuseks oli 1437,9 eurot. Kostja viitas VÕS § 132 lõikele 3. Hageja esemete parandamise hinnapakkumist summas 2532 eurot ei saa lugeda mõistlikuks kuluks, sest kulu ületab esemete soetamismaksumust. Kostja viitas VÕS § 132 lõikele 1 ja leidis, et hüvitis peab vastama samaväärsete esemete soetamise mõistlikele kuludele, milleks on 1437,90 eurot.
38.Kuna hageja võlgnevus kostja ees on 1725 eurot, on tasaarvestuse tulemusena on hagejal võlgnevus kostja ees 287,10 eurot. Kostja ei nõustunud, et diivani, tv-kapi ja lastekapi kastide lahti võtmata jätmise tõttu oleks veose kogus vähenenud. Ruumilise objekti lahtivõtmine ei vähenda kuupmeetrite arvu. Kõiki asju ei võeta lahti, sest kõiki asju ei ole võimalik enam samamoodi kokku panna. Esemete lahtivõtmisel tehakse eelkõige sellised valikud, mis tagavad kõige paremini nende säilimise. Lahti võetakse ainult need esemete osad, mida ei ole võimalik nõuetekohaselt kinnitada transpordi ajal. Kostja, et asjade lahtivõtmine võib võimaldada kasutada ruumi teisiti, kuid see iseenesest ei tähenda, et ruumi hoitakse kokku. Kummutitel ja kappidel ei ole otstarbekas ruumi kasutuse mõttes sahtleid transportimise ajal välja võtta, sest need asuvad üksteise sees ja eseme pinnalaotus on seetõttu väiksem.
39.Kui kostja oleks lahti võtnud diivani, tv-kapi ja laste kapi kastid, oleks transportimisel kulunud lisaks kostja toodud kuupmeetrite arvule 0,7 m3, sest tv-kapi ja laste kapi kastide lahti võtmine oleks nõudnud suuremat ruumi. Diivani osas oleks ruum jäänud samaks, sest diivan ei ole seest tühi.
40.Kostja osundas, et nõuete tasaarvestamise osas iseenesest pooled ei vaidle, vaid vaidlus on tasaarvestuse ulatuse üle. Tasaarvestuse tegemiseks ei pea kostja esitama vastuhagi, vaid piisab tasaarvestuse avaldusest. Kostja esitas hagejale tasaarvestuse avalduse oma menetlusdokumendis. Ka kompromissina tegi kostja hagejale ettepaneku tasaarvestada poolte nõuded ja lõpetada tasaarvelduse tulemusel poolte võlasuhe. Pärast tasaarvestuse tegemist on hageja kostjale võlgu 287,10 eurot. Hagiavaldus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
41.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Alates 2018. aasta aprillist osutati õigusabi hinnaga 125 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Õigusabi on osutatud kokku 1240 euro ulatuses. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, palus kostja hagejalt menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kohtuotsuse põhjendused
42.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
43.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) pooled pidasid e-posti ja telefoni teel läbirääkimisi ning sõlmisid kostja pakkumise esitamise ja hageja nõustumuse andmise teel veolepingu hageja korteri sisustuse kolimiseks Haarlemist Tallinnasse;
2) kostja hinnapakkumise kohaselt pidi hageja tasuma kostjale 12 m3 veose vedamise eest kokku 1900 eurot, millest 950 eurot pidi hageja tasuma kauba peale laadimisel ja 950 eurot kauba maha laadimisel; 3) hageja tasus kostjale lepingu alusel 950 eurot ning jättis tasumata 950 eurot; 4) veose peale laadimine Hollandis toimus 30.05.2017 ja veos anti hagejale Eestis üle 06.06.2017; 5) veose vastuvõtmisel selgus hagejale, et osa veetud mööbliesemetest olid saanud kahjustada; 6) pooled esitasid vastastikku tasaarvestuse avaldused.
44.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale kahju hüvitamiseks viimase nõutud 1067,55 eurot.
45.Hageja leidis esmalt, et kostja väited veose mahu suurenemise ja sellest tuleneva suurema veotasu maksmise kohta ei ole tõendatud. Kostja ise tugines lepingu sõlmimisel hageja oletuslikele andmetele ega soovinud ülevaatust teha. Kui veose maht suurenes, siis põhjustas selle kostja ise, kuna ta ei võtnud lahti diivanit, tv-kappi ja laste kappide kaste. Kostja sõlmis lepingu asjatundjana ja pidi eeldama, et tarbijast hageja võib veose mahu hindamisel eksida. Veose täpse suuruse mõõtmata jätmine on kostja lohakus, mille eest hageja ei vastuta. Samas hageja möönis, et veose maht võis olla 14,7 m3. Hageja ei nõustunud, et tal on kostja ees võlgnevus 1725 eurot. Kuna hageja tasaarvestas oma nõude kostja tasunõudega, tuleb kostjalt kahju hüvitisena tasaarvestuse tulemusena välja mõista 1067,55 eurot.
46.Hageja leidis menetluse käigus esmalt, et mööbliesemete kahjustamise tõttu tekkis talle kahju summas 2445 eurot, mis vastas kahjustada saanud esemete samaväärsete esemetega asendamise kulule. Kostja rikkus veolepingust tulenevat kohustust. Menetluse käigus nõustus hageja, et ta oli soetanud TV kapi mitu aastat enne kolimist ning kolimise ajal oli selle väärtuseks 305,40 eurot. Ülejäänud mööbliesemed soetas hageja 2 aastat enne kolimist ning nende väärtus oli uutega võrreldes vähenenud 10%. Hageja hinnangul oli vedajale üle antud esemete koguväärtus teenuse osutamise ajal 1934,94 eurot. Veose vastuvõtmisel kinnitas kostja, et esemed on kahjustusteta. Kahjustatud esemeid ei olnud võimalik parandada, sest parandamise kulu ületas nende väärtust.
47.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et kuna saadetise tegelikuks mahuks osutus 16,9 m 3, oli hagejal kohustus tasuda kolimisteenuse eest kokku 2675 eurot. Hageja ei ole mahu suurenemise faktile vastu vaielnud. Kostja ei saanud veose mahti mööbli lahti võtmisega vähendada, sest lahtivõtmine võib halvendada mööbli olukorda ega oleks oluliselt veose mahtu muutnud.
48.Kostja leidis, et hageja kahjunõue on ebamõistlikult suur. Hageja ei ole tõendanud, et kogu kahju tekkis kolimisel. Kuna tegemist oli kasutatud mööbliga, tuleb selle väärtust võrreldes uute esemete väärtusega vähendada 30% võrra. Kostja esitas oma arvestuse selle kohta, milline oli tema arvates kolimise ajal iga kahjustada saanud eseme väärtus ning leidis, et kokku oli talle üle antud esemete väärtuseks 1437,90 eurot. Kuna hageja võlgnes kostjale kolimisteenuse eest 1725 eurot, tuleb hagi jätta rahuldamata, sest tasaarvestuse tulemusena on hagejal võlgnevus kostja ees summas 287,10 eurot.
49.Kohus leiab, et kostja väited ei võimalda jätta hagi osaliselt ega tervikuna rahuldamata. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et sõlmisid kolimisteenuse lepingu kostja pakkumuse esitamise ja hageja nõustumuse andmisega pakkumusele.
50.VÕS § 14 lg 1 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui
isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Ühtlasi tuleneb VÕS § 14 lõikest 2, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud sätetest, et kostja pidi hageja kui tarbijaga sõlmitud lepingu puhul viimasel eelnevalt teatama, et tal on oluline huvi selle vastu, milline on veose täpne kogus.
51.VÕS § 24 lg 2 näeb ette, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Ühtlasi tuleneb VÕS § 24 lõikest 3, et kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige lepingu olemust ja eesmärki. Kohtu hinnangul tuleneb lepingu olemusest ja eesmärgist, et kostja pidi lepingu täitmisel tegema mõistlikult võimaliku selleks, et tuvastada veetava veose täpne kogus. Kostja veose kogust enne vedamist ei tuvastanud.
52.VÕS § 281 lg 1 sätestab, et ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid, mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama. Eeltoodust tuleneb, et hagejal kui tarbijal oleks täiendava veotasu maksmise kohustus olnud vaid siis, kui ta oleks kinnitanud lepingus sõnaselgelt sellise kohustuse olemasolu. Hagejal oleks olnud täiendava tasu kohustus siis, kui ta oleks kinnitanud, et on teadlik veose koguse suurenemise võimalusest ja sellest, millise summa peab ta iga suurenenud koguse m3 eest tasuma. Sellist avaldust ei ole hageja kostjale teinud ning lepingus sisalduvat selgesõnalist avaldust ei asenda hilisem e-kirjades veose koguse suurenemisele selgete vastuväidete esitamata jätmine või küsimus selle kohta, kui palju tuleb täiendavalt tasuda.
53.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 17.02.2017 e-kirja (toimiku lk 5), milles soovis saada hinnapakkumist kolimisteenusele Haarlemist Tallinnasse. E-kirjas hindas hageja veetava kauba kubatuuriks umbes 12 m3. Kostja saatis hagejale 17.02.2017 e-kirjaga (toimiku lk 5) hinnapakkumise.
54.20.02.2017 palus hageja e-kirja teel selgitust, kui palju maksaks kindlustus, kui asjade väärtus oleks umbes 15 000 kuni 17 00 eurot (toimiku lk 5 pöördel). Kostja vastas samal päeval, et kindlustuse hind oleks 90 eurot (toimiku lk 5 pöördel). 21.02.2017 saatis kostja hagejale uue pakkumise (toimiku lk 6), kuid hageja osundas, et soovis pakkumise hulgas ka kindlustust. 21.02.2017 avaldas kostja hagejale e-kirja teel, et „nüüd on korras“ (toimiku lk 6) ja saatis kolimisteenuse hinnapakkumise (toimiku lk 4) summas 1900 eurot, mis pidi hõlmama kauba vedu Haarlemist Tallinnasse maksimaalselt 12 m3 ulatuses. Hinnapakkumine hõlmas selles toodu kohaselt kindlustust. Kohus osundab, et kostja ei ole käesolevas asjas väitnud ega tõendanud, et ta tegelikult oma vastutuse või veose kindlustamiseks kindlustuslepingu sõlmis. Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud põhjendusel, et kahju peaks hüvitama mõni kindlustusandja.
55.Hageja vastas kostjale 22.02.2017, et pakkumine sobib ning palus kostjalt selgitust, kas keegi kostja esindajatest tuleb pealelaadimisel kohale, et aru saada, kui suur on asjade maht (toimiku lk 6 pöördel). Kostja vastas hagejale 23.02.2017 (toimiku lk 6 pöördel) ja teatas, et pakkumine on tehtud kauba mahule 12 m3 ning kui kauba maht muutub, muutub ka teenuse hind. Hageja selgitas seepeale, et kui ta kolis Hollandisse, oli mööbli maht 10 m3 ning kuna ta on vahepeal asju juurde ostnud, ei saa see olla suurem kui 12 m3 (toimiku lk 6 pöördel).
56.Kostja teatas 28.02.2017 (toimiku lk 7), et kuna hagejal on saadetise üle hea ülevaade, ei planeeri kostja ülevaatust. Kostja avaldas arvamust, et kui on erinevus kauba mahus, on see väike ega muuda eriti hinda. Hageja nõustus kostja avaldusega 28.02.2017 e-kirjas (toimiku lk 7). Kostja omakorda selgitas hagejale, et kui hageja soovib pakkematerjale saada enne kauba pealelaadimist, saadetakse talle kastid kulleriga (toimiku lk 7). Kohus leiab, et eeltoodud ekirjades ei ole kostja avaldanud hagejale, et omab olulist huvi saadetava veose koguse suhtes. Kostja ei ole ise soovinud veose kogust üle kontrollida. Kostja ei ole avaldanud hagejale, millises summas võib veotasu suureneda ning hageja tarbijana ei ole nõustunud mistahes summa osas veotasu suurendamisega. Kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe täiendava tasu maksmise kohta, on kohtu hinnangul alusetud kostja väited, et hageja võlgnes talle teenuse eest hinnapakkumises märgituga võrreldes oluliselt enam. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja sõlmis lepingu asjatundjana ja kuivõrd kostja jättis kontrollimata tarbija esitatud hinnangulised andmed, võttis kostja ise endale riski, et tegelik veose kogus võib osutuda suuremaks.
57.Hageja ja kostja järgnevates e-kirjades leppisid pooled kokku veo toimumise ja teenuse osutamise täpsemates tingimustes (e-kirjad toimiku lk 7 pöördel – lk 11). 26.05.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 11 pöördel) ja tuletas meelde, et soovib pakkematerjalidest juurde paar-kolm riidekasti, kuhu saab riided puu peale panna. Kohtu hinnangul ei saa sellest ekirjast järeldada hageja tahet suurendada veose mahtu. Kostja ei ole hageja kirjale vastates avaldanud, kas või kui palju peaks veosetasu hageja jaoks suurenema.
58.02.06.2017 teatas kostja e-kirjaga hagejale (toimiku lk 12), et saadetise kogus ületas 12 m3. Kostja lubas saadetise üle mõõta ja hagejale tagasisidet anda. Hageja vastas samal päeval ja kinnitas: „olen teadlik, et m3 on rohkem kui esialgselt ennustasin“. Hageja palus üle vaadata, palju on (toimiku lk 12). 07.06.2017 e-kirjas (toimiku lk 12 pöördel) avaldas kostja, et kogu saadetise maht oli 16,9 m3. Kohus leiab, et vaatamata kohtule esitatud e-kirjale ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt täiendava veotasu maksmist, sest sellise kohustuse olemasolus ja kohustuse suuruses pooled eelnevalt kokku ei leppinud. Hageja ei andnud tarbijana lepingu sõlmimisel nõusolekut täiendava tasu maksmiseks. Kostja ei avaldanud enne lepingu sõlmimist hagejale, et tal on veose täpse koguse määratlemise osas oluline huvi. Ühtlasi nõustub kohus hageja väitega, et ainuüksi kostja 07.06.2017 e-kiri ei tõenda, milline oli veose tegelik kogus. Mõõtmistulemusi kajastavaid tõendeid kostja kohtule ega hagejale ei esitanud. Hageja ei ole oma e-kirjades nõustunud, et veose kogus oli 16,9 m3. Hageja ei ole nõustunud täiendava tasu maksmise kohustusega kostja soovitud ulatuses. Seega puudub kostjal õigus nõuda hagejalt tasu kokkulepitust suuremas ulatuses. Kuivõrd kostjal vastav nõudeõigus puudub, ei oma asjas tähtsust see, kas kostja oleks pidanud diivani, tv kapi ja laste kapid täiendavalt lahti võtma ning kas selline lahtivõtmine oleks vähendanud veetava kauba kogust.
58.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas VÕS § 127 lõikega 2 ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS § 127 lõikega 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
59.VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Samas tuleneb VÕS § 132 lõikest 3, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1. Seega on iseenesest õige kostja väide, et kahju
hüvitise suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada kahjustatu esemete väärtust lepingu täitmise ajal ning kui võimalik, kuuluvad hüvitamisele asja parandamise mõistlikud kulud.
60.VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lõikest 2 tuleneb, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nad mõlemad esitasid teise poole nõude osas tasaarvestuse avalduse. Samas näeb VÕS § 200 lg 4 ette, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja ei saanud hageja nõudega tasaarvestada oma tasunõuet, millele hageja sai esitada põhjendatult vastuväiteid. Hageja esitas kostja tasunõudele kohtu hinnangul põhjendatud vastuväite.
61.VÕS § 774 lg 1 näeb ette, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 810 lg 1 sätestab, et kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid veolepingu alaliigina kolimislepingu.
62.VÕS § 792 lg 1 sätestab, et vedaja vastutab veotähtaja ületamisest tekkinud kahju eest, samuti kahju eest, mis tekib veose kaotsiminekust või kahjustumisest ajavahemikul veose vedamiseks vastuvõtmisest kuni veose üleandmiseni. Käesolevas asjas on kostja iseenesest nõustunud sellega, et hageja mööbel sai veo käigus kahjustada. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud ühegi vastutusest vabanemise kaasa toova asjaolu esinemist.
63.VÕS § 794 lg 1 sätestab, et veose täieliku või osalise kaotsimineku korral peab vedaja hüvitama kaotsiläinud veose või selle osa väärtuse. Veose väärtuseks loetakse veose väärtus vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Kooskõlas VÕS § 794 lõikega 2 peab veose kahjustumise korral vedaja hüvitama kahjustamata veose ja kahjustatud veose väärtuste vahe. Kahjustamata veose väärtuseks loetakse selle väärtus vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Kahjustatud veose väärtuseks loetakse väärtus, mis sellisel veosel oleks olnud vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Kooskõlas VÕS §-ga 814 on vedaja vastutus, mis tuleneb kolitava veose kaotsiminekust või kahjustumisest, on piiratud 614 euroga lepingu täitmiseks vajaliku laadimisruumi iga kuupmeetri kohta. Seega tuleneb seadusest, et kostja pidi vedajana hüvitama hagejale kahju, mis tulenes veose kahjustamisest.
64.VÕS § 796 lg 1 sätestab, et kui vedaja vastutab veose kaotsimineku või kahjustumise eest, peab ta lisaks VÕS § 794 kohaselt maksmisele kuuluvale hüvitisele hüvitama ka juba makstud veotasu, seisuraha ja muud vedajale makstud tasud ja maksud. Veose kahjustumise korral määratakse hüvitamiskohustuse suurus vastavalt käesoleva seaduse § 794 lõikele 2 arvestatavale kahjustamata ja kahjustatud veose väärtuste suhtele. Kooskõlas VÕS § 817 lõikega 1 on juhul, kui saatjaks on tarbija, võlaõigusseaduse 42. peatüki 1 jao esimeses ja teises jaotises vedaja ja saatja vastutuse kohta sätestatust saatja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
65.Eelviidatud sättest tuleneb, et kui veos on kahjustatud või kadunud, ei ole vedaja oma põhikohustust täitnud. Saatja või saaja ei ole saanud veolepingust oodatavat kasu, mistõttu ei pea ta täitma omapoolset veotasu ja muude kulude maksmise kohustust. Seega ei olnud kostjal õigust nõuda hagejalt veotasu maksmist osas, mis vastas kahjustatud ja kahjustamata veose väärtuse suhtele. Kostja nõudis hagejalt aga veotasu maksmist mitte ainult arvestamata kahjustatud veose väärtuse ulatust, vaid ka ulatuses, mis ei vastanud lepingus kokku lepitule. Seesuguse tasunõude esitamiseks kostjal õiguslik alus puudus, mistõttu on kostja tasaarvestuse avaldus veotasu nõude
osas kohtu hinnangul alusetu sõltumata sellest, et hageja ei esitanud sellele lisaks muudele vastuväidetele VÕS § 796 lõikest 1 tulenevat vastuväidet. Hageja kui tarbija õigusi antud osas kahjustav kokkulepe oleks olnud tühine.
66.Kohus selgitas kostjale 02.03.2018 pöördumises (toimiku lk 139-140), et viimasel tuleb oma vastuväiteid hageja nõudele tõendada ning tõendada muuhulgas seda, et kõik kahjustused esemetele ei olnud tekitatud kolimisteenuse käigus. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada väiteid kahjustatud esemete väärtuse kohta. Kohus selgitas kostjale vajadust tuua VÕS § 140 alusel välja kahju hüvitist vähendada võimaldavad asjaolud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud vastuväiteid hageja nõutud kahju suurusele.
67.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 06.06.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 12-lk 12 pöördel), milles teatas, et sai oma asjad kätte, kuid suurem osa nendest on kohutavas seisus. Hageja avaldas, et ta ei ole jõudnud kõike üle kontrollida, kuid kahju on päris suur ning esemetel on ka veekahjud. Hageja saatis kostjale ka mõned fotod ja avaldas, et sellises olukorras ei saa ta teist osa kolimisteenuse eest tasuda. Seega teavitas hageja kostjat nõuetekohaselt veose kahjustumisest.
68.Kostja vastas hagejale 07.06.2017 ning avaldas, et üks tema partneritest ei kasutanud nõuetekohast transpordivahendit ning kostja nägi kohe, et saabunud kaup on vigastada saanud. Kostja leidis, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kostja palus hagejal määrata kõik viga saanud asjad ja nende väärtuse (toimiku lk 12 pöördel). Seega nõustus kostja, et mööbel sai kahjustada veose käigus. 12.06.2017 teatas hageja kostjale, et kontrollis esemed üle ning kahju on algselt arvatust suurem (toimiku lk 13 pöördel). Hageja hindas kahju väärtuseks 2445 eurot. Kostja vastas samal päeval ja teatas, et edastab kaebuse oma kahjukäsitluse osakonnale. Samas e-kirjas väitis kostja, et kindlustus küsib kahjustada saanud esemed endale (toimiku lk 13 pöördel – lk 14).
69.15.06.2017 palus hageja kostjal saata endale kindlustuspoliisi, mis lepingu ajal kehtis ja kahju hüvitise pakkumise (toimiku lk 14). 15.06.2017 pakkus kostja hagejale kahju hüvitiseks 1725 eurot ning leidis, et hagejal tuleks teenuse eest kokku tasuda 2675 eurot. Poliisi numbrit ega poliisi ei olnud kostja nõus hagejale edastama, pidades seda lepingu rikkumiseks. Kostja väitis, et tal on sõlmitud vedaja vastutuskindlustus (toimiku lk 14 pöördel). Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud (toimiku lk 15).
70.22.06.2017 koostas kostja dokumendi pealkirjaga „kindlustusjuhtum XXX marsruut Holland-Eesti“ (toimiku lk 16), milles leidis, et kindlustusmenetlust ei alustata enne, kui hageja on kogu teenuse eest tasunud. Edasises e-kirjade vahetuses (toimiku lk 16 pöördel – 18) pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus osundab, et vaatamata kohtu selgitustele ei väitnud ega tõendanud kostja kohtumenetluses, et veos või kostja vastutus oleks olnud kindlustatud ning et hagejale peaks kahju hüvitama hoopis kindlustusandja. Seega on kostja viited kindlustuslepingu olemasolule kohtueelses kirjavahetuses asjakohatud.
71.Hageja koostas kostjale koos fotodega selgituse kahjustatud esemetest (toimiku lk 19-47). Mikrolaineahjul on nähtavad kriimustused ja mõlk. Voodi furnituuril on näha kriimustused. Toolide tekstiilist osa on määrdunud ja jalad kriimustatud. Kapi PAX osad on kriimustatud. Fotodelt nähtub, et kapi osad ei olnud täielikult kilesse pakitud. Laste kapp Stuva osad on saanud kriimustusi, samuti kontorilaud. TV kapi pealispind on saanud kahjustusi ja nähtavad on täkked ning kriimud. Beebivoodi Suwem detailid on saanud veekahjustusi. Laste voodi Gulliver detailidel on näha täkked ja kriimustused. Riiul Lack on saanud muljuda ja kriimustada. Kostja ei ole esitatud tõenditele vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et mõnel fotodel kajastatud mööbliesemel oleksid kahjustused olemas olnud enne kolimisteenuse osutamist.
72.Hageja esitas kohtule ühtlasi kostja koostatud loendi lehed 06.06.2017 (toimiku lk 136-137,
lk 144-145), milles olid loetletud hageja esemed, mis Tallinnasse koliti. Ühegi eseme puhul ei ole märgitud, et ese oleks olnud kostjale üleandmise ajal kahjustatud. Antud tõendiga on kohtu hinnangul tõendatud, et kõik kolitud esemed olid kostjale üleandmise ajal kahjustusteta. Kostja ei ole tõendanud, et mõni hageja viidatud esemetest võis kahjustada saada muul moel kui kostja osutatud teenuse käigus.
73.Hageja esitatud veebilehtede väljavõtetelt (toimiku lk 102-112) nähtub, et mikrolaineahi Brandt SE2616S maksab uuena 140 eurot, voodi Malm 499 USD ehk 430 eurot, üks tool Mondeo 89 eurot, kapp PAX koos kõigi lisadega 484,98 eurot, kapp Stuva 158 eurot, laud Bekant 169 eurot, beebivoodi 80,35 eurot, laste voodi Gulliver 119 eurot ja riiul Lack 9,99 eurot. Tammespoonist TV kapi oli hageja ostnud 509 euro eest (toimiku lk 109). Seega tõendas hageja viidatud esemete väärtuse nende soetamise ajal.
74.Täiendavalt esitas hageja kohtule Vääna-Viti Mööbel OÜ hinnapakkumise (toimiku lk 146), mille kohaselt kuluks kahjustatud mööbliesemete remondiks kokku 2532 eurot. Diivanipuhastus OÜ hinnakirjast (toimiku lk 147) järeldub, et kahekohalise madratsi puhastuse hind on 75 eurot ning tooli keemilise puhastuse hind 14 eurot. Kohus osundab, et hageja ei ole arvestanud oma kahju nõudes keemilise puhastuse vajalikkusest tulenevat kahju. Vaatamata sellele tõendab Vääna-Viti Mööbel OÜ hinnapakkumine, et kahjustatud esemete parandamise kulud oleksid ületanud uute esemete soetamise kulu. Seetõttu ei oleks esemete parandamine olnud mõistlik. Mõistlikuks kahju hüvitiseks on kohtu hinnangul samaväärsete esemete soetamise kulu, arvestades nende väärtuse mõistlikku vähenemist kolimisteenuse osutamise ajaks. Kohus leiab, et kostjal lasus selge lepinguline kohustus tagada esemete kahjustusteta Eestisse toomine ning kostjale pidi olema ettenähtav kohustus hüvitada tarbijale tekkiv kahju juhul, kui esemed saavad kolimise käigus kahjustada. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks kohtule VÕS § 140 lg 1 alusel võimaluse kahju hüvitist vähendada selle äärmise ebaõigluse või muul põhjusel mõistlikult vastuvõetamatuse tõttu.
75.Hageja on ise hinnanud kahjustada saanud esemete väärtuseks kolimisteenuse osutamisel ajal nende mõistlikku kulumist arvestades kokku 1934,94 eurot. Kohtu hinnangul vastab hagejale tekitatud kahju suurus antud summale, sest kolimisteenuse käigus sisuliselt hävis hageja vara antud summa ulatuses. Vara hävis, sest selle parandamise kulud ületavad väärtuse kolimisteenuse ajal. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt oli esemete väärtus kolimise ajaks vähenenud vähemalt 30%. Kostja on leidnud, et selline väärtuse vähenemise ulatus on üldteada, kuid ei ole viidanud ühelegi allikale, millele tema väide tugineb. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kostja ei ole välja toonud, millistest usaldusväärsetest allikatest oleks kohus teavet saanud. Kostja ise ei ole väite tõendamiseks tõendeid esitanud. Seetõttu on kostja väited kahju suurusele jäänud paljasõnalisteks.
76.Hageja on palunud kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 1067,55 eurot, arvestades veosetasu, mida hageja oli nõus kostjale tasuma. Kohus leiab, et hagejale tegelikult tekkinud kahju suuruseks oli 1934,94 eurot, kuid hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju väiksemas ulatuses. Kuivõrd kostja vastuväited ei ole põhjendatud, kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1067,55 eurot.
77.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
78.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud kokku summas 291 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nõue on põhjendatud osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot. Õigusabikulude osas hageja nõue põhjendatud ei ole.
79.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälisteks kuludeks loetakse TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 218 näeb muuhulgas ette, et menetlusosalise lepinguliseks esindajaks saab olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
80.Käesolevas asjas ei ole hagejal olnud nõuetele vastavat lepingulist esindajat. Hagiavalduse ja teised hageja menetlusdokumendid on lisaks hagejale allkirjastanud küll XXX nimeline isik, kuid kohtule ei ole esitatud temale antud volikirja ega tema diplomit. Kui tegemist on esindaja hariduslikele nõuetele mittevastava nõustajaga, siis tema kulusid ei hüvitata. Ühtlasi ei nähtu hageja esitatud õigusabi arvetest, kes on talle õigusteenust osutanud. Kohtueelse õigusnõustamise kulud ei kuuluks menetluskuludena hüvitamisele. Seega tuleb kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 200 eurot, mis on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.