korteriühistu TÄHTVERE 15 sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
puudutatud isik: korteriühistu TÄHTVERE 15 (rk 80186875; XXX), seaduslik esindaja: Merle Lust likvideerija kandidaat: Madis Parts (ik XXX; elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Sundlõpetada korteriühistu TÄHTVERE 15 ja viia läbi korteriühistu TÄHTVERE 15 likvideerimismenetlus.
2.Määrata korteriühistu TÄHTVERE 15 likvideerijaks Madis Parts.
3.Kohustada likvideerijat esitama Tartu Maakohtule aruanne likvideerija ülesannete täitmise kohta iga kuue kuu järel alates kohtumääruse tegemisest. Esimene aruanne esitada hiljemalt 04.12.2018.
Kohustada likvideerijat vastavalt seadusele muu hulgas:
5.1.lõpetama ühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara, rahuldama võlausaldajate nõuded ja jaotama pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara ei pea müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku;
5.2.avaldama viivitamata teate ühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teada olevatele võlausaldajatele likvideerimisteate, milles tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamises;
5.3.esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks;
5.4.esitama pärast likvideerimise lõppemist avalduse ühingu registrist kustutamiseks;
5.5.andma dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule.
7.Välja mõista korteriühistult TÄHTVERE 15 riigilõiv 50 eurot riigituludesse.
Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Kui korteriühistu TÄHTVERE 15 ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib määruse saata sundtäitmisele. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb korteriühistul TÄHTVERE 15 tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
8.Sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
9.Määrus toimetada kätte korteriühistule TÄHTVERE 15 ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Saata määrus teadmiseks ka korteriühistule Tähtvere 17 (rk 80201020; e-post XXX; juhatuse liige A.A.; 07.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-3082 sundlõpetatud ja määratud likvideerija L.A. (e-post: XXX)).
10.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.26.02.2018 esitas Tartu Maakohtu registriosakond tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p-le 5 viidates taotluse korteriühistu TÄHTVERE 15 sundlõpetamiseks ja likvideerija määramiseks või registrist kustutamiseks. Kohtunikuabi tegi kindlaks, et kinnistul katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX on kaks korteriühistut – 14.05.2003 tehti korteriühistu TÄHTVERE 15 esmakanne, 08.07.2004 kanti registrisse samale kinnistule korteriühistu Tähtvere 17. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 3 lg 1 järgi sai ühe kinnisasja piires olla üks korteriühistu. Kinnistusraamatu andmetel on kinnisasi jagatud 17 korteriomandiks. KÜS § 5 lg 1 alusel on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagutud kinnisasja korteriomanikud. Seetõttu tegi registripidaja ettepaneku korrastada olukord, kus ühel kinnistul on kaks korteriühistut, viitega registripidaja õigusele algatada sundlõpetamine. Registrile ei ole otsust esitatud.
2.06.03.2018 määrusega algatas kohus menetluse korteriühistu TÄHTVERE 15 sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus määras, et menetlusdokumendid tuleb toimetada kätte korteriühistule TÄHTVERE 15, kellel tuleb esitada seisukoht sundlõpetamise ja likvideerija määramise kohta ning sobiv likvideerija kandidaat. Kohus märkis, et võimalik on kõrvaldada ka sundlõpetamise aluseks olev puudus ning esitada selle kohta kohtule asjaolud ja tõendid.
3.Korteriühistu TÄHTVERE 15 juhatuse liige Merle Lust palus 18.04. ja 01.06.2018 vastustes ühingu sundlõpetada ja määrata likvideerijaks Madis Partsi.
Kohus saatis 06.03.2018 määruse teadmiseks ka korteriühistule Tähtvere 17.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kinnistusraamatu järgi asub maatükil katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX käesoleval ajal 15 korteriomandit. Maatükil asuvad elamud Tähtvere 15 (5 korteriomandi reaalosad / eriomandi esemed; 6 perioodil 2010-2017), Tähtvere 17 (alates 2017. a 6 korteriomandi reaalosad / eriomandi esemed, enne 7) ja Tähtvere 17a (4 korteriomandi reaalosad / eriomandi esemed). Korteriühistu TÄHTVERE 15 kanti registrisse 16.05.2003. Põhikirja järgi on ühistu liikmeteks kõik TÄHTVERE 15 elamu korteriomanikud ilma sellekohast avaldust esitamata ning tegevuse eesmärgiks Tähtvere 15 elamu ja selle juurde kuuluva maa majandmine
ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Korteriühistu asutamise ajal ja kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 3 lg 1 I lause nägi ette, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Riigikohus asus 12.10.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11 p-s 15 seisukohale, et KÜS § 3 lg 5 võimaldab asutada korteriühistu nii ühe kui mitme maja korteriomandite majandamiseks ning algselt mitme maja majandamiseks asutatud korteriühistust ka n-ö majade kaupa eralduda. Samas on korteriühistu liikmeks KÜS § 5 lg 1 I lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest. Sama määruse p-s 16 leidis Riigikohus, et just KÜS § 5 lg 1 I lauset silmas pidades tuleb tõlgendada ka KÜS § 2 lg-t 1 ja § 3 lg 5 II lauset ning nimelt selliselt, et korteriühistust majade kaupa eraldumine on võimalik üksnes juhul, kui majad asuvad eraldi kinnisasjadel. Lisaks märkis Riigikohus sama määruse p-s 17, et korteriühistu jagunemine on lubatud üksnes sellisel viisil, mida seadus võimaldab. Juriidilise isiku jagunemise tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku asutamisega. Korteriühistu TÄHTVERE 15 01.02.2003 asutamiskoosoleku protokollist ei nähtu, et asutamine oleks toimunud korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Koosolekul osalesid vaid korteriomanikud, kelle korteriomandi reaalosa asus TÄHTVERE 15 elamus, ning kinnistusraamatu andmetel kuulus neile korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu kokku XXX/XXX. Arvestades eeltoodut, ei saa korteriühistut TÄHTVERE 15 pidada korteriühistuks kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS mõttes. Samuti ei vasta korteriühistu TÄHTVERE 15 korteriühistu nõuetele 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) järgi. Seda kinnitab ka asjaolu, et äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on 11.01.2018 avatud ametiülesande korras KrtS § 66 lg 4 alusel Tartu linn, Tähtvere tn 15 // 17 // 17a korteriühistu registrikaart. Kuna ühe kinnisasja korteriomanike vähemuse otsusega ei saanud moodustada korteriühistut KÜS järgi, tuleb pidada korteriühistut TÄHTVERE 15 tavaliseks mittetulundusühinguks. Kohtu arvates toetab seda seisukohta ka Riigikohtu 16.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-s 10 märgitu.
6.MTÜS § 40 lg 1 p 3 järgi lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 40 sätestatud alustel. TsÜS § 40 lg 1 p 3 kohaselt on juriidilise isiku sundlõpetamise aluseks põhikirja oluline vastuolu seadusega. Vastavalt MTÜS § 4 lg-le 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Sealhulgas on eksitav näiteks mittetulundusühingu nimes kasutatav sõna "korteriühistu" juhul, kui tegemist ei ole korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Sellise mittetulundusühingu nimetamine põhikirjas korteriühistuks ei kujuta endast olulist vastuolu seadusega TsÜS § 40 lg 1 p 3 tähenduses, sest mittetulundusühing saab oma nime viia seadusega kooskõlla, muutes põhikirja. Põhikirjas esinevate puuduste, sh juriidilise isiku nimes esineva puuduse kõrvaldamiseks võib kohus TsÜS § 40 lg 2 järgi anda juriidilisele isikule tähtaja ning sama sätte mõtte kohaselt sundlõpetada juriidilise isiku alles siis, kui juriidiline isik ei vii oma põhikirja seadusega kooskõlla kohtu määratud tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06, p 11). Erinevalt korteriühistu asutamisest ei loo tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed.
Juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Selline põhikirja vastuolu seadusega ei ole aga oluline vastuolu TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest seda on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral sundlõpetama mittetulundusühingu (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06, p 14). Kohtunikuabi 07.03.2017 kirja järgi tuli korteriühistul TÄHTVERE 15 otsustada ja korrastada olukord, kus ühel kinnistul on kaks korteriühistut, ning teavitada registripidajat otsusest hiljemalt 31.03.2017. Kohtunikuabi selgitas, et võimalik on likvideerida end vabatahtlikult või jätkata tavalise mittetulundusühinguna, muutes nime ja põhikirja. Kohtunikuabi märkis, et registripidaja võib algatada sundlõpetamise. Kiri on saadetud 07.03.2017 ühistu e-posti aadressil. Kohus andis ka käesolevas menetluses võimaluse kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olevad puudused (nt otsustada põhikirja muutmine või vabatahtlik likvideerimine). Sundlõpetamise aluseks olevaid puudusi ei ole kõrvaldatud. Seega tuleb korteriühistu TÄHTVERE 15 sundlõpetada.
7.TsÜS § 41 lg 1 I lause ja MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub mittetulundusühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS 41 lg 2 I lause kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. TsÜS § 41 lg 2 II lause, MTÜS § 43 lg 1 II lause alusel määrab sundlõpetamise korral likvideerijad kohus. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Kohtule on 18.04.2018 esitatud Madis Partsi nõusolek likvideerijaks määramiseks (tlk 38). Äriregistrist nähtuvalt on Madis Parts tegutsenud nii juhatuse liikme (sh korteriühistu juhatuse liikme) kui likvideerijana. Kohtute infosüsteemi järgi on ta mitmel korral olnud ka kohtu määratud likvideerijaks ning likvideerimine on lõpule viidud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Madis Parts ei vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele. Korteriühistu TÄHTVERE 15 likvideerijaks tuleb määrata Madis Parts. Likvideerijal tuleb täita kõik seaduses sätestatud ülesanded (sh MTÜS § 45 – § 54).
8.TsMS § 4772 kohaselt teostab kohus enda määratud isikute tegevuse üle järelevalvet. Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees.
9.TsMS § 172 lg 6 I lause, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta korteriühistu TÄHTVERE 15 kanda.
10.TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse juriidilise isiku likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb korteriühistult TÄHTVERE 15 riigituludesse välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
11.TsMS § 629 lg 4 näeb ette, et sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.