Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

riigi ees. Kostjal on 28.11.2017 seisuga osaliselt ajatatud maksuvõlgnevus summas 23 200,32 eurot. Kohtu põhjendused

17.03.2017 on pooled sõlminud krediiditingimustega müügilepingu nr 8632 (müügileping), mille kohaselt hageja (müüja) müüb ja kostja (ostja) ostab lepingus ettenähtud tingimustel müüja kehtivas hinnakirjas nimetatud kaupu. Kaupade müügil lähtutakse müügilepingust, Eesti Vabariigi õigusaktidest ning heast kauplemistavast (tl 4);

-

müügilepingu punkti 4.5 esimese lause kohaselt müüjal on õigus ostjalt nõuda viivist ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest (tl 4p);

-

arve nr 1200128390 maksetähtaeg oli 20.04.2017 (tl 8);

-

müügilepingu punkti 4.6. kohaselt võlgnevuse osalisel laekumisel on müüjal õigus omal äranägemisel määrata võlgnevuste (põhivõlgnevus, viivised, leppetrahvid jne) kustutamise järjekord;

-

20.11.2017 on kostja tasunud hagejale arve nr 1200128390 eest 1 000 eurot (tl 23).

Poolte vahel on vaidlus selles, kas sissenõutud viivis oli ebamõistlikult suur ja kas esinevad alused viivise vähendamiseks. Käesolevas asjas on hageja kostja poolt tasutud 1 000 eurot arvestanud viivisenõude täitmiseks, mis vastab müügilepingu (p 4.6) tingimusele ning kostja ei ole selles osas vastuväidet esitanud. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul iseenesest vajadus analüüsida viivise vähendamise küsimust. Siiski analüüsib kohus õigussuhte selguse eesmärgil ka viivise vähendamise vastuväidet.

VÕS § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ei ole vaidlust, et hageja on kostjale kaupa müünud, kostja on kauba kätte saanud, hageja on esitanud kostjale müüdud kauba eest arve, kostja on arve kätte saanud ning selle osaliselt tasunud. Seega on hageja täitnud endale lepinguga võetud kohustused, kuid kostja on jätnud tasumise kohustuse osaliselt täitmata (tl 8, 22). Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid, mis vabandaksid kostja poolt müügilepingust tuleneva kohustuse hilinemisega täitmist.

Kostja on hageja nõudele viivise osas vastu vaielnud ja esitanud viivise suhtes vastuväite, et viivisenõue on ebamõistlikult suur. 1 000 eurose põhinõude juures 1 000 eurone viivisenõue ei ole proportsionaalne ja põhjendatud. Kostja palub jätta viivisenõude 1 000 eurot rahuldamata. Kostja on nõus tasuma viivisintressi 1 000 eurolt võla tekkimisest kuni selle tasumiseni 20.11.2017 seaduses sätestatud määras ehk 0,02% päevas. Kostja palub kohtul arvestada kostja ajutist majanduslikku rasket olukorda. Kostja selgitab, et omab võlgnevusi ka teiste kreeditoride, sh riigi ees. Kostjal on 28.11.2017 seisuga osaliselt ajatatud maksuvõlgnevus summas 23 200,32 eurot. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et viivis on ebamõistlikult suur ja leiab, et kostja taotluse viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja raske majanduslik seisund ja muud võlgnevused ei ole aluseks viivise tasumise kohustusest vabastamiseks. Hageja on juba hagiavalduse esitamisel vähendanud viivise nõuet tasumata põhisumma ulatuseni, seetõttu ei ole hageja valmis kompromissi korras täiendavalt viivist vähendama. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotluse viivise tasumisest vabastamiseks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu punkti 4.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingujärgse makse tähtajaks tasumata jätmisel viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest (tl 4 p). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja viivisearvestusele seisuga 20.10.2017, mis on 1 507,50 eurot (tl 10). Hageja on vähendanud viivise nõuet tasumata põhisumma ulatuseni 1 000 eurot. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 162 lg 1 loetelu on lahtise iseloomuga (3-2-1-28-17 p 11). Erinevalt tsiviilkoodeksi regulatsioonist ei ole viivis kehtiva õiguse järgi leppetrahvi alaliik, vaid seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (vt ka Riigikohtu

jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (p 20). Müügilepingu p 4.5 järgne viivisemäär 0,15% päevas tähendab 54,75% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtinud intressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas (s.o ca 0,02% päevas). Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra. Kuigi müügilepingus kokkulepitud viivisemäär on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski kohtu hinnangul selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud müügilepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet. Hageja esitas viivisenõude vähendatud suuruses. Esitades viivisenõude vähendatult, ei ole hageja esitanud viivisenõuet osaliselt, st jätnud nõude osaliselt maksma panemata, vaid on viivisenõudest ülejäänud osas loobunud, mis välistab hilisema viivisenõude maksmapaneku ülejäänud osas. Edasiulatuvat viivist ei ole nõutud. Kohtu eeltoodud otsust toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-13 p 49. VÕS § 162 lg 1 küll sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv (viivis) on ebamõistlikult suur, võib kohtu kaudu nõuda selle vähendamist mõistliku suuruseni, kuid käesolevas asjas kohaldatav viivise määr on kohtu hinnangul majandussuhetes tavapärane ning viivise määra 0,15% ei saa ebamõistlikult suureks lugeda. Kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvest nr 1200128390 (tl 8) tuleneva põhivõlgnevuse jäägi 1 000 eurot.

kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.