OÜ Mirstart hagi KÜ Kangelaste 47b vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja KÜ Kangelaste 47b hagi OÜ Mirstart vastu kahju hüvitamiseks puudub/3426,35 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. novembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Kangelaste 47b ja OÜ Mirstart apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant/vastustaja: KÜ Kangelaste 47b (kostja/hageja), registrikood 80145356; esindaja Aleksandr Gamazin
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/apellant: Mirstart OÜ (hageja/kostja), registrikood 1123439; esindaja Andrei Abakumov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. novembri 2017 otsus osas, millega maakohus rahuldas KÜ Kangelaste 47b hagi, jättis rahuldamata Mirstart OÜ viivise nõude, tasaarvestas poolte nõuded, mõistis Mirstart OÜ-lt välja KÜ Kangelaste 47b kasuks 2500 eurot ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata KÜ Kangelaste 47b hagi, mõista KÜ-lt Kangelaste 47b välja Mirstart OÜ kasuks ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1017,61 eurot ja viivis 3039,27 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemist kuni 3039,27 euro tasumiseni ning jätta menetluskulud KÜ Kangelaste 47b kanda.
3.3.Mõista KÜ-lt Kangelaste 47b välja Mirstart OÜ kasuks põhivõlg 3039,27 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1017,61 eurot ja
viivis 3039,27 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemist kuni 3039,27 euro tasumiseni.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus KÜ Kangelaste 47b kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Mirstart OÜ (hageja, töövõtja) esitas 29.01.2017 hagi KÜ Kangelaste 47b (kostja, tellija) vastu, milles palus mõista OÜ-lt Mirstart välja põhivõla 3039,27 eurot ja viivise 683,21 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.06.2014 töövõtulepingu nr 12/14 sokli ja silluse renoveerimiseks ning kahe varikatuse paigaldamiseks. Tasuks lepiti kokku 24 341,81 eurot koos käibemaksuga. Tööd lõpetati 24.10.2014 ja anti tellijale üle. Töövõtja esitas tellijale 01.06.2014 arve nr 43 summas 7302,54 eurot. Tellija tasus selle arve. Töövõtja esitas lõpparve nr 78 summas 17 039,27 eurot, mida kostja tasus osade kaupa. Tasumata on 3039,27 eurot. Lepingujärgseks viiviseks on 0,5% päevas. Kuigi viivis oleks 8327,60 eurot, vähendas hageja viivist 683,21 euroni, kuna see on mõistlik. Välja tuleb mõista ka jooksev viivis 15% aastas. Poolte vahel ei sõlmitud teist töövõtulepingut ei puuduste kõrvaldamiseks. Töövõtjale ei teatatud puudustest õigeaegselt. Seetõttu kaotas kostja õiguse nõude hagejalt puuduste kõrvaldamist.
2.KÜ Kangelaste 47b (KÜ) vaidles hagile vastu. Tööl esinesid puudused. Soklile paigaldatud plaadid kukkusid maha ja soojustuskiht hakkas seinast lahti tulema. Osade kaupa arve tasumine oli kokku lepitud.
Pärast puuduste tuvastamist võttis korteriühistu juhatus vastu 25.06.2015 otsuse peatada hagejale tasumata jäänud summa maksmise (3039,27 eurot). KÜ juhatuse 21.07.2015 koosolekul, kus osales ka hageja seaduslik esindaja Miron Homjakov, võeti vastu ühine otsus, et töövõtja kõrvaldab puudused vuukide hõõrumise teel, kuna töövõtja rikkus tööde sooritamise tehnoloogiat. Puuduste kõrvaldamiseks sõlmisid pooled 21.07.2015 uue lepingu nr 21/15 ja kostja kandis hagejale lepingu alusel ettemaksu summas 585 eurot. Hageja uue lepingu alusel parandustöid ei teostanud. Kostja sõlmis 2016 aasta sügisel kolmanda isikuga lepingu hageja tehtud puuduste kõrvaldamiseks. Tööde parandamine ja seoses sellega tekkinud lisatööde tegemine maksis kokku 5544 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et kostja ei ole hagejale tehtud töö eest tasunud 3039,27 eurot, tekkis kostjal kahju 2504,73 (5544-3039,27) eurot.
3.KÜ Kangelaste 47b esitas 10.01.2017 tsiviilasjas nr 2-17-442 hagi Mirstart OÜ vastu kulude hüvitise 2500 euro väljamõistmiseks. Poolte taotlustel liitis kohus 07.06.2017 määrusega tsiviilasjad nr 2-16-129462 ja 2-17-442. Maakohus käsitles KÜ Kangelaste 47b hagi vastuhagina.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus rahuldas 9. novembri 2017 otsusega Mirstart OÜ hagi 3039,27 euro ulatuses ja jättis rahuldamata Mirstart OÜ hagi KÜ Kangelaste 47b vastu viivise 683,21 euro ja jooksva viivise väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas KÜ Kangelaste 47b vastuhagi Mirstart OÜ vastu täies ulatuses. Maakohus tasaarvestas Mirstart OÜ nõude summas 3039,27 eurot KÜ Kangelaste 47b vastu KÜ Kangelaste 47b nõudega summas 5544 eurot Mirstart OÜ vastu ning mõistis välja Mirstart OÜ-lt kostja KÜ Kangelaste 47b kasuks 2500 eurot. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et töö anti üle 24.10.2014. VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Maakohus jõudis seisukohale, et kostja esitatud fotod (II kd, tlk 10-13) tõendavad töö lepingutingimustele mittevastavust. Selliste tööde teostamisel tuleb eeldada, et paigaldatud plaadid ei kuku seina küljest maha vähem kui aasta pärast tööde lõpetamist. Maakohus leidis, et kostja ei ole VÕS § 642 lg 1 alusel tõendanud, et mittevastavus tulenes hageja kohustuste rikkumisest, kostja ei ole ka menetluse käigus kunagi viidanud sellele, et hageja on mingit lepingulist kohustust rikkunud. Samas on aga käesolevas asjas ilmne, et töö mittevastavus esines juba töö üleandmise hetkel, kuigi puudused tuvastati mitu kuud hiljem. Töövõtja vastutab põhimõtteliselt alati töö tingimustele mittevastavuse korral, s.h ka vääramatu jõu korral või kui töö puudused tekkisid kasutatud materjali halva kvaliteedi tõttu. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et töö mittevastavusest ja puudustest ei olnud hagejale õigeaegselt ja nõuetekohaselt teatatud. Ei ole ka eluliselt usutav, et hageja ei olnud töö puudustest teadlik. Käesoleval juhul on töö mittevastavus ilmne – paigaldatud plaadid olid praktiliselt tervikuna seina küljest maha kukkunud (II kd, tlk 10-13) ning seda mitte märgata ei olnud võimalik. Ei ole ka eluliselt usutav, et hageja seaduslik esindaja Miron Homjakov ei viibinud 21.07.2015 koosolekul, kuna samal päeval sõlmisid pooled teise töövõtulepingu vuukide hõõrumiseks (II kd, tlk 20-23). Teise töövõtulepingu sõlmimiseks ja selle aluseks oleva maksumuse ja tööde mahu hindamiseks pidi hageja eelnevalt objekti vähemalt üle vaatama, seda ka muuhulgas eelarve koostamiseks ja teostatava töö liigi määramiseks. Isegi juhul, kui
oletada, et hageja seaduslik esindaja Miron Homjakov ei viibinud kostja 21.07.2015 juhatuse koosolekul, viitavad kõik asjas esitatud tõendid kogumis selgelt sellele, et vähemalt 2015 aasta juulis oli hageja töö puudustest teadlik. VÕS § 111 lg 1 alusel on tellijal õigus keelduda tasu maksmisest kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse teha ja üle anda lepingutingimustele vastav töö. Ainuüksi töö vastuvõtuakti allkirjastamine ei võta tellijalt õigust tugineda vastuvõetud töö lepingutingimustele mittevastavusele ja keelduda täitmisest. Kostja koostas 25.06.2015 hagejale teatise taganemise ja tasu maksmise peatamise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud teatis oli hagejani ka jõudnud. Vaatamata selle leidis maakohus, et hageja oli tasu maksmise peatamisest teadlik. Ei ole eluliselt usutav, et pooled sõlmisid teise töövõtulepingu arutamata esimese lepingu puhul tasumata jäänud summat. Maakohus leidis, et kostja on veenvalt selgitanud menetluse käigus, et ta on kasutanud vastuväitena tasu maksmisest keeldumist kuni hageja poolt puuduste kõrvaldamiseni. Maakohus leidis, et kostja keeldumine tasu maksmisest summas 3039,37 eurot on igati põhjendatud. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et töö parandamiseks kolmanda isiku poolt oli tasutud 5544 eurot. Hageja ei ole viidanud sellele, et tehtud parandamiskulud oleksid ebamõistlikult suured või et tehtud parandustööd ei olnud vajalikud. Seega oli kostja tasu maksmisest keeldumine proportsionaalne hageja poolt tehtud töö puudustega. Maakohus leidis, et lepingust taganemine ei olnud võimalik, kuna töö oli vastu võetud. KÜ Kangelaste 47b esitas kohtule tõendina 05.09.2016 juhatuse koosoleku protokolli, millest nähtub, et Mirstart OÜ seaduslik esindaja viibis ka sellel koosolekul, kus arutati taas töö puudusi ja otsustati sõlmida leping OÜ-ga Paela Viimistlus, samuti esitada nõue OÜ-le Mirstart kulude hüvitamiseks seoses sellega, et OÜ Paela Viimistlus kõrvaldas töö puudusi. Kuigi hageja eitab tema esindaja Miron Homjakovi viibimist ka sellel koosolekul, leidis maakohus, et kulutuste hüvitamise nõude rahuldamise seisukohast ei oma käesoleval juhul tähtsust, kas hageja oli teadlik kostja kavatsusest sõlmida leping kolmanda isikuga või mitte. Puuduste avastamisest ning sellest hagejale teatamisest (s.o 2015 aasta suvi) ja kostja 05.09.2016 koosoleku vahel on möödunud rohkem kui aasta. Hageja ei ole nimetatud ajavahemikus puudusi kõrvaldanud ning üle aasta pikkust ajajärku ei saa ka kohus nimetada mõistlikuks ajaks puuduste parandamiseks. Selline hageja käitumine viitab selgelt sellele, et hageja keeldus töid parandamast vaatamata asjaolule, et kostja oli nõus töö parandamise eest täiendavalt tasuma. Hagejale pidi olema üheselt selge ja ettenähtav, et kostja ei saanud töid jätta sellisel kujul nagu need olid 2015 aasta suvel, töö vajas ilmselgelt parandamist. Maakohus leidis, et kostja esitatud kulutuste suurus 5544 eurot on mõistlik, teostatud parandamistööd olid põhjendatud ja vajalikud (II kd, tlk 34). Arvestades, et poolte sõlmitud töövõtulepingu järgi oli töö kogumaksumuseks 24341,81 eurot, siis töö parandamiseks kulutatud 5544 eurot on mõistlikus proportsioonis. Kuna kohus rahuldas kostja nõude kulutuste hüvitamiseks, langes ära tema võimalus keelduda tasu maksmisest. Seega tuleb hageja nõue kostja vastu tasu summas 3039,27 eurot väljamõistmiseks rahuldada. Töövõtulepingu nr 12/14 p-s 5.7 leppisid pooled kokku viivise määras 0,5% päevas lepingu maksumusest. Hageja vähendas viivise määra ja palus hagiavalduses välja mõista viivist 15%
aastas s.o summas 683,21 eurot. Hageja palus välja mõista viivist alates 31.07.2015, kuna viimane osamakse pidi laekuma 2015 aasta juulis. Kuna kohus tuvastas, et kostja keeldus kehtivalt tasu maksmise kohustusest, ei ole hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja palus kostjalt välja mõista ka jooksva viivise. Otsuse jõustumisel muutub hageja tasu nõue kostja vastu sissenõutavaks. Kuid kuna poolte vastastikused nõuded kuuluvad käesoleval juhul tasaarvestamisele, mille tagajärjel peab hageja kostjale maksma 2500 eurot, ei ole hagejal kostja vastu nõuet, millelt võiks jooksvat viivist arvestada. Õiglane ja mõistlik on menetluskulud poolte endi kanda jätta, kuna kohus rahuldas hagi osaliselt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.KÜ Kangelaste 47b esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub teha maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 osas uus otsus, millega jätta OÜ Mirstart menetluskulud tema enda kanda ja mõista OÜ-lt Mirstart välja KÜ Kangelaste 47b kasuks menetluskulu 250 eurot (riigilõiv). Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ebaõiglaselt menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei põhjendanud piisavalt menetluskulude jaotust.
6.OÜ Mirstart vaidles KÜ Kangelaste 47b apellatsioonkaebusele vastu.
7.OÜ Mirstart esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti OÜ Mirstart hagi rahuldamata viiviste väljamõistmiseks ning osas, millega rahuldati KÜ Kangelaste 47b vastuhagi. OÜ Mirstart palub teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata KÜ Kangelaste 47b nõue täies ulatuses ja mõista KÜ-lt Kangelaste 47b välja OÜ Mirstart kasuks viivis 683,21 eurot ja jooksev viivis seaduses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni ning millega jätta menetluskulud KÜ Kangelaste 47b kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas maakohus valesti OÜ Mirstart esitatud pilte. Pildid tehti 2016. a septembris, kuid korteriühistu juhtis ise kohtu tähelepanu, et ta sõlmis 05.09.2016 teise ettevõttega töövõtulepingu ning teine ettevõte alustas tööd 12.09.2016. Seega ei teki kahtlust, et pildid tehti ajal, mil OÜ Paela Viimistlus oli OÜ Mirstart tehtud tööd demonteerinud; 2) on ekslik maakohtu seisukoht, et OÜ Mirstart seaduslik esindaja ei saanud mitte viibida korteriühistu juhatuse koosolekul 21.07.2015, kuna samal päeval sõlmisid pooled teise töövõtulepingu vuukide hõõrumiseks. Teise lepingu sõlmimine ei tõenda koosolekul viibimist. Pildid tehti enam kui aasta pärast koosoleku läbiviimist. Koosoleku protokollil puudub apellandi allkiri; 3) on ebaselge, miks korteriühistu ei teinud puuduste kohta pilte juba 2015. juulis, kui ta puudused väidetavalt avastas. Samuti ei ole võimalik tuvastada pildistamise aega; 4) puuduvad tõendid, et tellija oleks töövõtjale teatanud nõuetekohaselt töö mittevastavusest lepingutingimustele. Sellega rikuti VÕS § 644 lõiget 2. Tellija ei võinud lepingutingimustele mittevastavusele tugineda VÕS § 644 lg 3 kohaselt;
5) pidi vastavalt töövõtulepingu punktile 8.4. pöörduma sõltumatu eksperdi Aleksandr Sadrini poole, kui pooled ei jõua kokkuleppele puuduste esinemise kohta. Kuna eksperdi poole ei pöördutud, siis ei olnud töös puudusi; 6) oleks juhul, kui töös esinesid puudused, puudunud korteriühistul vajadus sõlmida teist lepingut vuukide hõõrumiseks ning selle eest täiendavalt maksta. Teine töövõtuleping sõlmiti uue töö tegemiseks; OÜ Mirstart menetluskulu ringkonnakohtus on 1150 eurot. Sellest 350 eurot on riigilõiv ja 800 eurot õigusabi kulu. Õigusabi osutati 8 tundi tunnihinnaga 100 eurot.
8.KÜ Kangelaste 47b vaidles OÜ Mirstart apellatsioonile vastu. KÜ Kangelaste 47b menetluskulu ringkonnakohtus on 135 eurot. See on õigusabikulu vastuse koostamiseks (poolteist tundi, 90 eurot tund).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus rahuldas KÜ Kangelaste 47b hagi, jättis rahuldamata Mirstart OÜ viivise nõude, tasaarvestas poolte nõuded, mõistis Mirstart OÜ-lt välja KÜ Kangelaste 47b kasuks 2500 eurot ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata KÜ Kangelaste 47b hagi, mõistab KÜ-lt Kangelaste 47b välja Mirstart OÜ kasuks ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1017,61 eurot ja viivise 3039,27 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemist kuni 3039,27 euro tasumiseni ning jätab menetluskulud KÜ Kangelaste 47b kanda. OÜ Mirstart apellatsioonkaebus rahuldatakse ja KÜ Kangelaste 47b apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Menetluskulud jäävad KÜ Kangelaste 47b kanda.
10.TsMS § 653 kohaselt, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Käesolevas asjas esindas maakohtus mõlemat poolt õigusteadmistega lepinguline esindaja, maakohus arutas pooltega piisavalt materiaalõiguse kohaldamise küsimusi ning selgitas kohtunõudes põgusalt ka tõendamiskoormist. Pooled ei ole apellatsioonkaebustes esitanud taotlusi uute tõendite esitamiseks. Hageja apellatsioonkaebuses on palutud ringkonnakohtul esitatud tõendeid teisiti hinnata. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et puudub alus asjas tõendite täiendava kogumise korraldamiseks või maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Ringkonnakohus esitab põhjendused, miks ta leiab, et poolte esitatud tõendeid tuleb maakohtust erinevalt hinnata.
11.Mõlemad pooled esitasid apellatsioonkaebused. OÜ Mirstart (töövõtja) palub tühistada maakohtu otsuse viivise nõude rahuldamata jätmise, vastuhagi rahuldamise ja menetluskulude osas, KÜ Kangelaste 47b (tellija) palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust hagi rahuldamise osas ja seetõttu kontrollib ringkonnakohus KÜ hagi (maakohus nimetas vastuhagiks) rahuldamise eeldusi (I), viivise nõude põhjendatust (II) ja võtab seisukoha menetluskulude jaotuse osas (III). I
12.Tellija KÜ väitis hagis, et töövõtja töö oli puudustega. Töövõtjat teavitati puudustest ja puuduste kõrvaldamiseks sõlmiti uus töövõtuleping, kuid töövõtja puuduseid ei kõrvaldanud ja tellija pidi töövõtja töös ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks sõlmima kolmanda isikuga OÜ-ga Paela viimistlus 05.09.2016 lepingu. Hagi kohaselt tasaarvestas tellija töövõtja nõude summas 3 039,27 eurot oma nõudega summas 5 544,00 eurot ja palus töövõtjalt välja mõista 2500 eurot.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) töövõtja ja tellija sõlmisid 01.06.2014 töövõtulepingu sokli ja silluse renoveerimiseks ning kahe varikatuse paigaldamiseks. Tasus lepiti kokku summas 24 341,81 eurot; 2) tööd lõpetati 24.10.2014 ja tellija võttis täies mahus tööd vastu; 3) töövõtja ja tellija sõlmisid 21.07.2015 uue lepingu, millega töövõtja pidi teostama vuukide vahede täitmise vuugivahe täidisega (tõlgitud „plaatide vaheliste vuukide hõõrumise“). Lepingu tasuks lepiti kokku 1959 eurot ja tellija andis töövõtjale avanssi 585 eurot; 4) töövõtja nimetatud lepingu alusel töid ei teostanud ja tagastas avansi; 5) tellija sõlmis 05.09.2016 OÜ-ga Paela Viimistlus töövõtulepingu, mille esemeks oli 2014 remonditöödest tuleneva praagi kõrvaldamine. Lepingutasu oli 5 544 eurot.; 6) hagi esitamise ajaks oli tellijal töövõtjale tasumata 3039,27 eurot.
14.Ringkonnakohus märgib, et kui töö ei vasta lepingutingimustele ja vastav puudus esines tööl selle tellijale üleandmise ajal, siis VÕS § 642 lõike 1 kohaselt vastutab töövõtja põhimõtteliselt alati, kui seadusest ei tulene teisiti. Üheks juhuks, kus töövõtja vabaneb vastutusest, on see, kui tellija ei teata tööl esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist (VÕS § 644). Tellija vastuhagis esitatud nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena lepingulise kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 mõttes või VÕS § 646 lg 5 mõttes, kuna tellija esitas tõendid, millest nähtub, et väidetavad puudused on kõrvaldatud.
15.Tellija nõude eeldusena tuleb esmalt tuvastada töövõtulepingu rikkumine. Tellija väitel ilmnesid puudused 2015 aasta suvel ja puudused seisnesid selles, et sokliplaadid hakkasid lahti tulema. Töövõtja seda asjaolu maakohtus omaks ei võtnud. Tellija esitas oma väite tõendamiseks fotod, millel oli sokkel kujutatud septembris 2016. Muid tõendeid tellija hagiga koos ega hilisemas menetluses ei esitanud. Ringkonnakohus märgib, et 2016 septembris tehtud fotod ei tõenda puuduste olemasolu 2015 aasta suvel. Tellija ei ole esitanud väiteid selle kohta, et 2016 septembris oleks ta töövõtjale puudustest teatanud ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määranud.
16.Tellija väitel teadis töövõtja puudustest alates 2015 aasta suvest. Oma väite tõendamiseks esitas tellija 25.06.2015 kuupäevaga töövõtjale adresseeritud lihtkirja koopia, kus teatatakse, et otsustati väljamaksete peatamine, kuna avastati ehitusel puudused ja osaliselt taganetakse lepingust, samas tehti ettepanek kõrvaldada puudused 2015 aasta juuli-septembri jooksul (II kd lk 17). Töövõtja vaidles vastu ja väitis, et sellist kirja ei ole ta saanud ja talle jääb arusaamatuks, miks tellija ei edastanud teadet lepingus märgitud viisil. Lepingu p-s 12.2. leppisid pooled kokku, et kõik teated ja dokumendid antakse poolte vahel edasi e-posti teel või vastuvõtva isiku allkirja vastu koos dokumendi vastuvõtmise kuupäeva äramärkimisega. Lepingus oli kirjas ka töövõtja e-posti aadress (I kd lk 27). Ringkonnakohus leiab, et lepingus kokkulepitud teadete edastamise viis on kehtiv ja pooltele siduv. Tellija sai kirja kättesaamist tõendada ka muude tõenditega, kuid ainuüksi lihtkirja koopia ei ole piisav ning ringkonnakohus ei loe nimetatud kirjaga teatamist tõendatuks.
17.Ringkonnakohus leiab, et KÜ juhatuse 21.07.2015 protokoll, kus on märgitud, et kutsutud oli Miron Homjakov – OÜ Mirstart juht, ei tõenda puuduste olemasolu, ega nendest töövõtja teavitamist. Viidatud protokollis on märgitud, et M. Homjakov tegi ettepaneku viia läbi sokli plaadi hõõrumine püstoliga (sokli plaatide vuugivahede täitmine). Töö pidi olema tasuline, hinnaga 1950 eurot (II kd lk 19). Töövõtja vaidles tõendile vastu väites, see ei tõenda tema osalemist koosolekul. Ringkonnakohus leiab, et kuna töövõtja vaidlustas maakohtus enda esindaja osalemise KÜ koosolekutel ning tegemist on olukorraga, kus tellija (hagejana) oli esitanud dokumentaalse tõendi, mille sisu õigsust kinnitasid kolm hageja esindajat, kuid kostja allkiri puudus ning kostjal on negatiivse asjaolu (ei viibinud koosolekul) tõendamine keerukas, siis lasus hagejal täiendav tõendamiskoormis esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja osales koosolekul ja teda teavitati puudustest. Hageja tõendamiskoormisele viitas maakohus ka kirjaliku menetluse määramisel koostatud kohtunõudes (kd lk 116). Ringkonnakohus märgib, et ka juhul kui töövõtja osalemine koosolekul oleks tõendatud, ei saaks lugeda tõendatuks puuduste esinemist töös 2015 aasta suvel.
18.Ringkonnakohus leiab, et 2015 aastal tellija ja töövõtja vahel sõlmitud leping ei tõenda, et 2014 aastal vastuvõetud töö oli puudustega ja tellija teavitas nendest töövõtjat ning uue lepinguga määras tellija puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija esitas tõendina töövõtjaga 21.07.2015 sõlmitud uue töövõtulepingu, millega töövõtja pidi teostama plaatide vaheliste vuukide täitmise vuugivahe täidisega (tõlkes „plaatide vaheliste vuukide hõõrumise“). Lepingu tasuks lepiti kokku 1959 eurot ja tellija andis töövõtjale avanssi 585 eurot. Ringkonnakohus nõustub töövõtjaga, et uue tasulise lepingu sõlmimine ei tõenda puuduste kõrvaldamises kokkuleppimist ja tähtaja andmist. Lepingus ei ole viiteid puudusega töö parandamisele. Pigem viitab tasulise uue lepingu sõlmimine sellele, et töövõtjalt telliti täiendav töö.
19.Ringkonnakohus leiab, et tellija nõue hüvitada töövõtja puudustega töö parandamisest tekkinud kahju või kulutused tuleb jätta rahuldamata, kuna tellija ei tõendanud puuduste olemasolu tema poolt väidetud ajal, puudustest töövõtja teavitamist ega tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus möönab, et 2016 aasta septembris tehtud fototel puuduvad hoone soklil olulises osas plaadid, kuid fotod on tehtud ajal, mil tellija oli kolmanda isikuga järgmise töövõtu
lepingu sõlminud ning ei ole välistatud, et uus töövõtja oli juba töid alustanud, mistõttu ei saa fotode alusel tuvastada töövõtja 2014 aasta töös esinenud puuduseid. Täiendavalt tuleb märkida, et pooled leppisid 2014 aasta lepingu p-s 8.4. kokku, et kui tekib vaidlus puuduste üle, siis kaasatakse ekspert A. Šadrin (II kd lk 27). Maakohtu järeldus, et kuna puudused olid ilmsed, siis ei olnud vajadust eksperti kaasata ei ole kooskõlas esitatud asjaoludega. Töövõtja ei ole omaks võtnud, et tegi 2014 aastal puudustega töö, seega pidi tellija kooskõlas lepinguga oma väiteid tõendama. II
20.Kuna KÜ-l ei ole tasaarvestatavat nõuet töövõtja vastu, jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata töövõtja nõude viivise väljamõistmiseks. Töövõtja palub apellatsioonkaebuses mõista välja viivise 683,21 eurot ja viivise seadusega sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla täitmiseni summalt 3039,27 eurot. Töövõtja märkis, et vähendas sissenõutavaks muutunud viivist, mis on lepingu p 5.7. kohaselt 0,5% päevas, 8327,60-lt eurot 683,21 euroni. Ringkonnakohus peab seda mõistlikuks. Seetõttu lähtub ringkonnakohus vähendatud viivisest ja mõistab 683,21 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel tellijalt välja töövõtja kasuks.
21.Töövõtja apellatsioonkaebuses palutakse veel sissenõutavaks muutumata viivis mõista välja seaduses sätestatud määras. Alates hagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni (29.01.2017 – 14.06.2018) muutus sissenõutavaks viivis 334,40 eurot (viivitatud päevi 502, seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt). Seega on sissenõutavaks muutunud kokku viivis 1017,61 eurot (683,21+334,40).
22.Ringkonnakohus mõistab tellijalt välja töövõtja kasuks ka veel sissenõutavaks muutumata viivise TsMS § 367 kohaselt alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni põhivõla 3039,27 euro täitmiseni. III
23.Ringkonnakohus rahuldab töövõtja hagi ja jätab rahuldamata tellija hagi, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel tellija kanda.
24.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.