Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-18-5815 Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused

2-18-5815 hagi esitamist. Hageja tasutud summa saab arvestada esmajoones võla sissenõudmiskulude (40 eurot) ja viivise (1 eurot) katteks. Kohtu põhjendused

2-18-5815 täitmise kohta, viisi ja olemust. Lõike 7 kolmanda lause kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

2-18-5815 menetlusse võtmisest ja hagejale oleks tema taotlusel tagastatud riigilõiv) või pärast menetlusse võtmist hagist loobuda (hagejale oleks tema taotlusel tagastatud pool riigilõivu). Pärast põhinõude tasumist jäid hageja nõueteks viivis 1 eurot ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Kuigi VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (sõltumata tegelikust kulude kandmisest), ei ole hagejal ilmselt reaalseid võla sissenõudmiskulusid 40 euro ulatuses tekkinud. Normi kohaldamise eelduseks on, et võlausaldaja võis nõuda viivist ja seega saavad 40 euroga olla kaetud kulud, mis tekkisid pärast nõude sissenõutavaks muutumist (s.t hageja arvestatud sissenõutavaks muutumise ajast 09.04.2018 kuni hagi esitamiseni). Selle perioodi jooksul võttis hageja enda väitel ühendust kostjaga seoses nõudega 11.04.2018 ning vastavalt kõneeristusele (t lk 51) on need kaks kõne tehtud. Kõnede hinnaks on kõneeristuse kohaselt 0 eurot. Kõned kestsid kokku 382 sekundit (6,36 minutit), 100 euro suuruse tunnitasuga oleks õigusabikulu nende kõnede puhul alla 40 euro (umbes 11 eurot). Olenemata sellest, kas lähtuda hagejale järgi jäänud nõudest 41 eurot või sellest väiksemast reaalsest kahjust, ei ole sellises suuruses nõude puhul mõistlik tekitada endale kulusid riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulude näol, kui hageja oleks otstarbekalt tegutsedes saanud tagasi vähemalt riigilõivu või pool sellest. Lisaks enda majanduslikule kahjustamisele on hageja kulutanud ka hageja enda, kostja ning kohtu ajalist ressurssi. Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.