Keelduda kostja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-124623 sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 19.01.2018 hagi XX vastu põhivõlgnevuse 152,01 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 5,12 eurot välja mõistmiseks.
2.Kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts (Tele2) sõlmisid 11.09.2015 liitumislepingu nr 10014104 ja 14.09.2015 seadme ostulepingu nr 90030498. Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Tele2 täitis endale võetud kohustusi, kuid kostja ei tasunud nõutud summasid. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt oli kostja võlgnevus 155,85 eurot, millest Tele2 arvestas maha arvel nr 50464193 kajastuva viivise 3,83 eurot. Seega oli kostja põhivõlgnevus Tele2 ees 152,01 eurot. Võlgnevus sisaldas ka leppetrahvi. Kostja ja Tele2 vahel oli sõlmitud teenuse paketileping, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Vastavalt Tele2 teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid, kohustub kostja tähtajaks tasumata summalt tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Tele2 ütles lepingu 06.05.2016 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu ning ei nõudnud viivist lepingute kehtivuse ajal, vaid hakkas viivist arvestama pärast lepingute lõpetamist. Tele2 loovutas nõude hagejale 25.11.2015. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Tele2 tegi muudatuse teenuspaketis alates 01.05.2016 ja teavitas kostjat sellest 31.03.2016. Vastavalt lepingu p-le 10.10.2 oli muudatustega mittenõustumise korral kliendil õigus leping 2016 aprilli jooksul ilma leppetrahvita üles öelda. Kostja ütles lepingu üles 28.04.2016, seega ei olnud Tele2-l õigust kostjalt leppetrahvi nõuda. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 02.04.2018 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 157,13 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja väitis, et Tele2 ei olnud leppetrahvinõude esitamiseks alust, kuna Tele2 tegi teenusepaketis muudatused alates 01.05.2016 ja teavitas kostjat sellest 31.03.2016. Muudatustega mittenõustumise korral oli kostjal õigus leping 2016 aprilli jooksul ilma leppetrahvita üles öelda, mida kostja ka tegi. Kostja esitas kohtule 28.04.2016 avalduse/volikirja, millest nähtuvalt on AOBUS OÜ avaldanud soovi üles öelda numbri XXXXXXXX kasutamise aluseks oleva liitumislepingu, mis oli sõlmitud Tele2-ga. Hageja väitis, et kostja esitatud tõend ei puutu käesolevasse vaidlusesse, kuna 28.04.2016 avalduse/volikirja esitas AOBUS OÜ, mitte kostja. Seega ei ole kostja tõendanud, et tema on Tele2-ga sõlmitud lepingud üles öelnud.
6.Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja esitatud 28.04.2016 avaldus/volikiri ei tõenda kostja väidet Tele2-ga sõlmitud liitumislepingu ülesütlemise kohta. 2(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-124623 Liitumisleping Tele2-ga oli sõlmitud kostjaga, kuid liitumislepingut üles öelda soovis AOBUS OÜ. Kuna liitumisleping oli sõlmitud kostjaga, ei saanud Tele2 AOBUS OÜ avalduse alusel lepingut lõpetada. Kuigi avalduse oli allkirjastanud AOBUS OÜ esindajana kostja, ei tähenda see, et 28.04.2016 avaldust saaks käsitleda kostja avaldusena. Kostja ei esitanud kohtule tõendit selle kohta, et tema füüsilise isikuna oleks Tele2-le esitanud avalduse liitumislepingu lõpetamiseks.
7.Liitumislepingu p 7 kohaselt kinnitas kostja, et nõustub tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ja kliendi poolt valitud paketi kuutasu korrutis. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu võlgnevuse tõttu ennetähtaegselt üles. Kostja ei vaielnud võlgnevuse olemasolule vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega oli Tele2-l õigus kostjalt leppetrahvi nõuda ja kostjal oli kohustus leppetrahv tasuda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Kostja esitas 14.04.2018 apellatsioonkaebuse. Hageja peamine argument oli see, et 28.04.2016 avalduse esitas AOBUS OÜ, mitte kostja isiklikult. Telefoninumber XXXXXXXX oli 28.04.2016 üle kantud Tele2-st Telia Eesti AS AOBUS OÜ nimele ja mitte kostja nimele. Kostja esitas uue tõendina Telia Eesti AS-ga 28.04.2016 sõlmitud mobiilsideteenuse liitumislepingu. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud TsMS § 638 lg 1 alusel apellatsioonkaebusega leiab, et kaebus tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel võtta ringkonnakohtu menetlusse, kuna maakohtu otsuse tegemisel on rikutud menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada asja lahendust. TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse norme määras, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Harju Maakohtu 02.04.2018 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.
10.TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi võib kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja p 8 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel. Seega on kohtul lihtmenetluses suurem aktiivsus tõendite väljaselgitamisel ja kogumisel. Kui kohus leiab, et menetlusosaline ei ole esitanud kohtule kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, võib kohus neid ise koguda või teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. TsMS § 405 lg 2 kohaselt peab kohus asja menetlemisel lihtmenetluses tagama menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise. Kolleegiumi arvates maakohus ei ole eeltoodud põhimõtteid piisavas mahus järginud ja see on tinginud ebaõige otsuse tegemise.
11.Poolte vahel oli vaidlus Tele2 ja kostja vahel sõlmitud 11.09.2015 liitumislepingu nr 10014104 ja 14.09.2015 sõlmitud seadme ostulepingu nr 90030498 täitmise ja 3(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-124623 ülesütlemise üle. Hageja esiletoodu kohaselt jättis kostja tasumata teenuse eest, mistõttu ütles Tele2 06.05.2016 lepingud üles. Kostja selgitas, et ta on Tele2-ga sõlmitud teenuse osutamise lepingu 28.04.2016 üles öelnud, mistõttu ei ole hageja õigustatud temalt nõudma leppetrahvi ja tasu teenuse eest. Hageja väitis, et 28.04.2016 avalduse lepingu ülesütlemiseks (tl 62) esitas AOBUS OÜ, mitte kostja isiklikult, millega ka maakohus nõustus. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole oma järeldust vaidlustatud otsuses põhjendanud. Sellest, et avalduse päisesse on kirjutatud AOBUS OÜ, ei saa järeldada, et avalduse oleks esitanud äriühing. Avalduse kohaselt on soovitud üles öelda telefoninumbri XXXXXXXX kasutamiseks sõlmitud liitumisleping. Vaidlust ei ole, et eeltoodud telefoninumbri kasutamiseks oli sõlmitud liitumisleping kostjaga. Avaldusele on alla kirjutanud kostja. Seoses liitumislepingu ülesütlemisega on võimalik, et pärast ülesütlemist ja teise teenuse pakkujaga liitumist jääb telefoninumber eelmise kasutaja poolt näidatud muule isikule, mistõttu võib olla tõenäoline, et avaldusele on kirjutatud juba selle isiku nimi. Avalduse sisust tulenevalt on kostjal tõenäoliselt selline soov olnud ja volitatud on Telia Eesti AS teostama vajalikke toiminguid. Maakohus tsiviilasja menetlemisel eeltoodud asjaoludele tähelepanu ei pööranud ega selgitanud kostjale, et tal on vaja täiendavalt tõendada liitumislepingu ülesütlemisega seotud asjaolusid.
12.Lisaks leiab ringkonnakohus, et esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite järgi ei olnud maakohtul võimalik teha otsust, mille kujunemine oleks jälgitav. Hageja ei ole selgitanud hagiavalduses leppetrahvi nõude ja teenuse eest tasumata jäänud summade kujunemist. Hageja poolt esiletoodust ei selgu, millisest Tele2 ja kostja vahelisest lepingust esitatud nõuded tulenevad. Samuti on hageja poolt esitatud asjaolud vastuolulised. Nii on hageja väitnud, et nõue loovutati Tele2 poolt talle 15.11.2015, kuid leping öeldi üles ja võlg tekkis alles 2016 kevadel. Maakohus eksis TsMS § 392 lg 1 p 1 vastu, kuna ei selgitanud asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja ega teinud ettepanekut hagejale esitada nõue viisil, et selle kujunemine oleks jälgitav. Kolleegium märgib, et isiku kohustus tekib õigussuhtest, näiteks lepingu rikkumisest, mitte aga arve alusel, nagu väitis hageja. Teenuse kohta esitatud arve võib olla TsMS § 272 lg 1 järgi tõend. Tagamaks pooltele õiguse kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt asja lahendama ja asjaolud tuvastama esimese astme kohus. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
13.Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja uue tõendi: 28.04.2016 Telia mobiilteenuste liitumislepingu telefoninumbri XXXXXXXX kasutamiseks. Kolleegium keeldub eeltoodud tõendi vastuvõtmisest TsMS § 652 lg 4 järgi, kuna kostja ei ole selgitanud, miks ta esitas tõendi alles apellatsioonimenetluses. Kolleegium selgitab, et kostjal on õigus esitada sama tõend maakohtule tsiviilasja uuel menetlemisel.
14.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus ja väljamõistmine esimese astme kohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.