2-17-129130/17 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Ramirent Baltic AS esitas 6.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult JG RÖR OÜ 1685,02 euro saamiseks. Avaldaja teatas 12.12.2017 kohtule, et 11.12.2017 laekus arve 27104711 katteks 99,98 eurot. Kohus tegi 13.12.2017 võlgnikule makseettepaneku ning võlgnik esitas 14.12.2017 nõudele vastuväite. Kohus lõpetas 27.12.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Ramirent Baltic AS (hageja) esitas 10.01.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 35-39) JG RÖR OÜ (kostja) vastu, milles taotleb kostjalt põhivõlgnevuse 1141,16 euro, viivise 318,84 euro ja sissenõudekulu 40 euro väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja menetluskulude kostja kanda jätmist ja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ramirent Baltic AS ja JG RÖR OÜ 22.05.2016 kliendilepingu, mille kohaselt rendib hageja kostjale soovitud seadmeid. Konkreetse seadme rendile andmise tingimused on fikseeritud eraldi iga seadme rentimisel sõlmitud rendilepingus. Hageja ja kostja sõlmisid pärast kliendilepingu sõlmimist mitmeid rendilepinguid. Hageja esitas seadmete rendi eest arveid ning kostja jättis arved osaliselt või täielikult tasumata. Kohtule esitatud nõude aluseks on kahe tasumata arve (nr 27108296 ja nr 27108309) alusel võlgnetav kogusummas 1141,16 eurot. Kuivõrd kostja vabatahtlikult nõuet ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Estonia AS-le. Seoses kostjale saadetud korduvate meeldetuletustega on hagejal tekkinud kohtuväline sissenõudekulu 40 eurot. Kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest, lähtudes kohtupraktikast ja võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, vähendab hageja lepingujärgset viivist 0,5% päevas ning kostja poolt kuulub tasumisele viivis summas 318,84 eurot. Kostja taotles 05.02.2018 vastuses (tl 80) menetluskulude hageja kanda jätmist, kuna JG RÖR OÜ ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja märkis, et arvete tasumine on vastavalt võimalustele toimunud pidevalt ja vastuväiteid ei ole esinenud ning JG RÖR OÜ soovib jätkuvalt tasuda võlgnevust osade kaupa kuni võlgnevuse likvideerimiseni.

3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu p 5.2. kohaselt kuulub renditasu tasumisele Rendileandja (Ramirent Baltic AS) poolt väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel. Rentnikule (JG RÖR OÜ) väljastatakse rendiarved Rendiperioodi jooksul 2 korda kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval. Kui Rendileandja ei ole teisiti määranud, kohustub Rentnik tasuma arve 14 (neljateist) päeva jooksul arve saamisest. Ramirent Baltic AS on 15.03.2017 esitanud kostjale arve nr 27108296 summas 676,76 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 29.03.2017 (tl 54) ja 15.03.2017 arve nr 27108309 summas 464,40 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 29.03.2017. Hagiavalduse kohaselt on kostjal nimetatud arvete alusel tasumata võlgnevus kogusummas 1141,16 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus rendiarvetel esitatud summade ja nende tasumise kohustuse olemasolu kohta. Kostja on võlgnevust jaatanud, kuid soovinud tasumist osade kaupa. Kohtumenetluse kestel tegi kostja kaks osalist makset võlgnevuse tasumiseks ning hageja kinnitas 23.04.2018 toimunud kohtuistungil põhivõlgnevuse suuruseks 1026,76 eurot. VÕS § 82 lg-st 4 tulenevalt peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 83 lg 1 kohaselt kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja keelduda kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on selgitanud, et on kostjale korduvalt vastu tulnud ja võimaldanud arveid tasuda väga pika perioodi jooksul, mistõttu soovib kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnevuse korraga tasumise nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus lepingus sätestatud tähtaja jooksul, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust