V G hagi Tallinn, XXXXXXX korteriühistu (täiendav nimi XXXXXXX korteriühistu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 20. veebruari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
V G apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
18 002,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): V G (isikukood XXXXXXX) Kostja (vastustaja): Tallinn, XXXXXXX korteriühistu (registrikood 80063500, täiendav nimi XXXXXXX korteriühistu), lepinguline esindaja Marge Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 13. mai 2018 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Harju Maakohtu 20. veebruari 2018 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga asendada selle põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.V G (hageja) esitas 11. mail 2016 Harju maakohtule hagi Tallinn, XXXXXXX korteriühistu (kostja, täiendav nimi XXXXXXX korteriühistu) vastu kahju 18 002,32 eurot hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes alates 4. aprillist 2016 kuni hageja nõude täieliku rahuldamiseni. Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud: hageja sai 15. jaanuaril 2009 aadressil XXXXXXX asuva elamu (edaspidi „elamu“) trepil peatrauma. Hageja lõi kell 14.00 pea vastu metallist tala, kukkus ja vigastas paremat kätt. Tala oli paigaldanud kostja tellitud ehitustöö teostaja; üks õnnetuse tunnistajatest kutsus takso, mis toimetas hageja haiglasse. Haiglasse pöördumist kinnitab AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaart nr XXXXXXX (edaspidi „patsiendikaart“); hageja süüdistab õnnetuses kostjat, sest kostja ehitustöid teostati kostja tellimusel, kuid ei märgistatud ehitustööde kohta ja ehitusel puudusid ehituspiirded. Seega rikkus kostja ehitamist reguleerivatest õigusnormidest tulenevat kohtustust, hoida ehitis ja selle asukoha maaüksus ehitamise ajal korras ja ohutuna ümbruskonnale; õnnetuse tagajärjel sai hageja raskeid tervisekahjustusi; XXXXXXX (edaspidi „perearstikeskus“) 14. märtsi 2016 väljavõte/ saatekirja nr XXXXXX (edaspidi „tervisekaardi väljavõte“) kohaselt on hagejal järgmised diagnoosid: traumajärgne ajukahjustuse sündroom, spastiline hemipleegia, täpsustamata lülisamba osteokondroos ja radiculopaatia; tervisekaardi väljavõtte kohaselt on hagejale tervisliku seisundi tõttu näidistatud regulaarne sanatoorne ravi, soovitatavalt soojemates kliimatingimustes; õnnetuse tagajärjel on hagejal 100%-line töövõimekaotus. Hagejale on määratud töövõimetuspension alates 16. oktoobrist 2011; õnnetuse tagajärjel on hagejal tekkinud raske puue; hageja vajab osalist kõrvalabi hügieenitoimingutes ja riietumisel, väljas liikumisel, toidu toomisel ja valmistamisel, majapidamistoimingutes ning asjaajamistel; hageja kahju seisneb regulaarse sanatoorse ravi kuludes 15. maist 2014 kuni
24.märtsini 2016 summas 8 502, 32 eurot ja prognoositavas samasisulises kulus aprillist 2016 kuni 31. oktoobrini 2017 summas 9 500 eurot, st 19 kuu eest igas kuus 500 eurot. Neid kulutusi Haigekassa ei hüvita; põhjuslik seos kostjale etteheidetava tegevuse ja hageja kahju vahel seisneb selles, et kui kostja ei oleks rikkunud ehitamist reguleerivatest õigusnormidest tulenevat kohtustust, langeks ka ära negatiivne tagajärg; kuna hageja ei saa iseseisvalt läbida sanatoorset ravi seoses hoolduse seadmise ja hooldaja määramisega, siis hageja kulutused sanatoorseks raviks sisaldavad ka hagejaga reisidel kaasas oleva isiku kulutusi.
2 (9)
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: kostja ei vastuta talle ette heidetava rikkumise eest, kuna ta pole elamu omanik. Elamu korteriomandid kuuluvad ühistu liikmetele, seega on kohaseks kostjaks kõik korteriomanikud, sh hageja ise; 2008. aasta teises pooles teostas OÜ EuroRespect kostja tellimisel elamu trepikoja esise varikatuse ehitus- ja paigaldustöid. Ehitustööd valmisid lõplikult ja anti kostjale üle
29.detsembril 2008. Ehitustööde üleandmisel koostati poolte vahel kirjalik akt. Hageja väidetavaks peatrauma tekkimise ajaks olid ehitustööd juba lõppenud ja üle antud; hageja väidab, et ta lõi pea ära kell 14.00 ja õnnetuse tunnistaja kutsus takso ja toimetas hageja haiglasse. Patsiendikaardilt nähtub, et hageja on saabunud haiglasse 16.43, so 2 t ja 43 min peale õnnetuse toimumist. Seega on hageja väited ebausutavad, kuna vahemaa elamust haiglaini läbimine autoga võtab aega 10 minutit; patsiendikaardilt nähtub, et hageja seisund on olnud rahuldav, uuringutega tuvastati, et „pea piirkonnas väliseid vigastusi ei ole, neuroloogilise koldeleiuta“, raviks on määratud vaid „külm side, rahulik režiim, vajadusel perearstile“ ja hageja suunati koju kell 16.57, st 14 minutit pärast haiglasse saabumist. On ilmselge, et hagejal ei olnud tõsist peatraumat ning hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks õnnetusega seoses uuesti haiglasse või perearsti poole pöördunud; tervisekaardi väljavõte on seostamata hageja viidatud õnnetusega. Haiglas
15.jaanuaril 2009 hagejal neuroloogilisi leide ei tuvastatud. Sellest seitse aastat hilisema tervisekaardiga soovib hageja viidata peatraumale kui ajukahjustusele ja raskele tervisekahjustusele, kuid kahe sündmuse ja tõendi omavaheline seos puudub. Hagejal võis seitsme aasta jooksul juhtuda mistahes sündmusi/õnnetusi, mis on aluseks asjaolule, et tal on olnud trauma, mille järel on tekkinud hagejal ajukahjustus; selgusetu on, kas soovituslik sanatoorne ravi soojemates kliimatingimustes on hagejale näidustatud seoses ajutrauma või lülisambaga. Arusaamatu on, millist sanatoorset ravi teostatakse ajule ja kuidas saaks seal omada tähtsust soe või külm kliima. Sanatoorne ravi seoses lülisambaga võiks olla palju tõenäolisem. Lisaks ei nähtu viidatud dokumendist arsti otsene ettekirjutus, st mitu sanatoorse ravi protseduuri, millise kestusega, millise ajavahemiku järel jne oleks üldse hagejale ettenähtud ja mõistlik. On mõeldamatu, et hageja võiks nimetatud tervisekaardi väljavõtte alusel järjepidevalt või suisa igakuiselt võtta ette pikamaareise. Seega hageja raske tervisekahjustuse seos kostjale etteheidetava teoga on tõendamata; samuti on tõendamata, millise õnnetuse tagajärjel on hagejale määratud väidetav 100 % töövõimetus; hageja soovib, et kostja hüvitaks temale ka reisidel kaasas olnud isiku kulud. Samas hageja esitatud reisikulude dokumentidest nähtuvalt ei ole hageja kaasanud ühelgi korral talle määratud hooldajat, vaid on reisinud erinevate meestega, kelle seos hageja hooldusvajadusega on selgusetu ja tõendamata; hageja kahju on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule tõenditeks hageja ja tema kaaslaste pakettreiside broneeringud, kuid ükski neist ei tõenda hageja väidetavaid kulusid regulaarsele sanatoorsele ravile; kostja palub kohtul tuvastada, millal on hageja saanud teada ajukahjustusest. Juhul kui hagi on esitatud hilinemisega alates hageja väidetavast ajukahjustusest teadasaamisest, siis on hageja hagi aegunud.
3 (9)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis 20. veebruari 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, aga neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus tuvastas, et perearstikeskuse tervisekaardi väljavõtte kohaselt on hagejal diagnoositud järgimised haigused: traumajärgne ajukahjustuse sündroom, spastiline hemipleegia, täpsustamata lülisamba osteokondroos ja radiculopaatia; tervisekaardi väljavõtte kohaselt on hagejale tervisliku seisundi tõttu näidustatud regulaarne sanatoorne ravi, soovitatavalt soojemates kliimatingimustes; Sotsiaalkindlustusameti 17. märtsi 2016 kirja kohaselt on hagejale määratud töövõimetuspension alates 16. oktoobrist 2011; Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 24. novembri 2014 otsusega otsustati jätkata hooldust hagejale ja määrata hageja hooldajaks kuni 31. oktoobrini 2017 V R; elamus on moodustatud korteriühistu (kostja).
3.2.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 ja 2 mõistes on korteriühistu loodud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks. Vaidlust pole, et kostja ja OÜ EuroRespact vahel oli sõlmitud elamu trepikoja esise varikatuse ehitus-ja paigaldustööde leping. Seega on hagi esitatud õige kostja vastu ning hageja ei pidanud esitama hagi kõigi korteriomanike vastu. Kostja ei vastuta deliktiõiguslikul alusel, sest korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel on lepinguline (käsundilaadne) suhe. Seega lähtus maakohus kostja vastutuse analüüsimisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 115 lg 1.
3.3.Maakohus nõustus kostjaga, et hageja nõue on aegunud. Hagiavalduse kohaselt sai hageja
15.jaanuaril 2009 elumaja trepikojas kukkumise tulemusena peatrauma. Kuna hageja on ise kostja liige, siis pidi ta olema teadlik 15. septembril 2009, et kostja tellimusel teostatakse elamus ehitustöid, st ka kahju eest vastutavast isikust. Hageja pidi kahjust teada saama hiljemalt
16.oktoobril 2011, kui talle määrati töövõimetuspension ning sellest ajast hakkas aeguma hageja nõue kostja vastu. Hagejal tulnuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 järgi varalise kahju hüvitamise nõue esitada hiljemalt 16. oktoobril 2014. Hagi on kohtule esitatud 11. mail 2016, järelikult pärast aegumistähtaja lõppu.
3.4.Alternatiivselt põhjendas maakohus, et hagi tuleks jätta rahuldamata ka tõendamatuse tõttu. Hageja ei tõendanud, et talle tekkis seoses 15. jaanuari 2009 õnnetusega tervisekahjustus ja nimetatud tervisekahjustusega seoses on talle tekkinud varaline kahju. Patsiendikaarist ei nähtu, et hagejal oleks diagnoositud tõsine peatrauma või raske tervisekahjustus. Hagejale tehtud uuringutega on tuvastatud, et pea piirkonnas väliseid vigastusi ei ole, neuroloogilise leiuta ning raviks on määratud külm side, rahulik režiim, vajadusel perearstile ja hageja on suunatud koju. Tervisekaardi väljavõte väljastati seitse aastat pärast õnnetusjuhtumit. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit 15. jaanuarist 2009 kuni 14. märtsini 2016 arstide poole pöördumise ja uuringute kohta. Hageja ei esitanud ka tõendit selle kohta, kes ja millal diagnoosis hagejal traumajärgse ajukahjustuse sündroomi. See sündroom võib olla põhjustatud mõne varasema või pärast 15. jaanuari 2009 aset leidnud õnnetusjuhtumi tagajärjel. Hageja väide seoses tema 100% töövõimekaotuse ja selle seos hageja väidetava õnnetusjuhtumiga on samuti tõendamata. Hageja ei esitanud tõendit selle kohta, millise tervisekahjustuse tõttu on hagejale üldse määratud 100% töövõimekaotus.
4 (9)
Hageja ei toonud esile, milliseid kulutusi vajab hageja tervisekahjustuse ravi, mida Haigekassa ei hüvita. Perearstikeskuse saatekirja kohaselt on hagejal diagnoositud neli haigust, kuid pole võimalik tuvastada, millise neist raviks on soovituslik regulaarne sanatoorne ravi soojemas kliimas. Samuti ei ole hageja näidanud, milliseid raviprotseduure ta sanatoorse ravi käigus vajab. Kohtule esitatud erinevate reisibüroode arvetest ja maksekorraldustest ei nähtu, kas ja milliseid raviprotseduure hagejale seoses väidetava tervisekahjustuse tekkimisega teostati. Hagejale hooldaja määramise otsusest ei nähtu, kas hooldaja määrati tulenevalt traumajärgsest ajukahjustusest või lülisamba osteokondroosist ehk kas hageja hooldusvajadus on seoses väidetava peatraumaga, mille tekkimist hageja kostjale ette heidab. Reisibüroo arvetest ei nähtu, et hageja oleks käinud reisidel koos määratud hooldajaga. Seega puudub reisidel seos hageja hooldusvajadusega. Hageja jätkuva sanatoorse ravi vajadus üks kord kuus hinnaga 500 eurot 2016. aasta aprillist kuni 31. oktoobrini 2017 on samuti tõendamata.
3.5.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja taotles kohtuarstliku ekspertiisi määramist, vastava taotluse jättis ringkonnakohus 4. mai 2018 määrusega rahuldamata. Seepeale esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks on maakohus ebaõigesti kohaldanud aegumise sätteid. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõue on aegunud. Tervisekahjust tuleneva nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 153 lg 1, mille kohaselt tervisekahjust tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi teada saama. Kuivõrd käesoleval juhul sai hageja varalise kahju tekkimisest teada 5. mail 2014, ajal mil hagejale seoses tervise halvenemisega oli arstide poolt näidustatud regulaarne sanatoorne ravi soojemates kliimatingimustes, siis tulnuks hagejal TsÜS § 153 lg 1 järgi varalise kahju hüvitamise nõue esitada hiljemalt 5. mail 2017. Hagi esitati 11. juunil 2016, seega ei ole nõue aegunud.
4.2.Teiseks hindas maakohus ebaõigesti asjas esitatud hageja tõendeid. Eelkõige on ebaõige hinnang haigusloo väljavõttele (ekslikult kaebuses viidatud kui hageja
13.aprilli 2017 menetlusdokumendi lisa nr 1, tegelikult esitatud 3. aprillil 2017), mis tõendab, et hageja terviseprobleemid, mis on kirjas tervisekaardi väljavõttel, on seotud 15. jaanuari 2009 õnnetusega. Sellest nähtub ka, et sanatoorne ravi soojemates maades on ette nähtud just seoses õnnetusega, kuna kõik hageja terviseprobleemid on seotud ainult 15 .jaanuaril 2009 saadud peatraumaga. Seega on hageja kukkumine 15. jaanuaril 2009 ja hageja terviseprobleemid omavahel põhjuslikus seoses ning 5. mail 2014 soovitud sanatoorne ravi on seotud toimunud õnnetusega.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, aga ringkonnakohus asendab maakohtu põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. 5 (9)
7.TsMS § 442 lg 5 esimene lause sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja 13. mai 2018 vastuväide kohtu tegevusele seoses ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisega. Kostja vastuväite kohta seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohus jätab hageja vastuväite rahuldamata, sest leiab jätkuvalt, et hageja ekspertiisitaotlus ei olnud põhjendatud.
8.Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte lepinguliseks suhteks korteriomaniku ja korteriühistu vahel. Seejärel leidis kohus esiteks, et hageja nõue on aegunud, ja teiseks, et puudub nõude rahuldamiseks vajalik põhjuslik seos kostja käitumise ja hagetava kahju vahel. Ringkonnakohtu hinnangul käsitles maakohus poolte õigussuhte kvalifikatsiooni liiga kitsalt. Põhjusliku seose kontrollimisel ei sidunud maakohus tuvastatud asjaolusid õigusnormidega. Seetõttu ei ole maakohtu otsus piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus saab need rikkumised kõrvaldada, asendades maakohtu otsuse põhjendused järgnevaga.
9.Hageja esitas kahju hüvitamise nõude. Kahju põhjustanud sündmusena nimetas hageja
15.jaanuari 2009 õnnetust, mille käigus hageja sai pea- ja käetrauma, sest elamu ehitustööde tellijana ei järginud kostja piisavat hoolt. Kostja tellitud ehitustöö teostajad paigaldasid trepikotta ebapiisavalt märgistatud tala, mille vastu hageja lõi pea ära ja kukkus. Kahju koosneb kantud regulaarse sanatoorse ravi ja sellega seonduvatest sõidukuludest perioodil 15. mai 2014 – 24. märts 2016 osasummas 8 502,32 eurot ja prognoositavas samasisulises kulus aprillist 2016 kuni 31. oktoobrini 2017, st 19 kuu eest igas kuus 500 eurot – kokku osasumma 9 500 eurot. Põhjuslik seos kostjale ette heidetava käitumise ja hageja kahju vahel seisneb hageja väitel selles, et kui kostja ei oleks rikkunud ehitamist reguleerivatest õigusnormidest tulenevat kohtustust ehitamisel ohutuse tagamiseks, langeks ära ka negatiivne tagajärg.
10.Vaidlustamata asjaoludel on kostja korteriühistu ja hageja selle liige. Maakohus tuvastas tunnistajate ütluste (II kd tl 7–8), fotode (I kd tl 45) ja patsiendikaardi (I kd tl 15–16) põhjal õigesti, et 15. jaanuaril 2009 toimusid elamus ehitustööd, mille käigus olid paigaldatud trepikojas metallist tala, mis ei olnud märgistatud ja mille vastu lõi hageja oma pea ära.
10.1.Neil asjaoludel võib kostja hagetava kahju eest vastutada kas lepingulisel alusel (lähtudes sellest, et korteriühistu ja liikme vahel on teatav lepingulaadne õigussuhe, vt sellise võimaluse kohta Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11 esimene lõik) või ka deliktilisel alusel. Nõude alusnorm lepingulise vastutuse korral on VÕS § 115 lg 1, delikti puhul VÕS § 1043 koostoimes § 1045 lg 1 p-ga 2.
10.2.Üldjuhul ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguse sätete alusel. Siiski vastutab kahju tekitaja lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral VÕS § 1044 lg 3 järgi ka deliktiõiguse sätete järgi. Seega vastutab isik kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral eelkõige lepingu alusel, kuid see ei välista nõuet tema vastu deliktilisel alusel.
10.3.Kuigi hageja ei nõudnud kahju hüvitamist otseselt lepingu rikkumisele tuginedes, vaid palus hüvitada kahju, tuginedes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele, tuleb kohtul deliktilise nõude kõrval selgitada, kas hageja soovib kahju hüvitamist mh lepingu alusel, et vältida olukorda, kus hageja deliktilise nõude rahuldamata jätmise korral peaks hageja pöörduma uuesti lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et hüvitisenõuete õigusliku aluse määramine tähendab nõuete kvalifitseerimist, mis on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Juhul, kui sama elulise juhtumi korral saab materiaalõiguse järgi esitada sama nõuet erinevatel õiguslikel alustel, ilma et üks nõue välistaks teise, peab kohus selgitamiskohustusest tulenevalt mh välja selgitama, kas hageja soovib nõude rahuldamist üksnes deliktiõiguse alusel või soovib ta tugineda ka lepingu rikkumisele ning kuidas ta viimati nimetatud juhul nõudealused järjestab (vt 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 14, ja selles viidatud
10.aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p-d 16–17). 6 (9)
10.4.Kaebuses ei vaidlustanud hageja maakohtu käsitlust nõudest lepingulisel alusel, samas ei ole ta loobunud nõudest deliktilisel alusel. Niisiis tuleb kohtuasja lahendamisel lähtuda sellest, et hageja soovib esmalt hagi lahendamist deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena, aga kui selline nõue ei ole edukas, siis lepingul põhineva nõudena. Üksnes juhul, kui hageja avaldab, et ta ühel neist nõude lahendamist ei soovi, siis ei pea vastavat alust käsitlema (Riigikohtu
10.aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 17). Sellist avaldust hageja ei teinud.
11.Deliktilisel vastutusel ja lepingul rajanevate nõuete rahuldamise eeldused on erinevad (vt nt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 24 teine lõik).
11.1.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14 teine lõik).
11.2.Kui kannatanu nõuab tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja jõukohased abinõud, et hoida ära tervisekahjustuse tekkimine (käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja jättis käibekohustuse täitmata ja vastutab kannatanule sellega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et tema tegevusetus oli VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi õigusvastane ja väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 10. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15; 20. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10). Vastutusest vabanemiseks peab kahju tekitaja tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist, VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse (välise hoolsuse) järgimist või füüsilisest isikust kahju tekitaja korral ka VÕS § 1050 lg-s 2 ning § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist (Riigikohtu 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 26 esimene lõik).
11.3.Kui kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab hageja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav, kas hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3), ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt Riigikohtu 15. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 12).
11.4.Kokkuvõtvalt tuleb nii lepingu kui ka delikti alusel vastutuseks kindlaks teha kahju ning VÕS § 127 lg 4 järgi lisaks põhjuslik seos teo ja kahju vahel (Riigikohtu 26. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), lepingu rikkumise puhul aga ka ettenähtavusega (VÕS § 127 lg 3) (vt ka nt Riigikohtu 26. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 25 teine lõik).
11.5.Kuna põhjusliku seose tuvastamine on hageja nõude rahuldamise eeldus nii lepingulisel kui ka deliktilisel alusel, siis on otstarbekas alustada kontrolli just sellest. Kui seos kahju ja kostja käitumise vahel puudub, siis ei saa hagi rahuldada kummalgi alusel.
12.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
7 (9)
12.1.Esmalt on kohane märkida, et põhjusliku seose esinemise tõendamine on hageja ülesanne nii deliktilise kui ka lepingulise nõudealuse puhul. Maakohus selgitas seda hagejale
17.veebruari 2017 istungil ja andis 11. jaanuari 2018 istungil võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Selles osas ei rikkunud maakohus menetlusõigust. Järelikult tuli hagejal juba maakohtus tõendada, et tema sanatoorse ravi vajadus 2014. aasta maist kuni 2017. aasta oktoobrini oli tingitud sellest, et kostja rikkus 2009. aasta jaanuaris kohustust hoida ehitis ja selle asukoha maaüksus ehitamise ajal korras ja ohutuna ümbruskonnale.
12.2.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (Riigikohtu 20. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-165-16, p 23, samuti vt selles viidatud 26. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11; 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 19).
12.3.Käesolevas asjas tuleb hinnata, kas hagejal oleks sanatoorse ravi vajadus tekkinud ka ilma
15.jaanuari 2009 õnnetuseta. Hageja käsitlus põhjuslikust seosest on olnud liiga üldistav, sest mitte igasugune negatiivne tagajärg ei õigusta veel praegu lahendatavat kahju hüvitamise nõuet. Eelmises p-s 12.2 kirjeldatud seos peab esinema kahju põhjustanud sündmuse ja hagi alusena kirjeldatud tagajärje vahel. Seega pidi hageja tooma esile ja tõendama, et tema regulaarse ravi vajadus alates 15. maist 2014 tekkis just 15. jaanuari 2009 õnnetuse tagajärjena, st kui nimetatud õnnetust poleks toimunud, siis puuduks ka regulaarse ravi vajadus.
12.4.Maakohus tuvastas patsiendikaari põhjal õigesti, et 15. jaanuaril 2009 kell 16.43 saabus hageja erakorralise meditsiini osakonda. Anamneesi kohaselt lõi patsient samal päeval kell 14.00 pea vastu tellingut ja vigastas paremat kätt ning tal esines marrastusi. Hageja suhtes viidi läbi esmane kontroll ja tuvastati järgmist: silmade avamine pentaane, hingamine normis, kõht normis, süda regulaarne, kopsud puhtad, sõnaline kontakt normis, motoorne vastus korraldusele, pupillid normis, nahk normis. Hagejal diagnoositi pea muude osade pindmine vigastus, löök vastu muid esemeid või nendega, randme ja käe muude osade kontusioon (löögi või kokkupõrke järel tekkinud vigastus, mille korral nahk on terve, kuid näha võib olla kudede verejooksust tekkinud verejooks naha alla (hematoom)). Lisaks märgiti, et pea piirkonnas väliseid vigastusi ei ole, patsient oli neuroloogilise leiuta ning raviks määrati külm side, rahulik režiim, vajadusel perearsti visiit ja hageja suunati koju kell 16.57 (I kd tl 15–16).
12.5.Eelnevast tuleneb, et kui 15. jaanuari 2009 õnnetust ei oleks toimunud, siis poleks hagejal samal pärastlõunal olnud pea pindmist vigastust ega randme ja käe muude osade kontusiooni. Seega oleks hagetav kahju ja 15. jaanuari 2009 sündmus omavahel põhjuslikus seoses, kui hageja oleks esile toonud ja tõendanud, et just pea pindmine vigastus ja käe kontusioon vajavad regulaarset sanatoorset ravi alates 2014. aasta maist või tingisid need vigastused edaspidi sellised muudatused hageja tervislikus seisukorras, mis põhjustavad ravivajaduse. Kumbagi ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Maakohus järeldas tervisekaardi väljavõttest, mille kohaselt on hagejal diagnoositud traumajärgne ajukahjustuse sündroom, spastiline hemipleegia, täpsustamata lülisamba osteokondroos, radiculopaatia ja hageja tervisliku seisundi tõttu on näidustatud regulaarne sanatoorne ravi, soovitatavalt soojemates kliimatingimustes (I kd tl 17), niisiis õigesti, et need diagnoosid ei seondu 15. jaanuari 2009 sündmusega.
12.6.Ringkonnakohus ei nõustu hageja arusaamaga nagu tõendaks väljavõte hageja haigusloost 9. ja 15. märtsi 2017 kohta (I kd tl 108–109), et terviseprobleemid, mis on kirjas tervisekaardi väljavõttel, on seotud 15. jaanuari 2009 õnnetusega. Haigusloo väljavõttel kajastatud anamnees viitab küll 2009. aasta peatraumale, aga see tõendab üksnes hageja enda kaebuse sisu arstile. Raviteenuse osutamise käigu ega selle raames väljavõttes märgitu järgi ei ole võimalik tuvastada hageja soovitud seost väljavõtetel loetletud mitmete diagnooside ja
15.jaanuari 2009 õnnetuse vahel. 8 (9)
12.7.Samuti ei ole hageja tõendanud, millest on tingitud tema töövõime kaotus, eelkõige, et sellel oleks seos 15. jaanuari 2009 õnnetusega. Sotsiaalkindlustusameti 17. märtsi 2016 kirja nr G.SP-9/6187 kohaselt on hagejale määratud töövõimetuspension alates 16. oktoobrist 2011 (I kd tl 19). Lisaks nähtub Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2007 otsusest, et varem määrati hagejale töövõimetuspension alates 6. juunist 2006 (I kd tl 176–180). Kummalgi juhul ega ka pensionitunnistusest (I kd tl 18, 92–94) ei saa teha järeldust, et töövõimetus seonduks
15.jaanuari 2009 vahejuhtumiga, aga 2006. aasta pensioni puhul on see ka loogiliselt võimatu.
12.8.Vaidlust ei ole põhimõtteliselt selles, et hageja on hooldust vajav isik ja talle on määratud hooldaja vähemalt alates 29. septembrist 2009 ja hooldust on regulaarselt jätkatud (I kd tl 20– 21, 95, 170–172). Neist dokumentidest ei ole võimalik teha järeldust, et hageja hooldusvajaduse tingisid 15. jaanuari 2009 vigastused.
12.9.Kokkuvõtvalt ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost hagetava kahju ja kostjale ette heidetava sündmuse vahel. Sellisel juhul ei saa hageja põhinõuet rahuldada tulenevalt lepingusarnasest võlasuhtest ega delitkist (vt eespool p 11.5). Järelikult jääb hagi põhinõudes rahuldamata. Kahju suurust ei ole selleks vaja tuvastada, mistõttu kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata sellekohased tõendid (I kd tl 22–44, 96–131).
13.Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu puudub hagejal ka alus nõuda kostjalt viivist.
14.Aeguda saab üksnes tegelik nõue (vrd Riigikohtu 22. märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-21-178-10, p 38 teine lõik). Kuna sarnaselt maakohtuga ringkonnakohus ei tuvasta põhjuslikku seost kostja käitumise ja hagetava kahju vahel, siis ei ole vaja enam käsitleda kostja aegumise vastuväidet. Seetõttu pole vaja ka vastata hageja kaebuse esimesele väitele.
15.Nagu nähtub otsuse põhjendava osa p-dest 10–12, ei anna ka kaebuse teine väide alust asuda maakohtu otsusest erinevale seisukohale. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
16.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.