1.Jätta Harju Maakohtu 25.01.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse põhjendusi.
2.VGi määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Xxxxxxxxxx KÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
4.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-7411 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli VGi (hageja) hagiavaldus Xxxxxxxxxx KÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Harju Maakohtu 20.02.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2018 otsusega jäeti VGi apellatsioonkaebus rahuldamata, menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2018 otsus jõustus 12.12.2018.
3.11.01.2018 istungil andis Harju Maakohus pooltele kuni 26.01.2018 aega menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastuväidete vastaspoole menetluskulude osas esitamiseks 05.02.2018.
4.Kostja esitas 26.01.2018 maakohtu menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskuludeks maakohtus 4008,77 eurot (õigusabi koos käibemaksuga, parkimistasu). Kostja palus menetluskulud hagejalt välja mõista koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivisega.
5.Hageja 03.02.2018 vastuväite kohaselt on kostja menetluskulud ebaproportsionaalselt suured. Kostja esimese astme menetluskulude mõistlik, põhjendatud ja vajalik suurus võiks olla maksimaalselt 1418,40 eurot (sh km).
6.04.05.2018 määrusega andis Tallinna Ringkonnakohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 14.05.2018 ja vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks 21.05.2018.
7.Kostja esitas 14.05.2018 ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabi 996 eurot (sh km). Kostja palus menetluskulud hagejalt välja mõista koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivisega.
8.Hageja 18.05.2018 vastuväite kohaselt on kostja teise astme menetluskulud on liiga suured. Mõistlik, põhjendatud ja vajalik menetluskulude suurus moodustab maksimaalselt 432 eurot. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohtu 25.01.2019 määrusega: rahuldas kohus kostja avalduse maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate maakohtu menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2414,40 eurot (sh km) (resolutsiooni punkt 1); jättis kohus rahuldamata kostja menetluskulude nõude maakohtus 1594,37 euro ulatuses (resolutsiooni punkt 2); rahuldas kohus kostja avalduse ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 624 eurot (sh käibemaks) (resolutsiooni punkt 3); jättis kohus rahuldamata kostja õigusabikulude nõude ringkonnakohtus 372 euro ulatuses (resolutsiooni punkt 4): määras kohus, et hageja kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 5).
10.Määruse põhjenduste kohaselt on menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-7411 kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).
12.Kohus leidis, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli raskuselt keskmise tsiviilasjaga, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda kostja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 80 eurot + käibemaks.
13.Kostja menetluskulude osas maakohtus asus kohas järgmisele seisukohale: -07.06.2016 kliendi kohtumine, kaasuse ülevaade ja materjalidega tutvumine – 2,58 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi, -22.06.2016 asjaolud, tõendid, analüüs, seisukohad ja hagivastuse koostamine ja esitamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 6,17 h ulatuses, -15.08.2016 – 21.10.2016 seisukoha hagivastusele vastuvõtmine e-toimikus, hageja seisukoha ja lisade läbivaatamine, kostja vastus hageja seisukohale ja selle esitamine kohtule – on põhjendatud mitte enam kui 4 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, -17.02.2017 ettevalmistus istungiks, materjalide ülevaatamine ja seisukohad – 1,25 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi, -17.02.2017 istungil osalemise ja esindamise ajakulu – ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi enam kui 1,35 h ulatuses, lähtudes protokollist, -17.02.2017 istungi parkimiskulu – ei ole põhjendatud kulu, -28.02.2017 istungiprotokolli vastuvõtmine, ülevaade, edastus ja info kliendile – 0,33 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi, -21.03.2017 tutvumine hageja taotluse ja selle dokumentidega – 0,17 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi, -06.04.2017 tutvumine hageja täiendavate dokumentidega, analüüs ja kirjalik seisukoht kohtule – ei ole põhjendatud enam kui 2 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, -25.10.2017 kohtumääruse vastuvõtmine ja ülevaade (ekspertiis tegemata) – 0,17 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi, -02.11.2017 kohtumääruse vastuvõtmine ja ülevaade (tunnistajad) - 0,17 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi, -18.12.2017 kohtukutse, aja fikseerimine kalendris ja info kliendile - 0,17 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi, -10.01.2018 hageja vastuväide kohtu tegevusele, ülevaade - 0,17 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi, -10.01.2018 ettevalmistus istungiks, materjalide ülevaatamine, seisukohad, tunnistaja küsimuste kaardistamine – 1,5 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi, -11.01.2018 istungil osalemise ja esindamise ajakulu – ei ole põhjendatud enam kui 3,62 h ulatuses, arvestades istungi tegelikku kestvust, -11.01.2018 istungi parkimiskulu – kohus ei leia, et selline kulu peaks kuuluma hüvitamisele vastaspoole poolt,
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-7411 -26.01.2018 hageja taotluse ülevaade ja vastus kohtule, hageja teeside ülevaade – 1,33 h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi, -26.01.2018 teesid kohtule - ei ole põhjendatud enam kui 0,17 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus kostja avalduse maakohtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 25,15 h s.o 2012 eurot (25,15 h x 80 eurot), millele lisandub käibemaks 402,40 eurot, so kokku 2414,40 eurot.
15.Kostja õigusabikulude osas ringkonnakohtus asus kohus järgmisele seisukohale: -20.02.2018 kohtuotsus ja hageja varasemalt esitatud täiendav seisukoht, läbivaatamine ja info kliendile – 1,33 h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi, -16.04.2018 apellatsioonkaebuse läbivaatamine. I astme dokumentide läbivaatamine, apellatsiooni vastuväidete ja seisukohtade kaardistamine. Apellatsiooni vastus kohtule – 5 h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, -14.05.2018 kohtumäärus, ülevaade kohtu selgitustest ja määratust. Menetluskulude nimekiri kohtule – ei ole põhjendatud enam kui 0,17 h ulatuses, arvestades asjaolu, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-14 järgi menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus kostja avalduse ringkonnakohtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 6,5 h s.o 520 eurot (6,5 h x 80 eurot), millele lisandub käibemaks 104 eurot, ulatuses, so kokku 624 eurot.
17.Arvestades maa- ja ringkonnakohtu menetluskulusid, mõistis kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud kokku 3038,40 eurot. Hageja (VGi määruskaebus)
18.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks; alternatiivselt teha uus määrus, millega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, määrata kostja menetluskulude suuruseks 1233,60 eurot (sh käibemaks) ning hagejalt välja mõista koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ületanud diskretsioonipiire. On ilmne, et vastustaja menetluskulude nimekiri sisaldab ülepaisutatud õigusabikulusid. Maakohus ei ole põhjalikult analüüsinud õigusabile kulunud aega. Riigikohtu seisukohtade kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.Kostja 26.01.2018 menetlusdokumendist nähtub, et esimese astme menetluses kulutati kokku 28,75 töötundi. Hageja peab seda aega igal juhul ebaproportsionaalselt suureks. Hageja hinnangul on: - põhjendatud ajakulu 07.06.2016 ja 22.06.2016 toimingute eest, arvestades hageja ja kostja menetlusdokumentide sisu ja mahtu 4 h; - põhjendatud ajakulu 21.10.2016 toimingu eest on, arvestades hageja ja kostja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, 2 h, - põhjendatud ajakulu 17.02.2017 õigusabi osutamisel on, arvestades istungi kestvust, 1,35 h; - 17.02.2017 ja 11.01.2018 parkimistasud ei ole põhjendatud menetluskulu ning kulusid tuleb vähendad 10,64 euro võrra;
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-7411 -põhjendatud ajakulu 06.04.2017 õigusabi osutamisel on, hageja ja kostja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, 1 h; - põhjendatud ajakulu 10.01.2018 õigusabi osutamisel, so istungiks ettevalmistumisel on, 1 h; - põhjendatud ajakulu 26.01.2018 õigusabi osutamisel, arvestades kostja menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on 0,5 h. Kokkuvõtvalt on kostja esimese astme menetluskulude mõistlik, põhjendatud ja vajalik suurus maksimaalselt kokku 945,60 eurot (9,85 tundi x 80 eurot/h + 20% käibemaks).
21.Kostja 14.05.2018 menetlusdokumendist nähtub, et teise astme menetluses kulutati kokku 6,92 töötundi. Hageja peab seda aega igal juhul ebaproportsionaalselt suureks. Hageja hinnangul on: - põhjendatud ajakulu 20.02.2018 õigusabi osutamisel, 0,5 h; - põhjendatud ajakulu 16.04.2018 osutatud õigusabile 2,5 h, - pole 14.05.2018 toimingutele kulunud aeg põhjendatud. Kostja teise astme menetluskulude mõistlik, põhjendatud ja vajalik suurus moodustab maksimaalselt 288 eurot, mis koosneb kostja õigusabi kuludest summas kokku 288 eurot (3 tundi x 80 eurot/h + 20% käibemaks). Kokkuvõtvalt on kostja 26.01.2018 ja 14.05.2018 menetlusdokumentides esitatud menetluskulude mõistlik, põhjendatud ja vajalik suurus kokku maksimaalselt 1233,60 eurot (sh käibemaks).
22.Määruses ei ole maakohus hageja vastuväiteid analüüsinud ega neile vastanud. Seetõttu on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, mistõttu ei ole määrus seaduslik ega põhjendatud. Kostja (Xxxxxxxxxx KÜ määruskaebus)
23.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse punktid 1-4 selles määratud sõnastuses ja määrata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata kostja menetluskulud kindlaks järgmiselt: rahuldada kostja avaldus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata kindlaks hüvitatavate maakohtu menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 3621,60 eurot (sh km), jätta rahuldamata kostja menetluskulude nõue maakohtus 387,17 euro ulatuses; rahuldada kostja avaldus ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata kindlaks hüvitatavate ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 936 eurot (sh käibemaks), jätta rahuldamata kostja menetluskulude nõue ringkonnakohtus 60 euro ulatuses.
24.Määruskaebuse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu poolt esindaja tasuks määratud tunnitasu suuruse summas 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu poolt hinnatud ajakulu esindaja tegevuste ja toimingute osas.
25.Määruses avaldatud maakohtu selgitus on üldsõnaline, kohtu poolt olulises ulatuses põhjendamata, ei ole õiglane, ei ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga, on kostjale üllatuslik ning maakohus on ületanud diskretsiooninorme hinnates kostja esindaja tunnitasu oluliselt alla mõistliku tunnitasu hinna. Maakohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav ja arusaadav. Määrusest ei kajastu, millist kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust on maakohus kostja esindaja osas arvestanud ja/või millise tähenduse ja väärtuse sellele omistanud. Maakohtule oli toimikust nähtav kostja esindaja haridust tõendav dokument. Kostja esindajal on magistrikraad, nii nagu kohtus esindamiseks nõutud ja vajalik. Kostja esindaja omandas magistrikraadi 2010. aastal. Maakohtu märgitud kostja praktilise kogemuse arvestatu osas on täiesti selgusetu, milliseid
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-7411 andmeid on kohus analüüsinud. Samas on maakohus hinnanud, et tegemist oli raskuselt keskmise tsiviilasjaga. Võttes arvesse, et tsiviilasi lahenes tervikuna kostja kasuks, olid kostja esindaja poolne tegevus ja toimingud kostja esindamisel õigustatud ja ilmselgelt maakohtu poolt vajalikuks peetud mahus ka vajalikud.
26.Riigikohtu praktikas on mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või – maksuta juba 2014 aastal. Nüüd, 2019. aastal, kus on õigusabi tasud turul võrreldes 2015. ja varasemate aastatega võrreldes ilmselgelt tõusnud, hindab maakohus üllatuslikult mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 80 eurot + käibemaks, jättes seejuures enda hinnangu põhjendamata. Menetluse edasine käik
27.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks vastaspoolele.
28.Kostja leidis vastuses hageja määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja avaldas, et kõik menetluses esitatud ajakulud olid reaalselt kujunenud ajakulud. Kohtusse minnes riskis hageja asjaoluga, et kostjal võivad kaasneda menetluskulud, mis võivad jääda tervikuna hageja kanda. Hageja ei oma praktikat ega ole pädev isik, et kohtu poolt määratud kohtukulude põhjendatust objektiivselt hinnata. Hageja subjektiivne huvi on väita, et mistahes kostja ajakulu on ülepaisutatud. Kohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ega rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus on võtnud määruses arvesse hageja poolt 03.02.2018 ja 18.05.2018 esitatud seisukoha kostja menetluskuludele.
29.Hageja leidis vastuses kostja määruskaebusele, et kaebuses toodud seisukohad on põhjendamatud. Maakohus ei ole kostja esindaja tunnitasu määramise osas diskretsioonipiire ületanud ning on õigesti asunud seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul on tegemist raskuselt keskmise tsiviilasjaga. Määruskaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
30.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
31.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 21 alusel tuleb täiendada ja muuta kohtumääruse põhjendusi (p 39,44). Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Hageja ja kostja määruskaebused jäävad rahuldamata.
32.Vastuseks hageja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.TsMS § 175 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.12.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-7411
35.Hageja määruskaebuse kohaselt on maakohus kostjale osutatud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsiooni piire ning rikkunud põhjendamiskohustust, jättes vastamata kostja menetluskuludele esitatud vastuväidetele.
36.Ringkonnakohus nõustub hageja etteheidetega maakohtule põhjendamiskohustuse täitmata jätmisel. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus küll leidnud, et parkimiskulu ei ole hüvitatav ning märkinud iga kostjale osutatud õigusabitoimingu osas kohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetava ajakulu, võttes sealjuures arvesse nii menetlusdokumentide sisu, istungitele tegelikult kulunud aega, kui ka seda, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole kohtupraktikast tulenevalt tasustatav toiming, kuid on jätnud andmata hinnangu hageja esitatud vastuväidetele. Kuigi kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 32-1-65-13, p 14), tuli maakohtul menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ka vastuväidetega arvestades kontrollida (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.10.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 16).
37.Hageja määruskaebuse väited seoses kostjale osutatud õigusabiteenuse konkreetsete toimingute ja kuludega kattuvad hageja poolt kostja menetluskuludele esitatud vastuväidetega. Sealjuures on hageja määruskaebuses tuginenud sellele, et arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu, on kostja õigusabi kulud seonduvalt 07.06.2016, 22.06.2016, 21.10.2016, 06.04.2017, 26.01.2018, 20.02.2018 ja 16.04.2018 toimingutega ebaproportsionaalselt suured; 17.02.2017 ja 11.01.2018 parkimistasud ei ole põhjendatud ning selle võrra tuleb kulusid vähendada; samuti on 17.02.2017 õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks 1,35 h, arvestades istungi tegelikku kestust. Hageja on määruskaebuse esitamisel jätnud aga tähelepanuta, et parkimistasude ja asjas peetud istungitega seoses ongi maakohus kostja menetluskulusid vähendanud, pidades parkimistasu põhjendamatuks ning instungitel osalemise kulu põhjendatuks vaid tegelikku kestust aluseks võttes.
38.Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2), on ringkonnakohus seisukohal, et saab maakohtu poolse rikkumise seonduvat määruse põhjendamiskohustusega asja maakohtule tagasi saatmata ise parandada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi alljärgnevalt (p 39).
39.Kohus nõustub hageja vastuväidetega osas, mis puudutab parkimistasu ja istungitel osalemisega seotud kulu. Kohus ei nõustu ülejäänud hageja vastuväidetega, kuna leiab, arvestades nii esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kui menetluse käiku ja asja keerukust, et kostjale osutatud õigusabikulud ei ole osas, milles maakohus neid käesoleva määruse põhjendustes ei vähenda, ebaproportsionaalselt suured ja ülepaisutatud. Menetlusdokumente esitamata ei oleks kostja saanud oma õigusi kaitsta, sealjuures oli dokumentide arvukus, sisu ja maht mh tingitud hageja poolt esitatud menetlusdokumentidest ja nende sisust. Vajalik oli ka istungiteks ettevalmistumine, mis asja keerukust ja sisu arvestades ei oleks kohtu hinnangul väiksema ajaga võimalik olnud.
40.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsustust kostjale osutatud õigusabi toimingute osas põhjendatuks peetud ajakulu osas alust muuta ei ole. Määruskaebuse menetlemisel on ringkonnakohus maakohtu otsustuse üle kontrollinud ning seisukohal, et alus diskretsiooni sekkumiseks ja põhjendatuks peetud ajakulu veelkordseks vähendamiseks puudub, kuna maakohtu otsustus on arvestades menetluse käiku, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust, õiglane ja põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-7411 arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.10.2011 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Eelnevast tulenevalt puudub alus hageja määruskaebuse rahuldamiseks.
41.Vastuseks kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
42.Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohtu määrusest ei selgu, milliseid andmeid on kohus kostja lepingulise esindaja praktilise kogemuse osas arvestanud. Kuivõrd see ei ole ka tsiviilasja materjalide põhjal tuvastatav, tuleb maakohtu määrusest kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinna põhjendatuse hindamisel välja jätta tuginemine kostja lepingulise esindaja praktilisele kogemusele.
43.Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et maakohtu määrusest ei selgu, millist kvalifikatsiooni kohus arvestas ning selles osas ei ole maakohtu seisukoha kujunemine jälgitav. Kuigi maakohus on sellega rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestatud põhjendamiskohustust, on ringkonnakohus seisukohal, et saab ka selle maakohtu eksimuse asja tagasi saatmata ise parandada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi alljärgnevalt (p 44).
44.Kostjat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga seoses võtab kohus arvesse asjaolu, et kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes tegutseb ja täiendab end advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Kostjale osutas õigusteenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on kohus seisukohal, et tema põhjendatud töötunni hind on madalam kui advokaatidel.
45.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning leiab, et maakohus ei ole kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinna põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on mh õigesti leidnud, et tegemist oli keskmise raskusega tsiviilasjaga. Käesolevas asjas menetles kohus kahju hüvitamise nõuet, asjas peeti maakohtu menetluses kaks kohtuistungit, apellatsioonimenetlus toimus kirjalikult ning ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud, tõendite maht oli keskmine, asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks.
46.Asjaolu, et tsiviilasja menetlus oli kostjale edukas, ei tähenda, et kohus peaks hagejalt kostja kasuks välja mõistma kõik kostja poolt osutatud õigusabitoimingutega kaasnenud kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 sätestatust ning Riigikohtu praktikast tuli maakohtul hinnata kostjale osutatud õigusabi kulude põhjendatust ja vajalikkust ning sealjuures ei olnud maakohus seotud ka kohtupraktikas üldiselt mõistlikuks peetud tunnitasuga summas 120 eurot käibemaksuga või –maksuta, kuna menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb kohtul lähtuda nii konkreetse kohtuvaidluse asjaoludest (eelkõige asja keerukus ja mahukus) kui hinnata ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Nimetatut on oluliseks peetud ka Riigikohtu praktikas (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.05.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-6057/45, p 22 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13).
47.Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda ka selle kostja väitega, et käesolevas asjas kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinna kohta tehtud maakohtu otsustus üllatuslik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hind ei saa olla kõrgem kui 80 eurot, millele lisandub käibemaks, arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja tsiviilasja keskmist keerukust, mistõttu puudub alus ka kostja määruskaebuse rahuldamiseks.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-7411
Edasikaebamise kord
48.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
49.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.