Aktiva Finance Group OÜ hagi N N vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
269,31 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindajad lepinguline esindaja Pavel Butsenko Kostja: N N (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi N N vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista N N Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja C AS-i ja N N vahel 18. juunil 2012 sõlmitud lepingu nr CNT0000011853 alusel põhivõlg 179,25 eurot, intress 1,78 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,61 eurot.
3.Mõista N N Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 18. detsembrist 2024 kuni põhivõla (179,25 eurot) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 19,9% aastas.
4.Jätta menetluskulud N N kanda.
5.Mõista N N Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 373,50 eurot.
6.Mõista N N Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (373,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.N N tuleb kanda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte pooletele. N N toimetada otsus kätte kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30. juulil 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse N N (kostja) 262,59 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 29. novembri 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
2.Hageja esitas 18. detsembril 2024 (täpsustatud 27. jaanuaril 2025) Viru Maakohtule hagiavalduse paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 179,25 eurot, intress 1,78 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 22,61 eurot; samuti viivised alates 18. detsembrist 2024 kuni põhinõude (179,25 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 19,9% aastas.
Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6.Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 6. aprillil 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
7.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 2
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS (krediidiandja) ja N N 18. juunil 2012 Säästukaart Pluss lepingu nr CNT0000011853, millega krediidiandja võimaldas kostjale väljastatud krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes.
9.Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 18. juunil 2012 kehtinud võlaõigusseadus kohustas krediidiandjat järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta, sh vajadusel küsima tarbijalt teavet, ning hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 403 2 lg 1 p 1 ja 2). 1. jaanuaril 2007 jõustunud krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 nägi ette, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks pidi krediidiasutus koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Hagiavalduse p-is 1.5. toodud selgituste kohaselt hindas krediidiandja krediidivõimelisust kostja taotluses esitatud andmete ning maksehäireregistri alusel
kostja
10.Enne 21. märtsi 2016 ei toonud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrollimata jätmine kaasa lepingu (osalist) tühisust, vaid krediidisaajal oli selles olukorras õigus laenuleping tühistada või nõuda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (vt ka RKTKo 09.10.2024 nr 2-20-1490 p 19-20). Kostja ei ole seda teinud.
11.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
12.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 507 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 3 töötundi tunnitasuga 169 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige 3
õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Samuti arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib esindajalt oodata ka tõhusamat töökorraldust. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 253,50 eurot (169 × 1,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 373,50 eurot (100 + 20 + 253,50).
15.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
16.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
17.Vastavalt hageja taotlusele (dtl 38) märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.
18.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
21.märtsi 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.