2-17-17595/9 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada otsus kätte pooltele. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik OÜ Transway (hageja) esitas 23.11.2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse Transkandinavian OÜ (kostja I) ja selle juhatuse liikme Andres Treimanni (kostja II) vastu põhivõlgnevuse/kahjuhüvitise summas 720 eurot, kohtumenetluse eelsete kulude summas 77,87 eurot, viivise summas 18,15 eurot ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja I vastu esitatud nõude aluseks hageja ja kostja I vahel XX.XX.XXXX sõlmitud veoleping, mille alusel hageja osutas kostjale I veoteenust ning kostja I kohustus selle eest tasuma 720 eurot. Hageja esitas kostjale I arve, mille kostja I on jätnud tähtaegselt tasumata. Kostja II vastu esitab hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Kostja II kohustus kostja I seadusliku esindajana korraldama kohustuse täitmist hagejale, millise kohustuse on kostja II täitmata jätnud ning tekitanud sellega hagejale kahju. Samuti on kostja II rikkunud juhatuse liikme kohustusi, jättes õigeaegselt esitamata kostja I pankrotiavalduse ning sõlminud hagejaga kostja I nimel lepingu olukorras, kus kostja I oli püsivalt maksejõuetu. Kui kostja II oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, ei oleks hageja kostjaga I lepingut sõlminud ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Hageja leiab, et kostja II on tekitanud kahju summas 720 eurot. Hageja nõuab kostjatelt I ja II solidaarselt põhivõlgnevuse/kahjuhüvitise tasumist 720 eurot, kohtueelsete kulutuste hüvitamist 77,87 eurot, viivise 18,15 eurot ning lisanduva viivise tasumist.

Tartu Maakohus jättis 29.12.2017. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – kostja II vastu nõude täpsustamiseks ning täiendavaks põhjendamiseks. Hageja esitas 17.01.2017 hagiavalduse täienduse. Tartu Maakohus võttis 23.01.2018 määrusega OÜ Transway hagi Transkandinavian OÜ ja Andres Treimann vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse ja kohustas kostjat hagiavaldusele vastama. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale II, kes on kostja I juhatuse liige ja seaduslik esindaja, isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 5.02.2018. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus leiab, et kostja II vastu esitatud hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub hagejaga, et äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30; 25. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). Pankrotiavalduse õigel ajal esitamine peab tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Samuti on selle kohustuse eesmärk tagada, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta ei suuda täita (vt Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Sellisel juhul on juhatuse liikme vastutuse aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Antud juhul on hageja esitanud kõrvuti kahju hüvitamise nõudega äriühingu juhatuse liikme vastu lepingu täitmise nõude äriühingu vastu. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb olukorras, kus esitatakse kahju hüvitamise nõue eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikme vastu, kahjunõude esitamisel arvestada sellega, kas hagejal on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tagasi enda tasutu. Sellises olukorras saab kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt selle kohta näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 23;

viivise ja sissenõudmiskulude nõue kostja I vastu, kuid hageja ei ole seda nõude esitamisel kostja II vastu arvestanud. Kuigi hageja on hagis märkinud, et kostjal I kinnisvara puudub, kostja omakapital on negatiivne jne ei saa esitatud asjaoludel järeldada, et hageja nõue kostja I vastu on väärtusetu ning nõuet ei ole kostja I vastu võimalik isegi osaliselt maksma panna. Kohus jääb seisukohale, et antud juhul kostjad ei saaks vastutada nõude täitmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kostja I vastu on hageja esitanud lepingu täitmise, viivise ja sissenõudmiskulude nõude, kostja II vastu kahju hüvitamise nõude – tegemist ei ole sama sisuga kohustusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamist kostja I suhtes ning kostja 2 suhtes hagi rahuldamata jäämist peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-s 1 ja § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta riigilõivu ja hagi koostamise kulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja I kanda ning puuduste kõrvaldamisega seotud kulud hageja kanda, arvestades et hagejal tuli täpsustada ja täiendavalt põhjendada kostja II vastu esitatud nõuet. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub menetluskuluna kostjatelt välja mõista riigilõivu 175 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 453,21 eurot, kokku 628,21 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 71 eurot ja ajakulu kokku 6 tundi ja 23 minutit (asja materjalidega tutvumine, nende õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning hagiavalduse koostamine 4 tundi ja 21 minutit; 29.12.2017 ja 23.01.2018 kohtumäärustega tutvumine, menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise avalduse koostamine 2 tundi ja 2 minutit. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjad on menetluskulude suurusele vastu vaielnud, leides et need on lepingulise esindaja kulude osas ebaproportsionaalselt suured võrreldes hagetava võlgnevuse summaga ja dokumentidega tutvumise, analüüsi ning hagiavalduse koostamise ajakulu on ebamõistlikult suur, arvestades et kasutades on standardseid dokumendi aluspõhjasid ja lepingulise esindaja jaoks on see igapäevane tegevus. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades saab nii lepingulise esindaja tunnitasu kui ka ajakulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt I hageja kasuks välja mõistmisele pool riigilõivust ning lepingulise esindaja kuludest seoses hagi koostamisega, s.o 241,93 eurot [(175 eurot + 4 tundi ja 21 minutit x 71 eurot) / 2]. Puuduste kõrvaldamisega seotud kulud summas 144, 37 eurot (2 tundi ja 2 minutit x 71 eurot) jäävad hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik