Hageja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) kaudu, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
(XXX,
e-post [email protected]) Kostja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei, registrikood 75014920, asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn, e-post [email protected]), esindaja Aljona Kallaste (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kanda.
3.Jätta Tallinna linna menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
2-18-5815 Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 570 eurot, viivise seisuga 16.04.2018 summas 1 eurot, võla sissenõudmise kulu summas 40 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 17.04.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Hageja on kindlustusandjana kindlustanud sõiduki Hyundai i20 (XXX). Hageja ja sõiduki vastutav kasutaja XXX on sõlminud kaskokindlustuse lepingu, mille lisaks on kindlustuslepingute üldtingimused ja kaskokindlustuse tingimused. XXX esitas hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse, mille kohaselt 14.02.2018 oli sõiduk pargitud XXX hoovis asuval parkimisplatsil. Sõiduki katusele oli hoone katuselt kukkunud lumi, mille tagajärjel tekkis katusele mõlk. Sõiduki kahjustused remontis AS Topauto. Remondimaksumus ilma sõidukikindlustuse omavastutuseta oli 570 eurot ning hageja hüvitas nimetatud kahju summas 570 eurot. Sõidukikindlustuse omavastutus jäi kindlustusvõtja kanda.
3.Kostja on kinnistu XXX (registriosa nr 26083101) omanik. Hageja esitas kostjale kohtuvälise tagasinõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 08.04.2017. Kostja on tagasinõude kätte saanud ja ei ole tagasinõudele vastuväiteid esitanud. Hageja tuletas kostjale meelde, et kahjusumma on tasumata, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja kahju ei hüvitanud. Kostja vastuväited
4.Kostja palub lõpetada menetluse. Kostja hüvitas kahju 16.04.2018.
5.Mõistlikuks ei saa pidada lepinguvälise kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks 10 tööpäeva pikkuse tähtaja andmist. Tallinnas on väljakujunenud praktika, et maksete tähtajaks on enamasti 21 päeva. Pikema tähtaja tingib asjaolu, et Tallinna linn hüvitab kahjusid ja tasub arveid avalikest vahenditest, mistõttu on selliste vahendite eraldamise menetlus tavapärasest pikem. Kostja hüvitas kahju 25. päeval, samas kui näiteks selgitustaotlustele tuleb vastata 30 päeva jooksul. Kostja algatas kahju hüvitamise menetluse 12.04.2018 õiendi alusel, viimane õiendi kinnitus tehti 13.04.2018 aga kuna 13.04.2018 oli reede, laekus makse hagejale alles 16.04.2018. Makse tegemine ei olnud tingitud hagi esitamisest. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas
6.Hageja andis kahju hüvitamiseks kostjale mõistliku tähtaja (17 päeva) ja palus kahju hüvitada hiljemalt 08.04.2018. Seega muutus kahjunõue sissenõutavaks alates 09.04.2018. Samast päevast on hagejal kostja suhtes viivise nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. 11.04.2018 helistas hageja kostjale, kostja poolt lubati vastata hagejale, kuid ei täpsustatud vastamise aega. XXX põhikooli direktor teatas 13.04.2018, et keeldub kahju hüvitamisest. Kostja on makse teinud pärast
2-18-5815 hagi esitamist. Hageja tasutud summa saab arvestada esmajoones võla sissenõudmiskulude (40 eurot) ja viivise (1 eurot) katteks. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Asjas puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Hageja ja sõiduki Hyundai i20 (XXX) vastutav kasutaja XXX (t lk 17) on sõlminud kaskokindlustuse lepingu nr 1889911571 (t lk 8-9), lepingu osaks on kindlustuslepingute üldtingimused U100/2017 (t lk 10-13) ja kaskokindlustuse tingimused A300/2017 (t lk 14-16). XXX esitas hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse, mille kohaselt 14.02.2018 oli sõiduk pargitud XXX hoovis asuval parkimisplatsil ning sõiduki katusele oli hoone katuselt kukkunud lumi, mille tagajärjel tekkis katusele mõlk (t lk 18-18 pöördel, 23-26). Sõiduki kahjustused remontis AS Topauto maksumusega 570 eurot ilma omavastutuseta (t lk 19). Hageja hüvitas nimetatud kahju summas 570 eurot (t lk 20). Kostja on kinnistu XXX omanik (t lk 21). Hageja esitas kostjale kohtuvälise tagasinõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 08.04.2017 (t lk 22-22 pöördel). Kostja hüvitas kahju 16.04.2018 (t lk 44, 56-58). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2).
13.Kostja hinnangul tuleks menetlus lõpetada, kuna kostja on nõude hüvitanud. Kostja viitab ka sellele, et hageja poolt esitatud tähtaeg kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks ei olnud mõistlik. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse
2-18-5815 täitmise kohta, viisi ja olemust. Lõike 7 kolmanda lause kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
14.VÕS § 7 lg-d 1 ja 2 sätestavad: „Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.“ Tähtaja mõistlikkuse kohta on Riigikohus selgitanud leppetrahvi nõudmise kontekstis, et mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-58-15). Mõistliku aja määramisel tuleb arvestada, et teisel poolel oleks piisav aeg oma õiguste ja kohustuste adekvaatseks hindamiseks ja seisukohavõtuks, oma võimaluste kaalumiseks (mis võib mh hõlmata vajadust konsulteerida näiteks juristi või muude isikutega), samuti tuleb arvestada võlasuhtes osalevate isikutega seonduvaid asjaolusid. Antud juhul on tagasinõue edastatud kostjale 22.03.2018 ja kahju hüvitamise tähtajana märgitud 08.04.2018. Kuna 08.04.2018 oli pühapäev, liikus nõude täitmise tähtpäev tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 kohaselt kuupäevale 09.04.2018. Kahju hüvitamiseks jäi seega 18 päeva. Otsustamaks kahju hüvitamise või hüvitamata jätmise üle, on vajalik eelnevalt selgeks teha nõude aluseks olevad asjaolud ja nende põhjendatus. Ei saa lähtuda eeldusest, et kahjunõude adressaat tasub hüvitise ainuüksi hageja väidete ja tõendite põhjal. Nõude aluseks on praegusel juhul VÕS § 1059, mille kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Üheks asjaoluks, mis kostjal tulnuks nõude põhjendatuse hindamiseks selgeks teha, on näiteks see, kas kannatanu enda tegevus põhjustas kahju või kas kahju tekkis (osaliselt) kannatanu tegevuse tõttu (VÕS § 139) – asjaolude kindlaks tegemiseks tuleb muuhulgas eelduslikult võtta ühendust hoonet tegelikult haldava/kasutava isikuga (XXX hoones tegutseb XXX Põhikool, mida haldab Tallinna Haridusamet). Selliste toimingute tegemise vajadus pikendab kahju hüvitamise põhjendatuse hindamise protsessi. Lisaks tuleb arvestada ka kostja isikuga. Kostja näol on tegu kohaliku omavalitsuse üksusega, kellel on rahaliste maksete tegemisel ka suurem dokumenteerimiskohustus ja millest tulenevalt võtab makse tegemise korraldamine pikemalt aega. Need toimingud on oluliselt ajamahukamad võrreldes näiteks füüsilise isikuga, kes võib otsustuse kahju hüvitamise kohta teha mõttes ning kellel piisab makse tegemiseks intrenetipangas ülekande tegemisest.
15.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hageja poolt antud tähtaeg kostjale kahju hüvitamiseks ei olnud mõistlik. Tähtaja mõistlikkuse hindamiseks saab antud juhul võtta aluseks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse. Nimetatud seaduse § 6 esimese lause kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Ka kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab enne nõude põhjendatuse üle otsustamist nõude analüüsi ja lisateabe kogumist, sarnanedes seega selles mõttes selgitustaotlusele. Kuna hageja antud tähtaeg ei olnud mõistlik, tuleb lähtuda mõistlikust tähtajast 30 päeva. Kostja tasus kahjuhüvitise 16.04.2018 ehk vähem kui 30 päeva jooksul nõude esitamisest, seega mõistliku täitmise tähtaja jooksul. Hagi esitamine oli ennatlik ja hagi jääb rahuldamata.
16.Kuigi see asja lahendust ei mõjuta, selgitab kohus täiendavalt, et kohtu hinnangul ei ole hageja antud asjas kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja tasus põhinõude samal päeval kui esitati hagi, tasumine ei olnud tingitud hagi esitamisest (makse tegemine oli korraldatud 12.04.2018). 16.04.2018 esitatud hagi võeti menetlusse 25.04.2018. Kohtu hinnangul oleks hagejal olnud oluliselt otstarbekam hagi enne menetlusse võtmist tagasi võtta (kohus oleks keeldunud hagi
2-18-5815 menetlusse võtmisest ja hagejale oleks tema taotlusel tagastatud riigilõiv) või pärast menetlusse võtmist hagist loobuda (hagejale oleks tema taotlusel tagastatud pool riigilõivu). Pärast põhinõude tasumist jäid hageja nõueteks viivis 1 eurot ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Kuigi VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (sõltumata tegelikust kulude kandmisest), ei ole hagejal ilmselt reaalseid võla sissenõudmiskulusid 40 euro ulatuses tekkinud. Normi kohaldamise eelduseks on, et võlausaldaja võis nõuda viivist ja seega saavad 40 euroga olla kaetud kulud, mis tekkisid pärast nõude sissenõutavaks muutumist (s.t hageja arvestatud sissenõutavaks muutumise ajast 09.04.2018 kuni hagi esitamiseni). Selle perioodi jooksul võttis hageja enda väitel ühendust kostjaga seoses nõudega 11.04.2018 ning vastavalt kõneeristusele (t lk 51) on need kaks kõne tehtud. Kõnede hinnaks on kõneeristuse kohaselt 0 eurot. Kõned kestsid kokku 382 sekundit (6,36 minutit), 100 euro suuruse tunnitasuga oleks õigusabikulu nende kõnede puhul alla 40 euro (umbes 11 eurot). Olenemata sellest, kas lähtuda hagejale järgi jäänud nõudest 41 eurot või sellest väiksemast reaalsest kahjust, ei ole sellises suuruses nõude puhul mõistlik tekitada endale kulusid riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulude näol, kui hageja oleks otstarbekalt tegutsedes saanud tagasi vähemalt riigilõivu või pool sellest. Lisaks enda majanduslikule kahjustamisele on hageja kulutanud ka hageja enda, kostja ning kohtu ajalist ressurssi. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega tõendeid ning kohtutoimikust ei ilmne, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei saa taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.