Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
05. mai 2023.a, Tallinnas
Tsiviilasi
2-18-1388 Netica OÜ hagi Kummivara OÜ ja Osaühing Riigiressursside Keskus vastu 20.06.2008.a võlatunnistusest tulenevate kõrvalkohustuste täitmise nõudes
Hagihind
1 426 996,20 eurot
nende Hageja: Netica OÜ (registrikood 10978534), seaduslik esindaja juhatuse liige A B (isikukood xxx) Kostja I: Kummivara OÜ (registrikood 11255542) Kostja II: Osaühing Riigiressursside Keskus (registrikood 10175373) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leon Glikman Kohtuistungi toimumise aeg 14.03.2023.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman
2.Jätta rahuldamata Netica OÜ hagi Kummivara OÜ ja Osaühing Riigiressursside Keskus vastu solidaarselt viivise 1 000 000 euro väljamõistmise nõudes.
3.Jätta rahuldamata Netica OÜ hagi Kummivara OÜ ja Osaühing Riigiressursside Keskus vastu solidaarselt intressi kogusummas 395 196,20 euro väljamõistmise nõudes.
4.Jätta rahuldamata Netica OÜ hagi Kummivara OÜ ja Osaühing Riigiressursside Keskus vastu solidaarselt intressi alates 04.01.2022.a kuni otsuse jõustumiseni protsendina 12% aastas põhikohustuse suuruselt 265 000 eurolt väljamõistmise nõudes.
5.Jätta kõik menetluskulud hageja Netica OÜ kanda.
6.Välja mõista Netica OÜ-lt Osaühing Riigiressursside Keskus kasuks menetluskulu summas 9217,40 eurot, millest 2720 eurot kuulub väljamaksmisele Netica OÜ poolt menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud 2720 euro suuruse tagatise arvelt ja ülejäänud väljamõistetud menetluskulu summas 6497,40 eurot kuulub sissenõudmisele Netica OÜ-lt Osaühing Riigiressursside Keskus kasuks.
7.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kanda Netica OÜ poolt 07.11.2022.a. Rahandusministeeriumi kontole Osaühing Riigiressursside Keskus ja Kummivara OÜ menetluskulude tagatisena tasutud 2720 eurot Osaühing Riigiressursside Keskus (registrikood 10175373) arvelduskontole, millise andmed tuleb Osaühingul Riigiressursside Keskus eelnevalt kohtule esitada.
8.Välja mõista Netica OÜ-lt Osaühing Riigiressursside Keskus kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6497,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 27.01.2018.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad ja hageja eriõiguseellane OÜ A G 20.06.2008.a konstitutiivse võlatunnistuse. 31.05.2012.a loovutas OÜ A G oma nõude hagejale. Võlatunnistuse p-ga 1 kohustusid kostjad VÕS § 30 lg 1 mõttes maksma võlausaldajale 265 000 eurot. Kostjad pidid võla tasuma järgmiselt - 200 000 eurot hiljemalt 01.06.2009.a ja 65 000 eurot hiljemalt 01.09.2009.a. Võlatunnistuse punktiga 4 on kostjad kohustunud tasuma intressi 12% aastas alates 31.03.2009.a. Hageja nõuab kostjatelt intressi alates 31.03.2009.a kuni 04.01.2022.a (hagi täienduse esitamiseni) kogusummas 395 196,20 eurot. Samuti palub hageja edasiulatuvalt intressi 12% aastas summalt 265 000 eurolt alates hagi täienduse esitamisest (04.01.2022.a) kuni otsuse jõustumiseni. Võlatunnistuse punktiga 5 on kostjad kohustunud põhikohustuste nõuetekohaselt täitmata jätmise korral maksma viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja nõuab kostjatelt viivist alates 01.06.2009.a/01.09.2009.a kuni 28.11.2017.a osaliselt ehk summas 1 000 000 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjatel on aegumise vastuväide. Tegemist on lepingunõudega ning kõik 28.01.2015.a eelse sissenõutavusega nõuded on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegunud. Samuti ei ole sissenõutavusi pärast 28.01.2015.a tuvastatud ühegi kohtulahendiga. Intressinõue on õiguslikult võimatu. Vastavalt hagile muutus põhikohustus sissenõutavaks 01.06.2009.a ja 01.09.2009.a. Intressi ei saa nõuda sissenõutavuse järgsel perioodil, mil on võimalik nõuda vaid viivist. Vastavalt 22.06.2017 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-dele 2.4, 10.1 ja 16 lahendati kogu võlatunnistuse p-le 4 rajanev intressinõue. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Riigikohus on järjekindlalt rõhutanud, et alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine. Viivisenõue on samuti aegunud. Isegi, kui viivisnõue poleks aegunud, kuuluvad hageja õigused TsÜS § 138 alusel lõpetamisele, kuna hageja pole esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Tallinna Ringkonnakohus mõistis 22.06.2017.a jõustunud otsusega nr 2-12-21639 viivise välja põhisumma määras, jättes muus osas hagi rahuldamata. Kohus lahendas jõustunud otsusega ka otsusejärgse viivise nõude. Kostjad on tasunud nii põhisumma, kui ka viivise. Puuduvad ka igasugused alused viivise nõudmiseks üle põhisumma. Hagis pole arvesse võetud, et kostjad on 03.04.2018.a võla 456 750, 51 eurot täielikult tasunud. Kostjad taotlevad alternatiivselt viivise vähendamist kohtu poolt väljamõistetud ja tasutud
summani, kuna kahju puudub, taotletav viivis on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult suur, võrreldes sissenõudja õigustatud huviga. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostjate seisukohad, tutvunud hageja seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (vaata selles osas Riigikohtu 18.05.2022.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-21-1824 punkt 11.2). TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 25.01.2022.a kohtumääruses (II köide t/l 143-144).
5.Kohtule esitatud 20.06.2008.a võlatunnistuse kohaselt on vaidlustamata asjaolude kohaselt kostjad ning Osaühing A G leppinud kokku, et kostjad tasuvad võlausaldajale tema esitatud arvete alusel 265 000 eurot alljärgnevateks tähtpäevadeks: 200 000 eurot hiljemalt 01.06.2009.a ning 65 000 eurot hiljemalt 01.09.2009.a (I köide t/l 8-9).
6.Kohtule esitatud 15.04.2013.a nõude loovutamise kinnituse kohaselt on Osaühing A G väidetavalt loovutanud nõude kostjate vastu hagejale (I köide t/l 66). Osaühing A G on registrist kustutatud 26.07.2013.a (I köide t/l 133).
7.Tallinna Ringkonnakohus on 22.06.2017.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 2-12-21639 lahendanud pooltevahelise vaidluse hageja nõuetes kostjate vastu põhivõlgnevuse 265 000 euro, intressi 12 % aastas alates 31.09.2009.a kuni kohustuse täitmise päevani ning viivise 265 000 eurot ja tulevikus sissenõutava viivise põhinõude täitmiseni 0,2 % põhinõudest päevas (I köide t/l 16-23). Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2017.a kohtuotsus jõustus Riigikohtu 28.11.2017.a kohtuotsusega samas kohtuasjas (I köide t/l 108).
8.Viidatud kohtuotsusega on ringkonnakohus rahuldanud hageja nõuded järgmiselt: • mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 224 576,27 eurot ja sellelt summalt viivise 224 576,27 eurot; • mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja täiendavalt põhivõlgnevuse 40 423,73 eurot tingimustel, et vähemalt ühele kostjatest esitatakse käibemaksuseadusest tulenevatele nõuetele vastav arve 20. juuni 2008 võlatunnistuse preambuli punktides (A) ja (B) märgitud teenuste eest, millel on kajastatud käibemaks vähemalt summas 40 423,73 eurot, ja arve kättesaamisest on möödunud vähemalt 30 päeva; • mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise punktis 2.2 märgitud põhivõla summalt alates samas otsuse täitmise tingimuseks seatud arve kättesaamisele järgnevast
31.päevast määraga 0,2% päevas, aga kokku mitte enam kui punktis 2.2 märgitud põhivõla summa; • mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja Netica OÜ kasuks välja intressi 7 453,97 eurot. • jätnud rahuldamata hageja hagi kostjate vastu viivise 265 000 eurot nõudes perioodi eest enne hagiavalduse esitamist, samuti viivise nõudes summas 40 423,73 eurot menetluse aja
eest ja viivise nõudes alates otsuse jõustumisest, välja arvatud punktis 2.3 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise summa.
9.Kohtule esitatud 05.03.2018.a täitmisteate kohaselt on hageja algatanud kostja II suhtes täitemenetluse eelpool osundatud kohtuotsuse täitmiseks (II köide t/l 165, 166, 167). Puudub vaidlus, et viidatud kohtuotsusega väljamõistetud summad on kostja II poolt täidetud 03.04.2018.a summas 456 750,51 eurot (II köide t/l 164).
10.Hageja nõuab kohtule esitatud hagiga kostjatelt 20.06.2008.a võlatunnistusest tulenevate kõrvalkohustuste täitmist. Kohus juhindub hageja nõuetes viimasest 04.01.2022.a kohtule esitatud menetlusdokumendist (II köide t/l 132-135).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on kohustatud tasuma hagejale nõutavad summad. Hageja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-12-21639 menetleti ja lahendati hageja kõrvalnõudeid ainult osaliselt (kusjuures väiksemas osas) ning sellest tulenevalt esitab hageja käesolevaga hagi 20.06.2008.a võlatunnistusest tulenevate kõrvalkohustuste täitmise nõuete osas, milles neid ei ole tsiviilasjas nr 2-12-21639 lahendatud. Kostjad hageja käsitlusega ei nõustu. Kostjate väidetel on hageja nõuded aegunud.
12.Hageja nõuab intressi tasumist ajavahemiku 30.06.2012.a kuni 29.03.2018.a (3223 päeva) eest summas 270 000 eurot ning 30.03.2018.a kuni 03.01.2022.a seisuga moodustab hageja intressinõue 125 196,20 eurot. Hageja nõuab kostjatelt võlatunnistuse punkt 4 alusel intressi tasumist kogusummas 395 196,20 eurot ning alates 04.01.2022.a kuni otsuse jõustumiseni protsendina 12 % aastas summalt 265 000 eurot (II köide t/l 134).
13.Kohtule esitatud võlatunnistuse punkt 4 kohaselt kohustuvad võlgnikud maksma võlausaldajale punktides 1.1. ja 1.2. märgitud summadest intressi 12% (kaksteist protsenti) aastas alates 31. märts 2009 a. kuni võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva saabumiseni (I köide t/l 8 pöördel).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 3 järgi fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana.
15.VÕS § 167 lg 3 ning § 177 lg 1 järgi nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kooskõlas TsÜS § 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
18.Hageja tugineb intressinõudes asjaolule, et kostjad on solidaarselt kohustatud võlausaldajale tasuma 200 000 eurot hiljemalt 01.06.2009.a ning 65 000 eurot hiljemalt 01.09.2009.a (I köide t/l 2, II köide t/l 132 pöördel).
19.Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja intressinõue on aegunud vastavalt 01.06.2012.a ning 01.09.2012.a. Vaata selles osas Riigikohtu kohtuotsuseid kohtuasjades nr 3-18-853 punkt 23, nr 3-2-1-57-08 punkt 11 ja nr 3-2-1-178-10 punkt 29.
20.Kohus nõustub kostjatega ka selles, et hageja intressinõudel puudub antud juhtumil õiguslik alus.
21.Riigikohus on 26.11.2012.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-141-12 punktis 10 selgitanud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Vaata selles osas ka Riigikohtu kohtuotsuseid kohtuasjades nr 2-18-7296 punkt 19, nr 3-2-1-153-09 punkt 25, nr 3-2-1137-06 punkt 17, nr 3-2-1-141-12 punkt 10, nr 3-2-1-89-08 punkt 15, nr 3-2-1-66-14 punkt 15, nr 3-2-1-106-13 punkt 26 ja nr 3-2-1-5-06 punkt 12.
22.Vaidlus puudub, et põhikohustus tuli täita vastavalt 01.06.2009.a ja 01.09.2009.a. Seega on Riigikohtu suuniste kohaselt hagejal alates 01.06.2009.a ja 01.09.2009.a kostjatelt õigus nõuda üksnes viivist, mitte intressi.
23.Ka nõustub kohus kostjatega selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2017.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-21639 on hagejate intressinõue ammendavalt lahendatud. Osundatud otsuse punktis 16.3 on 200 000 eurolt arvestatud intressi perioodi 31.03 kuni 01.06.2009.a summas 4141,62 eurot ning 65 000 eurolt 31.03 kuni 01.09.2009.a. summas 3312,35 eurot, kokku intress 7453,97 eurot (I köide t/l 21 pöördel). Seega on tuvastatud, et hagejal on õigus intressi nõuda mitte kohustuse täitmiseni, vaid üksnes kuni 01.09.2009.a.
24.Kõige eeltoodu alusel jääb hageja nõue intressi 395 196,20 euro väljamõistmiseks ning alates 04.01.2022.a kuni otsuse jõustumiseni protsendina 12 % aastas põhikohustuse suuruselt 265 000 eurolt rahuldamata.
25.Hageja nõuab kostjatelt ka viivise väljamõistmist üksnes perioodi 01.06.2009.a kuni 28.11.2017.a ja 01.09.2009.a kuni 28.11.2017.a eest, mis moodustab kogusummas 1 061 676,30 eurot, millisest summast palub hageja viivist välja mõista osaliselt summas 1 000 000 eurot (II köide t/l 133 pöördel).
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27.20.06.2008.a võlatunnistuse punkt 5 järgi käesolevast võlatunnistusest tulenevate kohustuste nõuetekohaselt täitmata jätmise korral on võlgnikud kohustatud maksma viivist summas 0,2% (null koma kaks protsenti) iga viivitatud päeva eest kogu võlatunnistus kohustuse kuni nõude täieliku täitmiseni. Võlgnikud loobuvad käesolevaga õigusest nõuda seaduses ettenähtud alustes ja korras kokkulepitud viivisemäära vähendamist. Kui eeltoodud võlgnike poolne loobumine osutub siiski tühiseks ning võlgnikel säilib õigus nõuda viivisemäära vähendamist, siis peab sellekohane nõue esitatama võlausaldajale kirjalikult 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva võlatunnistuse väljastamisest; eelmärgitu on kokkuleppeks aegumise kohta Tsiviilseadustiku üldosa seadustiku § 145 lg-s 1 tähenduses.
28.Kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2017.a kohtuotsusega mõisteti kostjatelt solidaarselt välja viivis põhivõla ulatuses ning selgitati kohtuotsuse punktis 17.5, et viivise nõudmine põhinõudest suuremas summas võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (I köide t/l 22).
29.Samuti on ringkonnakohus osundatud otsuse punktis 17.3 lahendanud otsuse jõustumise järgse aja eest nõutud viivise nõude ja selgitanud, et viivise nõue rahuldatakse üksnes osas, mis käsitleb käibemaksu osasummat (järgnevas punkt 17.4). Ülejäänud osas ei ole täiendava viivise nõue põhjendatud (II köide t/l 22).
30.Seega asub kohus seisukohale, et antud juhtumil on hageja viivise nõue kohtu ette toodud asjaoludel lahendatud alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõuetekohase
täitmiseni, sealhulgas otsusejärgse aja osas (vaata selles osas Riigikohtu kohtulahendeid kohtuasjades nr 2-19-12247 punkt 10 ja nr 2-16-11056 punkt 23).
31.Ka nõustub kohus kostjatega selles, et hageja viivise nõue on aegunud. Hageja tugineb oma hagis asjaolule, et põhikohustus muutus sissenõutavaks 01.06.2009.a ja 01.09.2009.a (II köide t/l 132 pöördel). Seega on hageja viivise nõue aegunud vastavalt 01.06.2012.a ning 01.09.2012.a.
32.Eelpooltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue kostjate vastu 1 000 000 euro väljamõistmiseks alusetu ning jääb rahuldamata.
33.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja hagi kostjate vastu solidaarselt viivise 1 000 000 euro, intressi kogusummas 395 196,20 euro ning intressi alates 04.01.2022.a kuni otsuse jõustumiseni põhikohustuse summalt 265 000 eurolt protsendina 12 % väljamõistmiseks on põhjendamata ning jääb rahuldamata.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
35.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kostjad esitasid kohtule 15.03.2023.a taotluse 14.03.2023.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (III köide t/l 79). Hageja oma seisukohta viidatud taotluse osas kohtule esitanud ei ole.
36.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
37.Kostjad taotlevad protokolli parandamist, s.o palub parandada kostjate esindaja sõnavõttu kohtuistungil. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
38.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 426 996,20 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
39.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
40.Kostjad paluvad hagejalt välja mõista esindajakulu summas 13 974 eurot (km-ta). Kostjad paluvad menetluskulud mõista välja kostja Osaühing Riigiressursside Keskus kasuks (III köide t/l 60-73).
41.Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: 09.04.2018.a tutvumine dokumentidega, suhtlus kliendiga (1,36 tundi), 10.04.2018.a suhtlus kohtuga, tutvumine materjalidega (1,54 tundi), 11.04.2018.a, 12.04.2018, 13.04.2018.a, 16.04.2018.a, 17.04.2018.a, 18.04.2018.a vastuse koostamine määruskaebusele ja kliendiga konsulteerimine (2 tundi, 2 tundi, 4 tundi, 2 tundi, 1,30 tundi, 0,24 tundi), 24.05.2018.a menetluskulude nimekirja koostamine (0,24 tundi), 21.06.2018.a (0,12 tundi), 17.07.2018.a, 18.07.2018.a, 24.07.2018, 25.07.2018 hageja seisukohaga
42.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
43.Kostjate lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 170 eurot (km-ta). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 170 eurot kahe kostja esindamise eest on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
44.Kostjate esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 70,12 tundi (menetluskulude nimekirjas on märgitud kokku 85 tundi, kuid kohus arvutades tunnid kokku, saab 70,12 tundi). Kuigi hageja kostjate esindajakuludele vastu ei vaidle, leiab kohus, et kostjate esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud: 21.06.2018.a (0,12 tundi). Menetluskulude nimekirja ei ole lisatud kirjeldust, mida see ajakulu sisaldab. Seega ei ole see ajakulu kontrollitav ning on seetõttu põhjendamata. 19.12.2018.a esialgne tutvumine üldkoosoleku otsuse kehtetuks/tühiseks tunnistamise hagi materjalidega, kirjad klient (0,54 tundi). Arusaamatuks jääb nimetatud ajakulu seos käesoleva tsiviilasjaga. Ühtegi selgitust juurde esitatud ei ole, mistõttu on kohtu arvates tegemist põhjendamatu kuluga. 23.04.2019.a, 24.04.2019.a kohtu kirjade ja määruskaebuse ülevaatamine, aegumise vastuväite ja hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamine (1,30 tundi, 0,54 tundi). Kostjad esitasid kohtule juba 26.07.2018.a hagi läbivaatamata jätmise taotluse. Kohus leiab, et süstemaatiliselt samade taotluste koostamise ja esitamise eest küsitud ajakulu ei ole põhjendatud, kuivõrd kohus ei küsinud nimetatud ajavahemikul kostjatelt seisukohta ühelegi menetlusdokumendile. Kostjad esitasid hagi läbivaatamata jätmise taotluse omaalgatuslikult. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhjendamatu ajakuluga. 03.03.2021.a vaheotsuse taotluse esitamine (0,54 tundi), 04.03.2021.a hagi vastus ja vaheotsuse taotlus (1 tund), 09.04.2021.a töö sisuliste väidetega (1,42 tundi), 11.04.2021.a töö väidetega (2 tundi). Kohtute infosüsteemist ega kohtu toimikutest ei nähtu, et kostjad oleksid nimetatud kuupäevadel esitanud vaheotsuse taotluse või üldse ühtegi menetlusdokumenti. Seega ei ole need ajakulud põhjendatud. 28.11.2021.a, 29.11.2021.a taotluse koostamine hagi mittemenetlemiseks (1,18 tundi, 0,12 tundi). Kohus ei küsinud kostjatelt seisukohta, vaid jättis 15.10.2021.a kohtumäärusega hagi käiguta. Kostjad esitasid omapoolselt korduva taotluse hagi läbivaatamiseks jätmiseks, ootamata ära kohtu järgmised toimingud. Kohus leiab, et omaalgatuslikult pidevalt ühe sama taotluse esitamine menetluses ei ole põhjendatud kulu, liiati kui kohus ei ole selles osas kostjatelt seisukohta küsinud. 06.02.2022.a kohtukirjaga tutvumine (0,12 tundi). Kohtute infosüsteemist ja kohtutoimikutest ei nähtu, et kohtud oleks koostanud sellisel kuupäeval kirja. Kohus on saatnud küll hagejale 09.02.2022.a kirja ning palunud ühe lausega esitada seisukoht kostjate taotlusele tagatise määramiseks menetluskulude katteks. Kohus leiab, et see ajakulu ei ole põhjendatud. 11.02.2022.a täiendused dokumenti (0,18 tundi). Kohtule jääb arusaamatuks, mis täiendused on kostjad koostanud, sest kohtule neid esitatud ei ole. Seega on see ajakulu põhjendamatu. 16.02.2022.a, 17.02.2022.a, 18.02.2022.a vastus hagile (2 tundi, 5 tundi, 3 tundi). Arvestades vastuse sisu ja mahtu ning seda, et kostjad kordavad ka varasemat, siis ei saanud selle koostamiseks kuluda rohkem aega, kui 5 tundi. 06.06.2022.a taotluse koostamine hagi läbivaatamata jätmiseks (1,36 tundi). Kohus leiab, et korduva hagi läbivaatamata jätmise taotluse esitamine ei ole põhjendatud ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka selle koostamiseks kulunud ajakulu.
15.11.2022.a taotluse koostamine hagi läbivaatamata jätmiseks menetluskulude tagatise mittemaksmise tõttu (0,48 tundi). Kostjad esitasid järjekordselt taotluse hagi läbivaatamiseks jätmiseks, ootamata ära kohtu toimingud. Kohus leiab, et kostjate selline tegevus ei ole vajalik ning seega on see ajakulu põhjendamatu.
45.Ülejäänud kostjate esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab igati esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka asjaoluga, et kohtumenetlus on kestnud kokku ca 5 aastat, mille sisse mahub palju menetlustoiminguid erinevates kohtuastmetes.
46.Eeltoodus tulenevalt, leiab kohus, et põhjendatud kostjate esindaja ajakulu on kokku 54,22 tundi ehk 9217,40 eurot (54,22 x 170 eurot).
47.Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2022.a kohtumääruse kohaselt on hageja tasunud kostjate menetluskulude katteks tagatise summas 2720 eurot (III köide t/l 33). Hagejalt käesoleva otsusega kostjate kasuks väljamõistetud menetluskuludest 2720 eurot tuleb hüvitada hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 2720 euro suuruse tagatise arvelt ning tagatist ületav summa 6497,40 eurot mõista välja hagejalt. Menetluskulude hüvitis summas 2720 eurot tuleb kanda kohtuotsuse jõustumisel kostja Osaühing Riigiressursside Keskus vastava taotluse alusel kostja Osaühing Riigiressursside Keskus arvelduskontole, millise rekvisiidid tuleb eelnevalt esitada kohtule.
48.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostjate taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.