Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-102836, AS-i Koduliising hagis D K vastu võlgnevuse nõudes.

1(3)

2-18-102836 Kohus võttis hagi menetlusse, kuid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressil dokumentide kättetoimetamine ei õnnestunud. Kostja sellel aadressil ei ela. Rahvastikuregistri andmetel on kostja andmed kantud arhiivi, kostjal Eestis kehtivat elamisluba ei ole. Maksekäsu kiirmenetluses teatas kostja endine tööandja Jalgpalliklubi Narva Trans, et kostja enam Eestis ei ela. Hagiavalduses palus hageja hagimaterjalid kostjale kätte toimetada Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus jättis 30.05.2018 hageja taotluse dokumentide avalikuks kättetoimetamiseks käiguta. Kohus andis hagejale tähtaja kostja andmete täpsustamiseks ja kohtualluvuse põhjendamiseks. Kohus selgitas, et kogutud andmete põhjal võib asuda seisukohale, et kostja elukoht ei ole Eestis. Kohtule ei ole teada, millises riigis kostja praegu viibib. Seetõttu ei ole kohtul võimalik menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ja küsida temalt nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kohus hoiatas, et tähtaegselt kostja andmete täpsustamata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole kohtu nõuet täitnud, s.o kostja andmeid täpsustanud ega kohtualluvust põhjendanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Kohus tuvastas, et Rahvastikuregistri andmetel omab kostja Valgevene kehtivat passi. Kohus ei ole tuvastanud, et kostjal oleks Eestiga mistahes seos. Kostja Eesti elamisloa kehtivus on lõppenud. Kohtule ei ole ka teada riiki, kuhu võis kostja Eestist kolida. Kui eeldada, et kostja viibimiskoht on Valgevenes ning arvestades, et Eesti ja Valgevene vahel puudub õigusabileping, tuleks kohtualluvust määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete (TsMS) kohaselt. TsMS § 79 lg 1 alusel füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi. Antud asjas tuleks arvestada ka sellega, et kostja puhul on tegemist tarbijaga ja seega laienevad pooltevahelistele suhetele ka tarbija kaitset reguleerivad sätted. Kui määrata kohtualluvust kostja elukoha järgi, siis ei alluks asi Eesti kohtule, kuna kostja elu- ja viibimiskoht ei ole Eestis. Samas ei ole kohtule teada, millises riigis võiks kostja elu- ja viibimiskoht olla, et talle menetlusdokumendid kätte toimetada ja küsida nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. TsMS § 317 lg 6 alusel kohus võib keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Avalikust kättetoimetamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et välisriigi (s.h Euroopa Liidu riigi) kohus võib keelduda otsuse tunnustamisest ja täitmisest põhjusel, et hagimaterjalid ei olnud kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud – Ametlikes Teadaannetes teate avaldamine võib teise riigi seaduste kohaselt osutuda mittenõuetekohaseks kättetoimetamiseks. Neil põhjustel ei annaks ka 2(3)

2-18-102836 hagi menetlemisel ja rahuldamisel kohtuotsus tulemust ja hageja nõue jääks eeldatavasti ka Eestis toimuvas täitemenetluses rahuldamata. Eespooltoodud põhjustel jätab kohus hageja taotluse hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks rahuldamata. TsMS § 338 lg 1 p 1 alusel menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus andis hagejale tähtaja kostja andmete täpsustamiseks ja kohtualluvuse põhjendamiseks. Hageja kostja andmeid ei esitanud. Kuna kohtule ei ole teada kostja elukoha aadressi, ei ole kohtul võimalik küsida kostja seisukohta kohtualluvuse osas. Asjas kogutud tõendid viitavad aga sellele, et kostja elukoht ei ole Eestis. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.