Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2018 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-16204
Tsiviilasi
Saxen OÜ hagi OÜ Rinar vastu võla ja viiviste nõudes
Hagihind
hagi hind 1945,41eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: SAXEN OÜ (registrikood 12604938, Anni 8, Tallinn 13626); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Olesja Polehhina (Novira Corporate Services OÜ, Tartu mnt 25, Tallinn 10117; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ RINAR (registrikood 12549599, Peterburi tee 49, Tallinn 11415; e-post: [email protected], [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: Aleksander Antsma. Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt RINAR (registrikood 12549599) hageja SAXEN OÜ (registrikood 12604938) kasuks välja 1810,36 (üks tuhat kaheksasada kümme eurot ja 36 senti) eurot, millest 1674,45 eurot on põhinõue ja 135,91 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt RINAR (registrikood 12549599) hageja SAXEN OÜ (registrikood 12604938) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 1674,45 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 31.10.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt OÜ-lt RINAR (registrikood 12549599) hageja SAXEN OÜ (registrikood 12604938) kasuks menetluskuludena välja 1018,33 (üks tuhat kaheksateist eurot ja 33 senti) eurot, millest 793,33 eurot on hageja õigusabikulud ja 225 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt RINAR (registrikood 12549599) hageja SAXEN OÜ (registrikood
12604938) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1018,33 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja põhivõlgnevusena 1674,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 135,91 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise alates 31.10.2017 VÕS §-s 113 toodud määras summalt 1674,45 eurot kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale rendile laoruumi aadressil Saha tee 23, Loo alevik, perioodiks 15.10.2016 kuni 30.04.2017. Kuni 31.12.2016 oli lao rendi kuumakse 780 eurot ning alates 1.01.2017 kuni 30.04.2017 900 eurot. Hageja esitas kostjale lao rendi eest arve nr 283 summas 390 eurot ja tasumise tähtajaga 28.10.2016, arve nr 327 summas 780 eurot ja tasumise tähtajaga 08.11.2016, arve nr 346 summas 780 eurot tasumise tähtajaga 08.01.2017, arve nr 348 summas 900 eurot tasumise tähtajaga 15.01.2017, arve nr 353 summas 900 eurot tasumise tähtajaga 15.02.2017, arve nr 355 summas 900 eurot tasumise tähtajaga 15.03.2017, arve nr 356 summas 192,81 eurot tasumise tähtajaga 20.03.2017, arve nr 359 summas 900 eurot tasumise tähtajaga 15.04.2017 ning arve nr 360 summas 54,45 eurot tasumise tähtajaga 20.04.2017. Arved nr 356 ja nr 360 olid kostjale väljastatud tarbitud elektrienergia eest.
3.Kostja tasus arveid osaliselt ja jättis osaliselt tasumata arve nr 355 (tasumata jäi 720 eurot) ning täielikult tasumata arved nr 359 ja 360. Arvete alusel jäi kostjal hagejale tasumata 1674,45 eurot. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, § 108 lõikele 1, samuti § 101 lg 1 punktile 1 ja palus kostjalt võlgnevus välja mõista. Hageja viitas ka VÕS § 101 lg 1 punktile 6 ning § 113 lõikele 1 ja palus kostjalt välja mõista viivise.
4.Kostja on olnud kogu rendiperioodi jooksul arvete tasumisega viivituses, mistõttu arvestas hageja viivist iga arve tasumisega viivitamise eest kuni hagi esitamise kuupäevani. Arve nr 283, mis esitati summas 390 eurot, tasumise tähtaeg oli 28.10.2016. Kostja tasus arve täielikult 14.11.2016. Kostja viivitas 17 päeva ajavahemikul 29.10.2016-14.11.2016 ja viivis on 1,53 eurot. Arve nr 327, mis esitati summas 780 eurot, tasumise tähtaeg oli 08.11.2016. Kostja tasus 22.12.2016 380 eurot, 28.12.2016 300 eurot ja 24.01.2017 100 eurot. Ajavahemikul 09.11.201
kuni 22.12.2016 viivitas kostja 44 päeva ja viivis on 7,48 eurot. Ajavahemikul 23.12.201628.12.2016 viivitas kostja 6 päeva ja viivis on 0,54 eurot. Ajavahemikul 29.12.2016-24.01.2017 viivitas kostja 27 päeva ja viivis on 0,54 eurot.
5.Arve nr 346, mis esitati summas 780 eurot, tasumise tähtaeg oli 08.01.2017. Kostja tasus 24.01.2017 380 eurot ja 07.03.2017 400 eurot. Ajavahemikul 09.01.2017-24.01.2017 viivitas kostja 16 päeva ja viivis on 2,72 eurot. Ajavahemikul 25.01.2017-7.03.2017 viivitas kostja 42 päeva ja viivis on 3,78 eurot. Arve nr 348, mis esitati summas 900 eurot, tasumise tähtaeg oli 15.01.2017. Kostja tasus 07.03.2017 380 eurot, 18.04.2017 450 eurot ja 24.04.2017 70 eurot. Ajavahemikul 16.01.2017-7.03.2017 viivitas kostja 51 päeva ja viivis on 10,20 eurot. Ajavahemikul 8.03.2017-18.04.2017 viivitas kostja 42 päeva ja viivis on 4,62 eurot. Ajavahemikul 19.01.2017-24.03.2017 viivitas kostja 6 päeva ja viivis on 0,12 eurot. Arve nr 353 esitati summas 900 eurot ja tasumise tähtaeg oli 15.02.2017. Kostja tasus 24.04.2017 380 eurot, 06.06.2017 350 eurot ja 31.07.2017 170 eurot. Ajavahemikul 16.02.2017-24.04.2017 viivitas kostja 68 päeva ja viivis on 13,60 eurot. Ajavahemikul 25.04.2017-06.06.2017 viivitas kostja 43 päeva ja viivis on 4,73 eurot. Ajavahemikul 07.06.2017-31.07.2017 viivitas kostja 55 päeva ja viivis on 2,20 eurot.
6.Arve nr 355 esitati summas 900 eurot ja tasumise tähtaeg oli 15.03.2017. Kostja tasus 31.07.2017 180 eurot. Kostja viivitas ajavahemikul 16.03.2017-31.07.2017 138 päeva ja viivis on 27,60 eurot. Ajavahemikul 01.08.2017-30.10.2017 viivitas kostja 91 päeva ja viivis on 14,56 eurot. Kostjal on jäänud arvest tasumata 720 eurot. Arve nr 356, mis esitati summas 192,81 eurot, tasumise tähtaeg oli 20.03.2017. Kostja tasus 24.03.2017 192,81 eurot. Ajavahemikul 21.03.2017-24.03.2017 viivitas kostja 4 päeva ja viivis on 0,16 eurot. Arve nr 359 summa oli 900 eurot ja tasumise tähtaeg oli15.04.2017. Kostja jättis arve täielikult tasumata. Ajavahemikul 16.04.2017-30.10.2017 viivitas kostja 198 päeva ja viivis on 39,60 eurot. Arve nr 360 esitati summas 54,45 eurot ja tasumise tähtaeg oli 20.04.2017. Kostja jättis arve tasumata. Ajavahemikul 21.04.2017-30.10.2017 viivitas kostja 193 päeva ja viivis on 1,93 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 135,91 eurot. Viivisenõue ei kahjusta kostjat ebamõistlikult, on põhjendatud ja õiglane, sest kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata.
7.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja, et palub kostjalt viivise välja mõista seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on tunnistanud üürilepingu olemasolu, kuid on väitnud, et hagejal ei ole õigus nõuda võlgnevust, sest lepingut ei sõlmitud kirjalikult. Hageja vaidles sellele vastu ja leidis, et seadus ei sätesta üürilepingule kohustuslikku vorminõuet. Kostja oli teadlik, et hageja annab talle ruumi kasutada allüüri korras, kuna hagejal endal langes ruumi üürimise vajadus ära. Hageja üüris kostjale ruumi hinnaga, millise ta tasus ise üürileandjale. Hageja ei ole ruumi allüürimise pealt teeninud. Hageja esitas 2 üürileandja arvet, kust nähtub et kuni 2016. aasta lõpuni oli ruumi üür 780 eurot kuus ja alates 01.01.2017 900 eurot kuus. Kõik hagejale saadetud üürileandja arved esitati kostjale.
9.Kostja oli üüri tõstmisega nõus, mida kinnitab asjaolu, et kostja ei esitanud üüriperioodi jooksul ühtegi vastuväidet üüri suurusele, vaid jätkas ruumi kasutamist. Samuti kinnitavad üüri suuruse tõstmisega nõustumist kostja maksed. Nii tasus kostja arve nr 348 kahes osas ehk 18.04.2017 450 eurot ja 24.04.2017 450 eurot. Kokku tasus kostja 2017. a jaanuari eest 900 eurot.
10.Kostja tunnistas hagejale võlgnevust enne kohtusse pöördumist ning lubas selle kõrvaldada hiljemalt 01.09.2017, kuid jättis lubaduse täitmata. Hageja esitas e-kirja, mis oli 03.04.2017 saadetud kostjale ning milles hageja palus tasuda võlgnevuse summas 3220 eurot hiljemalt
30.04.2017. Kostja vastas 27.04.2017 e-kirjaga ja lubas võla tasuda 01.09.2017, mida kostja ei teinud.
11.02.04.2018 seisukohtades leidis hageja, et tal oli kostjaga suuline kokkulepe kõrvalkulude maksmise kohta. 13.03.2017 esitas hageja kostjale arve nr 356 elektrienergia eest, mille kostja tasus 24.03.2017. Kostja märkis maksekorralduse selgitusse arve numbri ja selle väljastamise kuupäeva. Kostja kinnitas arve tasumisega kokkulepet elektrienergia tasumise kohta.
12.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei nõustunud, et 18.04.2017 ja 24.04.2017 kostja maksed ei tõenda rendi suuruse muutumisega nõustumist. Arve 348 tasumisel märkis kostja selgitusse „arve 348 osamaks“ ning maksete teostamise vaheline periood moodustas üksnes 6 päeva. Nende kahe maksete kogusumma moodustas arve nr 348 kogusumma ehk 900 eurot. Hageja pidas ebausutavaks, et kostja tasus 18.04.2017 450 eurot selgitusega „ arve 348 osamaks“ ja 24.04.2017 makse teostamisel eksis ta maksekorralduse selgitusega, sest 6 päeva enne seda teostatud makse ei katnud arve 348 summat täies ulatuses.
13.Samuti on kostja nõustumine rendi suuruse muutumisega tõendatud hageja 03.04.2017 kirjaga, millele olid lisatud kõik kostja tasumata jäetud arved. Kostja ei esitanud kirja saamise järel arvete osas vastuväiteid, vaid nõustus 27.04.2017 hagejaga peetud kirjavahetuses tasuma võla osamaksetena. Hageja esitas kostjale 03.04.2017 e-posti teel nõudekirja võla summas 3220 eurot tasumiseks. Nimetatud summale lisandus kõrvalkulude nõue 54,45 eurot elektrienergia eest. Hageja 03.04.2017 kirjas puudus kõrvalkulu nõudesumma, kuna hageja ei olnud selleks ajaks veel teenuse osutajalt arvet saanud. Kostja vastas nõudele 09.05.2017. Päras hageja teavitust tasus kostja hagejale kokku 1600 eurot. Arvestades tasu elektrienergia eest, pidi kostja kokku hagejale tasuma 3274,45 eurot ning kostja võlg on 1674,45 eurot.
14.Kostja väide, et pooled leppisid kokku võla tasumises 700 euro ulatuses, ei vasta tõele. Hageja andis kostjale ruumi allrendile ja kõik üürileandjalt saadud arved olid täies ulatuses edasi esitatud kostjale ilma, et hageja oleks ruumi allüürimisest midagi teeninud. Hageja tasus ise üürileandjale rendi ja kõrvalkulude arved teadmisega, et kostja katab kulud. Hageja ei ole ise ruumi kasutanud ja hageja ei oleks sõlminud endale kahjulikku kokkulepet ega finantseerinud alusetult kostja majandustegevust.
15.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud ja riigilõivu kokku summas 1118,33 eurot. Õigusabi on osutatud hagejale hinnaga 80 eurot tunnis. Kliendiga kohtumiseks ja asjaolude täpsustamiseks kulus aega 1 tund. Tõendite kogumisele ja hagi koostamisele kulus 2 tundi ja 30 minutit. Hagiavalduse täiendamisele ja viivise arvestamisele kulus 1 h 15 minutit. Kostja vastusega tutvumisele kulus 15 minutit. Hageja seisukoha koostamisele kulus 1 h 30 minutit. Kohtu kirjaga tutvumisele kulus 40 minutit ja kliendiga suhtlemisele 30 minutit. Hageja nõude täpsustamisele kulus 1 h 15 minutit. Kostja seisukohaga tutvumiseks kulus 15 minutit ning lõplike seisukohtade koostamiseks 2 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel. Kostja vastuväited
16.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et alates Saha tee 23, Loo alevikus asuva üüriruumi üleandmise momendist kuni üürisuhte lõppemiseni ei viinud hageja ruumist välja talle kuuluvat vara. Alguses kasutas hageja oma vara hoidmiseks ca 1/4 ruumist, hiljem viis hageja osa vara välja, kuid mitte lõplikult. Hageja kasutas oma vara hoidmiseks 1/4 ruumist. Samuti ei teinud hageja tühjaks ega koristanud õues olevat territooriumi, kuigi selles oli eelnevalt kokku lepitud.
17.Kostja leidis, et hageja tõstis üüritasu ühepoolselt ja sellest ei teatatud kostjale eelnevalt suuliselt ega kirjalikult. Kostja on selgitanud hagejale, et ta ei ole nõus esitatud arvetega ja need on põhjendamatud. 2017. aasta aprilli lõpus, kui kostja ja hageja viisid ruumist oma vara välja ja
andsid ruumi üle omanikule Landam Holding OÜ-le, oli juures Romani nimeline isik, kes nimetas end hageja esindajaks ja kellega olid sõlmitud kõik suulised kokkulepped. Nimetatud isikuga leppis kostja kokku, et tasub viimase kokku lepitud summa 700 eurot kahe kuu jooksul. Kostja tasuski 06.06.2017 350 eurot ja 31.07.2017 350 eurot. Kostja leidis, et tema kohustused lõppesid nimetatud maksetega.
18.Hagejal ei ole õigus võlgnevust nõuda, sest hagejaga ei olnud sõlmitud otseselt kirjalikku lepingut. Hageja ei ole välja toonud, mille alusel ta nõuab võlgnevust koos viivisega. Kostja leidis, et poolte vahel olid ainult suulised kokkulepped, kuid mitte hageja kirjeldatud lepped. Kostja pidas hageja võlasummat alusetuks ja absurdseks. Üüriruumi omanik ei olnud teadlik, et hageja annab ruumi üürile kolmandatele isikutele.
19.09.05.2018 seisukohtades leidis kostja, et hagejal tuleks esitada taasesitamist võimaldavas vormis teade, kust oleks näha, et kostjale on esitatud arve nr 359, sest kostja raamatupidamises arve puudub. Kostja märkis, et tasus arve nr 348 osamaksetega. 18.04.2017 tasus kostja 450 eurot ja 24.04.2017 samuti 450 eurot. Samas leidis kostja, et ta ei ole hagejale antud arve alusel tasunud renti 900 eurot. Arve tasuti osadena ning kostja ei nõustunud üüritasu suurenemisega. Konto väljavõttest nähtub, et arve nr 346 tasuti topelt. 24.01.2017 tasus kostja 480 eurot ja 07.03.2017 780 eurot, kuigi arve summa oli 780 eurot. Kostja soovis teada, mille katteks läks 24.01.2017 tasutud 480 eurot.
20.Kostja nõustus, et hageja teavitas teda võlgnevusest 03.04.2017, kuid alates 07.03.2017 kuni 31.07.2017 tasus kostja hagejale 2572,81 eurot, mis nähtub konto väljavõttest. Seega oli võlgnevuse summa 647,19 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 700 eurot, millega on kohustus täidetud. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
22.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja andis kostjale allüürile laoruumi asukohaga Saha tee 23, Loo alevik, ajavahemikus 15.10.2016 kuni 30.04.2017; 2) hageja oli sõlminud üürilepingu üürileandja Landam Holding OÜ-ga; 3) hageja esitas kostjale ruumi kasutamise ja elektrienergia tarbimise eest arveid.
23.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on hageja ees võlgnevus tulenevalt laoruumi kasutamise allüürilepingust ning kas kostja peab tasuma hagejale viivist.
24.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga suulise kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja tasuma kuni 31.12.2016 igakuiselt üüri summas 780 eurot ja alates 01.01.2017 igakuiselt summas 900 eurot. Lisaks pidi kostja tasuma hagejale suulise kokkuleppe alusel tarbitud elektrienergia eest. Hageja esitas kostjale arveid üüri ja kõrvalkulude eest, milliseid kostja tasus osaliselt. Arvete alusel jättis kostja hagejale tasumata kokku 1674,45 eurot. Kuna kostja oli arvete tasumisega kogu lepingu kehtivuse ajal pidevalt viivituses, arvestas hageja viivitatud päevade eest viivist seaduses sätestatud määra alusel. Hageja palus kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 135,91 eurot.
25.Hageja andis ruumi kostjale allüürile sama üüritasu eest, mida hageja ise pidi üürileandjale maksma. Üüri tõstmisega oli kostja nõus ega esitanud sellele vastuväiteid. Kostja tasus
üüriarveid pärast üüri tõstmist, mis kinnitab tema nõusolekut. Kostja tunnistas kohtuväliselt võlgnevust ja lubas selle tasuda, kuid ei tasunud. Kõrvalkulude tasumise osas suulise kokkuleppe olemasolu tõendab asjaolu, et kostja tasus kõrvalkulude arveid. Kostja väide, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi viimane tasuma hagejale võlgnevuse katteks vaid 700 eurot, ei vasta tõele. Hagejal puudus kohustus finantseerida kostja majandustegevust.
26.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et kuna tegemist oli allüürilepinguga, ei viinud hageja ruumist välja talle kuuluvat vara. Alguses kasutas hageja 1⁄4 ruumi oma vara hoidmiseks. Vaatamata kokkuleppele ei koristanud hageja ka õues olevat territooriumi. Üüritasu tõstis hageja ühepoolselt ega teatanud sellest kostjale eelnevalt ei kirjalikult ega suuliselt. Kui hageja ja kostja viisid oma vara ruumidest välja aprilli lõpus 2017, leppis kostja hageja esindajaks olnud Romani nimelise isikuga kokku, et kostja tasub võlgnevuse katteks kahe kuu jooksul 700 eurot. Kostja tasus antud summa ja tema kohustus hageja ees lõppes. Lisaks väitis kostja, et talle ei ole saadetud arvet nr 359. Arve nr 346 tasus kostja topelt ja hageja ei ole seda arvestanud. Kostja võlgnevuse suuruseks oli 647,19 eurot ning kostja kohustused hageja ees on täidetud.
27.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata, sest need on põhjendamatud ning tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud.
28.VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 sätestab, et rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui võlaõigusseaduse 16. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli sõlmitud allüüri leping laoruumi kasutamise kohta, mille alusel pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt tasu.
29.VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei näe ette, et üürileping tuleb sõlmida mõnes kindlas vormis. Seega võisid pooled sõlmida üürilepingu ka suulises vormis. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale igakuiselt üüriarveid ning hageja esitas samuti arveid elektrienergia tarbimise eest. Kostja on teinud hagejale arvete tasumiseks makseid. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta oleks vastu vaielnud arvetel märgitud üüritasu suurusele või kõrvalkulude maksmise kohustusele. Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja poolt arvete tasumiseks tehtud maksed tõendavad pooltevahelise kokkuleppe olemasolu üüritasu ja kõrvalkulude maksmise kohta.
30.VÕS § 277 lg 2 näeb ette, et kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse ning võib VÕS §-s 278 sätestatud õigusi teostada üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. VÕS § 278 p 4 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri vastavalt VÕS §-s 296 sätestatule.
31.VÕS § 296 lg 1 kohaselt üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. VÕS § 296 lg 2 näeb ette, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on VÕS §-s 278 nimetatud puuduse
või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. VÕS § 297 lg 1 järgi võib üürnik elu- või äriruumi talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist.
32.Kostja on käesoleva asjas paljasõnaliselt väitnud, et pärast allüürilepingu sõlmimist hoidis hageja endiselt üüritud pinna 1⁄4-l enda asju ega koristanud välisterritooriumi. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Samuti ei ole kostja põhistanud, millist õiguskaitsevahendit ta kirjeldatud olukorrast tulenevalt soovis hageja üüritasu nõude osas kasutada. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta teatud perioodil ise üüritud pinda üldse kasutada ei saanud. Kostja ei ole esitanud mistahes üüritasu alandamise avaldust. Kostja ei ole esitanud VÕS § 297 lõikes 1 toodud avaldust üürilepingu kehtivuse ajal. Kostja viited sellele, et hageja samuti hoidis väidetavalt üüritud pinnal oma asju, ei võimalda seetõttu jätta hageja nõuet rahuldamata.
33.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 punktiga 6 on võlausaldajal samuti õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
34.Eeltoodust tuleneb, et kui pooled sõlmisid suuliselt kokkuleppe, mille kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale ruumi kasutamise eest igakuiselt üüri ning kanda kõrvalkulusid ning kui kostja jättis antud kohustuse täitmata või viivitas kohustuse täitmisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja viivist täitmisega viivitamise eest. Kostja ei ole põhistanud, miks on tema arvates hageja põhinõue ja viivisenõue absurdsed. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta sõlmis laoruumi vabastamisel hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt pidi ta võlgnevuse tasumiseks maksma vaid 700 eurot.
35.Kohus selgitas kostjale 01.03.2018 saadetud pöördumises (toimiku lk 51-52), et viimasel tuleb oma vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et seadus ei näe üürilepingule ette kohustuslikke vorminõudeid. Kohus selgitas kostjale vajadust välja tuua, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab ning millega on tema väited tõendatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
36.Hageja esitas kohtule kostjale koostatud arved (toimiku lk 4-12). 27.10.2016 esitas hageja kostjale üüriarve summas 390 eurot (koos käibemaksuga). 2016. aasta novembris ja detsembris esitas hageja kostjale kaks üüriarvet summas 780 eurot koos käibemaksuga. Alates 2017. aasta jaanuarist kuni aprillini esitas hageja kostjale üüriarveid summas 900 eurot kuus (koos käibemaksuga). Seega esitas hageja kostjale üüriarveid kokku summas 5550 eurot (1950 euro eest 2016. aastal ja 3600 euro eest 2017. aastal). Lisaks esitas hageja kostjale arveid elektrienergia eest. 2017. aasta märtsis esitas hageja kostjale arve nr 356 summas 192,81 eurot ja aprillis arve nr 360 summas 54,45 eurot. Kokku esitas hageja kostjale elektrienergia eest arveid 247,26 eurot. Koos üüriarvetega esitas hageja kostjale arveid kokku summas 5797,26 eurot. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks ühegi arve osas esitanud vastuväiteid.
37.Hageja esitatud konto väljavõttest (toimiku lk 13) nähtub, et kostja tasus hagejale alates 2016. aasta novembrist kuni 31.07.2017 4122,81 eurot. Seega jättis kostja arved tasumata
1674,45 euro ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud arvete alusel 1000 eurot rohkem, mistõttu oli kostja võlgnevus hageja ees allüürilepingu lõppemisel hoopis 674,45 eurot. Asjas kogutud tõendite alusel ei saa nõustuda kostja väitega, et ta on kõik arved tasunud. Asjakohatu on kostja viide, et ta tegi hagejale arve nr 346 alusel topeltmakse, sest kostja võlgnevuse suuruse arvestamisel on hageja arvestanud kõiki kostja tehtud makseid. Konto väljavõttest nähtub ühtlasi, et kostja on iga makse tegemisel viidanud konkreetsele arve numbrile, mida ta tasuda soovis. Nii on kostja kahe osamaksega tasunud arve nr 348, mille hageja esitas 2017. aasta jaanuari üüri eest kogusummas 900 eurot. Seega nõustus kostja üüritasu suurenemisega. Kostja on nõustunud ka kõrvalkulude kandmise kohustusega, sest kostja on tasunud hageja esitatud kõrvalkulude arveid.
38.Hageja esitas kohtule ka ruumi üürileandja Landam Holding OÜ poolt talle esitatud üüriarved (toimiku lk 46-47) ning üüri summad nendel arvetel ühtivad kostjale esitatud arvetel toodud üüri summadega. Seega on hageja tõendanud oma väidet, et ta ise tasus kostjale allüürile antud pinna eest üürileandjale sama suure summa, ilma teenimata vahendustasu. Olukorras, kus hageja tasus üürileandjale üüritud pinna eest, mida tegelikult kasutas kostja, kes aga oma lepingulisi kohustusi hageja ees ei täitnud, oli hageja sisuliselt sunnitud finantseerima kostja majandustegevust.
39.03.04.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 48, tõlge lk 60), milles teavitas kostjat võlgnevuse olemasolust summas 3220 eurot ja edastas arved 348, 353, 355 ja 359. Seega on alusetu kostja väide, et talle ei ole saadetud arvet nr 359. Kostja vastas sellele 27.04.2017 (toimiku lk 49, tõlge lk 61) ja lubas võlgnevuse tasuda 01.09.2017. Kostja soovis võlgnevuse tasuda nelja kuu jooksul ega esitanud vastuväiteid võlgnevuse suuruse kohta. Järelikult nõustus kostja oma lepinguliste kohustuste olemasoluga ja lubas neid täita, kuid jättis kohustuse täitmata.
40.Kuna kostjal oli hageja ees lepingust tulenev täitmata kohustus üüritasu ja kõrvalkulude tasumisel, kuulub hageja põhinõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 1674,45 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostja hilines pidevalt igakuiste maksete tegemisega. Hageja viivisenõudele ja viivise arvestusele kostja eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 135,91 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 31.10.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 1674,45 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
41.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
42.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud ja riigilõivu kokku summas 1118,33 eurot. Õigusabi on osutatud hagejale hinnaga 80 eurot tunnis. Kliendiga kohtumiseks ja asjaolude täpsustamiseks kulus aega 1 tund. Tõendite kogumisele ja hagi koostamisele kulus 2 tundi ja 30 minutit. Hagiavalduse täiendamisele ja viivise arvestamisele kulus 1 h 15 minutit. Kostja vastusega tutvumisele kulus 15 minutit. Hageja seisukoha koostamisele kulus 1 h 30 minutit. Kohtu kirjaga tutvumisele kulus 40 minutit ja kliendiga suhtlemisele 30 minutit. Hageja nõude täpsustamisele kulus 1 h 15 minutit. Kostja seisukohaga tutvumiseks kulus 15 minutit ning lõplike seisukohtade koostamiseks 2 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel.
43.Kohus leiab, et hageja õigusabikuludest ei ole põhjendatud ajakulu 1 h 15 minutit, mis kulus hagiavalduse täiendamisele. Hageja lepinguline esindaja oleks pidanud kohtule esitama nõuetekohase hagi. Nõuete kohase hagi esitamiseks oli vajalik täpsustada hagi eseme sõnastust, milleks ei saanud esindajal kuluda 1 h 15 minutit. Ülejäänud osas on hageja esindaja õigusabikulud põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja õigusabikuludena 793,33 eurot ja tasutud riigilõivuna 225 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1018,33 eurot. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb hageja taotluse alusel kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 1018,33 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.