A P hagiavaldus Armero Invest OÜ vastu võla nõudes
Hagi hind
26 663.04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ja vandeadvokaadi abi Teet Lehiste (e-post: [email protected]); Kostja: Armero Invest OÜ (registrikood 12733104, asukoht: Vahtra pst 73, 44306 Rakvere, e-post: xxxx), seaduslik esindaja: D B ja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Rainer Ratnik (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
16. aprill 2018 kell 10:00
Istungil osalenud isikud
Hageja A P, tema esindajad Ahti Kuuseväli ja Teet Lehiste; Kostja esindajad D B ja Rainer Ratnik.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja Armero Invest OÜ-lt hageja A P kasuks 17 514 (seitseteist tuhat viissada neliteist) eurot ja 84 sent (s.h kahjuhüvitis 16 716.13 eurot ja viivis seisuga 18.06.2018 798.71 eurot).
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (16 716.13 eurolt) alates 19.06.2018 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1 (16)
2-17-16972
4.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud osaliselt 2 246 (kaks tuhat kakssada nelikümmend kuus) eurot ja 47 senti (sh riigilõiv 1 000 eurot ja osaliselt õigusabikulud 1 246.47 eurot).
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (2 246.47 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.13. novembril 2017 esitas A P (hageja) Viru Maakohtule hagi Armero Invest OÜ (kostja) vastu võla nõudes. 08. detsembril 2017 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse.
2.Hagiavalduse kohaselt 17.04.2016 sõlmisid pooled kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille ja metsateatise nr 2714009301 alusel müüs hageja kostjale Tõrvaaugu kinnistu katastriüksuselt nr 14002:002:0139 vana ja kahjustatud metsa raieõigust 860 tm ulatuses. Hagejale oli väljastatud 2015 aastal Tõrvaaugu kinnistu metsamajandamiskava kümneks aastaks, mille kohaselt oli kinnistu katastriüksusel 14002:002:0139 kasvavat metsa kokku 1 436 tm. Metsamajandamiskava kohaselt esines antud katastriüksusel asuval kasvaval metsal keskmise ja tugeva astmelisi põdra kahjustusi ja haavataelikut. Hageja sooviks oli raiuda metsast välja vanad ja kahjustatud puud, et säilitada tugev ja elujõuline kasvav mets. Antud asjaolu kinnitab Anija Vallavalituse maakorraldaja M P oma kirjalikus selgituses (lisa 4, lk 18)), kus põhjendab, miks hageja ei soovinud kogu katastriüksusel kasvanud metsa ulatuses (1 436 tm) raiet teostada, vaid piirdus üksnes 860 tm kahjustatud metsa raiumise sooviga.
3.Enne lepingu sõlmimist käis hageja koos kostja juhatuse liikme D B’i isa J B’iga katastriüksusel nr 14002:002:0139 kasvavat metsa üle vaatamas. Metsa ülevaatuse käigus selgitas hageja J B, et soovib raiuda üksnes vanad ja kahjustatud puud metsast, et eluterve ja tugev mets säiliks ning ühiselt vaadati metsa kahjustused üle. Hageja ei soovinud kogu katastriüksuse ulatuses raiet teostada, vaid tahtis puhastada metsa vanadest ja kahjustatud puudest, mistõttu ei sidunud hageja end teiste metsaettevõtetega
4.Lepingus vanade ja kahjustatud puude 860 tm raieõiguse müügihinna 6 500 eurot määras J B arvestusega, et 1 500 eurot oli hagejale juba makstud sularahas enne lepingu sõlmimist. 6 500 eurot tasus kostja kahe panga ülekandega hagejale. Hageja usaldas lepingu hinna määramisel J B kui metsanduse professionaali. Pärast lepingu sõlmimist selgus, et katastriüksusel nr 14002:002:0139 teostati lageraie kogu kasvava metsa ulatuses ehk kokku lepitud 860 tm vana ja kahjustatud metsa raiumise asemel raiuti kinnistult kogu kasvanud mets 1 436 tm ulatuses. Metsa raie teostas Iriscorp Transport OÜ, kes väljastas hagejale harvesteri mõõtmistunnistuse, mille kohaselt tegelikult raiuti ümarmetsamaterjali 1 209,2 tm, mis ümberarvutatult (Eestis kasutatavate kasvava metsa mahutabelite alusel) annab kasvava metsa mahuks ca 1 516 tm. See on võrreldes metsamajandamiskava andmetega 2 (16)
2-17-16972 +80 tm ehk 5,6% rohkem. Antud arvutus tulemus kinnitab, et 2015 metsamajandamiskavas toodud andmed on usaldusväärsed. Antud arvestuse õigsust kinnitab metsanduse konsulent J V oma kirjalikus hinnangus.
5.Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut ning tekitanud hagejale kokku lepitust enam raiutud kasvava metsa näol kahju, mille hüvitamiseks on hagejal seadusest tulenev õigus (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3). Juhul kui kostja oleks täitnud lepingulise kohustuse korrektselt, ei oleks hagejal tekkinud kahju ning hagejal oleks terve ja elujõuline mets alles olnud. Kuivõrd kostja, rikkudes poolte vahelist lepingut, raius kogu kasvava metsa, ei ole hagejal tänasel päeval alles enam metsa ega raha kogu raiutud kasvava metsa turuväärtuses. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, mis oma olemuselt vastab VÕS § 339 rendilepingu tunnustele (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11 p 16). Kostja tasus hagejale 8 000 eurot 860 tm vana ja kahjustatud metsa raieõiguse, kuid katastriüksuselt ei raiutud mitte 860 tm vana ja kahjustatud mets, vaid kogu kasvav mets 1 436 tm. Seega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingut, kuna kohustus raiuma vanad ja kahjustatud puud metsast, s.o väheväärtusliku osa metsast, aga raius kogu katastriüksusel kasvanud metsa, s.t kostja täitis oma kohustuse mittekohaselt. Hagejal on tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3), mis metsanduse konsulendi J V kirjaliku hinnangu kohaselt oli hageja kinnistul kasvanud kogu kasvava metsa väärtuseks 27 128.50 eurot. Hagejal tekkinud otsene varaline kahju 19 128.50 eurot (27 128.05-8 000).
6.Tulenevalt asjaolust, et kostja raius kogu kasvava metsa ning ei jätnud alles seemnepuid, lasub hagejal metsa uuendamise kohustus (MS § 25). Selleks peab hageja istutama raielangile uued istikud, et metsa uuendamise kohustus saaks täidetud. Metsa konsulendi J V kirjaliku hinnangu kohaselt lähevad hageja metsa uuendamise kulud Tõrvaaugu kinnistu katastriüksusel nr 14002:002:0139 maksma kokku 5 559.50 eurot. Järelikult on kostja poolt hagejale põhjustatud kahju kokku 24 688 eurot.
7.Hagejale tekitatud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhul kui kostja ei oleks raiunud kogu kasvavat metsa ja oleks raiunud lepingu kohaselt 860 tm vana ja kahjustatud metsa, ei oleks hagejal kahju tekkinud (conditio sine qua non).
8.Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 24 688 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.29. detsembril 2017 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt hageja müüs kostjale raieõiguse hageja kinnistul. Lepingus oli expressis verbis kirjas, et raieõigus võõrandatakse vastavalt metsateatisele. Metsateatises oli kirjas, et võib teostada lageraie. Metsateatise koostas hageja ise ja esitas Keskkonnaametile selle seaduspärasuse kontrollimiseks. Keskkonnaamet andis loa hagejale lageraie teostamiseks – st andis haldusakti, mis ütles, et lubatud on teostada lageraie. Haldusakt on kehtiv ja tühistamata. Metsaseaduse järgi võib lageraie loa andmisel raiuda eraldisel sõnaselgelt kõik puud (vt MS § 29 lg 1). Kostja ei ole lepingut rikkunud ja teostanud raiet vastuolus metsateatises lubatuga. 3 (16)
2-17-16972 10.. Hageja kahjunõue on sisutühi, on tõendamata ja põhineb ebaõigel diferentsihüpoteesi kohaldamisel. Ainuüksi sellest piisab, et jätta hagi rahuldamata. Hageja on esitanud hagis diferentsihüpoteesina laohindadele vastava arvutuse. Kostjale ei võõrandanud hageja aga mitte metsamaterjali, vaid raieõiguse. Raieõiguse väärtus ei võrdu laos seisva materjali väärtusega. Raieõiguse väärtus on kordades madalam. Hageja peab tõendama seda, kui palju oli hageja kinnistu väärt väidetavalt nõuetekohase lepingu täitmise korral ning kui palju oli see väärt väidetava rikkumise korral. Antud asjaolusid ei ole hageja aga fikseerinud ning raiest on möödas 1,5 aastat, mis tähendab, et vaidlusalustel eraldistel ei ole olukord endine võrreldes raie järgsega.
11.Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kohustus jätta metsa seemnepuid – lepingu järgi sellist kohustust kostjal ei olnud. Ühtlasi ei ole tõendanud hageja, et seemnepuid ei oleks metsa jäetud. Metsateatise järgi lubas Keskkonnaamet lageraie teotada ilma seemnepuid metsa jätmata. Kui hageja väidab, et osa raiet on teostatud alusetult ja vastuolus Keskkonnaameti antud loaga, siis on hagejal nõue Iriscorp Transport OÜ vastu, kes teostas metsas raie mitte kostja vastu. Kui see raie oli õigusvastane, siis on hagejal Iriscorp Transport OÜ vastu nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes, sest selliseks raieks ei olnud hageja väidetult lepingulist alust. Seega ei saa hageja nõuda kahju hüvitamist lepingu alusel, kui raie teostamiseks (väidetavalt) puudus lepinguline alus. 12.. Poolte vahelise lepingu täpsed tingimused tulenesid metsateatisest. Metsateatis on koostatud hageja poolt enne lepingu sõlmimist. Metsateatise täitis hageja 08.03.2016. Seejärel kontrollis metsateatise vastavust kehtivale õigusele Keskkonnaameti esindaja T T 18.03.2016, tehes otsuse: nõuetekohane. Metsateatises osundatud raie seaduspärasust on kontrollinud pädev haldusorgan ning otsustanud selle sisus toodud lageraie lubada (st andnud haldusakti). Haldusakti ei ole kostjale teadaolevalt vaidlustatud ega tühistatud. Haldusakt on kehtiv ja seaduspärane. Metsateatise kohaselt müüs hageja kostjale lageraie õiguse vastavalt hagejale Keskkonnaameti poolt väljastatud loale. Metsateatise järgi kostja ei pidanud jätma alles seemnepuid. Kui Keskkonnaamet oleks pidanud vajalikuks lageraie korraldamisel kinnistul seemnepuude jätmise, siis ei oleks Keskkonnaamet otsustanud raiet vastavalt metsateatisele lubada. Hageja avaldas lepingu sõlmimisel kostjale, et soovib raieõiguse võõrandada vastavalt metsateatisele, mille hageja esitas ise kostjale. Hageja ei ole kostjale avaldanud kunagi, et hageja sooviks lageraie asemel kinnistul hoopis vana ja kahjustatud metsa eemaldamist.
13.Hageja on varasemalt kostjaga sõlminud raieõiguse võõrandamise lepinguid nii lageraie kui ka sanitaarraie teostamiseks.
14.Hageja ei ole kunagi kostjale väitnud, et hageja sooviks raiuda puistul üksnes 860 tm puid. Metsateatises on kirjas „raie“ veerus tulp „hinnanguline raiutav maht“. Hinnanguline raiutav maht ei ole ei lepingu ega metsateatise järgi ülempiir sellele, kui palju faktiliselt võib lageraie korral antud eraldistel metsa langetada. MS § 29 lg 1 kohaselt raiutakse lageraie korral raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud seemnepuud ja säilikpuud. Kostjal puudus ka põhjus kahelda metsateatises märgitud andmetes. Hageja ei teatanud kostjale kunagi, et hageja sooviks võõrandada lepinguga raieõigust metsateatisest väiksemas mahus. Vastupidi – lepingu järgi võõrandati raieõigus metsateatises toodud mahus. 46. Hageja tegi metsateatise esitamisel ja lepingu sõlmimisel vahet lageraiel ja sanitaarraiel. 02.06.2016 lepingu osaks oleval 02.03.2016 metsateatisel on hageja eristanud harvendusraiet, sanitaarraiet ning lageraiet. Kui hageja tahtis raieõiguse võõrandamise 4 (16)
2-17-16972 lepinguga võõrandada üksnes 860 tm metsa raieõigust, oleks hageja pidanud märkima metsateatisse muu raieliigi kui lageraie.
15.Metsa majandamise kava järgi oli juba aastal 2015 plaanis lageraie vaidlusaluses metsateatises toodud eraldistel. Järelikult ei saa olla vaidlust, et hageja soovis teostada eraldistel lageraie. Metsateatises toodud eraldistel ei ole olnud 50-60% mahus haigeid ja kahjustatud puid. Haigetest ja kahjustatud puudest tehakse küttepuud. Hageja esitatud harvesteri logi õigsust hüpoteetiliselt eeldades langetati 1209,2 tm metsa. Sellest oli mänd 328,3 tm, kuusk 494 tm, kask 324,5 tm ja segapuu 62,4 tm. Männist läks kõigest 0,3 tm küttepuuks. Seega männist oli kahjustatud ja haigeid puid 0,09% (0,3*100/328,3). Kuusest 35,7 tm läks küttepuuks. Seega kuusest oli kahjustatud ja haigeid puid 7,2% (35,7*100/494). Kasest küttepuud ei tehtud, seega oli kahjustunud 0%. Segapuust tehti küttepuuks 32,8 tm ehk kahjustunud või vana oli 52,6% (32,8*100/62,4). Kokku oli raiutud metsast harvesteri logi õigsust hüpoteetiliselt eeldades haige ja vana 68,8 tm ehk vaid 14% (68,8*100/1209,2). Järelikult on hageja käsitlus soovist lasta raiuda vaid vanad ja kahjustatud puud, mis oli ca 50-60% eraldistel kasvanud metsast, tagant järele väljamõeldud ebaõige väide.
16.Kostja ei ole lepingut rikkunud. Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel võõrandas hageja kostjale muu raieliigi õiguse kui lageraie, ei saa hageja nõuet rahuldada. Seda põhjusel, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud.
17.Hageja väide, et katastriüksusel 14002:002:0139 oli enne raiet kasvavat metsa kokku 1 436 tm, on tõendamata. Hageja on hagiavalduses viidanud metsamajandamiskavale, mille andmed pärinevad aastast 2015, kuid Tõrvaaugu kinnistul alustati raiega 20.05.2016. Seega ei ole tõendatud eraldistel seisukord enne raie teostamist. Lisaks on metsamajandamiskava esitatud kohtule mistahes andmeteta, mis võimaldaksid selle verifitseerida. Puudub mh koostaja allkiri. Seega vaidlustab kostja tõendi autentsuse.
18.Harvesteri mõõtmistunnistuse kohaselt lõpetati raie Tõrvaaugu kinnistul 06.06.2016. Harvesteri logil puuduvad elementaarsed tunnused, mille järgi see oleks võimalik verifitseerida (mh on see allkirjastamata). Kostja vaidlustab seetõttu tõendi autentsuse. Hageja tugineb kostja lepingu rikkumise tõendamisel ka J V antud hinnangule, mis on koostatud 14.08.2017. Seega on raie lõpetamise ja hinnangu andmise vahele jääv aeg enam kui aasta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks Tõrvaaugu kinnistu seisukord vahetult pärast kostjapoolset raiet – hageja ei ole teinud pilte ega korraldanud ekspertiisi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kinnistu seisukord enne ja pärast kostjapoolset raiet. Hageja ei ole juhul tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud ja milline on kahju surus.
19.Isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, siis on hageja kaotanud õiguse rikkumisele tugineda. VÕS § 336 lg 1 järgi üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. ei ole kostja tuginenud hagejapoolsele lepingurikkumisele viivitamata. VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatud, kui VÕS 16. peatükist ei tulene teisiti. VÕS § 336 lg 1 alusel oli hageja kohustatud pärast kostjapoolset raieõiguse teostamist kontrollima kinnistu seisundit ning teatama kostjale viivitamata kostjapoolsest lepingurikkumisest. Raie teostati 2016. aasta suvel. Esimene kord, kui hageja teatas kostjale, et kostja 5 (16)
2-17-16972 on lepingut rikkunud, oli 27.03.2017 e-kirjas. Seega teatas hageja kostjale väidetavast rikkumisest ebamõistlikult hilja ja on kaotanud õiguse väidetavale rikkumisele tugineda. Lisaks ei ole hageja oma 27.03.2017 nõudekirjas heitnud kostjale ette lepingu rikkumisena seemnepuude mitte alles jätmist. Sellele tugines hageja esimest korda 10.07.2017 nõudekirjas. Hageja ei ole rikkumisele tuginenud mõistliku aja jooksul.
20.Hagejale ei ole tekkinud kahju 19 128.50 eurot. Hageja tugineb tekkinud kahju tõendamisel J V kirjalikule hinnangule, kes hinnangu andmisel on lähtunud 2015. aasta metsamajandamiskavast ning metsaomaniku ehk hageja kinnitusest, et hageja soovis katastriüksusel 14002:002:0139 osalist lageraiet. Hinnang on ja vastuoluline. Esiteks, hageja väidab, et 50-60% metsast oli kahjustunud ja haige. J V hinnangust ei nähtu, et ta on arvesse võtnud metsa väärtuse hindamisel seda, et tegemist oli suures osas kahjustatud metsaga. Seega hinnangu andmisel eos lähtutud ebaõigetest andmetest ning see on sisutu tõendina. Teiseks on ebaõige lähtuda kahju suuruse määramisel n-ö vahelaos seisva puidu väärtusest või keskmisest turuhinnast. Kostja ei ostnud hagejalt metsamaterjali, vaid omandas raieõiguse. Raieõiguse väärtus on oluliselt madalam valmis metsamaterjali väärtusest, sest laos seisev puit sisaldab juba raietööde, väljaveo ja ladustamise hindasid ning teenuse pakkuja marginaali. J V on hinnangus aga otseselt lähtunud aga laohindadest, mis on ebaõige. Seejuures on ebaselge ka, mis referentshindadele on V tuginenud. Kolmandaks, hageja on väidetavalt soovinud kostjale võõrandada 860 tm metsamaterjali raieõiguse hinnaga 8000 eurot (tegelikkuses soovis hageja siiski võõranda lageraie teostamise õiguse kõigil vaidlusalustel eraldistel). Ühe tm hinnaks on hageja seega (väidetavalt) määratlenud 9,30 eurot. Kui ka peaks leidma tõendamist, et hageja sooviks oli muu kui lepingus ja metsateatises lageraie teostamise õiguse võõrandamine ning raiutud on tõepoolest 1 436 tihumeetrit (hetkel pole kumbki asjaolu tõendatud), siis võiks hagejal hüpoteetiliselt olla õigus nõuda (mida kostja ei mööna) ainult ca 5300 eurot (576*9,3).
21.Hagejale ei ole tekkinud kahju 5 559,50 eurot (n-ö kahju metsa uuendamise kohustuse tõttu) Hageja nõue tugineb väitel, et lepingu järgi ja seadusest tulenevalt pidi kostja säilitama eraldistel seemnepuud. See on ebaõige. Metsateatises ei ole toodud, et seemnepuid tuleks säilitada ning Keskkonnaamet on sellise raie lubanud. Ei tulene selline kohustus ka lepingust. Metsa uuendamise kohustus metsaseaduse järgi metsa omaniku kohustus, see kohustus ei lähe raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisega üle isikule, kellele raieõigus võõrandati. Hageja ei ole ka tõendanud, et seemnepuid ei oleks eraldistele jäetud. Lisaks ei ole hageja seemnepuude raiele tuginenud viivitamata nagu seda nõuab VÕS § 336 lg 1. Seega, isegi kui kostja oleks kohustust rikkunud, siis on hageja kaotanud õiguse väidetavale rikkumisele tugineda.
22.Lisaks kahju hüvitise arvutus ei ole kooskõlas seadusega. Varalise kahju hüvitamisel kasutatakse nn diferentsihüpoteesi, mille kohaselt võrreldakse isiku varalist olukorda pärast kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu selle hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju hüvitamise aluseks olnud asjaolu poleks toimunud. Hageja leiab, et tal on tekkinud kahju, kuna kostja on kinnistul teostanud 860 tm raie asemel lageraie. Hageja varaline olukord pärast kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu sellisel juhul on metsa väärtus pärast lageraiet. Seega diferentsihüpoteesi abil saab hinnata ainult seda, kui palju langes hagejale kuuluva kinnistu väärtus sellega, et seal teostati lageraie. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama, mis on kinnistu väärtus pärast lageraiet ja mis oleks olnud kinnistu väärtus pärast 860 tm raiet.
6 (16)
2-17-16972
23.Ebaõige on hageja väide, justkui oleks lepingu hinna määranud kostja. Hind määrati läbirääkimiste käigus hageja poolt. Hageja tegelik põhjus hagi esitamiseks erineb hagiavalduses esitatust. Tegelikult on vaidluse sisuks see, et hageja alahindas lepingu sõlmimisel eraldistel kasvava metsa mahtu. Seda asjaolu kinnitab tõik, et esialgu pöördus hageja kostja poole vaid lihtsalt küsides raha juurde, sest metsast saadi oodatust rohkem materjali. Tegemist on aga riisikoga, mis on hageja enda kanda ning mille eest kostja ei vastuta. Liiatigi ei ole see, et hageja hindas mahtu väiksemaks, kostjapoolne rikkumine.
24.Hageja nõudest peegeldub, et hageja on tagant järele jõudnud järeldusele, et hageja eksis lepingu sõlmimisel eraldistel kasvava metsa mahu hindamisel ja tahaks rääkida lepingu tingimused uuesti läbi. sellisel juhul oleks pidanud hageja 6 kuu jooksul alates lepingu alusel raiutud mahu teadasaamisest esitama hagi lepingu tühistamise nõudes (vt TsÜS § 99 lg 1 p 2). Seda aga hageja ei teinud. Lepingu tühistamise nõue on aegunud.
25.Vaidlust ei ole, et raie katastriüksusel 14002:002:0139 teostas Iriscorp Transport OÜ. Kui hageja väide on, et 860 tm ületavas osas raie oli õigusvastane raie, milles hageja ja kostja vahelises lepingus ei oldud kokku lepitud, siis on hagejal on nõue mitte kostja vastu, vaid Iriscorp Transport OÜ vastu kahju õigusvastase tekitamise nõudes. Sisuliselt on hageja väide, et hageja kinnistul on teostatud raie suuremas mahus, kui hageja ja kostja leppisid kokku (millega kostja ei nõustu). Ehk puudus õiguslik alus teatud osa raie teostamiseks. Seega on hageja väide, et puudus leping 860 tm ületavas osas raie teostamiseks. Kui antud osas leping puudus (mida kostja ei mööna), siis ei saa hageja nõuda n-ö puuduva lepingu osas lepingu alusel kahju hüvitamist.
HAGEJA SEISUKOHT
26.19. jaanuaril 2018 esitaud seisukohas hageja ei nõustunud kostja käsitlusega sellest, mida hageja kostjale müüs. Hageja sooviks oli olemasolev mets puhastada vanadest ja kahjustatud puudest ning koos J. B metsa läbi käies sai sellest J. B selgelt räägitud. Kui kostja arvab või oletab, et hageja tegelikuks tahteks oli kinnistul lageraie müük, siis selles eksib kostja. Sellisel juhul oleks hageja tellinud lageraie teistelt teenust pakkunud metsafirmadelt, kes pakkusid lageraie õiguse müügi korral hagejale 20 000-25 000 eurot, s.o kolm korda kallimat hinda kui kostja. Hageja rääkis ka J. B teiste metsafirmade pakkumistest ning J. B tasus seepeale hagejale sularahas 1 500 eurot enne lepingu sõlmimist. Kuna lepingus oli raieõiguse maht (ulatus) fikseeritud 860 tm, ei saanud kostjal olla teistsugust arusaama raieõiguse liigist ja mahust hageja kinnistul lepingu sõlmimisel. Kostja ei saanud metsanduse professionaalina mõista lepingut selliselt, et müüakse lageraiet ja seda olukorras, kus lageraie maht oli piiratud 860 tm mitte metsamajandamise kavas märgitud maksimaalse 1 436 tm kasvava metsa tagavaraga. Sellisest tihumeetrite vahest (576 tm) lageraie korral pidi kostja metsanduse professionaalina koheselt aru saama juba enne lepingu sõlmimist, et hageja metsateatises on eksitus sees ning oleks pidanud professionaalina hagejale selgitama olukorda, mida aga kostja ei teinud.
27.Hageja nõustus kostjaga, et vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline fakt, et hageja on varem ka sõlminud kostjaga raieõiguse võõrandamise lepinguid. Kostja poolt esitatud lepingus ja metsateatises nähtub kaasuse lahendamiseks oluline asjaolu. Kostja esitatud metsateatises eraldised 28, 29, 33, 34 ja 36, kus on raie liigiks märgitud lageraie (LR) nähtub, et raie hinnanguline maht (tm) ühtib 2015 metsamajandamise kavas märgitud samade eraldiste raie mahtudega.
7 (16)
2-17-16972
28.Asjaolu, et metsateatisele märkis hageja LR - lageraie, on põhjustatud hageja kogenematusest metsanduses. Oluline on siinjuures rõhutada asjaolu, et varasemad metsateatised täitis hageja samamood Anija Vallavalituses ja seda keskkonnaametniku T T juuresolekul ja juhendamisel, sest hageja ei osanud ise metsateatiseid täita, kuna tal puudusid selleks vajalikud metsanduslikud kogemused. Vaidlusaluse metsateatise täimisel T T juures ei viibinud, kuna ta sel päeval ei olnud Anija Vallavalitsuses, kui hageja tuli metsateatist täitma ja seetõttu oli metsateatise täitmise juures maakorraldaja M P. Arvestades, et J.B ja kostja on metsanduse professionaalid, siis pidi neile koheselt vaidlusalust metsateatis nähes olema selge, et hageja on eksinud metsateatise täitmisel, sest raie liik lageraie ja hinnangulised raie mahud (860 tm) ei sobitunud omavahel kokku ja olid väga suures nihkes võrreldes varasemate metsateatiste ja raieõiguse müügi lepingutega kujunenud praktikast ja metsamajandamise kavast, oleks pidanud J.B ja kostja metsanduse professionaalidena hagejale kui mitte metsaeksperdile selgitama kujunenud olukorda enne lepingu sõlmimist. Enne lepingus sõlmimist J. B ega kostja ei teavitanud hagejat kavatsusest lageraiet teostada 1 436 tm kasvava metsa tagavara osas, vaid pahatahtlikult lasid hagejal lepingu allkirjastada ning eirates hageja soovi raiuda metsast kahjustunud ja vanad puud, teostasid hageja kinnistul lageraie. Selliselt käitudes rikkus kostja VÕS § 14 lg 2 sätestatud kohustust teavitada hagejat lepingu sõlmimisel asjaoludest, mille vastu oli hagejal äratuntav oluline huvi ja mida hageja oma eriteadmiste puudumise tõttu metsanduses ei olnud võimeline objektiivselt hindama.
29.Metsateatise täimisel eksis hageja nii raie liigi valikul kui ka kahjustatud ja vanade puude mahu määratlemisel. Kuivõrd T T ei olnud abiks hagejal metsateatise täimisel, siis oma kogenematusest metsanduses võttis hageja metsamajandamise kavast eraldiste 16-20 kahjustuste ja vanade puude mahuks 60% kogu eraldistel kasvava metsa tagavarast (1 436 tm). Selliselt sai hageja kahjustatud ja vanade puude hinnanguliseks raie mahuks 860 tm. Kuivõrd hageja liitis metsamajandamise kavas näidatud eraldiste kahjustuste protsendid eraldiste kaupa kokku, siis saigi hageja kahjustuste mahuks 60% kogu kasvava metsa tagavarast. Tegelikkuses olid aga metsamajandamise kavas eraldistel näidatud kahjustused üksikute puuliikide kohta. Kuna hageja sai kahjustatud ja vanade puude mahuks ekslikult 60%, siis hageja arusaama kohaselt metsandusest, ei saanud nii suurt raie mahtu paigutada harvendusraie alla ning seetõttu arvas hageja, et sobilik raieliik on lageraie. Oma teadmisest ja selliselt metsateatist täites sai hageja aru, et rohkem kui 860 tm kahjustatud ja vanu puid kinnistult kostja raiuda ei saanud.
30.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et lageraie korral ei märgita metsateatisele raiemahtusid, kuna sisuliselt raiutakse kõik puud raielangilt maha. Metsakonsulent J V on oma kirjalikus hinnangus kinnitanud, et: „Tavapäraselt märgitakse lageraielangi raiemahuks metsateatisele metsamajandamisekavas märgitud kasvava metsa tagavara, millest vajadusel lahutatakse seemnepuude ja säilikpuude maht.” Järelikult lageraie korral märgitakse metsateatisesse metsamajandamisekavas näidatud raiemahud vastavalt kasvava metsa tagavara tihumeetritele.
31.Meelevaldselt väidab kostja ja tõlgendab metsateatises märgitud raie liigist LR - lageraie, et hageja sooviks lepingu sõlmimisel oli lageraie teostamine kinnistul. Hageja sellega ei nõustu. VÕS § 29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Professionaalina teadis kostja lepingu sõlmimisel kindlasti, et metsateatisel märgitud hinnanguline raiemaht 860 tm erineb oluliselt metsamajandamise kavas märgitud kasvava metsa tagavarast 1 436 tm ning kui kostja oleks lepingu sõlmimisel käitunud heas usus, oleks ta sellisele erinevusele hageja tähelepanu juhtinud. VÕS 8 (16)
2-17-16972 § 29 lg 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kuna hageja oli J. B selgitanud enne lepingu sõlmimist nii oma raie soovi (vanade ja kahjustatud puude raiumine) ja oli metsateatises märkinud raie mahuks 860 tm, tuleb käesoleval juhul sõlmitud raieõiguse lepingut tõlgendada selliselt nagu seda mõistis hageja. Lisaks tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg 5 punktides 1, 3 ja 6 loetletud asjaoludega. Selle asemel olles kuulnud hagejalt, et teised metsafirmad pakuvad hagejale lageraie eest suuri summasid1, andis J. B hagejale sularahas 1 500 eurot selleks, et hageja ei läheks teiste metsafirmade pakutuga kaasa. J. B ja kostja ei teavitanud hagejat lepingu sõlmimisel hageja eksimustest raie liigi ja mahu osas ja lasid teadlikult hagejal lepingu allkirjastada eksimuses
32.Kui hageja sai teada, et teostatud oli lageraie, võttis hageja koheselt J. B ühendust, et saada selgitusi ja võimalusi kahju hüvitamiseks. J. B oli üllatunud lageraie tegemise koha pealt ja lubas asja uurida. J. B lubadusi ei täitnud, raielangile koha peale ei tulnud ning aeg läks muud kui edasi ilma, et hageja oleks saanud mingeid lahendusi tekkinud olukorrale J. B ja kostjalt. Seetõttu oli hageja sunnitud tegema ametliku kirjaliku pöördumise kostjale, et saada oma kahjule hüvitust. Hageja kirjalikule pöördumisele vastates hakkas kostja väitma, et tal oli õigus lepingu kohaselt lageraie teostada hageja kinnistul, mis tähendas kõigi puude raiumist.
33.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja tugines kostja poolsele lepingu rikkumisele hilinemisega. Asjaolu, et hageja saatis esimese kirjaliku nõudekirja 27.03.2017 ei ole määrava tähendusega, sest J. B ja kostja olid hageja etteheidetest teadlikud juba varasemalt, s.o kohe peale raie teostamist 2016 suvel. Seega kostja viidatud üürilepingu säte VÕS § 336 lg 1 ei kohaldu, kuivõrd hageja on J. B ja kostjat teavitanud viivitamata lepingurikkumisest. Vale on ka kostjal arusaam, et hageja soovib lepingut tühistada. Järjekordselt kostja oletab, mis on hageja tahe ning järjekordselt kostja eksib hageja tahtes. Hagi esemes on hageja selgelt väljendanud, mida hageja kostja käest nõuab ning TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
34.Kahju tõendamise osas leidis hageja, et J. V arvutused põhinevad asjaolul, et laos seisva metsamaterjali hinnast on maha võetud raietööde, väljaveo, ladustamise ja metsafirma kasum 20%, mis tähendab, et seeläbi on arvutuslikult saadud kinnistul kasvanud metsa väärtus ning see on objektiivne. Samuti ei vasta tõele kostja väide, et J. V kirjalik hinnang ei arvesta kahjustatud metsa osakaaluga. Esitatud hinnang lähtub metsamajandamise kavas välja toodud kahjustustega.
35.Kostja leiab, et hageja peaks tõendama kinnistu väärtuse pärast 860 tm raiet ja pärast lageraiet. Hageja ei nõustu sellise kostja väite ja käsitlusega. Hageja kahju nõue ei põhine kinnistu väärtuse vähenemisel, vaid väärtuslikumast osas kasvavast metsast ilmajäämisel. Metsakinnistu puhul ei oma kinnistu eraldi ilma metsata mingisugust märkimisväärset väärtust. Metsakinnistu väärtus seisnebki üksnes kasvava metsa väärtuses, sest kasvav mets raiudes muutub vallasasjaks (AÕS § 50 lg 2), mida on võimalik turustada. Hageja müüs kostjale 860 tm vana ja kahjustatud metsa raieõiguse. Seega pidi kinnistule alles jääma 576 tm tervet ja korralikku metsa. Sellisel juhul oleks toimunud metsa uuenemine looduslikult ning hageja ei oleks pidanud tegema täiendavaid kulutusi metsa uuendamisele. Kuivõrd kostja rikkus poolte vahelist lepingut ja raius kogu kasvava metsa tagavara kinnistult, siis tekkis seeläbi hagejal seadusest tulenev metsa uuendamise kohustus (MS § 25 lg 1),mida hagejal ei oleks tekkinud, kui kostja oleks lepingut nõuetekohaselt täitnud, s.o raiunud vanad ja kahjustunud puud 9 (16)
2-17-16972 (VÕS § 127 lg 4).. Hagejale teada olevalt teostas Iriscorp Transport OÜ lageraie kostja juhise kohaselt, mistõttu vastutab kostja kogu metsa langetamise eest.
36.Kostja väidab, et hageja müüs kostjale kasvava metsa lageraie õiguse (1 436 tm) 8 000 euro eest. Selliselt sõlmitud raieõiguse võõrandamise leping on tühine TsÜS § 86 alusel. Hageja hindas kogenematusest ekslikult kahjustatud ja vana metsa mahuks 860 tm (vt seisukoha punkt 2.4) ja nagu kostja vastuses harvesteri logile viidates märgib, oli tegelikkuses kahjustatud ja vana metsa hageja kinnistul vaid 68,8 tm, s.o 12 korda vähem, kui hageja ekslikult arvas. Kui väidetava lepingu kohaselt oli kostjal õigus raiuda hageja kinnistult lageraie korras kogu kasvava metsa tagavara väärtuses 27 128.50 eurot ja seda 8 000 euro eest, on sellisel juhul tehing tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (TsÜS § 86 lg 2 punktid 1 ja 2).
37.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. 08.12.2017 hagi lisast 7 nähtub, et kinnistul kasvava metsa (1 436 tm) väärtuseks oli 27 128.50 eurot. Hageja on saanud kostjalt üksnes 8 000 eurot ning kostja on alusetult rikastunud 19 128,5 euro ulatuses, millise summa kohustub kostja TsÜS § 84 lg 1 alusel üle andma hagejale kui tühise lepingu alusel alusetult saadu. Metsa uuendamise kulu 5 559,50 eurot tehingu tühisuse korral kuulub rahuldamisele kostja poolt õigusvastaselt tekitatud kahjuna VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja MS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna kostja on seisukohal, et lageraie korral raiutakse kõik puud ning raielangile ei ole jäetud seemnepuid, mis loodulikult uuendaksid metsa, on rikutud seadusest tulenevat kohustust kostja poolt. Selliselt on kostja õigusvastaselt tekitanud hagejale kahju.
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
38.08. veebruaril 2018 esitatud seisukohas kostja rõhutas, et hageja on võtnud omaks, et metsateatise täimisel eksis hageja nii raie liigi valikul kui ka kahjustatud ja vanade puude mahu määratlemisel. See tähendab, et hageja on võtnud omaks, et hageja oli lepingu sõlmimisel ja metsateatise koostamisel raskelt hooletu. Nii rendilepingu kui ka alternatiivselt müügilepingu sõlmimisel ei vastuta rentnik ega ostja selle eest, kas renditud või müüdud ese vastab lepingu tingimustele. Selle eest vastutab rendileandja või müüja. Juhindudes hageja omaksvõtust on selge, et käesolevas asjas ei saa kostja vastutada hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest, kuivõrd raieõiguse võõrandamise lepingu aluseks oli metsateatis, mille oli koostanud hageja. Kui hageja eksis metsateatise koostamisel ja märkis sinna „lageraie“, siis ei saa heita kostjale ette lepingu rikkumist, kui kostja lähtus lepingusse kirjutatust. Hageja on võtnud omaks, et hageja eksis lepingu sõlmimisel. Rõhutada tuleb, et „lageraie“ ei ole raskesti mõistetav termin. See on konkreetne, seaduses defineeritud õigustermin. Metsaseaduse § 29 lg 1 sätestab, et lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud.
KOHTUISTUNG
39.Kohtuistungil hageja ja tema lepingulised esindajad jäid hagiavalduse ja hageja seisukoha juurde ja palusid hagi rahuldada.
40.Kostja esindajad jäid kostja vastuses toodud vastuväidete juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata.
41.Kohtuistungil kohus kuulas hageja ja kostja seaduslik esindaja vande all ja tunnistajatena üle M P’u, J V’i, J B’i ning A P. 10 (16)
2-17-16972
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
42.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte seisukohtaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
43.17.04.2016 sõlmisid A P (hageja) kui raieõiguse võõrandaja ja Armero Invest OÜ (kostja) kui raieõiguse omandaja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu Tõrvaaugu kinnistu katastriüksuselt nr 14002:002:0139. Lepingu kolmandas osas on märgitud, müüdav raieõigus on määratud vastavalt metsateatisele nr 2714009301 (I kd, t.lk. 71-73). Metsateatise nr 2714009301 kohaselt müüdava raieõiguse liigiks oli LR (lageraie) hinnanguliselt kokku 860 tm, s.h eraldiselt nr 16 -120 tm, eraldiselt n 17 -350 tm, eraldiselt nr 18 -100 tm, eraldiselt nr 19 -250 tm ja eraldiselt nr 20 -40 tm (I kd, t.lk. 74). Hageja on kinnitanud, et kostja maksis hagejale raieõiguse võõrandamise eest kokku 8 000 eurot, s.h 1 500 eurot sularahas enne lepingu sõlmimist ja 6 500 eurot ülekandega. Pooltel ei ole vaidlust eelroodud lepingu sõlmimise, metsateatisele märgitud koguste ning kostja poolt hagejale tasutud 8 000 euro üle.
44.Hageja väidab, et: 1) tema sooviks oli raiuda metsast välja vanad ja kahjustatud puud ning et ta tegelikult müüs kostjale vana ja kahjustatud metsa raieõigust 860 tm ulatuses; 2) lepingu sõlmisel ja lepingu hinna määramisel usaldas hageja J B kui metsanduse professionaali. Tegelikult aga katastriüksusel nr 14002:002:0139 teostati lageraie kogu kasvava metsa ulatuses ja 860 tm asemel raiuti metsa 1 436 tm ulatuses; 3) tihumeetrite vahest 576 tm pidi kostja metsanduse professionaalina koheselt aru saama juba enne lepingu sõlmimist; 4) kostja oleks pidanud professionaalina hagejale selgitama olukorda; 5) kostja ei ole lepingu sõlmimisel käitunud heas usus; 6) kostja on tekitanud hagejale kahju.
45.Kostja vaidleb hagile vastu tuginedes sellele, et: 1) hageja võõrandas kostjale lageraie õiguse ja kostjal oli õigus eraldistelt raiuda kõik puud; 2) hageja tugines lepingu rikkumisele hilinenult ning on seeläbi kaotanud õiguse lepingu rikkumisele tugineda; 3) hageja kahjunõue on tõendamata; 4) kostjal ei olnud kohustust seemnepuid jätta; 5) kostja ei ole metsa langetanud, seda tegi Iriscorp Transport OÜ, kelle vastu võib hageja esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.
46.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu, kas on tuvastatud hagejale kahju tekkimine ning kas ja millises ulatuses hagi tuleb rahuldada.
47.Kostja registrikaardi B-osa kohaselt 2016 majandusaastal oli kostja põhitegevusala metsamajandust abitavad tegevused, EMTAK kood 01401 (I kd, t.lk. 47). EMTAK 2008 selgitavate märkuste kohaselt (http://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad) kuuluvad metsamajandust abistavate tegevuste alla ka metsamajandust teenindavad tegevusalad, s.h: tasu eest või lepingu alusel tehtavad metsamajanduse abitegevused ning metsamajandust teenindavad tegevusalad (s.o: metsa inventariseerimine, metsamajanduse konsultatsiooniteenused, puidu hindamine, metsa tuleohutuse tagamine ja kaitse, metsakahjurite tõrje). Seega nõustub kohus hagejaga, et kostja on metsanduse professionaal. 11 (16)
2-17-16972
48.Kohus nõustub kostjaga selles, et kuna metsateatise kohaselt taotles hageja Keskkonnaametilt lageraie teostamise õigust ja Keskkonnaamet on lageraie teostamist nõuetekohaseks tunnistanud, siis oli kostjal õigus teostada lageraie. Hageja vande all antud seletustega on tuvastatud, et metsateatise täitis hageja ise. Kuna kostja esindajat metsateatise täitmise juures ei olnud ja kostja ei ole metsateatise täitmist kuidagi mõjutanud, siis ei pidanudki kostja lageraie teostamise vajadusest kahtlema. Hageja on menetluses väitnud, et tegelikult ei soovinud ta lageraiet. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas menetluses pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hageja pidi tõendama, et tema kostjale avaldatud tahteavalduseks oli üksnes vanade ja kahjustatud puude raiumine. Hageja on seda üritanud oma vande all antud seletusega tõendada, mida kohus ei pea piisavaks, põhjusel, et tema seletus on vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt kostja vastuse ja Harvesteri mõõtmistunnistuse kohaselt haigetest ja kahjustatud puudest on tehtud küttepuid ja raieõiguse võõrandamise lepingu alusel langetatud 1 209.2 tm-st läks küttepuuks kokku 68,8 tm, s.h: mänd 0,3 tm, kuusk 35.7 tm, segapuu 32,8 tm, mis kokku moodustab 5.69% (68.8 : 1 209.2) kogu langetatud metsamaterjalist.
49.Kasvava metsa võõrandamise lepingu on kostja nimel allkirjastanud kostja seaduslik esindaja D B, kes on samuti kohtuistungil vande all ära kuulatud, kuid kes lepingu sõlmilise asjaoludest mitte midagi ei mäletanud. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtuistungil üle kuulatud kostja tunnistaja J B on kinnitanud kohtule, et enne hagejaga lepingu sõlmimist käis ta koos hagejaga eraldistel. Tunnistaja on seda selgitanud vajadusega hinnata, kui kaugele tuleb metsamaterjali eraldistelt välja vedada. Pärast seda on tunnistaja sularahas maksnud hagejale 1 500 eurot. Tunnistaja on kinnitanud, et enne kohapeal käimist tutvus ta Tõrvaaugu kinnistu, kinnistusregistriosa nr 7184002 metsamajandamiskavaga. Maakohus nõustub hagejaga, et nähes puudel esinevaid kahjustusi ja metsaseisundit, oli tunnistajale koheselt ka selge, et metsateatisele märgitud lageraiena raiutav kogus 860 tm oli tegelikult väiksem. Tunnistaja ei ole väitnud, et ei olnud suuteline langetava metsamaterjali tegelikku kogust hinnanguliselt teada saama. Seega nõustub kohus hagejaga, et tunnistaja J B kostja esindajana ja ka kostja seaduslik esindaja D B ei ole lepingu sõlmimisel käitunud heas usus, nad ei juhtinud hageja tähelepanu eksimusele, kasutasid hageja kogenematust ära ja makstes koheselt 1 500 eurot sularahas, sundisid lepingut sõlmima.
50.Eelmises punktis toodu aga ei tähenda, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vähemalt 860 tm kasvava metsa võõrandamiseks tahteavalduse tegi. Võlaõigusseaduse (VÕS) 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida lepingust. Seega lepingu sellest osast tulenevad kohustused on pooltele siduvad. Kostja väide, et kuna lepingu ja metsateatisest tulenevalt võõrandati kostjale lageraie õigus, siis oli kostja õigustatud ka lageraiet teostama, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja ei ole välja toonud, mis õiguslikul alusel sai kostjal tekkida 860 tm ületavas osas omandiõigus matsamaterjalile.
12 (16)
2-17-16972
51.Harvesteri mõõtmistunnistuse kohaselt tegelikult raiuti katastriüksusel 14002:002:0139 kasvavat metsa kokku 1 209.2 tm metsa (I kd, t.lk. 113). Kostja on seadnud nimetatud dokumentaalse tõendi kahtluse alla, leides, et tõendi koostaja on teadmata ja et tõend on allkirjastamata. TsMS § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja on ka ise eeltoodud tondile tuginedes välja toonud tegelikult kahjustunud metsamaterjali. Maakohtu arvates puudub alus Harvesteri mõõtmistunnistuse tõendina arvestamata jätmiseks.
52.D B ja K S on 28.04.2016 sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingu, mis kostja 20.04.2018 vastuse järgi on tegelikult sõlmitud kostja ja Iriscorp Transport OÜ vahel katastriüksusel 14002:002:0139 eraldistel 16, 17, 18, 19 ja 20 raieõiguse loovutamiseks (II, t.lk. 78-86). Pooltel ei ole vaidlust kostja poolt raieõiguse edasivõõrandamise üle. Kostja väited, et hagejal on õigus Iriscorp Transport OÜ vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, ei välista hageja õigust nõuda kahju hüvitamist kostjalt. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 tulenevalt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 860 tm ületavas osas raieõiguse võõrandamistahet avaldas.
53.Kohus leiab, et kostja oli enne hagejaga lepingu sõlmimist teadlik sellest, et hagejale lageraie teostamise korral saab kostja õiguse langetada metsamaterjali rohkem kui 860 tm. Nimetatud ulatuses metsamaterjali langetamisel või langetamise õiguse edasivõõrandamisel oleks hagejal 860 tm ületavas osas metsa alles jäänud. Raiudes metsamaterjali 860 tm ületavas osas on kostja tekitanud hagejale kahju. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-110-13 punktis 16 on leidnud, et kahju hüvitamise eesmärgiks on luua olukord, milles võlausaldaja oleks siis, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. 860 tm ulatuses raieõiguse edasivõõrandamisel ja just sellises ulatuses metsamaterjali langetamisel, oleks hagejal allesjäänud vallavarana kasvav mets, mida oleks hageja saanud oma äranägemise järgi kas võõrandada tulevikus või jätta kasvama. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja väited, et kuna metsteatisele oli märgitud lageraie, siis oli tal õigus kõik katastriüksusel olevad puud maha võtta, oleksid küll õiged, kui metsateatisele märgitud ja tegelikult langetatud kogused oluliselt ei erineks. Käesoleva vaidluse puhul langetati metsamaterjali 1 209.20 tm ehk 349 tm võrra või 1.41 korda rohkem (1 209.2 : 860).
54.Metsanduse konsulent Jaan Velström’i 18.04.2018 koostatud hinnangu kohaselt katastriüksuselt 14002:002:0139 on raiutud ümarmetsamaterjali mahus 1 209.20 tm, mis ümberarvutatult (Eestis kasutatavate kasvava metsa mahutabelite alusel) annab kasvava metsa mahuks ~ 1 516 tm. J V on leidnud, et tegelikult katastriüksusel 14002:002:0139 kasvava metsa mahuks on 1 080.24 tm, mille arvestuslikuks väärtuseks on 44 863.44 eurot, millest pärast metsa ülestöötamis- ja veokulu 13 eurot/tm mahaarvestamist jääb 30 820.16 eurot (44 863.44 eurot - 13 eurot x 1 080.24). Kuigi J V on kohtus tunnistajana ära kuulatud ja ta on oma arvestusi kohtus seletanud, ei nõustu kohus hageja väidetega hagejale tekitatud kahju metsanduse konsulendi metoodika järgi arvestamise vajaduse kohta, põhjusel, 13 (16)
2-17-16972 et selle tegemise korral muutub ühe tm hinnaks keskmiselt 28.53 eurot/tm (30 820.16 : 1 080.24). Kohus on käesoleva otsuse põhjenduste punktis 50 leidnud, et 860 tm kasvava metsa võõrandamise osast tulenevad kohustused on pooltele siduvad. Hageja võõrandas 860 tm raieõiguse hinnaga 8 000 eurot, s.o 9.30 eurot/tm (8 000 : 860). Kohus leiab, et kuna 860 tm ületavas osas ei ole pooled metsamaterjali hinnas kokku leppinud, siis põhjendatud on selle ületavas osas arvestada kahjuna 11 156.63 eurot (27 138.50 – 59.89%). Selles osas kahju arvestamisega nõustub kohus J V’i arvestustega (I kd, t.lk. 126-128). Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata, esitanud tõendeid tema ja Iriscorp Transport OÜ vahel sõlmitud tehingu hinna kohta. Ka kostja tunnistaja J B ei ole tehingu hinda avaldanud, kuid ei välistanud, et see võis olla kaks korda suurem kui hagejale välja makstud summa.
55.MS § 29 lg 1 tulenevalt lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: 1) seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv; 3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta. Metsamajandamiskava kohaselt eraldistel 16, 18 ja 20 pidi toimuma lageraie looduslike uuenduste kaasamisega ning eraldistel 17 ja 19 lageraie kultiveerimisega (I kd, t.lk. 102). Metsa konsulendi J V’i hinnangu järgi Tõrvaaugu kinnistu katastriüksusel nr 14002:002:0139 metsa uuendamiseks kulub vähemalt 5 559.50 eurot. Kui kostja ei oleks 860 tm ületavat osas raieõigust võõrandanud ning kui metsa ei oleks üle 860 tm raiutud, siis ei oleks metsa uuendamise vajadust tekkinud ja mets oleks uuendunud loomulikul teel. Hageja esitatud fototõenditega on tuvastatud et eraldistele 16, 17, 18, 19 ja 20 ei ole seemnepuid jäetud (I kd, t.lk. 203-210). Kostja tegevusest tulenevalt vastavalt seadusele ja metsamajandamiskavale on hagejal tekkinud metsa uuendamise kohustus. Kohus nõustub J V’i arvestustega metsa uuendamiseks 5 559.50 eurot kulutamise vajaduse kohta (I kd, t.lk. 32).
56.Kohus hinnanud eeltoodud tõendeid kogumis peab vajalikuks hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuna kokku 16 716.13 eurot (11 156.63 eurot + 5 559.50).
57.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivist ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt 16 716.13 eurolt alates hagi esitamisest 13.11.2017 kuni otsuse tegemiseni summas 798.71 eurot (16 716.13 x (8% : 365) x 218) ja edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
58.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.Hagi rahuldatakse summas 17 514.84 eurot (16 716.13 + 798.71), mis on 65.69% esialgsest hagihinnast (26 663.04 eurost). TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on põhjustanud tema vastu hagi esitamist. Maakohus kaalutlusõigust kasutades peab põhjendatuks jätta 14 (16)
2-17-16972 kostja menetluskulud tema enda kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõivu täielikult ja hageja õigusabikulud vastavalt hagi rahuldatud osale.
60.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
61.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas vastasid hageja lepingulised esindajad TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja lepingulised esindajad on esitanud kohtule 13.11.2011hagiavalduse ja 08.12.2017 täpsustatud hagiavalduse (I kd, t.lk. 3-7, 64-69, sisuliselt 4 lk) ja 19.01.2018 seisukoha kostja vastusele (I kd, t.lk. 173-184, sisuliselt 11 lk) ning on osalenud 16.04.2018 toiminud kohtuistungil, mis kestis 3 t ja 38 min ehk 3.75 t. (II kd, t. lk. 69-74).
62.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses on tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja lepingulisel esindajatel kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 10 tundi (15 lk x 40 min : 60 min).
63.Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on 138 eurot (II kd, t.lk 100-103), s.h käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
64.Eeltoodu põhjal loeb kohus hageja põhjendatud õigusabikulude suuruseks kokku 138 x 13.75 t 1 897.50 eurot (13.75 t x 138 eurot). Kuna hagi rahuldatakse 65.69% ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabi kulud osaliselt summas 1 246.47 eurot (1 897.50 x 65.69%). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 000 eurot (I kd, t.lk. 46), mille kohus mõistab välja kostjalt. Seega peab kohus vajalikuks välja mõista kostjalt hageja kasuks kokku menetluskulud 2 246.47 eurot.
65.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni 15 (16)
2-17-16972 täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist (II kd, t.lk. 101). Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
66.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Armero Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 18. juuni 2018. a otsus muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud Armero Invest OÜ kanda.
4.Rahuldada A P avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtus osaliselt.
5.Mõista Armero Invest OÜ-lt A P kasuks välja menetluskulud 1604 eurot 11 senti (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu 20.05.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 2. Tasutud kautsjon arvata riigituludesse. 3. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Armero Invest OÜ kanda. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 18.06.2018 kohtuotsus 2-17-16972 jõustus 20.05.2019 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Kai Rosar referent
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.