Netica OÜ hagi Paldiski Logistikapark OÜ ja OÜ Riigiressursside Keskus vastu viivise ja intressi väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. veebruari 2018 määrus hagide menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Netica OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Netica OÜ seaduslik esindaja AB
(registrikood
10978534),
Kostja I: Paldiski Logistikapark OÜ (registrikood 11255542) Kostja II: Osaühing Riigiressursside Keskus (registrikood 10175373), kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2018 määrus osas, millega kohus keeldus Netica OÜ 27.01.2018, 28.01.2018 ning 29.01.2018 Paldiski Logistikapark OÜ ja OÜ Riigiressursside Keskus vastu esitatud hagide menetlusse võtmisest intressi ja viivise nõuete osas (v.a viivisenõue 40 423,73 euro suuruses) ning saata asi maakohtule hagide menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega kohus keeldus menetlusse võtmast Netica OÜ hagi kahju hüvitamiseks ja 40 423,73 euro suuruse viivise väljamõistmiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Asjaolud
1.Netica OÜ esitas 27.01.2018, 28.01.2018 ja 29.01.2018 Harju Maakohtule hagid Paldiski Logistikapark OÜ ja OÜ Riigiressursside Keskus vastu ning palus 20.06.2008 võlatunnistuse alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kohustuste täitmise viivitamisega tekitatud varalise kahju hüvitise kohtu äranägemisel vähemalt 100 000 euro suuruses, rahasumma 1 715 223,73 eurot, millest 273 780 eurot on intress ja 1 441 443,73 eurot viivis, intressi 12% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest ning viivise 0,2% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Maakohus jättis hagi 01.02.2018 määrusega käiguta ja määras hagejale tähtaja 14 päeva hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, kuna hageja nõuded ja nõuete alused olid ebaselged. Viidatud määruse toimetas kohus hagejale kätte 01.02.2018 e-kirjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 sätestatud korras. Kohtu määratud tähtajaks hageja kohtule ei vastanud ja puudusi ei kõrvaldanud. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus hageja 27.01.2018, 28.01.2018 ja 29.01.2018 esitatud hagisid TsMS § 371 lg 1 p 4 ning p 9 ja § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Määruse põhjenduste kohaselt tuli hagejal sõnaselgelt avaldada, millist hagiavaldust ja milliseid nõudeid kohus menetleb (kas 27.01.2018, 28.01.2018 või 29.01.2018), üleliigsed hagiavaldused tuli hagejal võtta tagasi või esitada ühtne hagiavalduse terviktekst koos kõikide nõuetega. Hageja kohtu määratud tähtajaks kohtu nõuet ei täitnud.
5.Käesolevas asjas esitatud nõuded põhivõla, intressi ja viivise väljamõistmiseks kattuvad tsiviilasjas nr 2-12-21639 esitatud ning jõustunud otsusega lahendatud nõuetega. Hageja ja kostjate vahel on hagi aluseks olevast 20.06.2008 võlatunnistusest tulenevad nõuded juba lahendatud. Hagejal tuli kohtule selgitada, millises osas käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded erinevad tsiviilasjas nr 2-12-21639 lahendatud nõuetest ja mille alusel esitab hageja samu nõudeid teistkordselt. Kohus tegi hagejale ettepaneku kõrvaldada nõuded, mis on juba tsiviilasja nr 2-12-21639 raames lahendatud ja esitada ühes menetlusdokumendis selgelt oma nõuded, mida ei ole veel lahendatud ja nõuete aluseks olevad asjaolud. Hageja kohtu määratud tähtajaks kohtu nõuet ei täitnud.
6.Kuivõrd käesolevas asjas esitatud põhivõla, intressi ja viivise nõuded kattuvad juba teise tsiviilasja raames lahendatud nõuetega samade poolte vahel ja samal alusel, siis puudub alus viidatud nõuete menetlusse võtmiseks.
7.Kahju hüvitamise nõude osas ei ole hageja selle nõude aluseks olevaid asjaolusid (hagi alus) esile toonud. Hagi aluse ebaselgus on hagiavalduse oluline puudus ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest võib kohus TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel keelduda. Hageja pidi kohtu määratud tähtajaks esile tooma, milles kahju seisneb, millal on see tekkinud, kuidas on kahju summa kujunenud ja mille alusel vastutavad kahju põhjustamise eest kostjad. Samuti tuli hagejal selgitada kahju suurust viivisega võrreldes ja seda, millises osas ei ole see kaetud viivisega. Samuti tuli hagejal esitada asjakohased tõendid ja viidata,
mida hageja iga tõendiga soovib tõendada. Hageja avaldus neile tingimustele ei vasta. Avaldus on sedavõrd oluliste puudustega, et selle alusel ei ole võimalik tsiviilasja menetleda ega tuvastada avaldaja nõuete sisu. Määruskaebus
8.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, v.a intressinõude 40 423,73 euro ja kahju hüvitamise nõude osas ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Hageja juhtis 28.02.2018 vastuväites kohtu tähelepanu sellele, et 01.02.2018 määrus ei ole temani jõudnud ja kohtul puudus alus rakendada TsMS § 3141 lg-s 2 sätestatud kättetoimetamise fiktsiooni. Kohtu tegevus oli vastuoluline ja eksitav. E-toimiku vahendusel hagejale 05.03.2018 edastatud teatise kohaselt oli hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtaeg hoopis 19.03.2018.
10.Maakohtu määrus ei ole põhjendatud ja kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel. Asjakohase sisulise analüüsi asemel piirdus kohus määruse p-s 21 üldsõnalise märkusega, et asjas esitatud nõuded on juba lahendatud. Selliselt motiveeritud määrus ei vasta kohtulahendi põhjendamise nõuetele TsMS § 465 lg 2 p 8 ja § 442 lg 8 mõttes, kõrgendamast standardist rääkimata.
11.Maakohus pidi hindama, kas varasem kohtuotsus on tehtud vaidluses samade poolte vahel, sama eseme (s.o samade hageja nõuete) kohta, samal (faktilisel) alusel (sama elu juhtumi alusel) ja kas ning millisest menetlusseaduse normist tulenevalt välistab varasem kohtuotsus samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus eeltoodud küsimustele ei vastanud. Hageja esitas viis nõuet, mida maakohus pidi analüüsima eraldi.
12.Ebaõige on kohtu hinnang, et hageja poolt käesolevas asjas esitatud nõuded on lahendatud tsiviilasjas nr 2-12-21639 jõustunud kohtuotsusega. Maakohus keeldus menetlusse võtmast põhivõla nõuet, kuigi hageja esitas kõrvalnõuded ja needki üksnes osas, milles need jäid lahendamata tsiviilasja nr 2-12-21639 raames. Ka faktiliste asjaolude kogum, millele rajab hageja käesolevas asjas esitatud nõuded, kattub tsiviilasja nr 2-12-21639 menetletud hagi alusega ainult osaliselt. Hageja nõuab käesolevas asjas intressi ja viivist teiste ajavahemike eest, kui lahendati tsiviilasjas nr 2-12-21639. Lisaks tugineb hageja käesolevas asjas 31.05.2012 arvete kostjatele esitamisele ja kättetoimetamisele, millele hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-12-21639 esitatud hagiavalduses tuginenud. Vastus määruskaebusele
13.Kostjad paluvad jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles kohus keeldus menetlusse võtmast tema kahju
hüvitamise nõuet ja viivisenõuet 40 423,73 euro ulatuses (29.01.2018 hagiavalduse resolutsiooni p 2). Maakohtu määrus on selles osas jõustunud.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus keeldus menetlusse võtmast hageja 27.01.2018, 28.01.2018 ja 29.01.2018 hagiavaldustes esitatud intressi ja viivisenõudeid (v.a viivisenõue 40 423,73 euro ulatuses) ja asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
17.Ringkonnakohtu hinnangul luges maakohus ebaõigesti 01.01.2018 puuduste kõrvaldamise määruse hagejale TsMS § 3141 lg 2 järgi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel selle saatmisest hageja e-posti aadressile.
18.Riigikohus on TsMS § 3141 lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta selgitanud, et viidatud sätte rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis ning enne seda tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-189-15, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka TsMS § 3141 lg 2 puhul, sest ka sellest sättest tuleneb kättetoimetamise fiktsioon, millega seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust kättesaamisest.
19.Asja materjalist nähtub, et maakohus edastas 01.02.2018 määruse samal päeval hagiavaldustes märgitud hageja e-posti aadressile XXX, kuhu hageja palus kõik dokumendid edastada (tlk 30). E-kirjas selgitas maakohus, et kättesaamise kinnitamata jätmise korral loeb kohus dokumendid kättetoimetatuks pärast kolme tööpäeva möödumist nende saatmisest (TsMS § 3141 lg 2). Hageja esindaja ei kinnitanud e-kirjaga määruse kättesaamist. Hageja esindaja sai 01.02.2018 määruse kätte pärast 28.02.2018 kohtumääruse kättesaamist (tlk 38 pöördel).
20.Seega ei proovinud maakohus toimetada määrust hagejale kätte erinevatel viisidel ja saatmine e-kirjaga TsMS § 3141 tähenduses oli esmaseks kättetoimetamise viisiks, mis ei ole ülalmärgitut arvestades lubatav ega taga menetlusosaliste õiguste ja huvide kaitset olenemata sellest, et hageja on ise palunud saata menetlusdokumendid e-posti kaudu. Sellisel juhul peab menetlusosaline olema teadlik TsMS § 3141 lg 2 kohaldamise tagajärgedest (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 3141 kommentaar, p 3.3.2). Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks olnud sellest teadlik.
21.Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohus luges ebaõigesti 01.02.2018 puuduste kõrvaldamise määruse hagejale TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks ja keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmast. Kuna maakohus peab otsustama hagi menetlusse võtmise uuesti, ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuse väiteid vaidlustatud kohtumääruse sisu kohta. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.