Forum Cinemas AS hagi XX vastu tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.07.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
780 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Forum Cinemas AS (registrikood 10193098), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Kohtuistungi toimumise aeg
07.05.2018, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.07.2017 otsus osas, milles maakohus rahuldas Forum Cinemas AS põhinõude 221 387 eurot 85 senti ületavas osas, samuti 221 387 eurot 85 senti ületavalt põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 04.07.2017 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
3.Lisaks tühistada Harju Maakohtu 04.07.2017 otsus osas, milles maakohus jättis hagi tagamise abinõuna jõusse hageja kasuks registriosadesse nr XXXXXXXXX, nr YYYYYYYY ja nr CCCCCCCC kantud kohtulikud hüpoteegid. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tühistada Harju Maakohtu 21.06.2012 hagi tagamise määrusega kohaldatud (muudetud Harju Maakohtu 11.04.2014 ja 14.12.2016 määrustega) hagi tagamise abinõud osas, millega seati kohtulikud
hüpoteegid Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXXXXXXXX, nr YYYYYYYY ja nr CCCCCCCC Forum Cinemas AS kasuks.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 04.07.2017 otsus muutmata.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Rahuldada Forum Cinemas AS hagi XX vastu osaliselt ja mõista XX-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) Forum Cinemas AS (registrikood 10193098) kasuks välja põhivõlg 221 387 eurot 85 senti ja viivis põhivõlgnevuselt summalt 221 387 eurot 85 senti võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 20. juunist 2012 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 722 963 eurot. 6.2 Jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. Pooltel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 6.3 Jätta hagi tagamise abinõuna jõusse hageja kasuks registriossa nr BBBBBB neljandasse jakku kantud kohtulik hüpoteek summas 435 493 eurot ja registriossa nr QQQQQQ neljandasse jakku kantud kohtulik hüpoteek summas 326 619 eurot. 6.4 Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2012 hagi tagamise määrusega kohaldatud (muudetud Harju Maakohtu 11.04.2014 ja 14.12.2016 määrustega) hagi tagamise abinõud osas, millega seati kohtulikud hüpoteegid Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXXXXXXXX, nr YYYYYYYY ja nr CCCCCCCC Forum Cinemas AS kasuks. 6.5 Rahuldada hageja taotlus 15.12.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks ja asendada 15.12.2016 kohtuistungi protokollis lk 2 lause „Hageja rõhutaks asjaolu, et A pöördus enne OR poole sooviga saada lepingute koopaid.“ lausega „Kostja väidab, et VA pöördus OR poole sooviga saada lepingute koopiaid.“
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Forum Cinemas AS (hageja) esitas 20.06.2012 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt enda kasuks välja 5 511 003 eurot. 31.10.2013 esitas hageja nõude vähendamise avalduse ja palus mõista kostjalt põhivõlana välja 2 615 803,29 eurot, samuti viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 20.06.2012 kuni
kohtuotsuse täitmiseni. 10.02.2015 avalduses teatas hageja taas oma nõude vähendamisest, paludes mõista kostjalt välja põhivõlana 722 963 eurot ja viivise sellelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 20.06.2012 kuni kohtuotsuse täitmiseni.
2.Hageja väitel oli kostja alates 24.03.1997 kuni 01.06.2012 hageja juhatuse liige. 24.04.2012 teavitas hageja nõukogu esimees LJ kostjat mitteametlikult kavatsusest ta juhatusest tagasi kutsuda. 31.05.2012 sõlmisid pooled kokkuleppe juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks (lõpetamiskokkulepe). Pooled kinnitasid selle kokkuleppe p-s 16, et neil ei ole teineteise vastu mingeid nõudeid, v.a nõuded, mis tulenevad samast kokkuleppest. Vahetult pärast juhatuse liikme lepingu lõpetamist sai hageja teada, et kostja on juhatuse liikmena tegutsemise ajal teinud hageja nimel tehinguid, mille tingimused on äärmiselt kahjulikud ja mis ei vasta hageja huvidele. 20.06.2012 esitas hageja kostjale avalduse, millega tühistas eksimusele viidates lõpetamiskokkuleppe p 16.
3.Kostja tekitas hagejale kahju 10.05.2012 Hobujaama parkla OÜ-ga (HP) kümneaastase üürilepingu sõlmimisega Tallinnas, Hobujaama 5 asuva hoone keldrikorrusel paikneva parkla (parkla) suhtes, mille tõttu kaotas hageja võimaluse teenida parkimisteenuse osutamiselt tulu. Üüriks lepiti kokku 30% parkla käibest (käibemaksuta), kõrvalkulusid HP ei tasunud. Selline kokkulepe ei ole mõistlik, sest jättis hageja kindla üürita ja sidus ta parkla kasumlikkusega. Hageja võinuks jätkata ise parkimisteenuse osutamist ja teenida suuremat tulu. Tsiviilasjas nr 2-12-34234 saavutasid hageja ja HP kohtuliku kokkuleppe üürilepingu lõpetamise kohta. Selle lepingu tõttu tekkis hagejale kahju 84 012 eurot, mis koosneb kompromissi alusel HP-le tasutud 34 000 eurost ning 2012. a maist kuni parkla tagastamiseni 2013. a mais saamata jäänud 50 012 eurost (kasum 74 325 eurot miinus HP tasutud rendimaksed 24 313 eurot).
4.Kostja tekitas hagejale kahju ka 04.05.2012 Kinocandy OÜ-ga (KC) kommipoe ja mahlabaari ruumide kümneaastase tähtajaga üürilepingu sõlmimisega, mille tõttu lõppes samades ruumides kasumlikult tegutsenud hagejale kuulunud kommipoe Candy Store ja mahlabaari Smoothie Bar tegevus. 15.05.2012 sõlmitud müügilepingu alusel võõrandas kostja hageja nimel KC-le ka kommipoe ja mahlabaari inventari, tehes hagejal võimatuks nende tegevuse jätkamise. Hageja pidi rajama uue kommipoe. Tsiviilasjas nr 2-12-34272 sõlmisid hageja ja KC kompromissi ning ruumid on vabastatud. Hageja sai KC-ga seotud lepingust kahju kokku 484 042 eurot, millest 2012. a-l 238 174 eurot, 2013. a-l 160 782 eurot, 2014. a-l 83 859 eurot ja 2015. a esimese kuue päevaga 1227 eurot.
5.Kostja on hagejale kahju tekitanud ka sellega, et muutis lõpetamiskokkuleppele eelnenud kuudel hageja 15 töötaja töölepinguid selliselt, et neile nähti ette täiendav lahkumishüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Suur lahkumishüvitis soodustab töötajate lahkumist. Seitse töötajat on pealegi kostja sugulased. Neljale töötajale on kokku makstud täiendavat lahkumishüvitist 74 699 eurot, mis on samuti hageja kahjuks. Kostja tekitas kahju ka sellega, et müüs 11.05.2012 hageja töötajatele ja nendega seotud isikutele 12 hagejale kuulunud sõiduautot turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, millega on hagejale tekitatud kahju 80 210 eurot.
6.HP ja KC on kostjaga seotud äriühingud, kostja tundis juba aastaid nende kontaktisikut TV. Samuti on üürilepingute sõlmimisega ja üürnikega seotud kostja lähedased. Lisaks sellele lasi kostja HP ja KC üürilepingute kohta kanda märked kinnistusraamatusse, mis teenib teadlikult hageja ja tulevase kinnisasjade müügi kahjustamise eesmärki. Vaidlusalustest tehingutest sai hageja teada pärast kostja lahkumist toimunud auditeerimise käigus, kostja
ei teavitanud hageja nõukogu enne nendest tehingutest. Tulenevalt hea usu põhimõttest oleks kostja pidanud lõpetamiskokkuleppe allkirjastamisel avaldama hagejale kõik tähtsad asjaolud, mis tema senist tegevust puudutavad ja mis olid hagejale tehingu tegemisel äratuntavalt olulised. Kostja on juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi ja põhjustanud sellega hagejale kahju. Kostja ei tegutsenud hagejale lojaalselt ega täitnud oma kohustusi juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatava hoolsusega, samuti ei pidanud kostja silmas hageja parimaid huve ja majanduslikku kasu. Hageja kaotatud tulu teenimise võimalused on käsitatavad saamata jäänud tuluna, töölepingute muutmise ja sõiduautode müügi tõttu on tekkinud otsene varaline kahju. Kindlustus ei kata kostja tekitatud kahju, kuna see ei ole tekitatud hooletult, vaid ebaausalt või petliku teoga. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel oli ta hageja juhatuse liige alates hageja asutamisest 1993. a kevadel kuni 31. maini 2012. Lõpetamiskokkuleppe p 16 tühistamise avaldus jõudis kostjani 22.06.2012. VÕS § 207 kohaselt on hageja nõue kostja vastu seoses võlasuhte lõppemisega alusetu. Hagejal puudus alus lõpetamiskokkuleppe p 16 tühistamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi tehingu olulise eksimuse mõjul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg-te 1 ja 2 ning lg 3 p 1 tähenduses, samuti on täitmata TsÜS § 90 lg-s 3 sätestatud tehingu osalise tühistamise tingimused. Lõpetamiskokkuleppe p-des 2 ja 16 sisalduvate kokkulepeteta ei oleks kostjal olnud huvi kokkulepet sõlmida, mistõttu ei ole kokkuleppe punktid eraldi tühistatavad.
8.Hageja ei ole tõendanud ka äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 alusel esitatud nõude maksmapaneku eeldusi. Tõendamata on väide, et seoses hagejale majanduslikult kahjulike tehingute sõlmimisega rikuti juhatuse liikme kohustusi. Töötajate lahkumishüvitis lisati lepingutesse seetõttu, et hageja aktsionär ei olnud nõus varem vähendatud palkasid täies mahus taastama. Sõiduautode müügilepingute puhul tuleb mh arvestada hageja varasemat poliitikat kasutada üksnes kuni nelja aasta vanuseid autosid ja hageja säästu selle arvel, et aasta jooksul ei olnud vajalik maksta liisingumakseid uute autode kasutamiselt või kanda uute autode ostmise kulu. Kommipoe ja smuutibaariga seotud inimesed koondati selle pärast, et smuutibaaril ja kommipoel oleks täis saanud viis tegutsemisaastat ning sisustuse ja seadmete amortiseerumise tõttu oleks tulnud neisse veel investeerida. Samuti oli eeldatav palgakulude kasv. Üüritulu on hageja näidanud tegelikust väiksemana. Iseseisev parkla opereerimine ei olnud hagejale jõukohane. Palgakulude kasv olnuks hageja väidetust suurem. Kuna kahju tekkimine on tõendamata, ei saa lugeda tõendatuks ka seda, et kostja oleks käitunud vastuolus seadusega. Kostja ei pidanud lepingute sõlmimist hageja nõukoguga kooskõlastama, kuna need otsused olid juhatuse pädevuses. Nõude puudumist kostja vastu kinnitab ka see, et hageja ei esitanud hüvitusnõuet kindlustusandja vastu, kelle juures kostja tegevus juhatuse liikmena oli kindlustatud. Menetluse vahepealne käik
9.Harju Maakohus tagas 21.06.2012 määrusega hageja taotlusel hagi ja seadis kostja kinnisasjadele hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid. Kostja määruskaebuse hagi tagamise peale jättis Tallinna Ringkonnakohus 21.09.2012 määrusega rahuldamata. 11.04.2014 määrusega vähendas Harju Maakohus kohtulike hüpoteekide summasid.
10.Harju Maakohus jättis 10.06.2015 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis kostja menetluskuludena hagejalt välja 15 648 eurot (sh käibemaks).
11.25.06.2015 määrusega tühistas maakohus hagi tagamise. Resolutsiooni järgi toimetatakse määrus pärast kohtuotsuse jõustumist täitmiseks kätte registripidajale. Määruse põhjenduste järgi tuleb hagi tagamise abinõud tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja esitas 03.07.2015 maakohtule määruse parandamise taotluse, milles palus siduda määruse resolutsiooni jõustumine kohtuotsuse jõustumisega. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna määruse resolutsioon on piisavalt selge ja täitmisele edastamine on määratud pärast otsuse jõustumist.
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.10.2015 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 2772 eurot.
13.Riigikohus tühistas 13.04.2016 otsusega nr 3-2-1-9-16 Harju Maakohtu 10.06.2015 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
14.14.12.2016 määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja 29.06.2016 taotluse hagi tagamise osaliseks tühistamiseks ning rahuldas osaliselt kostja 07.11.2016 alternatiivse taotluse hagi tagamise abinõu muumiseks. Maakohus vähendas Harju Maakohtu 21.06.2012 hagi tagamise määruse alusel (muudetud Harju Maakohtu 11.04.2014 määrusega) seatud hüpoteegisummasid kokku kuni 1 200 000 euroni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
15.Harju Maakohus rahuldas 04.07.2017 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 722 963 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s1 sätestatud määras alates 20.06.2012 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 722 963 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 73 433,50 eurot (sh riigilõiv 47 962,50 eurot, asja läbivaatamise kulu 6081 eurot ja lepingulise esindaja tasu 19 390 eurot). Maakohus jättis hagi tagamise abinõuna jõusse hageja kasuks registriossa nr XXXXXXXXX kantud kohtuliku hüpoteegi summas 137 289 eurot, registriossa nr YYYYYYYY kantud kohtuliku hüpoteegi summas 137 289 eurot, registriossa nr BBBBBB kantud kohtuliku hüpoteegi summas 435 493 eurot, registriossa nr QQQQQQ kantud kohtuliku hüpoteegi summas 326 619 eurot ja registriossa nr CCCCCCCC kantud kohtuliku hüpoteegi summas 163 310 eurot. Lisaks rahuldas maakohus hageja taotluse 15.12.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
16.Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidluse selle üle, et: - kostja oli hageja ainus juhatuse liige 31. maini 2012; - 24.04.2012 teavitas hageja nõukogu esimees LJ kostjat kavatsusest kostja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda; - 31.05.2012 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks; - 04.05.2012 sõlmis kostja Forum Cinemas AS esindajana Forum Cinemas AS nimel 10 aastase tähtajaga üürilepingu Kinocandy OÜ-ga ruumide pindalaga 205,1 m2 üürile andmiseks; - 04.05.2012 üürilepingule eelnevalt lõpetas kostja samades ruumides tegutsenud kommipoe Candy Store ja mahlabaari Smoothie Bar tegevuse; - 10.05.2012 sõlmis kostja Forum Cinemas AS esindajana Forum Cinemas AS nimel 10 aastase tähtajaga üürilepingu Hobujaama Parkla OÜ-ga Hobujaama 5 asuva parkla pindalaga 1475 m2 üürile andmiseks;
-
-
11.05.2012 sõlmis kostja Forum Cinemas AS esindajana Forum Cinemas AS nimel müügilepingud 12 hagejale kuulunud sõiduauto müümiseks hageja töötajatele ja nendega seotud isikutele; 31.05.2012 kokkuleppele eelnenud kuude vältel muutis kostja 15 töötaja töölepinguid – töötajatele nähti ette täiendav lahkumishüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses.
17.Maakohus asus seisukohale, et hageja kommipoe, mahlabaari ja parkla tegevuse lõpetamine ja üürilepingute sõlmimine oli hageja igapäevasest majandustegevusest väljuv tehing ning kostja vajas selleks ÄS § 306 lg 2 ja § 317 lg 1 tulenevalt nõukogu nõusolekut. Kommipoe, mahlabaari ja parkla müügitulu moodustas hageja üldisest müügitulust kokku 10,5%. Riigikohus leidis käesolevas asjas, et 10% suurune osa majandustegevusest võib moodustada olulise osa hageja majandustegevusest ja selle ümberkorraldamiseks on eelduslikult vajalik nõukogu nõusolek. Maakohus leidis, et ehkki tavalise üürilepingu sõlmimine poleks vajanud hageja nõukogu eelnevat nõusolekut, ei saaks olukorras, kus lõpeb ligikaudu 10% müügitulust sisse toova ettevõtte osa tegevus, järeldada, et tegemist oleks tavapärase ja igapäevaselt ette tuleva olukorraga. Selline otsustus tuleks enne tehingu tegemist arutada läbi nõukogus. Kohtule esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et ligikaudu 10% müügitulust sisse toova ettevõtte osa tegevuse lõpetamine oleks olnud ilma nõukogu eelneva nõusolekuta lubatav. Maakohus leidis, et ei ole tuvastatud, et tehingud oleks tehtud sugulase või seotud osapoolega.
18.Kaheteistkümne sõiduki müük oma töötajatele on samuti tehinguks, mis väljus hageja igapäevasest majandustegevusest ning milleks kostjal oli vaja nõukogu nõusolekut. Riigikohus juhtis käesolevas asjas tehtud otsuses tähelepanu, et hulga sõidukite võõrandamine oma töötajatele või nendega seotud isikutele on hinnatavad tehingutena, mida hageja iga päev ei tee. Tunnistaja LJ ütluste kohaselt vahetati ettevõtte kasutuses olevad autod välja vastavalt kostja poolt nõukogule tehtud ettepanekutele ja selliseid ettepanekuid tehti 1-2 korda aastas. Lisaks märkis tunnistaja, et mäletab kahte kostja poolt nõukogusse toodud auto ostu ettepanekut ja tavapäraselt oli tegemist ühe auto müügiga ja selle asemele teise ostmisega. Tunnistaja OR ütluste kohaselt oli ettevõttes autode rentimine ja tasuta rentimine tavapärane tegevus. Samuti ei pidanud tunnistaja sõnul sõiduautode ostmiseks ja müümiseks taotlema nõukogu nõusolekut ja see oli juhatuse pädevuses. Kohus pidas usutavaks tunnistaja LJ ütlusi. Tegemist on inimesega, kes oli hageja nõukogu liige. OR ei ole hageja nõukogu liige olnud ja eelpooltoodud põhjustel ei pruugi ta teada kõiki olulisi asjaolusid ning nõukogu ja juhatuse vahelist pädevuse jaotust. Sõidukitega seotud tehingu juures tuleb arvesse võtta, et tegemist oli ühest küljest korraga suure hulga sõidukitega müügiga ja müügiga oma töötajatele. Mõlemad asjaolud andsid aluse pidada tehingut eriliseks ja selliseks, mida juhatuse liige igapäevaselt ei tee. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, kas tehing tehakse turutingimustel või mitte. 02.04.2014 sõidukite ekspertiisi aktiga ja sõidukite müügilepingutest ja hageja poolt esitatud tabelist nähtuvate müügihindadega on tõendatud, et kostja poolt teostatud tehingud olid kõik alla turuhinna. Selliste tingimustega teostatud tehingute puhul ei saa olla tegemist tehinguga, mida äriühing teeks igapäevaselt.
19.Kohus leidis, et ka töölepingute muutmine kuue kuu keskmise töötasu ulatuses lahkumishüvitise kokku leppimise näol oli tehinguks, mis väljub äriühingu igapäevasest majandustegevusest. Kohtule esitatud 15 hageja töötaja töölepingute kohaselt on perioodil 30.11.2011 kuni 16.04.2012 töölepingutesse lisatud punkt, mille kohaselt on töötajal töölepingu ülesütlemisel lisaks seaduses sätestatud hüvitisele, õigus hüvitisele kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine on äriühingu
tegevusega paratamatult kaasnev tegevus ja seda saab pidada tavaolukorras igapäevaseks, kuid igapäevaseks ei saa pidada 15-le töötajale 6 kuu keskmise töötasu ulatuses lahkumishüvitise kokku leppimist. Tuginedes tunnistajate EK ja MJ ütlustele asus maakohus seisukohale, et tegemist ei olnud hageja ettevõttes tavapärase igapäevase töölepingu muutmise küsimusega.
20.Kostja väitel oli kommipoe ning mahlabaari ja parkla opereerimise lõpetamine ja vastavate pindade üürile andmine vajalik ettevõtte omaniku nõutud kulude (eelkõige tööjõukulude) vähendamise programmi täitmiseks, mistõttu sisuliselt oli nõukogu poolt nõusolek kostjale antud ja kostja täitis ainuaktsionäri korraldust. Tõendatud on, et hageja nõukogu oli teadlik sellest, et ettevõttes on liiga suured tööjõukulud. Samuti on tõendatud, et kokkuhoiuprogrammi oli hageja ettevõttes plaanis kasutada ja seda arutati nõukogus. Nimelt juhtkonna 2011.a veebruari esitluse kohaselt pakuti välja kava vähendada CocaCola Plaza kinos täistööajaga töötajaid 17 töötaja võrra. Lisaks on tunnistaja KK kinnitanud, et nõukogu andis kostjale soovituse palgakulu vähendada. Samas leidis kohus, et ei ole tõendatud, et säästuprogramm, sealhulgas töötajate palgakulu vähendamine, pidi seisnema mahlabaari ja kommipoe ning parkla tegevuse lõpetamises. Kohus ei leidnud, et nõukogu oleks selles osas kostjale juhiseid või nõusolekut andnud. Tunnistaja OR ütluste kohaselt oli kulude kokkuhoiuprogramm esialgu väga pinnapealne, mis viitab samuti sellele, et mingeid konkreetseid ettepanekuid ei tehtud. Tunnistaja OR ütlustest ei nähtu, kuidas seostus tööjõukulude kokkuhoiuprogramm tunnistaja poolt viidatud pindade väljaüürimise kavatsusega ja kuidas nende pindade väljaüürimisega kavatseti kokkuhoiuprogrammi ellu viia. Kohus ei pidanud OR ütlusi mahlabaari, kommipoe ja parkla kahjumlikkusest usaldusväärseteks. Seejuures on tunnistaja KK andnud ütlusi selle kohta, et lisategevused olid üldiselt kasumis ja sellist informatsiooni tal ei olnud, et mõni neist oleks olnud kahjumlik. Kohtul pole põhjust kahelda KK ütluste usaldusväärsuses. Ei ole usutav, et mingi osa ettevõttest tegutseks kahjumiga ja hageja nõukogu seda ei teaks. Samuti tuleb tunnistaja OR ütluste hindamisel võtta arvesse, et kostja puhul on tegemist tema onuga (ema vennaga) ja seetõttu võib anda ütlusi, mis on kostjale soodsamad.
21.Hageja hinnangul kehtisid hageja organisatsioonis lisaks seadusest tulenevale üldisele nõukogu teavitamise ja nõusoleku küsimise regulatsioonile ka sisemised reeglid. Finnkino OY otsuste langetamise juhendis on märgitud, et kohaliku ettevõtte juht (MD ehk Managing Director) peab kooskõlastama kõik keerulisemad ja tavapärasest erinevad otsused ja tehingud kõrgemate otsustustasanditega. Tütarettevõtjate tegevjuhtide pädevusse kuulus tütarettevõtja juhtkonda mittekuuluvate töötajate töölevõtmine; tütarettevõtja juhtkonda mitte kuuluvate töötajate töötasu, kui see jääb eelarve piiresse; eelarves kajastatud investeeringute summas kuni 50 000 eurot heaks kiitmine (kõik eelarves kajastamata projektid peab heaks kiitma Soome Finnkino tegevdirektor). Kõik üürilepingud peab Finnkino OY otsuste langetamise juhendi kohaselt heaks kiitma Soome Finnkino tegevdirektor ja muud lepingud, millest tulenevad maksekohustused/nõuded jäävad lepingu kehtivusaja jooksul alla 100 000 euro, võib heaks kiita tütarettevõtja tegevjuht. Finnkino OY ning selle kontserni kulutuste juhendi kohaselt tuli kõik olulised personali puudutavad otsused (sh isikute palkamine, töölepingute lõpetamine ning kompensatsioonide ja lisatasude määramine) kooskõlastada nõukoguga. Nimetatud dokumendis on käsitletud üldise personalijuhtimisega seonduvat pädevust, mille kohaselt võtmetöötajate tööle võtmine, töölepingu lõpetamine ja töötasu tuleb otsustada üks tase kõrgemal, välja arvatud kui otsuste vastuvõtmise õigus on antud konkreetsele juhile. Kohtu hinnangul järeldub nimetatud tõenditest asjaolu, et ettevõtte osa lõpetamine ja üürilepingute sõlmimine, suure hulga sõidukite alla turuhinna võõrandamine oma töötajatele ning töötajatele 6 kuu
kuupalga ulatuses lahkumishüvitise ettenägemine ei kuulunud hageja juhatuse liikme pädevusse. Juhatuse aruannete juhises on märgitud, et aruanded peavad sisaldama vähemalt 60% ulatuses tulevikus planeeritava kirjeldust, muu hulgas tuleb igakuises aruandes välja tuua tulevikus planeeritavad olulisemad tegevused ja muutused. Kohus leidis, et juhatuse aruannete juhisega, 21.01.2004 presentatsiooniga, tunnistajate LJ ja VA ütlustega on tõendatud, et hageja juhatus pidi esitama igakuiselt nõukogule aruande oma tegevuse kohta, samuti andma ka ülevaate planeeritavatest toimingutest ja tehingutest. Tulevikus planeeritavate olulisemate muutustena tuleb käsitleda ka ettevõtte osa lõpetamist ja üürilepingute sõlmimist, suure hulga sõidukite alla turuhinna võõrandamist oma töötajatele ning töötajatele 6 kuu kuupalga ulatuses lahkumishüvitise ettenägemist. Samuti leidis kohus, et VA poolt kostjale saadetud e-kirjadega on tõendamist leidnud ka asjaolu, et kostja oli igakuisest aruande esitamise kohustusest teadlik. Vaidlus puudub selles, et kostja vaidlusaluste tehingute tegemise kavatsust aruannetes ei kajastanud ja tehingutest hageja nõukogu aruandes ei teavitanud. Kohus leidis, et Finnkino OY juhised olid hageja äriühingus kõigile kohustuslikeks. Ehkki kontserni kuuluvate juriidiliste isikute näol on tegemist iseseisvate juriidiliste isikutega, võivad emaettevõtte juhised ja reeglid muutuda tütaräriühingus kohustuslikuks, kui need tehakse tütaräriühingu nõukogu poolt teatavaks ja neile viidatakse kui kohustuslikele. Kohus leidis, et tunnistajate LJ ja VA ütlused selle kohta, et käitumis- ja otsustusreeglid olid kõigile kontsernis teatavaks tehtud, on usutavad. Seda kinnitavad ka Leedu ja Läti tütaräriühingute esindajad. Kusjuures niivõrd pika töötamise aja kestel ei ole mõeldav, et juhatuse liikmena tegutsev isik ei puutuks kokku kontserni ja emaäriühingu reeglitega, mis puudutavad otsuste tegemist üürilepingute ja töölepingute sõlmimisel ning muude tehingute tegemisel. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud olukord, mis oleks välistanud kostja vajaduse tehingute tegemiseks nõukogult eelnevalt nõusolekut küsida. Hageja ettevõttes kehtisid reeglid, mille kohaselt oluliste tehingute tegemiseks pidi nõukogult nõusolekut küsima ja tegemist oli oluliste tehingutega. Seega rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust ega järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit.
22.Kostja väitel kehtib poolte vahel 31.05.2012 sõlmitud kokkulepe, mis välistab tema vastu nõuete esitamise. Hageja väitel saatis hageja 20.06.2012 kostjale 31.05.2012 kokkuleppe p 2 ja 16 tühistamise avalduse, mistõttu ei ole hagejal takistusi kostjale nõuete esitamiseks. Lõpetamiskokkuleppe p-s 16 kinnitasid pooled, et neil ei ole teineteise suhtes mingeid nõudeid, v.a nõuded, mis tulenevad samast kokkuleppest. Hageja tugineb sellele, et ta on lõpetamiskokkuleppe p 16 tühistanud eksimuse tõttu, st TsÜS § 92 lg 3 alusel, põhjusel, et alles pärast lõpetamiskokkuleppe sõlmimist sai ta teada, et kostja on juhatuse liikmena tegutsemise ajal teinud hageja nimel tehinguid, mille tingimused on äärmiselt kahjulikud ega vasta hageja huvidele. Maakohus leidis, et hagejal oli õigus kokkuleppe p 16 tühistada.
23.Käesolevas asjas ei ole vaidluse all, et lõpetamiskokkuleppe allkirjastas kostjaga, kui hageja juhatuse ainsa liikmega, hageja nõukogu esimees, kelle teadmist asjaoludest saab TsÜS § 31 lg 5 ja § 123 lg 1 kohaselt omistada hagejale. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et hageja nõukogu esimees ja nõukogu liikmed teadsid lõpetamiskokkuleppe sõlmimise ajal vaidlusalustest tehingutest. Tunnistaja OR ütlused ei tõenda asjaolu, et üürilepingute koopiad edastati 22.05.2012 LJ-le hageja töötaja OR poolt käsipostiga. Tunnistajate LJ ja VA ütluste kohaselt kuulsid nad lepingutest esmakordselt 2012.a juunikuus. Samuti järeldub tunnistaja OR ütlustest, et põhiline vajadus dokumentide käsipostiga või e-postiga
Soome saatmiseks esines siis, kui oli vajalik dokumente allkirjastada. Seejuures oli dokumente vajalik käsipostiga allkirjastamiseks üle anda põhjusel, et need olid suured oma mõõtmete poolest. On ebausutav, et olukorras, kus tavaliselt edastati dokumente käsipostiga ainult allkirjastamiseks ja sedagi ainult teatud lepingute puhul, oli 2012.a maikuus äkki vajalik kõikide üürilepingute koopiaid käsipostiga Soome saata. Seega ei pidanud kohus tunnistaja OR ütlusi vaidlusaluste üürilepingute Soome saatmise osas usutavaks ja need ei tõenda asjaolu, et üürilepinguid oleks hageja nõukogu liikmete poolt nõutud ja need oleksid nõukogule edastatud. Kostja väitel avaldati teade muutustest, sealhulgas kommipoe ja parkla opereerimise üleandmisest, 29.05.2012 hageja intranetis. Kohtule esitatud 29.05.2012 väljavõtte kohaselt on selles kirjutatud, et „kaks toitlustuse müügipunkti on antud rendile uuele operaatorile, kes jätkab Coca-Cola Plaza kino klientide teenindamist ja jääb pakkuma laias sortimendis komme ja linna parimaid karastavaid jäätisekokteile. Parklaoperaatori käe all jätkab ka meie maja all asuv parkla.“ Kohus leidis, et 29.05.2012 väljavõte hageja intranetilehelt tõendab asjaolu, et sinna oli üles pandud 29.05.2012 kuupäeva seisuga teade toitlustuse müügipunktide ja parkla rendile andmise kohta. Samas ei leidnud kohus, et see väljavõte tõendaks 31.05.2012 seisuga hageja nõukogu liikmete teadmist nimetatud tehingutest. Kohus ei pidanud ka usutavaks, et intranetilehel üles pandud teade oleks pidanud olema kõigile hageja äriühinguga seostud isikutele teada samal päeval või 2 päeva möödudes enne lõpetamiskokkuleppe sõlmimist 31.05.2012. Kostja väitel olid kõikide lepingute originaalid LJ-le ettevõtte kontoris kättesaadavad ning nendega tutvumine ei nõudnud mitte mingeid erilisi jõupingutusi. Kohus leidis, et usutavaks saab äriühingu juhtimise puhul pidada asjaolu, et lepinguid ja muid raamatupidamisdokumente hoitakse ja säilitatakse äriühingu ruumides teatud kindlas kohas. Samas ei saaks sellisest asjaolust teha automaatselt järeldust selle kohta, et kõik nõukogu liikmed peaksid olema nendega tutvunud ja nende sisust teadlikud. Kohus ei pidanud tõendatuks asjaolu, et hageja nõukogu liikmed kõikide lepingutega, mis asusid OR ruumis, tutvusid ja teadsid seega nende sisu. Kostja väitel olid kõikide üürilepingute koopiad 23.05.2012 üle antud Coca-Cola Plaza hoone müüki korraldavale firmale Catella, kes suhtles aktiivselt Finnkino OY-ga. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja Oskari Rossari ütlused ja Catella 15.10.2012 vastus asjaolu, et Catella sai enda valdusse Coca-Cola Plaza kommipoe, mahlabaari ja parkla üürilepingud 23.05.2012 ning edastas need 02.06.2016 hageja nõukogu liikmele LJ-le. Samas ei saa nimetatud tõenditest teha järeldust selle kohta, et hageja nõukogu oleks pidanud samuti 23.05.2012 või selle järgselt enne 31.05.2012 kuupäeva olema teadlik kostja poolt sõlmitud üürilepingutest. Catella on oma vastuses üheselt viidanud sellele, et pärast 01.06.2012 lepingute kohta info edastamist LJ-le, küsis LJ neid lepinguid. Olukorras, kus lepingud oleksid olnud LJ valduses, poleks olnud põhjust neid Catellalt enam küsida. Catella 15.10.2012 vastus tõendab ühtlasi ka asjaolu, et OR ei edastanud lepinguid käsipostiga Soome hageja nõukogule.
24.Tehingu tühistamiseks peab eksimus TsÜS § 92 lg 3 järgi olema oluline. Maakohus leidis, et olukorras, kus kostja poolt teostatud tehingud kõik väljusid igapäevase majandustehingu raamidest, olid need koos ja ka eraldi võttes asjaoluks, mille alusel saab järeldada eksimuse olulisust. Tehingu teinud isik võib selle TsÜS § 92 lg 3 järgi tühistada siiski vaid täiendavate eelduste olemasolul. Esitatud asjaoludel tuleb neist esmajoones kõne alla eksimus, mille põhjustas tehingu teine pool asjaoludest teatamata jätmisega, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav (TsÜS § 92 lg 3 p 1). Juhatus peab ÄS § 306 lg 3 esimese lause järgi teatama nõukogule kohe aktsiaseltsi
majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest ning ÄS § 306 lg 3 kolmanda lause järgi esitama nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis. Aktsiaseltsi juhatuse liikmelt saab tema ametist vabastamise kokkuleppe sõlmimisel nii VÕS § 14 lg 2 esimese lause kui ka TsÜS § 95 järgi eeldada nõukogu teavitamist kõigist olulistest juhatuse tegevusega seotud asjaoludest, mh olulistest tehingutest, iseäranis ebaharilikel tingimustel tehtud ja võimalikest kahjulikest tehingutest. Arvestada tuleb ka TsÜS §-ga 32, mille järgi peavad juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve, ning TsÜS §-ga 35, mis paneb juhatusele lojaalsuskohustuse. Ametiaja lõppemisel tuleb täita ka need kohustused, mida saab täita, kuid mille täitmise aeg ametiaja jätkumise korral saabuks tulevikus (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-916, p 39 kolmas lõik). Seega ei saa asjaolu, et kostjal oli kohustus esitada juhatuse liikme aruanne 2012.a maikuu tehingute kohta alles 11.06.2012, välistada kostja kohustust esitada vastav teave tehingu tegemise eelselt või koheselt pärast tehingu tegemist, kuid hiljemalt 31.05.2012 kokkuleppe sõlmimisel. Töölepingute muudatuste sõlmimise osas tulnuks muudatustest teavitada hageja nõukogu igal juhul juba aruannetes, mille esitamise kohustus tekkis enne 31.05.2012.
25.Tehingu teinud isik ei või TsÜS § 92 lg 5 järgi tehingut siiski tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Kohus leidis, et nõukogu korraldas piisavalt juhatuse üle järelevalvet. Nõukogu poolt oli kehtestatud kord, mille kohaselt juhatus pidi nõukogule igakuiselt andma aru tehtud ja planeeritavatest toimingutest. Lisaks oli hageja ettevõttes kasutusel ja täitmiseks kohustuslik Finnkino OY otsuste langetamise juhend, mille kohaselt kohaliku ettevõtte juht (MD ehk Managing Director) peab kooskõlastama kõik keerulisemad ja tavapärasest erinevad otsused ja tehingud kõrgemate otsustustasanditega, ning Finnkino OY ning selle kontserni kulutuste juhend, mille kohaselt tuli kõik olulised personali puudutavad otsused (sh isikute palkamine, töölepingute lõpetamine ning kompensatsioonide ja lisatasude määramine) kooskõlastada nõukoguga. Seega ei saanud olla tegemist eksinud poole ehk hageja poolse riskiga. Lisaks esinevad ka muud asjaolud, mille tõttu ei saanud hageja eksimust pidada hageja riskiks. Riigikohtu hinnangul võivad sellisteks asjaoludeks olla mh kostja tehtud tehingutest ja nende tagajärgedest ülevaate saamiseks kuluv aeg, töö maht ja selleks tehtavad kulud, samuti usaldus kostja varasema käitumise vastu ja kahtluste puudumine ning võimalik kahjulike tehingute tahtlik tegemine ja nende varjamine nõukogu eest. Riigikohtu arvates ei pidanud hageja eeldama, et kostja asub pärast tema juhatusest tagasikutsumise kavatsusest teadasaamist ulatuslikke tehinguid tegema, pigem võiks eeldada vastupidist käitumist. Arvestada tuleb sedagi, et ainsa juhatuse liikmena oli üksnes kostjal pikka aega kontroll hageja tehingute ja vara liikumiste üle (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 41 esimene lõik). Kostja 28.05.2012 e-kirjast LJ-le ei saa järeldada, et kostja on lõpetanud käitiste tegevuse ja sõlminud üürilepinguid. Hageja nõukogul oleks pidanud olema eksimuse riski kandmiseks teadmine või vähemasti mõistlik kahtlus nõuete olemasolu suhtes. Riigikohus märkis, et juhatuse liikme ametiaja lõppemisel ei peaks äriühing teda eelduslikult alati kahtlustama kahjulike tehingute tegemises või muul viisil kahju tekitamises (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 41 esimene lõik). Isegi, kui eeldada hageja teadmist 28.05.2012 seisuga kostja poolt tehingute tegemisest, ei saaks sellest üheselt teha järeldust, et hageja peaks kahe päeva jooksul suutma aru saada nendest tehingutest tekkivatest kahjulikest tagajärgedest. Kostja pidi aru saama, et hagejal puuduvad võimalused kahe päeva jooksul üürilepingute tagajärgede hindamiseks ja pidi ise
hoolitsema sellekohase teabe edastamise eest. Lisaks ei saa teha järeldust, et hageja oleks pidanud eeldama töölepingute muutmist ja sõidukite alla turuhinna võõrandamist kostja poolt või oleks pidanud nendest asjaoludest teadma. Arvestades kostja poolt teostatud tehingute rohkust ja mitmekesisust, pole võimalik järeldada, et hageja suudaks ka nendest tehingutest ilma täieliku auditi teostamiseta ülevaadet saada ja tehingute kahjulikke tagajärgi järeldada. Sõidukite võõrandamise tagajärgede hindamiseks on vajalik võrrelda müügihindu sõidukite turuhindadega. Töölepingute muutmise tingimustest teadasaamiseks piisanuks küll töölepingute muudatustega tutvumisest, kuid kohtu hinnangul ei olnud hageja nõukogul mingit ajendit asuda välja selgitama, kas kostja on mingeid muudatusi töölepingutes teinud. Seega kostja oleks pidanud andma ise hagejale detailse ülevaate tehingute tagajärgedest enne 31.05.2012 kokkuleppe sõlmimist, mistõttu kandis kostja hageja eksimuse riski.
26.Kohus leidis, et kostja jättis tema poolt teostatud tehingutest tahtlikult teavitamata. Tegemist oli oma sisult igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvate tehingutega ja kostja pikaajalise juhatuse liikmena teadis seda. Antud olukorras ei saa kostja käitumist nõukogu teavitamata jätmisest käsitleda mitte hooletuse, vaid otsese tahtlusena. Hageja ei pea kandma riski siis, kui kostja jätab nõude aluseks olevatest asjaoludest tahtlikult teatamata. Riigikohtu arvates saab pidada TsÜS § 32 järgi hea usu põhimõttega vastuolus olevaks juhatuse liikme käitumist, kes sisuliselt varjab nõukogu eest vahetult enne ametist vabastamist tehtud majanduslikult küsitavaid tehinguid ja tugineb hiljem aktsiaseltsi teadmatusest antud kinnitusele nõuete puudumise kohta tema vastu (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 41 teine lõik).
27.Kohus leidis, et poolte ühine tahe 31.05.2012 kokkuleppe sõlmimisel ei olnud pelgalt suunatud vastastikuste nõuete välistamisele, vaid reguleeris ka hulga muid poolte vahelisi küsimusi. Kohus leidis, et pooled ei ole soovinud kokkuleppes omavahel siduda juhatuse liikme lepingu lõpetamise tingimusi, ärisaladuse hoidmise tingimusi, konkurentsikeelu kohustust ja selle tingimusi ega nõuetest loobumise tingimust omavahel. Tegemist on eraldiseisvate lepingu osadega, kuna ühegi nendest osadest iseseisev kohaldamine ei sõltu ühestki teisest nimetatud osast. Konkurentsipiirangu kohustuse eest on kokkuleppe kohaselt ette nähtud hüvitis, mille tõttu ei saa järeldada, et selle piirangu kohaldamise eest on pooled pidanud silmas ka vastastikust nõuetest loobumist. Ärisaladuse piiramatu hoidmise kohustus ilma selle eest eraldi hüvitist ettenägemata, on poolte huvisid arvestades õiglane ning nimetatud lepingu punkti ei saa tõlgendada selliselt, et selle piirangu eest oleks kostjale pidanud olema ette nähtud hüvitis. Kokkuleppe p-s 10 sätestatud ärisaladuse hoidmise tingimuste näol on tegemist tavapärase ärisaladuse hoidmise kohustusega, mille eest eraldi hüvitise maksmine või muude kompensatsioonimehhanismide kohaldamine ei ole vajalik. Kostja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid selle kohta, et pooled pidasid kokkulepet sõlmides silmas seda, et kokkuleppe punkti 16 kohaldamine sõltuks muudest lepingu tingimustest. Kohus asus seisukohale, et 31.05.2012 kokkulepe on osadeks jagatav ja kokkuleppe punkti 16 kohaldamine ei sõltunud kokkuleppe muudest osadest. Poolte tahe ei olnud selline, mille puhul oleks kokkuleppe punktita 16 jäänud kogu ülejäänud osa kokkuleppest sõlmimata.
28.Hageja väitel on tekkinud talle kahju seoses 10.05.2012 kostja poolt Forum Cinemas AS esindajana Forum Cinemas AS nimel 10 aastase tähtajaga üürilepingu sõlmimisega HP-ga Hobujaama 5 asuva parkla pindalaga 1475 m2 üürile andmiseks. Hageja leiab, et kahju seisneb alates 2012.a maikuust kuni parkla valduse taastamiseni saamata jäänud kasumis summas 74 325 eurot, millest on lahutatud HP poolt hagejale tasutud rendimaksed summas
24 313 eurot, kokku 50 012 eurot. Samuti seisneb kahju HP-le tasutud 34 000 euro suuruses summas. Hageja esitatud majandusnäitajate analüüsi kohaselt oleks parkla tegevusest perioodil 2012.a maikuu kuni 2013.a maikuu saadav puhaskasum pidanud moodustama 74 325 euro suuruse summa. Nimetatud perioodil laekus rendimakseid summas 24 313 eurot, seega jäi hagejal saamata 50 012 eurot. Kohus leidis, et eksperdiarvamusega on tõendatud asjaolu, et parkla tegevus oli aastatel 2009-2011 kasumlik. Arvestades eksperdi poolt 2011.a osas tuvastatud parkla müügitulu summas 118 830 eurot, on hageja poolt perioodi 2012.a mai kuni 2013.a mai osas aluseks võetud parkla müügitulu, summas 102 750 eurot, reaalne müügitulu, millega sai hageja nimetatud perioodi osas arvestada. Samuti on hageja poolt näidatud parkla kulu puhul (28 425 eurot) tegemist tõsiselt võetava kuluga, arvestades eksperthinnangus esitatud parkla kulu aastate 2009 kuni 2011 lõikes. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et tõendatud on hagejal kostja poolt parkla üürile andmisest saamata jäänud kasum summas 50 012 eurot. Tõendatud on ka hagejale kahju tekkimine summas 34 000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on tsiviilasjas nr 2-12-34234 Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2013 määrusega kinnitatud kompromissi alusel tasunud 11.06.2013 HP-le 34 000 eurot. Eelnevalt leidis kohus, et tõendatud on kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine seoses 04.05.2012 parkla üürilepingu sõlmimisega. Tõendatud on ka asjaolu, et parkla tegevus oli perioodil 2009-2011 kasumlik. Seega polnud hagejal vajadust parkla tegevust lõpetada. Kostja poolt rendilepingu sõlmimata jätmisel puudunuks hagejal vajadus nõuda kohtult HP-ga sõlmitud üürilepingu kehtetuse tuvastamist ja valduse väljanõudmist ning puudunuks vajadus kompromissisumma tasumiseks. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja poolt esitatud eksperthinnangus on parkla osas tööjõukulusid käsitletud 14 366 euro võrra väiksemana. Kohus leidis, et eksperthinnang on usaldusväärne tõend, ekspert on oma arvutuskäiku selgitanud ja järeldusi põhistanud. Ekspert on ekspertiisiks vajalikud andmed saanud ettevõtte aastaaruannetele ja ettevõttes kasutatavale müügiprogrammile tuginedes. Põhjendatud on eksperdi arusaam lähtuda tegelikest kuludest, mitte sellest kui palju oleks pidanud töötaja töötama. Lisaks ei ole kostja tõendanud oma väiteid selle kohta, et parkla oli avatud 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas ja seetõttu oleks pidanud parkla valvamiseks arvestama kokku 8760 töötunniga.
29.Hageja väitel sai hageja 2012.a seoses kostja poolt kommipoe üürilepingu sõlmimisega kahju 238 174 eurot. 2013 aastal kujunes kahju summaks 160 782 eurot ja 2014 aastal 83 859 eurot ning 2015 aastal esimese kuue päevaga 1227 eurot. Kokku 484 042 eurot. Hageja esitatud majandusnäitajate analüüsi kohaselt moodustas käive uuest kommipoest 2012.a 130 658 eurot, 2013.a 540 000 eurot, 2014.a 567 000 eurot ja 2015.a 595 350 eurot. Kommipoe kaotatud intresside ja maksude eelne kasum (EBIT) moodustas 2012.a 267 408 eurot, 2013.a 451 667 eurot, 2014.a 476 713 eurot ja 2015.a 502 794 eurot. Uue kommipoe kasum (EBIT) moodustas 2012.a 61 234 eurot, 2013.a 284 600 eurot, 2014.a 299 510 eurot ja 2015.a 315 186 eurot. Tegelik kasum (EBIT) moodustas 2013.a 290 885 eurot, 2014.a 392 854 eurot ja ajavahemikul 01.01.-06.01.2015 9577 eurot. Kaotatud kasum (EBIT) moodustas 2012.a 238 174 eurot, 2013.a 160 782 eurot, 2014.a 83 859 eurot ja ajavahemikul 01.01.-06.01.2015 1227 eurot. Majandusnäitajate analüüsis on aluseks võetud käibemarginaal 67,6%. Kohus leidis, et eksperdiarvamusega on tõendatud asjaolu, et mahlabaari ja kommipoe tegevus oli aastatel 2009-2011 kasumlik. Hageja poolt esitatud majandusnäitajate analüüsis toodud käibemarginaal on saadud kohtu hinnangul hageja raamatupidamisandmetest, mida on oma eksperthinnangus kasutanud ka ekspert. Ekspert on lähtunud käibemarginaalist 67,3%. Käibemarginaal lähtub otseselt hageja ettevõtte müügitulu ja kaubakulu andmetest. Seega on tõendatud hagejal kostja poolt kommipoe ja mahlabaari üürile andmisest saamata jäänud kasum summas 484 042 eurot.
Kohus ei nõustunud kostjaga, et eksperthinnangus on kommipoe ja mahlabaari osas tööjõukulusid käsitletud ebaõiges suuruses. Kostja leidis, et kui jagada käitistes tööd teinud töötajate kulutatud tööaeg vastava perioodi täistööajaga, oleks vajalik kommipoes 3,8 täistööajaga töötajat ja mahlabaaris 6,6 täistööajaga töötajat. Ekspert on lähtunud aga sellest, et kommipoes töötas 2 töötajat ja mahlabaaris 3 töötajat. Kohtu hinnangul ei saa lähtuda sellest, kui mitu isikut oleks pidanud konkreetse arvu töötundide tegemiseks tööd tegema, vaid põhjendatud on lähtuda sellest, kui suur oli tegelik tööjõukulu konkreetse käitise osas. Ekspert on vastavad andmed saanud ettevõtte aastaaruannetest ja ettevõtte raamatupidamisandmetest. Seega on eksperdi poolt kasutatud tegelikke andmeid kulude kohta. Kostja järeldus põhineb vaid arvutusest tehtud töötundide järgi. Tegemist on oletusliku arvutusega, kusjuures kostja jätab arvestamata, et töötundide täitmisel ei pruukinud ettevõte kasutada ainult vastavas käitises töötavaid inimesi, vaid ka ettevõtte teisi töötajaid. Kohus leidis, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et toitlustusjuht, 3 superviisorit, 1 sisekontrolli töötaja, 1 raamatupidaja ja 2 laotöölist olid seotud ainult kommipoe ja mahlabaariga ning seoses mahlabaari ja kommipoe rendile andmisega nimetatud töökohad hageja ettevõttes kaotati. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et kommipoe ja mahlabaari kulude hulka oleks pidanud arvama ka 38,8% nimetatud töötajate palgafondist ehk 60 140 eurot. Kohus ei nõustunud kostjaga ka selles, et ekspert on ebaõigesti arvestanud käitiste tegevuskulusid ning kommipoe ja mahlabaari kaubakulusid. Kostja oleks pidanud oma vastuväite põhjendamiseks esile tooma, millised kulud on jäänud eksperdi poolt viidatud jagatavate kulude hulgast välja ja mida oleks pidanud nende hulka kindlasti arvestama ning vastavate kulude suurust ka tõendama. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja seisukohta ükskõik millise kulu arvamise osas käitise kulu hulka. Kohus nõustus kostjaga, et käitiste pindala suhet üldpindalasse ei oleks käitiste kulude leidmisel vajalik kasutada, kuid tegemist pole siiski täiesti irrelevantsete andmetega ning et ekspert on pinna osakaalu põhjendatult arvesse võtnud eesmärgiga vältida kulude leidmist kahe näitaja alusel. Kohus ei nõustunud kostjaga ka selles, et antud juhul on põhjendatud käitiste kulude puhul arvesse võtta juhtkonna ja administratsioonikulusid. Kostja väidetest ei selgu, mille tõttu peaks 67,3% suurune müügimarginaal olema ebareaalne. Kostja oleks pidanud põhistama, miks oleks tema hinnangul pidanud lähtuma 55,6-st %-st, mitte 67,6-st %-st.
30.Hageja leidis, et talle on tekitatud kahju kostja poolt töötajatega täiendavate lahkumishüvitiste kokkuleppimisega summas 74 699 eurot. Nimelt on endistele hageja töötajatele makstud lahkumishüvitist kostja poolt sõlmitud kokkuleppe alusel KT-le 21 729 eurot, MO-le 11 462 eurot, PR-le 23 901 eurot ja RP-le 17 607 eurot. Lahkumishüvitiste väljamaksmine on tõendatud palgalipikutega. Kohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja TD ütlused kostja väidetud asjaolu, et lahkumishüvitise osas kokkuleppimine motiveeris töötajaid hageja ettevõttesse tööle jääma. TD ütlustest sellist järeldust teha ei saa. Ühtegi muud tõendit selle kohta, et kostjal oleks tänu täiendavale lahkumishüvitisele õnnestunud töötajaid tööl hoida, pole kostja kohtule esitanud. Kohus nõustus ka hageja järeldusega, et pigem ei saa täiendava lahkumishüvitise osas sõlmitud kokkulepe tekitada töötajale täiendavat motivatsiooni tööle jäämise osas, vaid vastupidiselt võib see soodustada töölt lahkumist. Kohus leidis, et on tõendatud hagejale kahju tekkimine kostja tegevuse tulemusel neljale töötajale täiendavate lahkumishüvitiste väljamaksmise ulatuses, summas kokku 74 699 eurot.
31.Hageja leiab, et talle on kahju tekkinud ka kostja tegevusest tulenevalt seoses sõidukite võõrandamisega summas kokku 80 210 eurot. Kohus leidis, et kahju tekkimine on tõendatud. Tulenevalt eksperthinnangust moodustas kostja poolt võõrandatud sõidukite
turuhind 100 100 eurot. Sõidukite müügilepingute ja hageja poolt esitatud tabelist nähtuvalt müüdi sõidukid töötajatele kokku hinnaga 19 890 eurot. Eksperthinnang, sõidukite müügilepingud ja hageja müügiandmed tõendavad asjaolu, et sõidukid müüdi turuhinnast 80 210 euro võrra soodsamalt. Kostja väitel jätab hageja arvestamata, et sõidukid jäid vaatamata müügile hageja ettevõtte kasutusse, kuna anti hagejale rendile ja selle tulemusel puudus vajadus soetada uusi sõidukeid. Asjaolu, et hageja sai jätkuvalt sõidukeid oma ettevõtluses kasutada on kasu, mille väärtus tuleb hageja kahjust maha arvata. Kohtu hinnangul on asjaolu, et hagejal oli üldse vajadus uusi sõidukeid omandada, käesolevas asjas tõendamata. Eksperthinnangu kohaselt oli vaidlusaluste sõidukite näol tegemist sõidukitega, mille tehaseaasta oli alates 2002.aastast kuni 2009.aastani. Seega osaliselt oli tegemist sõidukitega, mille vanus oli juba 10 aastat. Tunnistaja LJ ütluste kohaselt ei olnud tema teadmist mööda ettevõttes sellist kokkulepet, et hoitakse ainult teatud vanuseni sõidukeid. Seega ei ole tõendatud ka see, et hageja ettevõttes oleks varasemalt otsustatud hoida teatud vanuseni sõidukeid. Lisaks ei saa antud juhul rääkida olukorrast, kus sõidukite rendile andmine oleks pidanud hageja jaoks tähendama kasu, kuna hageja kanda jäid sõidukitega seotud kulud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kõik töötajatele müüdud sõiduautod anti koheselt seejärel hagejale rendile. 11.05.2012 sõlmitud rendilepingutes on punkt 7, mille kohaselt tasub rentnik kõik sõiduauto ülalpidamise, kindlustamise ja hooldusega seotud kulud. Seoses viidatud rendilepingu punktiga leidis kohus, et sõidukitega, mille vanus ligineb kümnele aastale, võivad eelduslikult kaasneda suured kulutused, mistõttu on küsitav, kas ettevõtte jaoks on majanduslikult otstarbekas selliseid sõidukeid kulude hüvitamise kohustuse tingimustel ettevõttele rentida.
32.Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kostja poolt üürilepingute sõlmimata jätmisega poleks hagejal jäänud kasum saamata ja hageja poleks kaotanud tulu teenimise võimalust. Hageja on tõendanud, et ta oleks kasumit saanud ja samuti on tõendanud, kui suures ulatuses ta oleks seda saanud. Samuti on põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimine seoses kostja poolt sõidukite võõrandamisega ja töötajatega lahkumishüvitistes kokku leppimisega. Kostja pidi aru saama, et tema tegevus põhjustab hagejale kahju. Juhatuse liikme vastutuse üheks tingimuseks on asjaolu, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Kohus leidis, et kostja pidi kogenud juhatuse liikmena aru saama, et parkla, mahlabaar ja kommipood on kasumiga tegutsevad käitised. Kostjale kui pikaajalisele juhatuse liikmele pidi olema ettenähtav, et kasumiga tegutseva käitise tegutsemise lõpetamisel võib sellega kaasneda kahjulik tagajärg. Töölepingute muutmisega pidi kostjale olema arusaadav, et lahkumishüvitised tuleb ka tegelikult töötajatele välja maksta. Samuti on sõidukite müümisel alla turuhinna kahjulik tagajärg ettenähtav, kuna tegelikku vastusooritust nende tehingutega hageja ei saanud, sõidukite rentimine põhjustab hagejale hoopis lisakulutusi.
33.Kuna kohus rahuldas hageja nõude, siis rahuldab kohus hageja viivisenõude, arvestatuna põhinõude summalt 722 963 eurot. Kohus leidis, et hagi tagamise abinõu jõusse jätmine on vajalik kohtulahendi täitmiseks (TsMS § 445 lg 2). TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Kohus määras hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 73 433,50 eurot (lepingulise esindaja tasu 138,5 tunni eest tasumääraga 140 eurot tunnis, kokku 19 390 eurot, riigilõiv 47 962,50 eurot ja asja läbivaatamise kulud 6081 eurot). Hageja taotlus jäi rahuldamata 42 785,16 euro ulatuses õigusabikulude osas. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
34.03.08.2017 esitas kostja Harju Maakohtu 04.07.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
35.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tuvastanud mitmed asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ebaõigesti. Maakohus leidis põhjendamatult, et ei ole tõendatud, et säästuprogramm, sh töötajate palgakulu vähendamine pidi seisnema mahlabaari ja kommipoe ning parkla tegevuse lõpetamises. Kostja väitis maakohtus, et hageja ettevõttes nõutud kokkuhoiuprogrammi rakendamiseks oli ainus võimalus kommipoe, mahlabaari ja parkla opereerimise lõpetamine. Nõukogu juhised kokkuhoiuprogrammi rakendamiseks olid määratud selliselt, et juhatus pidi ise otsustama programmi rakendamiseks vajalike meetmete üle. Seega olid kommipoe, mahlabaari ja parklaga seotud tehingute tegemiseks antud eelnevalt sellised juhised, mis välistasid kohustuse saada tehinguteks täiendava nõukogu nõusoleku.
36.Finnkino OY juhendite käsitlemine kostjale kohustusi panevate reeglitena ei ole põhjendatud. Hageja ettevõttes ei ole viidatud juhendeid kehtestatud. VA e-kirjadest ei saa järeldada, et reeglid olid kostjale teatavaks tehtud.
37.Maakohus leidis ebaõigesti, et 29.05.2012 hageja intranetis avaldatud teade ei tõenda, et hageja nõukogu liikmed olid 31.05.2012 seisuga teadlikud kommipoe, mahlabaari ja parkla suhtes tehtud tehingutest. Samuti on maakohus ebaõigesti kvalifitseerinud tunnistaja OR ütlused nõukogu liikmetele üürilepingute koopiate edastamise kohta ebausaldusväärseks. Samas ei ole kohus otsusest nähtuvalt hinnanud tunnistajate LJ, JK, VA ja EK seotust hagejaga, mis sama argumendi kohaselt võib viidata nende tunnistajate soovile anda hagejale soodsaid ütlusi. Kohus on jätnud OR ütluste usaldusväärsuse hindamisel tähelepanuta, et Catella esindaja 15.10.2012 kirjaga on tõendatud OR ütlus dokumentide Catellale edastamise kohta ning ei ole ümber lükatud, et OR helistas LJ-le seoses üürilepingutest nähtuvate kinnistusraamatu märgetega enne 31.05.2012 kokkuleppe sõlmimist. Kohus leidis ebaõigesti, et Catella 15.10.2012 vastus tõendab, et OR ei edastanud lepinguid käsipostiga Soome. Viidatud tõendist ei ole võimalik selliseid järeldusi teha. Maakohus leidis ebaõigesti, et asjas ei ole tõendatud, et hageja nõukogu esimees ja liikmed teadsid lõpetamiskokkuleppe sõlmimise ajal vaidlusalustest tehingutest, ning et kostja jättis tema poolt teostatud tehingutest tahtlikult teavitamata.
38.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et parklaga teostatud tehingute tagajärjel ning mahlabaari ja kommipoega teostatud tehingute tagajärjel sai hageja kahju saamata jäänud tulu näol. Maakohus on asjaolude tuvastamisel tuginenud ekspert IN ekspertarvamusele, mis tulnuks ebausaldusväärsuse tõttu jätta arvestamata. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et parkla oli avatud 24 tundi päevas, 365 päeva aastas ja seetõttu oleks pidanud parkla valvamiseks arvestama 8760 töötunniga. Hageja ei ole selle väite õigsust kahtluse alla seadnud, mistõttu ei pidanud kostja seda TsMS § 231 lg 2 ja 4 kohaselt täiendavalt tõendama. Samuti ei ole õige maakohtu järeldus, et kostja ei ole esitanud tõendeid käibemarginaali 67,6 % ümberlükkamiseks, kostja on seda teinud 26.09.2014 seisukohas. AS Forum Cinemas Kino Candy kasumi analüüsist nähtub samuti, et hageja ise on arvestanud kommipoe ja mahlabaari müügimarginaaliks 2011.a 55,6 % ja edaspidi 56,3 %. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja näitas juba oma 26.09.2014 seisukohas, et arvestuslik töö teostamiseks vajalik täistööajale taandatud töötajate arv kliente teenindava
personali näol nimetatud käitistes oli kokku 10,4. Asjasse puutumatu on maakohtu poolt viidatud asjaolu, et hageja võis vajaliku töö ärategemiseks kasutada mitte vaid kõnealuste käitiste töötajaid, vaid ka ettevõtte teisi töötajaid. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et toitlustusjuht, 3 superviisorit, 1 sisekontrolli töötaja, 1 raamatupidaja ja 2 laotöölist olid seotud ainult kommipoe ja mahlabaariga ning seoses mahlabaari ja kommipoe rendile andmisega nimetatud töökohad hageja ettevõttes kaotati. Kostja ei ole seda väitnud. Kostja väitis seda, et eelnimetatud töötajad tegelesid vaid Coca-Cola Plaza toitluskohtade teenindamisega. Lisaks tegutsesid ka toitlustuskohad kino põhikorrusel ehk 2. korrusel ja eraldi toitlustuskoht A Le Coq nime kandnud sviidis. Seejuures ei teinud kostja viimati nimetatud kahe toitlustuskohaga seonduvalt mitte mingisuguseid tehinguid. Sellest tulenevalt väitiski kostja seda, et toitlustuskohtade teenindamisega seotud nimetatud töötajate palgafondist mahlabaari ja kommipoe käibele vastav proportsionaalne osa ehk 38,8 % tuleb arvestada kommipoe ja mahlabaari kulude hulka. Kohus leidis, et kostja oleks pidanud esile tooma, millised kulud on jäänud eksperdi poolt viidatud jagatavate kulude hulgast välja ja mida oleks pidanud nende hulka kindlasti arvestama ning vastavate kulude suurust ka tõendama. Kostja väitis maakohtus ja väidab jätkuvalt, et olukorras, kus ekspertarvamusest ei ole võimalik aru saada, millised hageja kulud on jagatavate kulude seast välja jäetud (st millised kulusid on käsitletud nn jagamatute kuludena), ei ole põhjendatud jagamatuteks kvalifitseeritud kulude täies ulatuses kõnealustele käitistele omistamata jätmine. Kuna aga ekspert oma arvamuses kuidagi ei selgitanud, millest jagamatud tegevuskulud koosnevad, siis puudub alus tuvastada, et jagamatute tegevuskulude summa ei kuulu mingis proportsioonis arvesse võtmisele kommipoe, mahlabaari ja parkla kuludena. Kostja põhjendas maakohtus seda, et käitiste kasutuses olnud ruumi pindala arvestamine on alusetu, sest tegemist ei ole kohase kulude omistamisel rakendatava näitajaga. Kohus on nõustunud kostja seisukohaga, kuid sellele vaatamata leidis, et näitaja tuleb arvesse võtta eesmärgiga vältida kulude leidmist üksnes kahe näitaja alusel. Kulude leidmisel ei saa eesmärgiks olla vähemalt kolme näitaja aluseks võtmine või selle vältimine, et kulud leitakse kahe näitaja alusel. Asjaolu, et hageja juhtkonna ja administratsioonikulude olemasolu ei sõltunud kõnealustest käitistest, on asjasse puutumatu. Kõnealused käitised ei saa tegutseda ilma ettevõtte juhtkonna ja administratsiooni panuseta ning järelikult on põhjendamatu ka hageja vastavate kulude arvestamata jätmine. Kostja väide müügimarginaali 67,3 % ebareaalsusest on rajatud kahele dokumentaalsele tõendile, kus vastava näitaja suurus on 55,6 %. Kostja tõi maakohtus esile terve rea ekspert IN arvamuse puudusi, mille kohus on otsuse tegemisel täielikult tähelepanuta jätnud.
39.Maakohus on põhjendamatult käsitlenud sõiduautode ülalpidamise, hoolduse ja kindlustamise kulusid lisakulutustena. Neid kulusid pidi hageja kandma ka siis, kui sõidukid olid hageja omandis. Rendilepingust tulenev õigus sõiduautosid oma ettevõttes kasutada on majanduslikku väärtust omav hüve. Kasutuseelis säilis ka pärast sõidukite võõrandamist, sest müüdud sõidukite osas sõlmiti hagejaga rendilepingud, mille alusel sai hageja autode kasutamist jätkata. Sõidukite võõrandamise tagajärjel kahju tekkimise tuvastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd arvestamata on jäetud tasuta kasutamise õigusest tulenev kasu (VÕS § 127 lg 5). Maakohus oleks pidanud selle kahjuhüvitisest maha arvama.
40.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsÜS § 90 lg 3. Maakohus on alusetult leidnud, et pooled ei soovinud kokkuleppes siduda juhatuse liikme lepingu lõpetamise tingimusi, ärisaladuse hoidmise tingimusi, konkurentsikeelu kohustust ja selle tingimusi ning nõuetest loobumise tingimust. Asjaolu, et need tingimused on omavahel seotud nähtub ainuüksi
sellest, et need on fikseeritud ühes lepingudokumendis. Lisaks sellele on antud juhul kokkuleppes expressis verbis fikseeritud kokkuleppe sõlmimise eesmärk, milles on kõigi pooltevaheliste lepinguliste suhete lõpetamine poolte kokkuleppel ning kostja arvates on ilmselge, et kokkuleppe p 16 on nimetatud eesmärgiga vahetult seotud. Maakohus luges ebaõigesti kokkuleppe osadeks jagatavuse kriteeriumiks seda, kas kokkuleppe ühe või teise sätte kohaldamine sõltub teistest sätetest või mitte. Maakohtu rakendatud kriteeriumi aktsepteerimine viiks järelduseni, et enamik tehinguid on osadeks jagatavad ning osadeks jagatavus on reegel, mitte erand. Kui 31.05.2012 kokkuleppest eraldada p 2 ja p 16, siis ei ole järele jäädava tehingu näol tegemist oma olemuselt sama tehinguga, mille pooled algselt sõlmisid. Seega ei ole täidetud TsÜS § 90 lg 3 kohaldamiseks nõutav tingimus. Ka juhul, kui käsitleda tehingut osadeks jagatavana, ei oleks selle tühistamise tingimused täidetud, kuna antud juhul ei ole alust eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.
41.Eksimuse riisikot kandis hageja ning sellest tulenevalt ei võinud ta kokkuleppe p 16 TsÜS § 92 lg 5 alusel tühistada. Kohus leidis ekslikult, et nõukogu korraldas piisavalt juhatuse üle järelevalvet, kehtestades asjassepuutuvad aruandluse korrad, ja seetõttu ei saanud antud juhul olla tegemist hageja riisikoga. Tegelikult ei ole hageja nõukogu selliseid kordasid kehtestanud. Kohtu hinnang selle kohta, kui palju aega nõuab üürilepingute tagajärgede hindamine, ei ole põhjendatud. Hageja on väitnud, et kui ta oleks üürilepingutest teadnud, ei oleks ta 31.05.2012 kokkulepet sõlminud. Seega viis hageja enda väitel teda eksimusse teadmatus üürilepingute olemasolust kui sellisest, mitte üürilepingute tagajärgedest. Lisaks ei ole üürilepingute majandusliku mõju hindamine kuigivõrd aeganõudev ega olemuselt komplitseeritud tegevus. Käesolevas asjas tehtud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et kinnituse andmist nõuete puudumise kohta ja nõuetest loobumist olukorras, kus puudub piisav ülevaade olukorrast või kui nõukogu ise ei ole järelevalvet juhatuse üle piisavalt korraldanud, võib üldjuhul pidada eksinud poole riskiks TsÜS § 92 lg 5 mõttes. Ühtlasi märkis Riigikohus, et erandlikeks riskijaotust muuta võivateks asjaoludeks võivad olla mh kostja tehtud tehingutest ja nende tagajärgedest ülevaate saamiseks kuluv aeg, töö maht ja selleks tehtavad kulud, samuti usaldus kostja varasema käitumise vastu ja kahtluste puudumine ning võimalik kahjulike tehingute tahtlik tegemine ja nende varjamine nõukogu eest (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-9-16 p 41). Käesolevas kaasuses selliseid erandlikke asjaolusid ei eksisteeri. Lisaks jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta, et kokkuleppest endast on võimalik järeldada, et hageja sõlmis kokkuleppe teades, et tal ei pruugi olla täielikku ülevaadet kõikidest kostja tegevusega seonduvatest asjaoludest.
42.Maakohus leidis, et kostjal oli kohustus teavitada hagejat hagis kostjale etteheidetavatest tehingutest enne 31.05.2012 kokkuleppe sõlmimist. Teavitamiskohustuse panemisega kostjale rikkus maakohus TsÜS § 95 sätestatut. Kuivõrd kostjal oli alust eeldada, et teave kõnealuste tehingute kohta oli hagejale teada, siis ei saanud kostja samal ajal eeldada, et hagejale on ilmselt tähtis sama teabe veelkordne avaldamine enne kokkuleppe sõlmimist. Antud juhul olid hagejale vajalikud andmed mistahes kulutusi tegemata kättesaadavad. Hageja pidi olema vaidlusalustest tehingutest teadlik, kuid ei hankinud teavet, sest ei pidanud seda vajalikuks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal oli alus TsÜS § 92 lg 3 p 1 alusel kokkulepe tühistada, kuna käesolevas asjas ei esine sätte kohaldamiseks nõutavaid asjaolusid.
43.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ÄS § 306 lg 2 ja § 317 lg 1, kui asus seisukohale, et kõigi käesolevas asjas hagejale ette heidetavate tehingute osas rikkus kostja kohustust mitte teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ilma nõukogu eelneva nõusolekuta. Kostja poolt hageja töötajatega sõlmitud kokkulepped ei ole igapäevase
majandustegevuse raamest väljuvad tehingud. Ainuüksi asjaolu, et töötajaga lepitakse kokku seaduses sätestatud määrast suurem hüvitis, ei muuda töölepingut igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaks. Samuti ei muuda seda asjaolu, et kokkulepped sõlmiti kokku 15 töötajaga ning et selliseid tehinguid ei tehta igapäevaselt. Kommipoe, mahlabaari ja parkla suhtes tehtud tehingute tegemise lugemine ÄS § 306 lg 2 ja ÄS § 317 lg 2 rikkumiseks ei ole põhjendatud, sest tegemist oli hageja nõukogu poolt kostjalt nõutud kokkuhoiuprogrammi rakendamiseks vajalike tehingutega ehk hageja nõukogu poolt antud juhiste täitmisega. Sõidukite võõrandamist ei muuda igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaks tehinguks asjaolu, et tehing tehti alla turuhinna. Sõidukitega seotud tehinguid tuleb vaadata koos, arvestades nii müügitehingut kui koos sellega sõlmitud tasuta kasutamise lepingut. Turuhinnast madalama müügihinna vastu sai hageja tasuta kasutamise lepingust tuleneva kasutuseelise, mille väärtus katab (vähemalt osaliselt) müügihinna erinevust turuhinnast.
44.Maakohus rikkus parkla ja mahlabaari ning kommipoega seotud saamata jäänud tulu nõude rahuldamisel VÕS § 128 lg 4, mis nõuab hinnangu andmist hageja poolt nõutavas summas tulu saamise tõenäosusele. Hageja väidetud tulu saamise võimalus ei ole tõenäoline. Vastus apellatsioonkaebusele
45.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja põhinõude 221 387,85 eurot ületavas osas, samuti 221 387,85 eurot ületavalt põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt ka osas, milles maakohus jättis jõusse hagi tagamise abinõud. Lisaks kuulub maakohtu otsus tühistamisele menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
47.Maakohus leidis, et mahlabaari, kommipoe ja parkla tegevuse lõpetamine ning üürilepingute sõlmimine on tehingud, mis väljusid hageja igapäevase majandustegevuse raamest. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. ÄS § 306 lg 2 ja ÄS § 317 lg 1 järgi võib tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Riigikohus leidis käesolevas tsiviilasjas 13.04.2016 tehtud otsuses, et esitatud asjaoludel saab lähtuda eeldusest, et hageja kinnisasja pikaks ajaks teise isiku kasutusse andmine on hinnatav tehinguna, mida hageja iga päev ei tee. Samuti märkis Riigikohus, et 10 % suurune osa majandustegevusest võib moodustada olulise osa hageja majandustegevusest ja selle ümberkorraldamiseks on eelduslikult vaja nõukogu nõusolek (p 19). Ekspert IN eksperthinnangu (IV kd tl 2-10) kohaselt andis 2011.a hageja üldisest müügitulust kommipood 6,3 %, mahlabaar 2,3 % ja parkla 1,4 %, kõik kokku 10 %. Arvestades, et kostja korraldas lühikese aja jooksul ümber 10 % suuruse osa hageja majandustegevusest, siis leidis maakohus õigesti, et nende tehingute tegemiseks oli vajalik nõukogu nõusolek.
48.Maakohus asus seisukohale, et ka 12 sõiduki müük oma töötajatele on tehinguks, mis väljus hageja igapäevasest majandustegevusest. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 13.04.2016 tehtud otsuses leidnud, et esitatud asjaoludel saab lähtuda eeldusest, et hulga sõidukite võõrandamine oma töötajatele või nendega seotud isikutele, on hinnatav tehingutena, mida hageja iga päev ei tee (p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud
seisukohale, et 12 sõiduki müüki, alla turuhinna, oma töötajatele, ei saa pidada tehinguteks, mida äriühing igapäevaselt teeks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et need tehingud väljusid hageja igapäevasest majandustegevusest ja vajasid nõukogu nõusolekut (TsMS § 654 lg 6).
49.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et ka töölepingute muutmine selliselt, et lisaks seaduses sätestatud hüvitisele, makstakse töölepingu ülesütlemisel töötajale täiendavalt hüvitist kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, on tehing, mis väljub hageja igapäevasest majandustegevusest. Maakohus tuvastas, et kohtule esitatud 15 töötaja töölepingusse oli perioodil 30.11.2011 – 16.04.2012 lisatud säte, et töölepingu ülesütlemisel on töötajal lisaks seaduses sätestatud hüvitisele, õigus hüvitisele 6 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kolleegium märgib, et töölepingu ülesütlemisel töölepingu seaduses sätestatud hüvitised on oluliselt väiksemad. Näiteks töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu peab tööandja tasuma töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4). Töölepingu muudatuste järgi tuleb aga hagejal tasuda töötajale, lisaks seaduses sätestatule, täiendavalt kuue kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Kostja oli hageja juhatuse liige ca 19 aastat. Tõendamata on, et hageja äriühingus oli suurtes täiendavates hüvitistes kokkuleppimine tavapärane. Arvestada tuleb ka seda, et maakohtu tuvastatu kohaselt oli hageja nõukogus eelnevalt arutatud hoopis palgakulude vähendamist. Eeltoodust tulenevalt ei saa paljude töötajatega 30.11.2011 – 16.04.2012 sellise kokkuleppe tegemist pidada igapäevaseks ning maakohus leidis õigesti, et selleks oli vaja nõukogu nõusolekut. Nõustuda ei saa kostja väitega, et täiendav lahkumishüvitis motiveerib töötajaid töösuhet jätkama. Suurel hüvitisel ei ole sellist mõju, kuna hüvitist saadakse töölepingu ülesütlemise korral.
50.Põhjendamatu on ka kostja väide, et kommipoe, mahlabaari ja parkla opereerimise lõpetamine ning uute üürilepingute sõlmimine oli vajalik nõukogu nõutud tööjõukulude vähendamise programmi täitmiseks. Maakohus tuvastas tunnistajate ütluste pinnalt õigesti, et kuigi hageja nõukogus arutati palgakulude vähendamist, on tõendamata, et nõukogu andis kostjale juhise või nõusoleku lõpetada palgakulude vähendamiseks kommipoe, mahlabaari ja parkla tegevus. Maakohus ei ole selle järelduse tegemisel rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise reegleid.
51.Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu seisukohta, et Finnkino OY otsuste langetamise juhend, Finnkino OY ning selle kontserni kulutuste juhend ning juhatuse aruannete juhis olid kostjale kohustuslikud. Tunnistaja LJ ütluste kohaselt olid käitumis- ja toimimisjuhendid pikalt välja kujunenud ja kõigile teada. 2011.a sügisel veidi otsustamispoliitikat muudeti seoses uue omanikuga (V kd tl 7-8 pöördel). Tunnistaja ütluste kohaselt osales kostja alati hageja nõukogu koosolekutel (VI kd tl 96 pöördel). Tunnistaja VA ütluste kohaselt toimus otsustusreeglite osas süstemaatiliselt asjaosaliste teavitamine. Viimati enne vaidlusaluseid sündmusi toimus see 2011.a sügisel, kus kõikidele Baltikumi tütarettevõtetele saadeti täpsustused ja uued otsustusreeglid ühe dokumendina (V kd tl 18 pöördel). UAB Forum Cinemas esindaja Arunas Baltrushaitis ja Forum Cinemas SIA esindaja Atis Amolins kinnitasid, et Finnkino OY juhised ja reeglid olid teada ja neid järgiti tütarühingutes (III kd tl 49-56, 57-62). Eeltoodud tõenditest saab järeldada, et hageja nõukogu oli viidanud nendele juhenditele kui kohustuslikele ka Eesti tütarühingu suhtes, ning et kostjale oli need teatavaks tehtud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ka nendest
juhenditest kogumis tuleneb, et kostja vajas vaidlusaluste tehingute tegemiseks nõukogu nõusolekut (TsMS § 654 lg 6).
52.31.05.2012 on hageja ning kostja sõlminud kokkuleppe juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks. Lepingu p-s 16 kinnitasid pooled, et ei oma teineteise suhtes mingisuguseid nõudeid, v.a nõuded, mis tulenevad sellest kokkuleppest (I kd tl 18-20). 20.06.2012 esitas hageja kostjale kokkuleppe punktide 2 ja 16 tühistamise avalduse olulise eksimuse tõttu. Vastavalt TsÜS § 90 lg 1 võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 92 lg 1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama paragrahvi lõige 2 järgi on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 5 kohaselt ei või tehingu teinud isik tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Pooled vaidlevad, kas hagejal oli alus kokkuleppe punkti 16 tühistamiseks, ning kas kokkuleppe osaline tühistamine oli võimalik.
53.Riigikohus on käesolevas asjas 13.04.2016 tehtud otsuse p-s 24 leidnud, et pooled on lõpetamiskokkuleppe p-s 16 käsutanud nõudeid selliselt, et see tingimus välistab kehtivuse korral vastastikku hagide esitamise. Riigikohus lähtub eeldusest, et selle sätte puhul on tegemist tehinguga TsÜS § 67 lg 1 mõttes, mitte lihtsalt vastastikuste nõuete puudumisest teadmise kinnitamisega. Sama otsuse punktis 26 märkis Riigikohus, et arvestades lõpetamiskokkuleppe p 16 sõnastust ja poolte varasemaid seisukohti menetluses, saab järeldada VÕS § 207 lg 2 järgset kokkulepet selle kohta, et pooled kinnitavad vastastikku lõpetamiskokkuleppe väliste nõuete puudumist. Selline kinnitus toob VÕS § 207 lg 2 järgi samuti kaasa nõudest loobumise ehk nõude käsutamise. Nõude puudumise kinnitus võib põhimõtteliselt olla n-ö negatiivne võlatunnistus, VÕS § 207 lg 2 järgi käsutustehinguna ka konstitutiivne võlatunnistus, „peegelpildina" tavalisest (või positiivsest) VÕS § 30 järgsest konstitutiivsest võlatunnistusest. Lisaks selgitas Riigikohus, et eksimuse või pettuse tõttu saab tühistada ka käsutustehingu, kui toimunud on eksitus käsutuse enese suhtes, mh kui eksinud pool on nõude puudumist kinnitades olnud arusaamisel, et tal nõuet ei olegi (p 29).
54.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tõendatud ei ole, et hageja nõukogu teadis lõpetamiskokkuleppe sõlmimise ajal vaidlusalustest tehingutest. Maakohus on tunnistajate OR, LJ ja VA ütlusi ning hageja seadusliku esindaja JK seletust koosmõjus hinnates õigesti leidnud, et tõendamata on asjaolu, et hageja töötaja OR edastas üürilepingute koopiad käsipostiga hageja nõukogule. Samuti leidis maakohus õigesti, et tõendamata on asjaolu, et hageja nõukogu liikmed tutvusid vaidlusaluste lepingutega OR ruumis. Maakohus ei ole tunnistajate ütluste ja hageja seadusliku esindaja seletuse hindamisel TsMS § 232 lg 1 sätestatud tõendite hindamise reegleid rikkunud. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et 29.05.2012 intranetilehel üles pandud eesti keelne teave toitlustuse müügipunktide ja parkla üürile andmise kohta ei tõenda, et hageja nõukogu sai üürilepingutest teatavaks enne lõpetamiskokkuleppe sõlmimist. Puudub alus asuda seisukohale, et hageja nõukogu tutvub igapäevaselt intranetis avaldatud teadetega, ning et see pidi olema hageja nõukogule teada 31. maiks 2012. Lisaks puudub vaidlus, et hageja nõukogu liikmete emakeeleks ei ole eesti keel. OÜ Catella Corporate Finance juhatuse liige AK 15.10.2012 vastuse kohaselt sai Catella 23.05.2012 enda valdusesse Coca-Cola Plaza rendilepingud ning Catella saatis 01.06.2012 rendialase kokkuvõtte Finnkinole. 01.06.2012 küsis LJ näha üürilepinguid ning 02.06.2012 saatis Catella need skanneeritult LJle (VI kd
tl 37-40). Eeltoodust nähtuvalt sai hageja nõukogu üürilepingud peale 31.05.2012 lõpetamiskokkuleppe sõlmimist.
55.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kuna tehingud väljusid igapäevaste majandustehingute raamest, siis saab nendest tehingutest tulenevatest nõuetest loobumist pidada oluliseks eksimuseks (TsÜS § 92 lg 2). Kuna tehinguteks oli vajalik nõukogu eelnev nõusolek, siis leidis maakohus õigesti, et tegemist oli ilmselt tähtsa asjaoluga ja nõukogul oli tehingutest teadasaamise vastu huvi, mistõttu oli kostjal kohustus nendest teavitada (TsÜS § 92 lg 3 p 1). Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei kandnud eksimuse riisikot TsÜS § 92 lg 5 järgi. Riigikohus on käesolevas asjas 13.04.2016 tehtud otsuses asunud seisukohale, et hageja ei pidanud eeldama, et kostja asub pärast tema juhatusest tagasikutsumise kavatsusest teadasaamist ulatuslikke tehinguid tegema. Samuti märkis Riigikohus, et ei nõustu arusaamaga, et juhatuse liikme ametiaja lõppemisel peaks äriühing teda eelduslikult alati kahtlustama kahjulike tehingute tegemises või muul viisil kahju tekitamises ega võiks ainuüksi juhatuse enda antud teabele tuginedes ja kulukat auditit tellimata sõlmida ka kokkuleppeid nõuete puudumise tunnustamise kohta (p 41). Maakohus on põhjendatult leidnud, et Finnkino OY otsuste langetamise juhendi, Finnkino OY ning selle kontserni kulutuste juhendi ja juhatuse aruannete juhiste järgi oli kostjal kohustus hagejat tehingutest teavitada, mistõttu ei saanud olla tegemist hageja riskiga. Lisaks tuli teavitamise kohustus ÄS § 306 lg-st 2 ja § 317 lg-st 1. Ebaõige on kostja positsioon, et lepingute majandusliku mõju hindamine ei ole aeganõudev ega komplitseeritud tegevus. Kuna hageja ei teadnud nendest tehingutest, siis pidanuks hageja ainuüksi tehingutest teadasaamiseks tutvuma kogu äriühingu lepingudokumentatsiooniga, mida võib pidada aeganõudvaks tegevuseks. Samas polnud hagejal alust kostjat kahtlustada kahjulike tehingute tegemises, et teha dokumentide auditit. Õige on maakohtu väide, et töölepingute muutumise tingimustest teadasaamiseks piisanuks töölepingutega tutvumisest, kuid hageja nõukogul ei olnud mingit ajendit asuda välja selgitama, kas kostja on teinud töölepingus muudatusi.
56.TsÜS § 90 lg 3 sätestab, et tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. Erialakirjanduses on selgitatud, et tehingu osaliseks kehtima jäämiseks (ilma tühistatud osata) on kaks peamist eeldust: 1) tehing peab olema osadeks jagatav ja 2) saab eeldada, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2010, lk 265). Riigikohus on käesolevas asjas 13.04.2016 tehtud otsuses p-s 42 selgitanud, et hindamaks, kas lõpetamiskokkulepe on osadeks jagatav, tuleb tõlgendada lõpetamiskokkulepet tervikuna, st poolte vastastikuseid õigusi ja kohustusi (mh hüvitis, saladuse hoidmise kohustused, konkurentsikeeld jms.), mis sellest tulenevad. Arvestada tuleb ka seda, et kostja võidi ÄS § 309 lg 3 esimese lause järgi ametist sõltumata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda, st kostja ei saanuks lõpetamiskokkuleppe allkirjastamist vältides enda tagasikutsumist juhatusest takistada. Kuigi ÄS § 309 lg 3 teise lause järgi ei lõpe juhatuse liikmega sõlmitud leping juhatuse liikme tagasikutsumise tõttu automaatselt, saanuks hageja selle vähemasti eelduslikult ÄS § 309 lg 3 kolmandast lausest ja VÕS §-st 631 juhindudes ka erakorraliselt üles öelda. Ringkonnakohtu hinnangul on 31.05.2012 lõpetamiskokkulepe osadeks jagatav ning saab eeldada, et see oleks sõlmitud ka ilma punktita 16. Maakohus on lõpetamiskokkuleppe osadeks jagatavust põhjalikult analüüsinud ja kolleegium nõustub sellega. 31.05.2012 leping sisaldab üldistatult juhatuse liikme lepingu lõpetamise tingimusi, ärisaladuse hoidmise tingimusi, konkurentsikeelu tingimusi ning nõuetest loobumise kokkulepet. Seega
ei olnud poolte tahe 31.05.2012 lepingu sõlmimisel suunatud üksnes vastastikuste nõuete välistamisele, vaid reguleerus mitmeid teisi küsimusi. Asjaolu, et need kokkulepped olid ühes lepingudokumendis, ei tähenda, et need oleksid jagamatud. Maakohus leidis õigesti, et on tõendamata, et kokkuleppe punkti 16 kohaldamine sõltuks muudest kokkuleppe tingimustest. Ka 31.05.2012 kokkuleppe punkt 1, milles lepiti kokku juhatuse liikme lepingu lõpetamises, ei eelda kokkulepet vastastikustest nõuetest loobumise kohta, kuna juhatuse liikme saab sõltumata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda, ning juhatuse liikme lepingu saab ühepoolselt erakorraliselt üles öelda, ilma eraldi nõuetest loobumise kokkulepet sõlmimata. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et punktita 16 oleks jäänud lõpetamiskokkuleppe sõlmimata, mistõttu sai hageja kokkuleppe punkti 16 tühistada.
57.Maakohus leidis, et kostja on oma kohustuste rikkumisega tekitanud hagejale kahju ning mõistis VÕS § 115 lg 1 ja § 315 lg 2 alusel kostjalt välja kahjuhüvitise 722 963 eurot, millest parkla üürilepinguga seonduvalt 84 012 eurot, kommipoe ja mahlabaariga seonduvalt 484 042 eurot, sõidukitega seonduvalt 80 210 eurot ja täiendavate lahkumishüvitistega seonduvalt 74 699 eurot.
58.Ringkonnakohus leiab, et kommipoe ja mahlabaariga seotud kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ekspert IN ekspertarvamuse kohaselt oli 2011.a kommipoe ja mahlabaari müügituluks kokku 761 170 eurot ja kaubakuluks (kaubad, toore, materjalid) 249 330 eurot. Ekspert on ekspertiisiaktis selgitanud, et müügitulu leidmisel on ekspert tuginenud ettevõtte aastaaruannetele ning müügiprogrammile, mis võimaldab müügitulu ülevaadet tulukohtade lõikes. Kaubakulude osas on ettevõttel 2011.a kohta säilinud elektroonilised andmed. Samas on tsiviilasja esitatud hageja poolt koostatud kontsessioonide tabel 2011.a kohta (IV kd tl 60), milles kommipoe ja mahlabaari müügitulu kokku on sarnane ekspertarvamuses märgitud müügituluga (kontsessioonide tabelis 760 828 eurot), kuid kommipoe ja mahlabaari kaubakulud kokku erinevad oluliselt ekspertiisiaktis märgitust (kontsessioonide tabelis 337 837 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab kontsessioonide tabelis märgitud kaubakulu õigsust see, et tabelis märgitud kõikide kontsessioonide kaubakulu kokku (675 789 eurot) ühtib hageja 2011.a majandusaasta aruande lisas 16 märgitud müügi eesmärgil ostetud kaubakuluga 675 790 eurot (II kd tl 161). Eeltoodust tulenevalt lähtub kolleegium müügitulu ja kaubakulu määramisel kontsessioonide tabelis märgitud müügitulust ja kaubakulust. Ekspertarvamuse kohaselt töötas 2011.a kommipoes 2 töötajat ja mahlabaaris 3 töötajat. Kostja leiab, et tegeliku töömahu järgi tuleks kommipoe kohta arvestada 4 täiskohaga töötajat ning mahlabaari kohta 5 täistööajaga töötajat. Ekspert on ekspertiisiaktis selgitanud, et tööjõukulude kohta oli võimalik tuvastada olulises osas õiged tööjõu otsekulud. Maakohtu 22.04.2015 istungil selgitas ekspert, et ta lähtus keskmisest töötajate arvust vastavas käitises ning müüjate keskmisest palgast, oluline on käitise kulu suurus. Kolleegiumi hinnangul on õige maakohtu seisukoht, et lähtuda ei saa sellest, mitu isikut pidanuks konkreetse arvu töötundide tegemiseks tööd tegema, vaid sellest, kui suur oli tegelik tööjõukulu konkreetse käitise osas. Ringkonnakohtu arvates on maakohus aga jätnud põhjendamatult arvestamata, et kommipood ja mahlabaar ei saa toimida üksnes otseselt kommipoe ja mahlabaariga seotud töötajatega (klienditeenindajatega). Kostja on põhjendatult argumenteerinud, et kommipoe ja mahlabaari toimimisega olid seotud ka teiste valdkondade (raamatupidamine, sisekontroll, haldusosakond, laotöölised, juhtkond jt) töötajad. Ka ekspert möönis maakohtu 22.04.2015 istungil, et käitised ei saaks toimida täiesti eraldi. Seega tuleb ka seda
kulu käitise kasumlikkuse hindamisel arvestada. Teiste töötajate arvestamine on oluline ka seetõttu, et sellest võib sõltuda kulukäitur. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui palju panustasid teiste valdkondade töötajad kommipoe ja mahlabaari tegevusse. Kolleegium leiab, et mõistlik oleks arvestada kummagi käitise tegevusse veel täiendavalt 1 töötaja tööpanus. Sellest tulenevalt arvestab kolleegium kommipoe töötajate arvuks kokku 3 ning mahlabaari töötajate arvuks kokku 4. Käitiste tööjõukulu on ekspert arvestanud lähtudes hageja keskmisest tööjõukulust, mille ta on korrutanud käitise töötajate arvuga. Arvestades, et 2011.a majandusaasta aruande kohaselt oli hageja tööjõukulu 1 926 979 eurot ja töötajate keskmine arv 135 (II kd tl 162), siis oli keskmine tööjõukulu 2011.a töötaja kohta 14 273,92 eurot aastas. Kommipoe tööjõukulu on seega 42 821,76 eurot aastas ning mahlabaari tööjõukulu 57 095,68 eurot aastas, kokku 99 917,44 eurot aastas. Lisaks on ekspert IN kulukäituri alusel jaotanud käitiste vahel mitmesugused tegevuskulud. Ekspert on kulude jagamise kulukäituri leidmiseks arvestanud tuluüksuste osakaalu müügist, osakaalu töötajate arvust ja osakaalu pindalast. Ekspert selgitas ekspertiisiaktis, et nimetatud osakaalude baasilt tuvastas ta iga käitise nn mediaanosakaalu, mida kasutati jagatavate tegevuskulude kandmisel kulukohtadele. Kostja leiab, et osakaal pindalast on kulukäituri leidmisel asjakohatu. Kolleegiumi hinnangul on kostja seisukoht tõendamata. Harju Maakohtu 22.04.2015 istungil selgitas ekspert, et ta kasutas pindala osakaalu selleks, et välistada teiste parameetrite (osakaal käibest ja osakaal töötajatest) prevaleerimist. Ekspert on eriteadmistega isik. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber eksperdi seisukoha, et pindala osakaalu arvestamine kulukäituri leidmisel on asjakohane. Mitmesugused tegevuskulud on ekspert IN ekspertiisiaktis jaganud jagatavateks ja jagamatuteks kuludeks. Ekspertiisiaktis on ekspert selgitanud, et jagamatud kulud on kulud, mille puhul on ekspert tuvastanud ja hinnanud konkreetse kululiigi seotust pigem põhitegevusega kui käitistega (parkla, kommipood, mahlabaar). Sellisteks kuludeks on näiteks kinosaalide ja kinotehnika rent ning hooldus jms. Eksperdi hinnangul ei ole õige pigem põhitegevusega seotud kulude jagamine käitistele, kuna käitised oleks saanud toimida iseseisvalt, ilma kõnealuste kuludeta. Jagatavad tegevuskulud on aga kulud, millel puudub otsene seos kulukohaga ning mille puhul võib eeldada, et teatud mahus või ulatuses kuuluvad need kulud proportsionaalselt katmisele kõigi äriüksuste poolt. Kostja leiab, et kuna ekspertiisis ei ole loetletud, millest jagamatud kulud koosnevad, siis tuleks osaliselt jagamatud kulud arvestada ka käitiste kuludeks. Kolleegium märgib, et ekspert on selgitanud, et jagamatud kulud on kulud, mis on seotud põhitegevusega, s.o filmide näitamisega. Kuigi ekspert ei ole neid kulusid loetlenud (v.a kinosaalide ja kinotehnika rent ning hooldus), ei tulene ka kostja väidetest, et jagamatute kulude sees on kulusid, mille oleks pidanud arvestamata jagatavate kulude hulka. Kostja on hästi kursis hageja majandustegevusega, ning kuna ekspert on üles loetlenud jagatavad kulud, peaks talle sellest järelduma, millised kulud on arvestatud jagamatute kulude hulka. Ekspert on eriteadmistega isik, kes on tuvastanud, et jagamatud kulud ei ole seotud käitistega. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid eksperdi seisukoha ümber. Sellest tulenevalt peab kolleegium põhjendamatuks kostja väidet, et jagamatud kulud tuleks osaliselt arvestada käitiste kuludeks. Ekspert IN on ekspertiisiaktis leidnud, et kommipoe osakaal müügist on 6,3 %, töötajatest 1,2 % ja pindalast 0,6 %, mistõttu on kommipoe mediaan osakaal 1,2 %. Mahlabaari osakaal müügist on 2,3 %, töötajate arvust 1,8 % ja pindalast 0,5 %, mistõttu on mediaan osakaal
1,8 %. Kuna ringkonnakohus leidis, et kommipoe töötajate arvuks tuleb lugeda 3 ja mahlabaari töötajate arvuks 4, siis lähtudes töötajate arvust 2011 lõpus (162 töötajat) (II kd tl 147) (ekspert ei ole töötajate osakaalu arvutamisel lähtunud keskmisest töötajate arvust, vaid töötajate arvust 2011.a lõpus), on kommipoe osakaal töötajate arvust 1,9 % ja mahlabaari osakaal töötajate arvust 2,5 %. Seega on kommipoe mediaan osakaal 1,9 % ja mahlabaari mediaan osakaal 2,3 %. Kulukäituri alusel kuuluvad eksperthinnangu alusel jagamisele ka muud kulud ja finantskulud. Põhivara kulumit ei ole ekspert jaganud kulukäituri alusel. Eeltoodule tuginedes moodustavad mitmesugused jagatavad tegevuskulud kommipoe osas 16 270,56 eurot ja mahlabaari osas 19 695,94 eurot (kokku 35 966,50 eurot), muud kulud kommipoe osas 847,36 eurot ja mahlabaari osas 1025,75 eurot (kokku 1873,11 eurot), finantskulud kommipoe osas 85,14 eurot ja mahlabaari osas 103,06 eurot (kokku 188,20 eurot). Põhivara kulumit ei ole ekspert leidnud kulutäituri kaudu, mistõttu lähtub kohus ekspertiisis märgitust (kommipoe osas 4584 eurot, mahlabaari osas 6188 eurot, kokku 10 772 eurot). Hageja kommipoe ja mahlabaari puhaskasum kokku 2011.a oli sellest tulenevalt 274 273,75 eurot (760 828 eurot – 486 554,25 eurot) (337 837 + 99 917,44 + 35 966,50 + 1873,11 + 188,20 + 10 772 = 486 554,25). Seega oli kommipoe ja mahlabaari 2011.a puhaskasum 36 % nende müügitulust. Hageja on kommipoe ja mahlabaariga seotud kahju arvestuses lähtunud käibe suurenemisest 5 % aastas ja personalikulu suurenemisest 3 % aastas. Hageja on lähtunud käibemarginaalist 67,6% ning arvestanud lisaks veel personalikulu ja renditulu. 2012.a osas on hageja kahju suuruse sisse arvestanud ka uue kommipoe rajamise investeeringu kulu 32 000 eurot (IV kd tl 189). Kolleegium leiab, et hageja on lähtunud ebaõigest käibemarginaalist. Kohtumenetluses on käibemarginaali all mõistetud müügitulu ning kaupade ja tooraine ostuhinna vahet. Kuna kommipoe ja mahlabaari müügitulud kokku 2011.a olid 760 828 eurot ja kaubakulud 337 837 eurot, siis on käibemarginaal 55,6%. Samuti ei ole hageja kahjuarvestuses arvestanud täiendavate töötajate kulu, mitmesuguseid tegevuskulusid, põhivara kulumit, muid kulusid ja finantskulusid. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks kahjuhüvitise arvestuses lähtuda hageja märgitud käibenumbritest (2012.a 477 686 eurot, 2013.a 802 512 eurot, 2014.a 842 637 eurot) ja 2011.a puhaskasumi protsendist (36 %). Kahjust tuleb maha arvata renditulu (2012.a 13 451 eurot, 2013.a 21 521 eurot, 2014.a 21 521 eurot). 2012 osas tuleb kahju hulka arvestada ka investeering uude poodi 32 000 eurot. Sellest tulenevalt on kahju suuruseks 2012.a osas 190 515,96 eurot, 2013.a osas 267 383,32 eurot ja 2014.a osas 281 828,32 eurot. Lähtudes IV kd tl 189 esitatud andmetest ja eeltoodud arvestuspõhimõtetest on kahju 2015.a esimese kuue päeva eest 4877,86 eurot. Seega on kommipoe ja mahlabaariga seotud kahju kokku 744 605,46 eurot. Hageja on selgitanud, et kahjumi vähendamiseks tegi ta ise uue kommipoe, mille kasum tuleb tekitatud kahjust maha arvata. Hageja on märkinud, et uuest kommipoest sai ta 2012.a kasu 61 234 eurot, 2013.a 290 885 eurot, 2014.a 392 854 eurot ja 2015.a esimese kuue päevaga 9577 eurot, seega kokku 754 550 eurot (IV kd tl 189 pöördel). Kuna uuest kommipoest saadud kasum ületab kommipoe ja mahlabaari tegevuse lõpetamisega kaasnenud kahju, siis tuleb hagi kommipoe ja mahlabaariga seotud kahju osas jätta rahuldamata.
59.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seoses Hobujaama Parkla OÜ-ga üürilepingu sõlmimisega tekitas kostja hagejale kahju. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu tuvastatud kahju suurusega. Ekspert IN ekspertarvamuse kohaselt oli 2011.a parkla
müügitulu 118 830 eurot. Ekspertarvamuses on tööjõukuludena märgitud 25 404 eurot. Kostja leiab, et parkla tööjõukulu on näidatud tegelikust väiksemana. Kolleegium ei arva, et parkla otsene tööjõukulu on näidatud tegelikust väiksemana. IN on eksperthinnangus selgitanud, et kuna parkla osas kasutas ettevõte turvateenust, siis esitatud turvateenuse üldarvest on tuvastatav turvamehe tunnitasu ning sisseostetud tundide arv, mida ekspertiisis on näidatud tööjõukulude real otsekuludena. Sellest järeldub ringkonnakohtu arvates, et parklaga seotud otsesed tööjõukulud 2011.a kohta on täpselt tuvastatavad. Kuna parklaga seotud otsene tööjõukulu oli tuvastatav turvateenuse osutaja esitatud arvete kaudu, siis ei oma määravat tähtust kostja väited parkla valvamiseks tema hinnangul kuluvate töötundide kohta. Lisaks on õige maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et parkla oli avatud 24 tundi ööpäevas 365 tundi aastas. Hageja ei ole seda asjaolu omaks võtnud. Nii nagu kommipoe ja mahlabaari puhul, on ka parkla osas jätnud maakohus põhjendamatult arvestamata, et parkla toimimisega olid seotud ka teiste valdkondade töötajad. Seetõttu on ka parkla kuludesse mõistlik arvestada täiendavalt 1 töötaja tööpanus, mille tõttu tuleb tööjõukuludesse lisada ühe töötaja keskmine tööjõukulu 14 273,92 eurot. Arvestades, et turvamehe kulu oli 2011.a 25 404 eurot, siis on tööjõukulud kokku 39 677,92 eurot. Lisaks on ekspertarvamuse kohaselt parkla kuludeks mitmesugused tegevuskulud 12 120 eurot, põhivara kulum 524 eurot, muud kulud 631 eurot ja finantskulud 63 eurot. Kuna ühe töötaja lisamisega parkla mediaanosakaal ei muutunud, siis ei ole vaja neid kulusid ümber arvestada. Seega oli hageja parkla puhaskasum 2011.a 65 814,08 eurot (118 830 eurot – 53 015,92 eurot) (39 677,92 + 12 120 + 524 + 631 + 63 = 53 015,92), s.o 55,4 % müügitulust. Hageja esitatud kahjunõude analüüsi kohaselt oleks parkla müügitulu perioodil 2012.a mai – 2013.a mai olnud 102 750 eurot, millest tuleb maha arvata tööjõukulud 28 425 eurot ja üüritulu 24 313 eurot, mille tulemusel on kahju suuruseks 50 012 eurot (IV kd tl 182). Kolleegium leiab, et hageja ei ole kahjuarvestuses arvestanud täiendava töötaja kulu, mitmesuguseid tegevuskulusid, põhivara kulumit, muid kulusid ja finantskulusid. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks kahjuhüvitise arvestuses lähtuda hageja märgitud käibenumbrist (102 750 eurot) ja 2011.a puhaskasumi protsendist (55,4 %). Kahjust tuleb maha arvata üüritulu 24 313 eurot. Sellest tulenevalt on parklaga seotud kahju suuruseks perioodi 2012.a mai – 2013.a mai osas 32 610,50 eurot. Samuti luges maakohus õigesti hagejale tekkinud kahjuks tsiviilasjas 2-12-34234 Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2013 kompromissimääruse alusel Hobujaama Parkla OÜ-le tasutud 34 000 eurot. Seega on parkla üürilepinguga tekitatud kogukahju 66 610,50 eurot.
60.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejale on tekitatud kahju seoses täiendavate lahkumishüvitiste kokkuleppimisega. Maakohus mõistis töölepingutega seonduvalt kostjalt välja 74 699 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud kahju suuruse arvestamisel. Kaja Tammsaarele välja makstud täiendav hüvitis 16 337,52 eurot, koos sotsiaalmaksuga 33 %, moodustab 21 728,90 eurot, MO-le välja makstud täiendav hüvitis 8617,68 eurot, koos sotsiaalmaksuga 33 %, moodustab 11 461,51 eurot, PR-le välja makstud täiendav hüvitis 17 970,48 eurot, koos sotsiaalmaksuga 33 %, moodustab 23 900,74 eurot ning RP-le täiendavalt välja makstud hüvitis 13 140 eurot, koos sotsiaalmaksuga 33 %, moodustab 17 476,20 eurot. Seega on töölepingutega seonduva kahjuhüvitise suurus 74 567,35 eurot.
61.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu seisukohta, et kostja tekitas hagejale sõidukite võõrandamisega seonduvalt kahju 80 210 eurot. RR 02.04.2014 eksperthinnangu kohaselt oli 12 sõiduki turuhind 2012.a mai seisuga kokku 100 100 eurot (III kd tl 171). Maakohus tuvastas, et kostja võõrandas sõidukid 19 890 euro eest. Seega võõrandas kostja sõidukid 80 210 euro võrra alla turuhinna. Kostja väidab, et maakohus oleks pidanud kahjuhüvitisest arvestama maha kasutuseelise, kuna töötajad andsid sõidukid tasuta hagejale üürile. Maakohus leidis, et antud juhul ei saa rääkida olukorrast, kus hageja sai kasu, kuna üürilepingute kohaselt pidi üürnik kandma kõik sõidukite ülalpidamise, kindlustamise ja hooldusega seotud kulud. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole oma väidet kasutuseeliste kohta tõendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli kasutuseelise olemasolu ja selle suuruse tõendamine kostja kohustus. Kostja ei ole tõendanud, et hoolimata sellest, et hageja kanda jäi sõidukite ülalpidamise, kindlustamise ja hooldusega seotud kulud, sai hageja sõidukite kasutamistest kasutuseeliseid. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid kasutuseelise suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kahjusumma vähendamiseks.
62.Kokkuvõtvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele parkla üürilepinguga seotud kahju 66 610,50 eurot, töölepingutega seotud kahju 74 567,35 eurot ning sõidukite võõrandamisega seotud kahju 80 210 eurot, kõik kokku 221 387,85 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2012 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 722 963 eurot. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus piiras viivise summa 722 963 euroga. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
63.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lg 2). TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Käesoleval juhul vähendas Harju Maakohus 14.12.2016 määrusega hagi tagamiseks registriossa nr XXXXXXXXX kantud kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummat 137 289 euroni, registriossa nr YYYYYYYY kantud kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummat 137 289 euroni, registriossa nr BBBBBB kantud kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummat 435 493 euroni, registriossa nr QQQQQQ kantud kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummat 326 619 euroni ja registriossa nr CCCCCCCC kantud kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummat 163 310 euroni. Maakohus jättis 04.07.2017 kohtuotsusega hagi tagamise abinõud jõusse. Hageja on 05.12.2016 seisukohas selgitanud, et kinnistud nr XXXXXXXXX ja YYYYYYYY (XXX ja X, Harku vald) on hoonestamata elamumaad, kus ei paikne ehitisi ega kommunikatsioone. Kinnistu nr CCCCCCCC (XXX, XXX, XXX) koosneb sotsiaalmaa ja elamumaa kruntidest, millel on amortiseerunud suvila. Kinnistu nr BBBBBB (XXX) asub Pärnu kesklinnas ning sellel paikneb ajalooline puitelamu, 3 korteriga elamu, kauplusehoone ja mitmed kõrvalhooned. Kostjale kuulub 2/3 suurune kaasomandi osa. Kinnistul nr QQQQQQ (XXX) paikneb 2011.a rajatud ühepereelamu üldpinnaga 525,9 m2. Arvestades välja mõistetud põhivõla summat ning seda, et koos põhivõlaga mõisteti välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2012, samuti kohtumenetluse eeldusliku täiendavat kestust ja võimaliku täitemenetluse eelduslikku kestust, leiab kolleegium, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks piisab hagi tagamise abinõu
jõusse jätmisest kinnisasjade BBBBBB ja 28001 osas. Tegemist on kinnistutega, kus paiknevad elamud ning eelduslikult on kinnisasja nr BBBBBB kostjale kuuluva kaasomandi osa (millele on määratud kohtulik hüpoteek summas 435 493 eurot) ning kinnisasja nr QQQQQQ (millele on määratud kohtulik hüpoteek summas 326 619 eurot) väärtus kokku piisavad, et tagada kohtuotsuse täitmist. Ülejäänud kinnistute osas tuleb hagi tagamise abinõud tühistada. Menetluskulude jaotus
64.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hoolimata hagi rahuldamise ulatusest peab kolleegium põhjendatuks jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda, kuna olulises osas jääb hagi rahuldamata seetõttu, et hageja on menetluse jooksul astunud ise samme kahju suuruse vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt puuduvad pooltel menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.