2-17-124095
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.06.2018, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-124095
Tsiviilasi
Nord Collect OÜ hagi Rxxxxx Lxxx vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudekulude ja viivise nõudes
Hagihind
1390,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, asukoht Tartu mnt 24-20, Tallinn), lepinguline esindaja Aleksei Arno (epost: [email protected]); Kostja: Rxxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
2-17-124095
2-17-124095 Nord Collect OÜ (hageja) omandas nõude Rxxxxx Lxxxx (kostja) vastu. Nõude loovutamise aluseks on Nord Collect OÜ ja Elementro Systems OÜ (esialgne võlausaldaja) vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 091014. Hagiavalduses märgitud võlgnevuse summa tuleneb esialgse võlausaldaja ja kostja vahel interneti vahendusel 25.12.2015. a sõlmitud kliendilepingust nr 12008, mille alusel kostja võttis enda kasutusse sülearvuti Apple MacBook Air 11 i5 128GB SSD ning pidi selle kasutamise eest igakuiselt tasuma osamakseid. Kostja osamakseid ei tasunud. Esialgne võlausaldaja ja hageja nõudsid suuliselt ning kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja on jätnud nõude tähelepanuta. Hageja nõuab kostjalt võlga 1187 eurot, sissenõudmiskulusid 9,98 eurot, viivist kuni hagiavalduse esitamiseni 98,76 eurot ja jooksvat viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt lepingujärgset viivist 8% aastas alates viimase osamakse lepingujärgsest tasumise kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni (14.02.2018. a) 98,76 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 15.02.2018 kuni 18.06.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 32,26 eurot (8%/365p/100x1187€x124p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 131,02 eurot (98,76+32,26). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8% aastas) tasumata põhisummalt 1187 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1328 eurot, millest 1187 eurot moodustab põhivõlg, 9,98 eurot sissenõudmiskulud ja 131,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
2-17-124095 Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskulud ja jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv 200 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu kokku 200 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 200 eurot (riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.