Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

teostati lageraie kogu kasvava metsa ulatuses. Kokku lepitud 860 tm vana ja kahjustatud metsa raiumise asemel raiuti kogu kasvanud mets 1436 tm ulatuses. Metsa raie tegi Iriscorp Transport OÜ, kes väljastas hagejale mõõtmistunnistuse, mille kohaselt tegelikult raiuti ümarmetsamaterjali 1209,2 tm, mis ümberarvutatult (Eestis kasutatavate kasvava metsa mahutabelite alusel) annab kasvava metsa mahuks ca 1516 tm. See on võrreldes metsamajandamiskava andmetega +80 tm ehk 5,6% rohkem. Kostja ei saanud metsanduse professionaalina mõista lepingut selliselt, et müüakse lageraiet ja seda olukorras, kus lageraie maht oli piiratud 860 tm mitte metsamajandamise kavas märgitud maksimaalse 1436 tm kasvava metsa tagavaraga. Sellisest tihumeetrite vahest (576 tm) lageraie korral pidi kostja metsanduse professionaalina aru saama juba enne lepingu sõlmimist, et hageja metsateatises on eksitus ning oleks pidanud hagejale selgitama olukorda. Asjaolu, et metsateatisele märkis hageja lageraie, on põhjustatud hageja kogenematusest metsanduses. Vaidlusaluse metsateatise täitmisel Anija Vallavalituse keskkonnaametnik T. Tamm juures ei viibinud, mistõttu oli metsateatise täitmise juures maakorraldaja M. Paasik. Arvestades, et J. Braun ja kostja on metsanduse professionaalid, pidi neile koheselt metsateatist nähes olema selge, et hageja on eksinud selle täitmisel, sest raie liik ja hinnangulised raie mahud (860 tm) ei sobitunud omavahel kokku ja olid suures nihkes võrreldes varasemate metsateatiste ja raieõiguse müügi lepingutes kujunenud praktikaga. Enne lepingu sõlmimist ei J. Braun ega kostja ei teavitanud hagejat kavatsusest teostada lageraiet 1436 tm kasvava metsa tagavara osas. Metsateatise täitmisel eksis hageja nii raie liigi valikul kui ka kahjustatud ja vanade puude mahu määratlemisel. Kuivõrd hageja liitis metsamajandamise kavas näidatud eraldiste kahjustuste protsendid eraldiste kaupa kokku, siis sai hageja kahjustuste mahuks 60% kogu kasvava metsa tagavarast. Tegelikkuses olid aga eraldistel näidatud kahjustused üksikute puuliikide kohta. Kuna hageja sai kahjustatud ja vanade puude mahuks ekslikult 60%, siis ei saanud ta nii suurt raie mahtu paigutada harvendusraie alla ning arvas, et sobilik raieliik on lageraie. Hageja ei nõustu kostja väitega, et lageraie korral ei märgita metsateatisele raiemahtusid. J. Velström on kinnitanud, et tavapäraselt märgitakse lageraielangi raiemahuks metsateatisele metsamajandamisekavas märgitud kasvava metsa tagavara, millest vajadusel lahutatakse seemnepuude ja säilikpuude maht. Järelikult lageraie korral märgitakse metsateatisesse metsamajandamisekavas näidatud raiemahud vastavalt kasvava metsa tagavara tihumeetritele. Professionaalina teadis kostja lepingu sõlmimisel, et metsateatisel märgitud hinnanguline raiemaht 860 tm erineb oluliselt metsamajandamise kavas märgitud kasvava metsa tagavarast 1436 tm ning kui kostja oleks lepingu sõlmimisel käitunud heas usus, oleks ta sellisele erinevusele hageja tähelepanu juhtinud. Sõlmitud raieõiguse lepingut tuleb tõlgendada selliselt, nagu seda mõistis hageja. Hageja ei tuginenud lepingu rikkumisele hilinemisega. Asjaolu, et hageja saatis esimese kirjaliku nõudekirja 27. märtsil 2017 ei ole määrava tähendusega, sest J. Braun ja kostja olid hageja etteheidetest teadlikud juba varasemalt, s.o kohe peale raie teostamist 2016. a suvel. Kui hageja sai lageraidest teada, võttis ta koheselt ühendust J. Brauniga, kes lubas asja uurida. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vale on ka kostja arusaam, et hageja soovib lepingut tühistada. Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut ning tekitanud hagejale kokkulepitust enamraiutud kasvava metsa näol kahju (võlaõigusseadus (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3). Kostja tasus hagejale 8000 eurot 860 tm vana ja kahjustatud metsa raieõiguse eest, kuid raius kogu kasvava metsa 1436 tm. Hagejal on tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3). Metsanduse konsulendi J. Velströmi hinnangu ( I kd, tl 32) kohaselt oli hageja kinnistul kasvanud kogu kasvava metsa väärtuseks 27 128 eurot 50

senti. Hagejal tekkinud otsene varaline kahju 19 128 eurot 50 senti (27 128,05–8000). J. Velströmi arvutused põhinevad asjaolul, et laos seisva metsamaterjali hinnast on maha võetud raietööde, väljaveo, ladustamise ja metsafirma kasum 20%. Seeläbi on arvutuslikult saadud kinnistul kasvanud metsa väärtus ning see on objektiivne. Kostja väide, et J. Velströmi kirjalik hinnang ei arvesta kahjustatud metsa osakaaluga, ei vasta tõele. Kuivõrd kostja raius kogu kasvava metsa ning ei jätnud alles seemnepuid, lasub hagejal metsa uuendamise kohustus (metsaseadus (MS) § 25). J. Velströmi hinnangu kohaselt on hageja metsa uuendamise kulud 5559 eurot 50 senti. Seega on kostja poolt hagejale põhjustatud kahju, mille väljamõistmist hageja taotleb, 24 688 eurot. Hageja palub mõista kahju hüvitiselt viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja kahju nõue ei põhine kinnistu väärtuse vähenemisel, vaid väärtuslikumast osas kasvavast metsast ilmajäämisel. Metsakinnistu puhul ei oma kinnistu eraldi ilma metsata mingisugust märkimisväärset väärtust. Hagejale teadaolevalt teostas Iriscorp Transport OÜ lageraie kostja juhise kohaselt, mistõttu vastutab kostja kogu metsa langetamise eest. Kostja väidab, et hageja müüs kostjale kasvava metsa lageraie õiguse (1436 tm) 8000 euro eest. Selliselt sõlmitud raieõiguse võõrandamise leping on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel. Hageja hindas ekslikult kahjustatud ja vana metsa mahuks 860 tm olukorras, kus tegelikkuses kahjustatud ja vana metsa hageja kinnistul oli vaid 68,8 tm, s.o 12 korda vähem. Kui lepingu kohaselt oli kostjal õigus raiuda hageja kinnistult lageraie korras kogu kasvava metsa tagavara väärtuses 27 128 eurot 50 senti vaid 8000 euro eest, on tehing tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2). Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kinnistul kasvava metsa (1436 tm) väärtuseks oli 27 128 eurot 50 senti. Hageja on saanud kostjalt 8000 eurot ning kostja on alusetult rikastunud 19 128 euro 50 sendi ulatuses, millise summa tuleb kostjal TsÜS § 84 lg 1 alusel üle anda hagejale kui tühise lepingu alusel alusetult saadu. Metsa uuendamise kulu 5559 eurot 50 senti kuulub tehingu tühisuse korral rahuldamisele kostja poolt õigusvastaselt tekitatud kahjuna VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja MS § 29 lg 1 p 1 alusel.

hagejale Keskkonnaameti poolt väljastatud loale. Metsateatise järgi kostja ei pidanud jätma alles seemnepuid. Hageja ei ole kostjale avaldanud, et hageja sooviks on kinnistul vana ja kahjustatud metsa eemaldamine. Kui hageja tahtis raieõiguse võõrandamise lepinguga võõrandada üksnes 860 tm metsa raieõigust, oleks hageja pidanud märkima metsateatisse muu raieliigi kui lageraie. Hageja on varasemalt kostjaga sõlminud raieõiguse võõrandamise lepinguid nii lageraie kui ka sanitaarraie teostamiseks. Metsateatises märgitud hinnanguline raiutav maht ei ole ei lepingu ega metsateatise järgi ülempiir sellele, kui palju faktiliselt võib lageraie korral antud eraldistel metsa langetada. MS § 29 lg 1 kohaselt raiutakse lageraie korral raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud seemnepuud ja säilikpuud. Metsa majandamise kava järgi oli juba 2015. a plaanis lageraie vaidlusaluses metsateatises toodud eraldistel. Metsateatises toodud eraldistel ei ole 50–60% mahus haigeid ja kahjustatud puid, millest tehakse küttepuid. Hageja esitatud mõõtmistunnistuse (harvesteri logi) õigsust eeldades langetati 1209,2 tm metsa, millest kokku oli haige ja vana 68,8 tm, vaid 14%. Hageja väide, et katastriüksusel oli enne raiet kasvavat metsa 1436 tm, on tõendamata. Hageja on hagiavalduses viidanud metsamajandamise kavale, mille andmed pärinevad aastast 2015, kuid kinnistul alustati raiega 20. mail 2016. Lisaks on metsamajandamiskava esitatud kohtule andmeteta, mis võimaldaksid selle verifitseerida, puudub koostaja allkiri. Harvesteri mõõtmistunnistuse kohaselt lõpetati raie 6. juunil 2016. Harvesteri logil puuduvad tunnused. Hageja tugineb J. Velströmi hinnangule, mis on koostatud 14. augustil 2017, st raie lõpetamise ja hinnangu andmise vahele jääv aeg on enam kui aasta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kinnistu seisukord vahetult pärast kostjapoolset raiet Isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, siis on hageja kaotanud õiguse rikkumisele tugineda. VÕS § 336 lg 1 alusel oli hageja kohustatud pärast kostjapoolset raieõiguse teostamist kontrollima kinnistu seisundit ning teatama kostjale viivitamata kostjapoolsest lepingurikkumisest. Raie teostati suvel 2016. Esimest korda teatas hageja kostjale, et kostja on lepingut rikkunud 27. märtsi 2017 e-kirjas. Seega teatas hageja kostjale väidetavast rikkumisest ebamõistlikult hilja ja on kaotanud õiguse väidetavale rikkumisele tugineda. Lisaks ei ole hageja oma 27. märtsi 2017 nõudekirjas heitnud kostjale ette lepingu rikkumisena seemnepuude mitte alles jätmist. Sellele tugines hageja 10. juuli 2017 nõudekirjas. Hageja kahjunõue on tõendamata. Hagejale ei ole tekkinud kahju 19 128 eurot 50 senti. J. Velströmi on hinnangu andmisel lähtunud 2015. a metsamajandamiskavast ning hageja kinnitusest, et hageja soovis katastriüksusel osalist lageraiet. Hinnang on vastuoluline. Hinnangust ei nähtu, et J. Velström on arvesse võtnud metsa väärtuse hindamisel seda, et tegemist oli suures osas kahjustatud metsaga. Hinnangu andmisel on lähtutud ebaõigetest andmetest. Kahju suuruse määramisel on ebaõige lähtuda n-ö vahelaos seisva puidu väärtusest või keskmisest turuhinnast. Kostja ei ostnud hagejalt metsamaterjali, vaid omandas raieõiguse, mille väärtus on oluliselt madalam valmis metsamaterjali väärtusest, sest laos seisev puit sisaldab juba raietööde, väljaveo ja ladustamise hindasid jms. Hageja on väidetavalt soovinud kostjale võõrandada 860 tm metsamaterjali raieõiguse hinnaga 8000 eurot. Ühe tm hinnaks on hageja seega määratlenud 9 eurot 30 senti. Kui hageja sooviks oli muu kui lepingus ja metsateatises lageraie teostamise õiguse võõrandamine ning raiutud on tõepoolest 1436 tm, siis võiks hagejal olla õigus nõuda ainult ca 5300 eurot (576*9,3). Hagejale ei ole tekkinud kahju 5559 eurot 50 senti (kahju metsa uuendamise kohustuse tõttu). Metsateatises ei ole toodud, et seemnepuid tuleks säilitada ning Keskkonnaamet on sellise raie lubanud. Selline kohustus ei tulene ka lepingust. Metsa uuendamise kohustus on metsa omaniku kohustus, mis ei lähe raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisega üle isikule, kellele

raieõigus võõrandati. Hageja ei ole tõendanud, et seemnepuid ei oleks eraldistele jäetud. Hageja ei ole seemnepuude raiele viivitamata tuginenud (VÕS § 336 lg 1). Kahju hüvitise arvutus ei ole seadusega kooskõlas. Hageja leiab, et tal on tekkinud kahju, kuna kostja on kinnistul teostanud 860 tm raie asemel lageraie. Hageja varaline olukord pärast kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu sellisel juhul on metsa väärtus pärast lageraiet. Seega hinnata saab ainult seda, kui palju langes hagejale kuuluva kinnistu väärtus sellega, et seal teostati lageraie. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama, mis on kinnistu väärtus pärast lageraiet ja mis oleks olnud kinnistu väärtus pärast 860 tm raiet. Ebaõige on hageja väide, justkui oleks lepingu hinna määranud kostja. Hind määrati läbirääkimiste käigus hageja poolt. Hageja alahindas lepingu sõlmimisel eraldistel kasvava metsa mahtu. Esialgu pöördus hageja kostja poole küsides raha juurde, sest metsast saadi oodatust rohkem materjali. Tegemist on aga riisikoga, mis on hageja enda kanda. Hageja eksis lepingu sõlmimisel eraldistel kasvava metsa mahu hindamisel ja tahaks rääkida lepingu tingimused uuesti läbi. Sellisel juhul oleks pidanud hageja 6 kuu jooksul alates lepingu alusel raiutud mahu teadasaamisest esitama hagi lepingu tühistamise nõudes TsÜS § 99 lg 1 p 2. Seda aga hageja ei teinud. Lepingu tühistamise nõue on aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

tunnistaja sularahas maksnud hagejale 1500 eurot. Tunnistaja on kinnitanud, et enne kohapeal käimist tutvus ta Tõrvaaugu kinnistu metsamajandamiskavaga. Maakohus nõustus hagejaga, et nähes puudel esinevaid kahjustusi ja metsaseisundit, oli tunnistajale koheselt selge, et metsateatisele märgitud lageraiena raiutav kogus 860 tm oli tegelikult väiksem. Seega nõustus maakohus hagejaga, et tunnistaja J. Braun kostja esindajana ja ka kostja seaduslik esindaja D. Braun ei ole lepingu sõlmimisel käitunud heas usus, nad ei juhtinud hageja tähelepanu eksimusele, kasutasid hageja kogenematust ära ja makstes koheselt 1500 eurot sularahas, sundisid lepingut sõlmima. Eeltoodu ei tähenda, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine. Vaidlust ei ole, et hageja vähemalt 860 tm kasvava metsa võõrandamiseks tahteavalduse tegi. Seega lepingu sellest osast tulenevad kohustused on pooltele siduvad. Kostja väide, et kuna lepingust ja metsateatisest tulenevalt võõrandati kostjale lageraie õigus, siis oli kostja õigustatud ka lageraiet teostama, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja ei ole välja toonud, mis õiguslikul alusel sai tal tekkida 860 tm ületavas osas omandiõigus matsamaterjalile. Harvesteri mõõtmistunnistuse kohaselt tegelikult raiuti kasvavat metsa kokku 1209,2 tm (I kd, tl 113). Kostja on seadnud nimetatud dokumentaalse tõendi kahtluse alla, kuivõrd tõendi koostaja on teadmata ja see on allkirjastamata. Samas on kostja ise eeltoodud tõendile tuginedes välja toonud tegelikult kahjustunud metsamaterjali. Maakohtu arvates puudub alus harvesteri mõõtmistunnistuse tõendina arvestamata jätmiseks. Kostja ja Iriscorp Transport OÜ vahel on sõlmitud leping vaidlusaluse kinnistu eraldistel nr 16– 20 raieõiguse loovutamiseks (II kd, tl 78–86). Kostja väited, et hagejal on õigus Iriscorp Transport OÜ vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, ei välista hageja õigust nõuda kahju hüvitamist kostjalt. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg-st 2 tulenevalt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 860 tm ületavas osas raieõiguse võõrandamistahet avaldas. Maakohus leidis, et kostja oli enne hagejaga lepingu sõlmimist teadlik, et hagejale lageraie teostamise korral saab kostja õiguse langetada metsamaterjali rohkem kui 860 tm. Raiudes metsamaterjali 860 tm ületavas osas on kostja tekitanud hagejale kahju. 860 tm ulatuses raieõiguse edasivõõrandamisel ja just sellises ulatuses metsamaterjali langetamisel, oleks hagejal allesjäänud vallasvarana kasvav mets, mida oleks hageja saanud oma äranägemise järgi kas võõrandada tulevikus või jätta kasvama. Kostja väited, et kuna metsateatisele oli märgitud lageraie, siis oli tal õigus kõik katastriüksusel olevad puud maha võtta, oleksid õiged, kui metsateatisele märgitud ja tegelikult langetatud kogused oluliselt ei erineks. Tegelikult langetati metsamaterjali 1209,20 tm ehk 349 tm võrra või 1,41 korda rohkem. J. Velström on leidnud, et tegelikult kinnistul kasvava metsa mahuks oli 1080,24 tm, mille arvestuslikuks väärtuseks on 44 863 eurot 44 senti, millest pärast metsa ülestöötamis- ja veokulu mahaarvestamist jääb 30 820 eurot 16 senti. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega hagejale tekitatud kahju metsanduse konsulendi J. Velströmi metoodika järgi arvestamise vajaduse kohta, põhjusel, et selle tegemise korral muutub ühe tm hinnaks keskmiselt 28 eurot 53 senti / tm. 860 tm kasvava metsa võõrandamise osast tulenevad kohustused on pooltele siduvad. Hageja võõrandas 860 tm raieõiguse 8000 euro eest, s.o 9 eurot 30 senti / tm (8000 / 860). Kuna 860 tm ületavas osas ei ole pooled metsamaterjali hinnas kokku leppinud, siis põhjendatud on selle ületavas osas arvestada kahjuna 11 156 eurot 63 senti (27 138,50 – 59,89%, s.o J. Velströmi arvestus, I kd, tl 126–128). Kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata esitanud tõendeid tema ja Iriscorp Transport OÜ vahel sõlmitud tehingu hinna kohta. Ka kostja

tunnistaja J. Braun ei ole tehingu hinda avaldanud, kuid ei välistanud, et see võis olla 2 korda suurem, kui hagejale väljamakstud summa. MS § 29 lg 1 tulenevalt lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud seadusest tulenevate piirangutega. Metsamajandamiskava kohaselt eraldistel 16, 18 ja 20 pidi toimuma lageraie looduslike uuenduste kaasamisega ning eraldistel 17 ja 19 lageraie kultiveerimisega (I kd, tl 102). J. Velströmi hinnangu järgi kinnistul metsa uuendamiseks kulub vähemalt 5559 eurot 50 senti. Kui kostja ei oleks 860 tm ületavat osas raieõigust võõrandanud ning kui metsa ei oleks üle 860 tm raiutud, siis ei oleks metsa uuendamise vajadust tekkinud ja mets oleks uuenenud loomulikul teel. Hageja esitatud fototõenditega on tuvastatud et eraldistele 16–20 ei ole seemnepuid jäetud (I kd, tl 203–210). Hagi on põhjendatud 16 716 euro 13 sendi (11 156,63+5559,50) ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

ta ei tegele mistahes vormis ettevõtlusega metsanduse valdkonnas (sh kinnitas sõnaselgelt, et ei tegutse ka FIE-na), mistõttu oleks maakohus pidanud jätma tunnistaja ütlused tähelepanuta nende ebausaldusväärsuse tõttu (TsMS § 238 lg 5). Kostja on menetluses vaielnud tõendile, s.o harvesteri logile, vastu. Maakohus tuvastas fotodele tuginedes (I kd, tl 203–210), et eraldistele ei olnud jäetud seemnepuid. Kostja vaidles tõenditele vastu põhjendades, et need fotod ei ole tehtud vaidlusalustest eraldistest. Otsusest ei selgu, kuidas maakohus tuvastas, et need ei ole seemnepuud. J. Braun selgitas, et tema ja hageja ei arutanud kordagi, et vaid osad puud tuleks raiuda. A. Põldma ütluste kohaselt ei olnud kordagi juttu sellest, et ainult osad puud tulnuks raiuda või et ainult osad puud oleksid märgitud raiumiseks. Kuivõrd hageja on tuginenud väitele, et raieõiguse võõrandamise leping on sisult rendileping, siis ei saa arvestada väidetavat kahju suurust mitte puidu laohindade järgi, vaid väidetava kahju hindamisel tulnuks lähtuda sellest, kuidas mõjutas raie teostamine kinnistu väärtust. Maakohus jättis VÕS § 139 lg 1 kohaldamata. Hageja on võtnud omaks, et ta eksis metsateatise täitmisel nii mahu määratlemisel kui raieliigi valimisel. Tegemist on eksimusega TsÜS § 92 lg 1 mõttes, mille riisikot kandis hageja (TsÜS § 92 lg 5). Põhjendatud ei ole maakohtu väide justkui ei oleks kostja esindaja lepingu sõlmimisel käitunud heas usu, kuna ei juhitud hageja tähelepanu eksimusele. Hageja oli ise suuteline oma eksimust vältima. Kostja on tuginenud TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud aegumistähtajale. Seega ei ole võimalik hagejal tulenevalt eksimusest nõuda kahju hüvitamist TsÜS § 101 lg 1 alusel. Maakohus kohaldas ebaõigesti MS § 29 lg 1, mille kohaselt raiutakse lageraie korral raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud. Lepingu ja metsateatise kohaselt sai hageja Keskkonnaametilt lageraie loa seemnepuude jätmise kohustuseta. Maakohus on arvutamisel lähtunud metsanduse konsulendi järeldusest, et ümarmetsamaterjali väärtus vahelaos oli 27 128 eurot 50 senti. Maakohtu otsuse kohaselt võõrandati 860 tm metsa raieõigus vastavalt lepingule ning selle eest oli kostja kohustatud tasuma 8000 eurot. Maakohus on tuvastanud, et kokku langetati metsamaterjali 1209,20 tm. Samas lähtus maakohus kahju hüvitise arvestamisel asjaolust, et kokku langetati metsamaterjali 1436 tm (otsuse p 54), maksimaalne kahju hüvitis võiks olla 7832 eurot (27 128,50 – (860 / 1209,2 x 100%)). Maakohtu otsusest ega hagiavaldusest ei selgu, millise kahju hüvitamist hageja nõuab ja mis välja mõisteti, s.o kas otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. Kuivõrd hagejal ei olnud soovi n-ö ülejäänud puid raiuda mitmesaja aasta jooksul, siis ei olnud tal kavatsust tulu saada ja saamata jäänud tulu nõude rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29 lg-t 2. VÕS § 29 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et mõlemad lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu ebaõiget tähistust või teadsid, et tegemist on ebaõige tähistusega. Kostja ei teadnud, et hageja väidetavalt ei pidanud silmas lageraiet nagu on märgitud metsateatises ning mille Keskkonnaamet on heaks kiitnud.

Keskkonnaameti poolt heakskiidu saanud metsateatis registreeriti avalikus metsaregistris ning hageja raiesoov oli avalik ning hageja poole pöördus raie teostamiseks J. Braun kui kostja esindaja, mitte vastupidi. Samuti pöördusid hageja poole teised metsafirmad lageraie sooviga, pakkudes hagejale 20 000–25 000 eurot, kuid hageja keeldus, sest ei soovinud lageraiet. Hageja J. Braunile ega kostjale eraldi metsamajandamisekava ei saatnud. Vastav kava oli avaliku infona metsaregistris üleval. Metsamajandamisekavas sisaldav info eraldiste 16–20 kohta oli teada J. Braunile ja kostjale enne lepingu sõlmimist. Lepingu kohase 860 tm vanade ja kahjustunud puude raiumise korral olekski toimunud metsamajandamiskava kohane looduslik metsa uuenemine. Lepingus on märgitud, et seemnepuud on tähistatud värvi või lindiga. Samuti on J. Braun tunnistajana andnud ütluseid, et lageraie teostamise korral tuleb jätta 1 ha kohta alles 5 tm seemnepuid. Maakohus on kasutanud vale terminit tuvastamaks TsÜS § 86 lg 2 alusel tehingu tühisust heade kommetega vastuolu tõttu. Maakohus on tuvastanud TsÜS § 86 lg 2 järgsed tehingu tühisuse eeldused, kuid paraku otsuse põhjendustes leidis maakohus ekslikult, et tehing on kehtiv. Kostja väide, et maakohus ei ole ühegi kostja tõendiga arvestanud, ei vasta tõele. Kostjal oli võimalus esitada õige harvesteri logi, sest kostja sõlmis ise lepingu Iriscorp Transport OÜ-ga. Kostja ei kasuta kostja oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). J. Velström kinnitas kohtuistungil, et on raielangil viibinud ja näinud olukorda peale raiet ning kinnitas, et fotodel olevad puud ei ole seemnepuud. Samuti on J. Velström andnud kirjaliku hinnangu samade fotode põhjal seemnepuude olemasolu kohta vaidlusalustel eraldistel. Maakohus hindas sõlmitud lepingut valesti. Maakohus ei oleks pidanud lepingut üldse hindama tuvastades, et sõlmitud leping oli algusest peale tühine vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86). Lepingusse lisatud alusmetsa säilitamise kohustus kinnitab, et hageja sooviks ei olnud täieliku lageraie teostamine. Asjaolu, et hagejale kuulub 88,85 ha metsamaad ei anna alust väita, et hageja on asjatundlik ja teadlik metsanduse valdkonnas. Hageja ei ole kordagi tuginenud oma nõude alusena TsÜS §-le 99, vaid on väitnud, et tehing on tühine TsÜS § 86 alusel. Maakohus kohaldas MS § 29 lg-t 1 õigesti. MS § 29 lg 1 ei ütle, et võib raiuda kõik puud raielangilt. MS § 29 lg 1 järgi tuleb alles jätta seemne- ja säilikpuud raielangile lageraie korral. Hageja on hagiavalduse p-s 2.5 öelnud, et nõuab kostjalt VÕS § 128 lg 3 kohast otsest varalist kahju. Sama kinnitas ka 16. aprilli 2018 kohtuistungil hageja esindaja. Kostja esitatud väited saamata jäänud tulu nõude osas ei ole asjakohased. Kahju hüvitis ei kuulu vähendamisele, kuna kahju ei tekkinud hagejast tulenevalt. Tehing on algusest peale tühine vastuolu tõttu heade kommetega ning kostja peaks alusetult saadu hagejale välja andma. Maakohus ei ole rikkunud VÕS § 29 lepingu tõlgendamise reegleid. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kostjal oli õigus teostada lageraie, vastasel juhul oleks hageja metsateatisele märkinud raiemahuks 1436 tm. Eksimus viis kohtu ebaõige järelduseni, et hageja soovis teha lageraiet kogu kinnistu ulatuses. Maakohus on eksinud hagejale tekkinud kahju suuruse arvutamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi.

Hageja soovi säilitada alusmets kinnitas maakohtu istungil ka kostja esindaja J. Braun. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne lepingu sõlmimist käis hageja koos kostja juhatuse liikme D. Brauni isa J. Brauniga lepingu esemeks oleval katastriüksusel kasvavat metsa vaatamas. Ringkonnakohtu hinnangul oli J. Braunil eelduslikult ka kostja esindamise õigus TsÜS § 118 lg 2 alusel nii lepingueelseteks läbirääkimisteks kui ka lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Kostja seadusliku esindaja D. Brauni väitel on leping sõlmitud tema isa ettepaneku alusel, lepingu projekti valmistas ta ette koos isa ja hagejaga. Tunnistaja J. Brauni ütluste kohaselt oli tal plaan ise metsaraiet teha. Kostja seaduslik esindaja ei osanud lepingus olevate alusandmete kohta selgitusi anda, küll aga tegi seda J. Braun, kelle ütluste järgi oli ta enne lepingu sõlmimist tutvunud metsamajandamise kavaga. J. Braun hindas rahaliselt metsa kogust vastavalt sellele kavale, milles oli aga kinnistul kasvavat metsa kokku 1436 tm. Samuti vaatas ta lepingu sõlmimisel üle metsateatise. Hageja, J. Brauni ning A. Põldma väitel ei öelnud hageja kinnistu ülevaatamisel, et ta ei soovi lageraiet, kuid J. Braun avaldas kohtule, et hageja avaldas soovi säilitada alusmets. Kostja esitatud Keskkonnaameti e-kiri lageraie tegemise õiguse võõrandamise sisu kohta (II kd, tl 51) ei tõenda pooltevaheliste tahteavalduste sisu. Raieõiguse võõrandamise lepingu kohaselt tulenes müüdav raieõigus metsateatisest. Raie lisanõuete kohaselt tuli säilitada raiutavatel eraldiste alusmets (I kd, tl 11). Metsateatises kokkulepitut kinnitas ka J. Braun, samuti seda, et hageja sooviks oli alusmetsa säilitada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et metsateates oli märgitud lageraie. Samas kinnitas J. Braun, et alusmetsa ei saa lageraie puhul säilitada. Lepingus oli kokku lepitud raiemahuks 860 tm. Kostja esindaja D. Brauni kirja kohaselt on hageja valel seisukohal, et pooltevaheline leping võimaldas raiuda kokku vaid 860 tm kasvavat metsa. Kostja esindaja väljendas hagejale selgelt ja üheselt arusaadavalt seisukohta, et lepingu järgi on raie lubatud metsateatise alusel, millest nähtuvalt on lageraie lubatud kogu pindala ulatuses. Seega pidi nii kostja seaduslikule esindajale kui kostja esindaja J. Braunile olema juba lepingu sõlmimisel selge, et kirja pandud maht ei pruugi vastata raie mahule ja metsamajandamise kavale, samuti ei ole alusmetsa säilitamise kohustust võimalik täita. Seega pidi kostja aru saama, et lepingut ei ole võimalik täita nii, nagu see oli poolte poolt alla kirjutatud. Tähendust ei ole kostja poolt esitatud metsateatisel (II kd, tl 85), mis on väidetavalt lisatud D. Brauni ja K. Siku vahel sõlmitud lepingule. Kuigi selles dokumendis puudub raiutava maht 860 tm, tuleb nimetatud summa raiutava mahu kokkuliitmisel. Asjaolu, et kostja esitatud metsateate pöördel oleval kaardil (II kd, tl 86) puudub märge lageraie tegemise üle vaid teatatud aladel, ei tähenda, et kostja ei oleks pidanud hageja tähelepanu juhtima vastuoludele lepingus ja metsateatises. Tegemist on ringkonnakohtu hinnangul ilmselge vastuoluga lepingutingimustes, millele kostja kui oma erialal tegutsev äriühing pidi hageja tähelepanu juhtima. Kostja on menetluses toonud esile, et hageja on võtnud omaks eksimise nii raie liigi valikul kui ka kahjustatud ja vanade puude määratlemisel. Samas viitab ka see asjaolu kostja kohustusele juhtida teise poole tähelepanu võimalikele vastuoludele lepingutingimustes. Praegusel juhul ei tugine hageja lepingu tühistamisele eksimuse tõttu, vaid kostjapoolsele lepingurikkumisele, seega ei ole oluline ka see, kelle kanda jääb eksimuse riisiko. Kostja teadis lepingut sõlmides hageja soovist alusmetsa säilitada. Hageja soov tuleneb ka lepingust. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et ka hagejal oli lepingu sõlmimisel kogemus metsanduse valdkonnas. Kuigi kostja esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt väitel ei mäleta ta, kas ta oleks hagejaga rohkem lepinguid sõlminud, on kostja seda oma kirjalikes menetlusdokumentides kinnitanud (I kd, tl 151). Ringkonnakohtu hinnangul ei viita ainuüksi metsamaa omamine isiku eriteadmistele. Kui hageja on ka varasemalt pöördunud kostja poole metsaraiega seoses, viitab see pigem kostja suuremale usaldusseisundile hageja ees. Kostja ei ole ka vaielnud vastu sellele,

et tema poolt esitatud pooltevaheliste varasemate lepingute puhul ühtib raie hinnanguline maht metsamajandamise kavas märgitud samade eraldiste raie mahtudega. Praegusel juhul on kostja esindaja kinnitanud, et talle oli lepingu sõlmimisel teada, et lageraie lubatud kogu pindala ulatuses, samas ei vaidle pooled selle üle, et metsateatises oli märgitud mahuks 860tm, metsamajandamise kavas 1436tm. Hageja väitel on ta ekslikult märkinud raieliigiks lageraie, kuna tema arvates oli kahjustatud puude maht kogu kasvava metsa tagavarast 60%, mille puhul oli hageja arvates sobiv raieliik lageraie (I kd, tl 176). Kostja ei ole hageja tähelepanu sellele erinevusele metsateates ja metsamajandamise kavas juhtinud. Seega ei ole kostja esindajad juhtinud hageja tähelepanu võimalikule vastuolule olulistes lepingutingimustes. Kostja lepingujärgseks õiguseks oli eeltoodule tuginedes raieõigus 860 tm metsale ning kostja kohustuseks oli säilitada alusmets. Seega on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja raieliigi sooviks oli lageraie.

Tunnistaja J. Brauni ütluste kohaselt oli hageja soov, et tuli säilitada alusmets. Tunnistaja J. Velströmi ütluste kohaselt ei ole hageja kinnistule pärast kostja poolt tehtud lageraiet seemnepuid jäänud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kostja ei ole menetluses vastupidist tõendanud. Kostjal oli teada, millised olid metsamajandamise kava kohaselt hageja kohustused lageraie tegemise järel (I kd, tl 90jj), kostja apellatsioonkaebuse viited metsaseadusele ei ole asjakohased. Seega kuuluvad kostja poolt hüvitamisele ka kulutused, mis on seotud metsa uuendamisega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid metsauuendamise kulude suuruse kujunemisele, seega on põhjendatud mõista kostjalt välja 5559 eurot 50 senti.

esindaja kasutas õigusteenuse osutamiseks sõiduautot, s.h sõitis Tallinnast Tartusse kohtuistungile. Sõidukulude arvestust menetluskulude nimekirjast ei nähtu. Ringkonnakohus on seisukohal, et sõidukulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Siinkohal lähtub ringkonnakohus keskmisest sõidukulust 6 l/100 km (asja materjalidest ei nähtu, et hageja esindaja sõiduautol oleks suurem kütusekulu kui keskmisel sõiduautol) ja kütuse hinnast 1,31 eur/l. Advokaadibüroo HETA asukohast Tartu kohtumajani on 182 km. 364 km (2 x 182 km) läbimiseks kulub 21,84 l kütust. Sõidukulud on seega 28 eurot 61 senti (21,84 l x 1,31 eur/l). Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 1604 eurot 11 senti (hageja lepingulise esindaja kulud 1575 eurot 50 senti ja sõidukulud 28 eurot 61 senti). VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumiseni kuni täitmiseni välja mõista viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.