Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-17-9813 tel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Geoloogi tn 20 Korteriühistu (edaspidi – hageja) esitas 23.06.2017 kohtusse kostjate vastu hagi korteriomandi asukohaga XXX sundvõõrandamiseks. Hagiavaldus põhineb L P, JK ja K V (edaspidi – kostjad) poolt kehtiva seadusandluse ja korteriühistu põhikirja rikkumisel, nimelt korteri- ja kommunaalmaksete tasumise kohustuse süstemaatilisel rikkumisel suures summas. Lähtudes korteriühistu põhikirja (lisa 1) punkti 20 alapunktist 7 ning korteriomandi seaduse § 11 lg 1 punktist 1, korteriomanik korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama seaduse § 14 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteri-omaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Antud juhul L P korduvalt sõlmiti kokkuleppeid võlgnevuse kustutamisest, mida ta ei täitnud (lisad 2, 3 ja 4). Kuna nimetatud asjaolud leiavad aset ka käesoleval ajal, hageja üldkoosolek on võtnud vastu otsuse korteriomandi sundvõõrandamiseks (hagiavalduse lisa 5). Mainitud otsust kostjad seadusega ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud ja see jõustus. Kostjatele oli saadetud vastav nõue üldkoosoleku otsuse vabatahtlikuks täitmiseks (lisa 6). Kuid kostjad mitte kuidagi ei reageerinud nõudele. Kuna üldkoosoleku otsuse korteriomandi sundvõõrandamisest täitmine ei ole võimalik kohtuvälises korras, hageja oli sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtusse, mis tõi hagejale kaasa menetluskulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlg Asja materjalidest nähtub, et kostjad on XXX omanikud ja Geoloogi tn 20 Korteriühistu liikmed. Kostjad on mitme aasta vältel jäänud hagejale võlgu majanduskulude eest. Sellega seoses on poolte vahel sõlmitud mitmeid võla tasumise kokkuleppeid. 1. märtsil 2004. a sõlmisid hageja ja kostja I võla kustutamise lepingu nr 2 (tl 6-7), mille p 2.2 kohaselt oli kostja võlg hageja ees seisuga 02.02.2004 57107,84 Eesti krooni. Lepingule lisatud tabeli kohaselt kohustus kostja I ajavahemikul mai kuni detsember 2004 (9 kuud) tasuma hagejale 1000 Eesti krooni igas kuus, kokku 9000 eurot. 1. juuni 2009. võla kustutamise lepingu nr 4 p 2.2 (tl 11-12) kohaselt oli hageja võlg 01.06.2009 70727,09 Eesti krooni, sealhulgas viivis 38953,87 Eesti krooni. Lepingule lisatud võla kustutamise graafiku kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale alates 01.07. kuni 31.12.2010 (19 kuud) 2500 Eesti krooni kuus. 30.09.2015 kokkuleppe (tl 15) kohaselt võlgneb kostja I hagejale 01.09.2015 seisuga 10425,95 eurot, sealhulgas 5607,86 eurot põhivõlga ja 4734,66 eurot viivist, lisaks jooksev makse 83,43 eurot.

2-17-9813 Korteriomanike otsus Korteriomanike 06.07.2016 üldkoosolekul sedastasid Geoloogi 20, Sillamäe, korteriomanikud, et 1. juuli 2016. a seisuga on kostjate võlg hageja ees10441,06 eurot ja nõudsid kostjatele kuuluva korteriomandi võõrandamist kolme kuu jooksul. Otsuse poolt hääletas 23 koosolekul viibinut korteriühistu liiget, mis moodustab 64,5% ühisomandist, vastu ei olnud, erapooletuid oli üks. Kostjad korteriomandit ei võõrandanud. Kohus leiab, et alus korteriomandi võõrandamise taotlemiseks on olemas. KOS § 14 lg 2 p 2 kohaselt võib võõrandamisnõude esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kostja I tunnistas istungil põhivõlga ja viivist ei tunnistanud. Antud juhul kostjad viivitanud majanduskulude tasumisega mitu aastat. Hagi esitamise ajal kehtinud korteriomandiseaduse § 14 lg 5 kohaselt kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Analoogilised sätted on ka 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-des 32 ja

Menetluskulud Kuna otsus tehti kostjate kahjuks, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja esitas istungil menetluskulude taotluse, milles palus hagiavalduse esitamiselt tasutud 300 euro riigilõivu ja 492 euro õigusabikulude hüvitamist. Õigusabikulu sisaldab ka käibemaksu. Kohus leiab, et mõlema kulu hüvitamise taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.