Tartu Maakohtu 4. aprilli 2018 tagaseljaotsus on jõustunud osas, millega rahuldati OÜ Transway hagi Transkandinavian OÜ vastu ja mõisteti OÜ Transway kasuks Transkandinavian OÜ-lt välja põhivõlg 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 18,15 eurot, viivis põhivõlalt 720 eurot alates 24.11.2017 kuni täieliku tasumiseni VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot ning menetluskulud 241,93 eurot ja viiivis meentluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 tesises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus.
5.Menetluskulude jaotuse Andres Treimanni vastu esitatud nõude osas otsustab maakohus asja läbivaatmisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU OTSUS
1.OÜ Transway (hageja) esitas 23.11.2017 hagi Transkandinavian OÜ (kostja I) ja kostja I juhatuse liikme Andres Treimanni (kostja II) vastu põhivõlgnevuse/kahjuhüvitise 720 euro väljamõistmiseks, kohtumenetluse eelsete kulude 77,87 euro hüvitamiseks ning viivise 18,15 euro ning lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I veolepingu, mille järgi vedas hageja veose Rootsist Norra. Kostja I kohustus tasuma hagejale veotasu 720 eurot 35 päeva jooksul. Kostja II jättis veotasu maksmata. Veotasu muutus sissenõutavaks 01.08.2017. Kostja II rikkus juhatuse liikme kohustusi, jättis õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse ning sõlmis veolepingu olukorras, kus äriühing on maksejõuetu. Kui kostja II oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, ei oleks hageja kostjaga I lepingut sõlminud ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Kostja II vastutab kahju eest.
2.Tartu Maakohus rahuldas 4. juuni 2018 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt I välja hageja kasuks põhivõla 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18,15 eurot, edasise viivise ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot. Kostja II vastu esitatud hagi jäeti rahuldamata. Riigilõiv ja hagi koostamise kulud jäeti 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja I kanda ning puuduste kõrvaldamise kulud hageja kanda. Hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 628,21 eurot, millest mõisteti kostjalt I välja hageja kasuks 241,93 eurot. Maakohus märkis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb viivist tasuda. Otsus tunnistati viivitamata täidetavaks. Olukorras, kus esitatakse kahju hüvitamise nõue eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikme vastu, tuleb kahjunõude esitamisel arvestada sellega, kas hagejal on või oli kõrvuti rikkujalt
kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tagasi enda tasutu. Sellises olukorras saab kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Eeltoodud põhimõte kohaldub ka siis, kui äriühingu võlausaldaja esitab kahju hüvitamise nõude äriühingu juhatuse liikme vastu, väites, et tal jäi täitmisnõudele (ja viivisele) vastav summa äriühingult kui võlgnikult saamata põhjusel, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi. Asjaoludest ei saa järeldada, et nõue kostja I vastu on väärtusetu ja hagejale on kahju tekkinud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja osas, millega menetluskulud jäeti osaliselt hageja kanda. Selles osas palutakse tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 407 lg 1 ja 6 ning TsMS § 444 lg 3) lahendades asja tagaseljaotsusega, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg 3. Õigusliku põhjendatuse kontrollimisel ei lähtunud maakohus ekslikult hageja esitatud faktiliste asjaolude omaksvõtust. Hagile mitte vastamise tõttu pidi kohus lugema hageja väited kostjate poolt omaksvõetuks. Maakohus seda ei teinud ja seadis sisuliselt kahtluse alla hageja väited kostja I maksejõuetuse kohta.
4.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada osas, millega jäeti kostja II vastu hagi rahuldamata ja kostjaga II seotud menetluskulude osas. Kostja I suhtes tehtud tagaseljaotsus on jõustunud.
6.Hageja esitas hagi kostja I vastu lepingu rikkumisest tuleneva ja kostja II vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja II ei vastuta kahju eest solidaarselt kostjaga I. Õige on ka maakohtu seisukoht, et hageja esitatud asjaolude alusel saab kostja II vastutada täiendavalt.
7.Ringkonnakohus märgib, et kohus kohaldab seadust omal algatusel ka tagaseljaotsuse tegemisel, kuid käesoleval juhul ei piirdunud maakohus seaduse kohaldamisega, vaid andis ka hinnangu esitatud asjaoludele. Tagaseljaotsuse tegemisel kohus asjaolusid hinnata ei saa. Hagis esitatud asjaoludel on kostja II vastu nõude rahuldamise eelduseks, et kostja I vastu on nõue sissenõutav ja põhjendatud ning selle täitmine on ebaõnnestunud. Ühes hagis nende nõuete esitamine on suure tõenäosusega põhjendamatu, kuid seda saab kontrollida üksnes hagis esitatud asjaoludele hinnangu andmisega. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesolevas asjas ei saanud maakohus tagaseljaotsust kostja II vastu teha, kuna hageja tugines ebaõigesti kostjate solidaarvastutusele ning kohtu poolt kohaldatatud vastutuse aluse kohaldamisel ei saanud
kohus asjaolusid hindamata jõuda järeldusele, et hagi rahuldamine kostja II vastu on perspektiivitu.
8.Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebuse piire ja asjaolu, et tegemist on iseseisvate kostjatega TsMS § 207 lg 2 mõttes, on põhjendatud tagaseljaotsuse tühistamine üksnes kostja II osas. Ringkonnakohus saadab kostja II kohta tehtud tagaseljaotsuse uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus saab asjas teha sisulise otsuse, samas peaks hageja kaaluma, kas ei ole otstarbekas, arvestades tema poolt esitatud faktilisi asjaolusid, võtta hagi tagasi.
9.Menetluskulude jaotuse ja suuruse arvestades kostja II vastu esitatud nõuet, otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.