Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-17-6969 31. mai 2018, Narva
Kohtuasi
M R hagi J R ja A L vastu J R ja A L vahel sõlmitud sõiduauto võõrandamise tehingu täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tehingust saadu väljanõudmiseks 3 000 € Hageja: M R (isikukood XXX, e-post XXX) Kostja I: J R (isikukood XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond, e-post XXX) Kostja II: A L (isikukood XXX, e-post XXX) Hagimenetlus 31.05.2018, kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Tsiviilasi nr 2-17-6969
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
M R (hageja) esitas 3. mail 2017 Viru Maakohtule hagi J R (kostja I) ja A L (kostja II) vastu, paludes tunnistada kehtetuks kostjate vahel 21. novembril 2016 sõlmitud tehingu, millega kostja I võõrandas kostjale II sõiduauto Honda FRV riikliku numbriga XXX, ning nõuda tehingust saadud tulu kostjalt 1 hageja nõude osaliseks rahuldamiseks võla katteks. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 25.11.2016 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja J R vastu võlgnevuse nõudes tulenevalt tema ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr 07058875-EV. Narva kohtumaja 29. detsembrist 2016 kohtuotsuse (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 216-17816 sai hageja kätte 05.01.2017 ja 06.01.2017 esitas Narva kohtutäitur Tatjana Afanasievale täiteavalduse. Veebruari kuus sai hageja teada, et kohtumenetluse toimumise ajal võõrandas J R umbes 3 000 (kolme tuhande) euro eest temale kuuluva vara, sõiduauto Honda FRV riikliku numbriga XXX, ostetud 2005.aastal. Ka pärast kohtuotsust nr 2-16-17816 ei ole kuni käesoleva ajani J R täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi. Peale hagiavalduse käiguta jätmist ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist (tl 14-15) palus hageja (tl 19-21) tunnistada J.R ja A.L vahel sõiduauto Honda FRV riikliku numbriga XXX võõrandamise tehing kehtetuks ning nõuda tehingust saadud tulu J R hageja nõude osaliseks rahuldamiseks võla katteks. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Maanteeameti vastuskirjast tulenevalt selge, et 21.novembril 2016. a võõrandas J R oma sõiduki A L. Sõiduki võõrandamise tehingust saadud tulust ei ole J R tasunud hagejale kui sissenõudjale oma võlgnevust Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva kaudu, mis kahjustab hageja kui sissenõudja huve. Seoses eeltooduga palub hageja tunnistada J R poolt AL sõiduauto Honda FRV riikliku numbriga XXX võõrandamise tehing kehtetuks, mille võlgnik on teinud enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, mida teine pool kui võlgniku lähikondne teadis tehingu tegemise ajal. Peale kohtu selgituste saamist (tl 54-55) palub hageja (tl 59 pöördel) tunnistada J.R ja A.L vahel sõlmitud sõiduauto Honda FRV riikliku numbriga XXX võõrandamise tehing kehtetuks ning nõuda tehingust saadud tulu J R hageja nõude osaliseks rahuldamiseks võla katteks kohtutäituri kaudu. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Maanteeameti vastuskirjast tulenevalt selge, et 21.novembril 2016. a võõrandas J R oma sõiduki A L. Sõiduki võõrandamise tehingust saadud tulust ei ole J R tasunud hagejale kui sissenõudjale oma võlgnevust Narva kohtutäitur Tatjana 2(7)
Tsiviilasi nr 2-17-6969
Afanasieva kaudu, mis kahjustab hageja, kui sissenõudja huve. Ajavahemikus 14.03.17 21.08.17 on kohtutäitur Tatiana Afanasieva kaudu hagejale tagastatud 662,25 eurot.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus hagihinnaks. Hageja märgitu kohaselt, millele kostjad vastuväiteid ei esitanud, on vaidlusaluse tehingu väärtus 3 000 eurot. Kohus leiab, et hagihinna määramisel tuleb lähtuda hüve väärtusest, s.t summast, mida on hageja õigustatud saama täitemenetluses tema hagi rahuldamise korral, milleks on antud juhul 3 000 eurot.
Kostja I Kostja J. R hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata (tl 37). Hagi vastuse kohaselt puuduvad alused, mis annaksid hagejale õiguse kostja 1 vastu hagiavaldus esitada. Võlgniku tehingu tagasivõitmise peamine tingimus on see, et tehing kahjustab sissenõudjate huve. Kostja 1 leiab, et käesoleval juhul puuduvad TMS § 188 lg 1 ja 2 tulenevad tagasinõude hagi esitamise eeldused. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist ning selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal. Hageja ei ole kuidagi tõendanud ega esitanudki ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduauto turuhinnaga müümisel on kahjustatud hageja huvid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-113-09 leidnud, et ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei kasutanud turuhinnaga müüdud vara eest saadud raha konkreetse võlausaldaja nõude rahuldamiseks, tehingu kahjulikkuse aluseks ei ole. Sissenõudjate huvide kahjustamisega saab eelkõige olla tegemist juhul, kui vara müüdi alla turuhinna. Oma hilisemas lahendis nr 3-2-1-120-10 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et kinnisasja müük alla turuhinna ei ole siiski ainukeseks asjaoluks, millega sisustada sissenõudja huvide kahjustamist ning on võimalik, et sissenõudja huvid võivad saada kahjustatud ka muude asjaolude tõttu. Seega leiab kostja 1, et eelpool nimetatut arvesse võttes ei ole hageja huve kahjustatud (kuna hageja ei ole vastupidist tõendanud), ehk hageja poolt esitatud tagasivõtmise nõue ei ole tõendatud, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja II Kostja A.L hagi ei tunnista, leiab, et nõue on põhjendamatu ja palub jätta hagi rahuldamata (tl 42-43). Hagi vastuse kohaselt tegutses kostja II heauskselt Honda FRV, reg märk XXX ostumüügi teostamisel 21.11.2016 ning ei teadnud ega võinud teada, et kahjustab selle tehinguga hageja huvisid. Seisuga 21.11.2016 täitemenetlust alustatud polnud. Peale selle sai kostja l ostu-müügi tehingu teostamise tulemusena rahalised vahendid ning võib oma rahalised kohustused hageja vastu täita Honda FRV müügist saadud sularahaga. 3(7)
Tsiviilasi nr 2-17-6969
Hageja leiab, et tema nõuded on põhjendatud ja jääb oma nõuete juurde ning palub rahuldada hagi (tl 50, 89). Hageja on seisukohal, et kostjate vastuväited hageja nõuetele on paljasõnalised ja sisutühjad. Kostjad ei ole isegi avaldanud sõiduki müügilepingu tingimusi. Kostjate vastustest on tuvastatav, et kostjad tegutsevad üksmeeles ja seega on alust väita, et A.L oli teadlik, et sõiduki võõrandamisel kahjustas J.R hageja huve.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras 18. aprilli 2018 määrusega (tl 91) lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Kohtule täiendavaid avaldusi, seisukohti ei esitatud.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Hageja nõudeks on tunnistada kostjate J. R ja A. L vahel 21. novembril 2016 sõlmitud sõiduauto Honda FRV riikliku numbriga XXX võõrandamise tehing kehtetuks ning nõuda tehingust saadud tulu J R hageja nõude osaliseks rahuldamiseks võla katteks kohtutäituri kaudu. Kohus on tuvastanud, et kostja I vastu on kohtutäitur Tatjana Afanasjeva algatanud 9.01.2017 täitemenetlus nr 197/2017/53 Viru Maakohtu 29. detsembri 2016 otsuse alusel tsiviilasjas nr 216-17816, võlgnevuse (s.h riigilõivu) summas 8 954,39 € sissenõudes, sissenõudjaks on hageja (tl 62-63, 65, 75). Maanteeameti 27.04.2017 vastuskirja kohaselt (tl 9) liiklusregistri andmetel võõrandas J R sõiduki (registreerimismärgiga XXX) A L (isikukood XXX) 21.11.2016. TMS § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. 4(7)
Tsiviilasi nr 2-17-6969
Tehingu tagasivõitmise üldalused on sätestatud TMS §-s 188. TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Seega tulenevad TMS § 188 lg 1 tagasivõitmise üldised alused järgmised: 1) tehingu on teinud võlgnik; 2) tehing on tehtud kuni kolm aastat enne hagi esitamist; 3) tehing on tehtud teadlikult sissenõudjate huvide kahjustamiseks; 4) tehingu teine pool teadis või pidi teadma tehinguga sissenõudjate huvide kahjustamisest. Tehingu, mille kehtetuks tunnistamist nõuab hageja, üheks pooleks oli kostja I ehk täitemenetluses võlgnik; tehing on teostatud 21. novembril 2016; hagi vaidlusaluse tehingu kehtetuks tunnistamiseks oli kohtule esitatud 3. mail 2017, seega on kostjate vahel sõlmitud tehing tehtud vähem kui kolm aastat enne hagi esitamist, seega oli hagejal õigus kostjate vastu hagi esitada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et vaidlusalune tehing on tehtud teadlikult tema huvide kahjustamiseks. Kohus ei nõustu kostja J. R käsitlusega, et hageja ei tõendanud oma huvide kahjustamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 15. detsembri 2010 otsuse nr 3-2-1-120-10 p-s 12, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja poolt täitemenetluses esitatud nõuded on käesoleva ajani täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt Narva kohtutäitur Tatjana Afanasjeva 21.08.2017 õiendile (tl 75) ja täitetoimikust 197/2017/53 andmetele (tl 69) on seisuga 21.08.2017 nõude suurus 8 292,14 eurot, seega tasus võlgnik (kostja I) ajavahemikul 9.01.2017 (täitemenetluse alustamine) kuni 21.08.2017 (kohtutäituri õiendi esitamine) ehk 8 kuu jooksul nõude summas 8 954,39 € katteks 662,25 €, mis moodustab umbes 7% nõude suurusest. Samuti sai kohtutäitur Tatjana Afanasjeva 21.08.2017 õiendi kohaselt (tl 75) täitemenetluse raames arestitud võlgniku pangakonto, ettemaksukonto Maksu- ja Tolliametis, töötasu Wakmax Trans OÜ's ja GOLDSTERN OÜ's, pension. Täitemenetluse raames on kontrollitud võlgniku vara olemasolu. Võlgniku nimele ei ole registreeritud vara (seisuga 21.08.2017. a kinnistusraamatus, ehitisregistris, äriregistris, autoregistris kanded puuduvad). Kohus leiab, et olukorras, kus vaidlusaluse tehingu ese oli ainuke võlgniku ehk kostja I vara, muud vara, millele saaks pöörata täitmise, võlgnikul ei ole, samuti ei viinud võlgniku kontode ja sissetuleku arestimine sissenõudja ehk hageja nõude rahuldamiseni, muutus hageja (sissenõudja) nõuete rahuldamine võimatuks ning vaidlusaluse tehinguga hageja huvide kahjustamine on tõendatud. Kohus jätab tähelepanuta tl-del 61, 64, 70, 71, 72, 73 asuvad tõendid, kuna nad ei oma kohtu arvates tähtsust käesoleva asja lahendamisel. 5(7)
Tsiviilasi nr 2-17-6969
Hagi rahuldamise eelduseks on ka asjaolu tõendamine, et tehingu teine pool, kelleks on kõnealusel juhul kostja II ehk A L, teadis või pidi teadma tehinguga sissenõudjate huvide kahjustamisest. TMS § 188 lg-st 2 ja 3 tulenevalt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Hageja viitas sellele, et kostja A.L on kostja J.R lähikondne, kuid ei esitanud selle kohta asjaolusid ega tõendeid kohtu selgitustele vaatamata (tl 54-55), seega hageja ei tõendanud, et vaidlusaluse tehingu pooled ehk antud asja kostjad on lähikondsed. Kohus on aga juba tuvastanud, et täitemenetlus nr 197/2017/53 alustati 9.01.2017 ning et vaidlusalune tehing sooritati 21.11.2016, seega vähem kui kuus kuud enne täitemenetluse alustamist ning TMS § 188 lg-st 2 lähtudes eeldatakse, et kostja A.L teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse hageja huvisid. Seega pole kostja A.L väited, et ta tegutses heauskselt ning ei teadnud ega võinud teada, et kahjustab selle tehinguga hageja huvisid, õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud kõik TMS §-des 187 ja 188 sätestatud alused tehingu tagasivõitmiseks, seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TMS § 187 ja § 188 alusel tunnistab kohus täitemenetluses nr 197/2017/53 tagasivõitmise korras kehtetuks J R ja A L vahel 21. novembril 2016 sõlmitud tehingut, millega võõrandas J R A L sõiduauto Honda FRV registreerimismärgiga XXX. Kostjad ei ole esitanud vastuväited sellele, et kostja A.L sai kätte tehingu tulemusel sõiduauto Honda FRV registreerimismärgiga XXX ja on tasunud kostjale J.R sõiduauto ostuhinna. TMS § 195 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Seega on kostja A.L kui kehtetu tehingu teine pool TMS § 195 lg 1 järgi kohustatud hageja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tagastama (kohtutäituri käsutusse andma) tehingu alusel saadu ehk sõiduauto Honda FRV registreerimismärgiga XXX. TMS § 195 lg-st 3 tulenevalt võib tehingu teine pool võlgnikult nõuda tehingu järgi üleantu tagastamist, tagastamise võimatuse korral aga üleantu väärtuse hüvitamist tagasivõitmise korras kuue kuu jooksul tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest alates, kui aga tehingu teine pool on andnud tagasivõitmisele kuuluva vara sissenõudjale üle kohtuotsuseta, siis vara üleandmise päevast alates. Seega peab kostja J.R tasuma kostja A.L summa, mille sai ta kehtetu tehingu tulemusel kätte. Kohus peab vajalikuks pöörata hageja tähelepanu TsMS § 377 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 6(7)
Tsiviilasi nr 2-17-6969
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostjate kahjuks, jätab kohus TsMS § 162 alusel kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja menetluskulud jäävad kostjate kanda, kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 100), mille kohaselt on tema menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Riigilõiv on TsMS §-dest 138, 139 ja 147 tulenevalt põhjendatud kulu ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjatelt välja solidaarselt hageja kasuks riigilõivu summas 275 eurot. Kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.