(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-20-3514
Kohtuasi
OÜ OSC Transport hagi Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. aprilli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): OÜ OSC Transport (registrikood 11679182, aadress Puru tee 18b-21, Jõhvi linn 41534), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kai Villman (epost: XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): Tallinna linn (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913, aadress Mündi 2, Tallinn 15197), lepinguline esindaja Natalja Kutepova (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14. aprilli 2020. a määrus jätta muutmata.
2.Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Määrata kindlaks OÜ-le OSC Transport hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tallinna linnalt (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) välja OÜ OSC Transport kasuks menetluskulud 220 eurot.
5.Kohustada Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) tasuma väljamõistetud menetluskuludelt OÜ-le OSC Transport viivist
2-20-3514 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ OSC Transport (hageja) A esitas 04. märtsil 2020.a Harju Maakohtule Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) (kostja) vastu kahju hüvitamise hagi.
2.Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 12. märtsi 2020.a määrusega.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuna on kahju hagejale hüvitanud.
4.Hageja esitas Harju Maakohtule taotluse hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ning menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Hageja on kostjale 17. veebruaril 2020.a esitanud kohtuvälise taotluse kahjunõude lahendamiseks. Hageja märkis kahjunõudes, et vastamiseks on aega 10 päeva. Tegemist polnud esialgse pöördumisega, kuna kostja oli varasemalt juba jätnud hageja nõude kohtuväliselt rahuldamata. Kostja selle aja jooksul hagejale ei vastanud, mistõttu pöördus hageja kohtusse. Samuti ei teatanud kostja hagejale, et 10 päeva oleks liiga lühike aeg ning kostja võtab täiendava tähtaja vastamiseks. Kostja hüvitas hagejale kahju alles pärast hagi menetlusse võtmist.
5.Kostja ei olnud ta vastu hagist loobumisele, kuid leidis, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kostja rahuldas hageja nõude 13. märtsil 2020.a, kui polnud teadlik hagi esitamisest. Kostja sai menetlusest teada alles 17. märtsil 2020.a ehk pärast nõude rahuldamist. Hageja pöördus kohtusse ennatlikult. Hageja oleks pidanud ära ootama mõistliku aja, mil kostja oleks saanud nõude läbi vaadata vastavalt märgukirjadele ja selgitustaotlusele ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele. Hageja andis kostjale 10 päeva vastamiseks, kuid ei hoiatanud, et hageja pöördub seejärel kohtusse. Kaheksa tööpäeva polnud piisav aeg hageja nõudele vastamiseks. Kuigi hageja oli esitanud korduvnõude, sisaldas see uusi tõendeid, mida kostja pidi analüüsima. Märgukirjadele vastamise tähtaeg on 30 päeva ja erilise vajaduse korral, kui tegemist on keerulise asjaga, võib seda tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Kostja leidis täiendavalt, et hageja menetluskulud on üle paisutatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus võttis 14. aprilli 2020.a määrusega vastu hageja taotluse hagist loobumiseks (resolutsiooni punkt 1), lõpetas tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 2), jättis menetluskulud Tallinna linna kanda (resolutsiooni punkt 3), määras hageja menetluskulude
2-20-3514 rahalise suurusena kindlaks 612,50 eurot (resolutsiooni punkt 4), mõistis Tallinna linnalt välja hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (612,50 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni (resolutsiooni punkt 6), tagastas hagejale pool riigilõivust summas 62,50 eurot (resolutsiooni punkt 7).
7.Määruse põhjendustest nähtuvalt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. (TsMS § 168 lg 4). Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Riigikohus on viidatud sätet kohaldanud ka siis, kui vastaspoolt tunnistab nõuet, kuid hageja saab selle kohta teate kätte alles pärast hagi esitamist (RKTKm 3-2-1-55-13, p 13). Seetõttu ei oma tähtsust, kas hagis esitatud nõude rahuldamise tõi kaasa hagi esitamine või kostja enda otsust pärast hagi kohtusse esitamist. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse nõude 04.03.2020. Kostja täitis nõude 12.03.2020 ning teatas sellest hagejale 13.03.2020. Seega täitis kostja nõude pärast hagi kohtule esitamist ning on täidetud TsMS § 168 lg 4 eeldused.
8.Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kostja hinnangul pole ta oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks, kuna lahendas kohtuväliselt esitatud nõude mõistliku aja jooksul. Kohus leidis, et kostja poolt viidatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus ei kohaldu käesoleval juhul, kuna nimetatud seadus ei kohaldu kohaliku omavalitsuse vastu esitatud nõuetele vastamisele, vaid üksnes märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele. Seaduses sätestatu kohaselt pole kahjunõude puhul tegemist ei selgitustaotluse ega märgukirjaga. Seetõttu ei reguleeri seadused, missuguse tähtaja jooksul kostja oleks pidanud hageja kohtuvälise kahjunõude osas seisukoha võtma.
9.Hageja märkis kostjale esitatud kohtuvälises kahjunõudes, et kostjal on aega nõudele vastata 10 päeva. Hageja ootas kaks nädalat kohtuvälise nõude saatmisest kuni esitas hagi kohtusse. Selle aja jooksul hageja kostjalt mingit vastust ei saanud, mh ei teatanud kostja, et vajab nõude läbi vaatamiseks rohkem aega. Kohus leidis, et hageja andis kostjale võimaluse nõue rahuldada kohtuvälises menetluses. Kohtu hinnangul pole 10 päeva nii lühike aeg, et kostjal poleks olnud aega kaebusega tutvuda ja teatada hagejale, kas kostja kaalub täiendavate tõendite tõttu kahjunõude uuesti läbi vaatamist või mitte. Samuti oli kostjal võimalik hagejale teatada, et kostja vajab kaebuse uue läbivaatamise jaoks täiendavat aega. Oluline pole, kas hageja märkis, et pöördub kaebusele tähtaegselt vastamata jätmise korral kohtusse. Kohtueelse kahjunõude esitamisel tuleb kohtusse pöördumist nõude rahuldamata jätmise korral pidada tavapäraseks. Kohtuvälisele nõudele hageja poolt määratud tähtaja jooksul reageerimata jätmisega andis kostja hagejale põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu ei ole täidetud TsMS § 168 lg 6 eeldused ning kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda.
10.Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 612,50 eurot, millest 550 eurot on õigusabikulud ja 62,50 eurot on pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
11.Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (km-ta) ning kokku 5 tundi. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, taotles hageja kulude välja mõistmist ilma käibemaksuta.
2-20-3514 Kohus leidis, et hageja tunnitasumäär on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga.
12.Hagejal kulus õigusabi 3,5 tundi hagi koostamiseks ja 1,5 tundi kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Kohtu hinnangul on hagi koostamiseks märgitud tööaeg hagi sisu ja mahtu arvesse võttes hagi koostamiseks mõistlik tööaeg ja alust tööaega vähendada või jätta menetluskulu välja mõistmata ei ole. Hageja 03.04.2020 seisukoht oli koostatud vastavalt kohtu nõudele. Hageja esitas hagist loobumise taotluse ja vastas kostja väidetele, mis on aluseks menetluskulude jaotuse lahendamisel. Seisukoha koostamiseks pidi esindaja tutvuma ka kostja eelneva vastusega hagile. Kohus leidis, et eeltoodut arvesse võttes on 1,5 tundi dokumendi koostamise ajana põhjendatud ja vajalik. Kohus pidas hageja menetluskulusid põhjendatuks 5 tunni ulatuses ja määras hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 612,50 eurot, millest 550 eurot (5 x 110) on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ja 62,50 eurot pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, mille tagastamist ei saa hageja taotleda. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
13.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning jätta menetluskulud hageja kanda.
14.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on oluliselt rikutud materiaalõigust. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega. Asjakohatu on kohtu tuginemine Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-55-13, sest selle aluseks olevad faktilised asjaolud erinevad oluliselt käesolevast juhtumist. Nimetatud Riigikohtu otsuses on käsitletud tuvastushagi. Tsiteeritud Riigikohtu lahendist tuleneb selgelt, et hageja saavutas oma eesmärgid hagiga.
15.Hageja nõude rahuldamine ei ole antud juhul hagiavalduse esitamise tulemus. Kostja ei rahuldanud hagi, kostja rahuldas hageja kohtueelselt esitatud kahjunõude. Otsus nõude rahuldamise kohta on kostja poolt vastu võetud 5 päeva enne seda, kui kostja sai hagiavaldusest teada. Otsustades kohtueelselt esitatud nõude rahuldamise üle, ei olnud kostja teadlik hagi olemasolust. Kui kostja oleks rahuldanud hagi, siis oleksid rahuldatud kõik nõuded (sh ka viivise nõue). Kuivõrd viivise nõue oli esimest korda mainitud kohtule esitatud hagiavalduses, siis ei ole kostja viivisenõudest teadlik ja rahuldas nõude kohtueelselt esitatud ulatuses. Hageja eesmärk on saavutatud küll pärast hagi esitamist, kuid mitte hagi esitamise tulemusena. Seega on TsMS § 168 lg-le 5 kohtu poolt kohaldatud ebaõigesti ning menetluskulude kostjalt väljamõistmine on põhjendamatu.
16.Kohus räägib hagejale vahevastuse andmisest, seejuures on kohtu seisukoht vastuolus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §ga 6, millega on kehtestatud pöördumistele vastamise tähtajad. Kostja ei ole seaduse nõudeid rikkunud. Kohtu etteheide kostjale, et ta ei vastanud hagejale 10 päeva jooksul, on ebaseaduslik. Kohus jättis hindamata, milline oleks antud juhul mõistlik tähtaeg nõude rahuldamiseks. Varasemas kohtupraktikas tsiviilasjas, milles on käsitletud sarnased faktilised asjaolud (tsiviilasi nr 2-18-5815), et mõistlikuks ajaks on eelviidatud seaduses märgitud 30 päeva.
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus hagejalt vastust.
2-20-3514
18.Hageja palus vastu võtta uued tõendid, jätta määruskaebus rahuldamata, menetluskulud kostja kanda, kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista menetluskuludena 220 eurot ning kohustada kostjat tasuma nendelt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Selle asjaolu osas ei olnud poolte vahel vaidlust, et kostja rahuldas hageja nõude alles 20.03.2020.a ehk peale hagi kostjale kätte toimetamist. Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalameti otsuse teatavaks tegemise ajal 13.03.2020.a oli kostja hagi esitamisest kohtule teadlik: Tallinna linn (Keskkonna-ja Kommunaalameti kaudu) oma ameti juhataja AV kaudu sai e-toimiku vahendusel nagu vastustaja lepinguline esindajagi oma e-posti aadressile 12.03.2020.a teate vastuvõtmist vajava dokumendi kohta nimetusega „Teade vastuvõtmist vajava dokumendi kohta 2-20-3514 "OÜ OSC Transport hagi Tallinna linna Tallinna Keskkonna – ja Kommunaalameti kaudu vastu“ – menetlusse võtmise määrus. Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalameti hooldusosakonna 12.03.2020.a protokolli faili avades on võimalik tuvastada, et see on loodud alles 07.04.2020.a kell 17.22.29 ning muudetud 08.04.2020.a kell 15.02.47. Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et nimetatud protokoll on koostatud 12.03.2020.a, mistõttu on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Hagejal ei olnud üldse kohustust korduvat kahjunõuet esitada. Hageja käitus mõistlikult ning esitas korduva kahjunõude avalduse, mille mõtteks oli lahendada vaidlus võimalikult väikeste kuludega mõlema menetluse poole jaoks. Kostja vastusest hageja teabenõudele, kuidas toimub Tallinna linna liikluskahju nõuete menetlemine ning millise tähtaja jooksul neid menetletakse, nähtub, et teabenõudele vastaja ei viita kahjunõude menetlemise tähtajale. Korduva kahjunõude juurde lisatud uute tõenditega tutvumiseks on 10 päeva olnud mõistlik aeg, arvestades nende hulka. Juhul kui nimetatud ajast siiski ei piisanud, oli kahju menetlejal võimalik teatada, et sellekohase tähtaja jooksul ei ole võimalik nõuet menetleda ning teatada tähtaeg, millise aja jooksul on nõude menetlemine võimalik. Praeguse tsiviilasja menetluses toimus korduva kahjunõude menetlemine, mitte esmakordse kahjunõude menetlemine nagu kostja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-18-5815.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 3-6). Vaidlustamata osas on määrus jõustunud.
22.Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohus jaotas ja määras sellest tulenevalt menetluskulud kindlaks õigesti. Sealjuures on kostja seisukohal, et kohus oleks menetluskulud pidanud jätma hageja kanda, hageja hinnangul ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013.a kohtuotsus
2-20-3514 tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Maakohus on õigesti leidnud, et käeolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 alusel kostja kanda.
23.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale (korduva) kahjunõude 17. veebruaril 2020.a (tlk 2, 20-25), kostja tegi otsuse liikluskahju hüvitamise kohta 12. märtsil 2020.a (tlk 121), teatas sellest hagejale 13. märtsil 2020.a (tlk 100) ning vastava maksekorralduse 20. märtsil 2020.a (tlk 101). Hageja on hagiavalduse kohtule esitanud 04. märtsil 2020.a (tlk 1) ning hagist loobumise avalduse 03. aprillil 2020.a (tlk 104-107).
24.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul täidetud TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 kohaldamise eeldused, kuivõrd hageja on hagist loobunud pärast hagi esitamist kostja poolt nõude rahuldamist. Hageja poolne kohtusse pöördumine on põhjendatult, arvestades, et nii kostja poolne kahju hüvitamise otsus kui maksekorraldus kahjusumma väljamaksmiseks on tehtud alles pärast hagi esitamist.
25.Ka Riigikohus on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohta varasemat praktikat (vt nt Riigikohtu
9.märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 13; 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13; 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14) üldistades leidnud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2).
26.Maakohus ei ole eksinud hinnangus, et käesoleval juhul ei ole kostja viidatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) kohaldatav.
27.Ringkonnakohus selgitab, et hageja poolt kostjale kahel korral esitatud kahjunõuded ei ole käsitletavad ei märgukirja ega selgitusnõudena. MSVS § 2 lg 1 kohaselt on märgukiri käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. MSVS § 2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.
28.Eelnevast tulenevalt ei kohaldu ka MSVS § 6 esimene lause, mille kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Maakohtu järeldus, et õigusaktid ei reguleeri, missuguse tähtaja jooksul oleks kostja pidanud hageja kohtuvälise kahjunõude osas seisukoha võtma, on õige.
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei pidanud hindama, milline oleks antud juhul mõistlik tähtaeg nõude rahuldamiseks. Õige on siiski maakohtu hinnang, et hageja poolt kostjale esitatud kahjunõudes määratud 10 kalendripäevane tähtaeg oli piisavalt pikk (mõistlik) selleks, et kostja saaks sellega tutvuda ja hagejale teada anda, kas kavatseb korduva nõude uuesti läbi vaadata või vajab vastamiseks täiendavat tähtaega. Kahjunõudele hageja poolt määratud tähtaja jooksul reageerimata jätmisega andis kostja ise hagejale põhjuse hagi
2-20-3514 esitamiseks. Arvestades, et kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, on maakohtu otsustus olnud seaduslik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.
31.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02. oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 11).
32.Hageja esitatud taotluse kohaselt soovib ta kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 220 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu käibemaksu summa ei kuulu hüvitamisele. Hageja kohtuvälised menetluskulud on alljärgnevad: määruskaebusega tutvumine ning vastuse koostamine ja e-toimiku vahendusel kohtule esitamine - kokku 2 tundi ehk kokku 220 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma ka viivist menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikuks ja põhjendatuks pidada nii määruskaebusega tutvumiseks kui sellele vastuse koostamisele kulunud aega 2 tundi kui lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda, arvestades vaidluse kestust, keerukust (sisuline vaidlus jaotuse üle) ja asjaolu, et esindaja on kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaadi abi). Ka ei ole tunnihind vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on lepingulise esindaja ühe töötunni mõistlikuks tasuks peetud 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01. juuni 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 220 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb määruskaebuse esitajal hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebeõigus
34.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.