Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
City Foxes Invest OÜ hagi ELMO Rent AS vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. novembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
City Foxes Invest OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
14 686,07 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja City Foxes Invest OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 12285829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Kostja ELMO Rent AS (registrikood 12994939), seaduslik esindaja X Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. novembri 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis City Foxes Invest OÜ-lt ELMO Rent AS-i kasuks välja menetluskulud 4000 eurot ületavas osas, samuti 4000 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas ELMO Rent AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 17. novembri 2023 otsus muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Jätta rahuldamata City Foxes Invest OÜ (registrikood 12285829) hagiavaldus ELMO Rent AS-i (registrikood 12994939) vastu laenusumma 8751,14 eurot, õigusabikulude 1035 eurot, põhinõudelt 8751,14 eurot viivise ulatuses 0,15% päevas alates 10.03.2023.a ja põhinõudelt 1035 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise alates 10.03.2023.a tasumise nõuetes.
3.2 Jätta menetluskulud maakohtus City Foxes Invest OÜ (registrikood 12285829) kanda. 3.3 Välja mõista City Foxes Invest OÜ-lt (registrikood 12285829) ELMO Rent AS-i (registrikood 12994939) kasuks menetluskulud 4000 eurot. 3.4 Välja mõista City Foxes Invest OÜ-lt (registrikood 12285829) ELMO Rent AS-i (registrikood 12994939) kasuks viivis menetluskulude 4000 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 3.5 Jätta kindlaks määramata ja City Foxes Invest OÜ-lt (registrikood 12285829) ELMO Rent AS-i (registrikood 12994939) kasuks välja mõistmata ELMO Rent AS-i lepingulise esindaja kulu 4508 eurot.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta City Foxes Invest OÜ kanda. ELMO Rent AS-il puuduvad ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud.
5.Võtta vastu City Foxes Invest OÜ poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.City Foxes Invest OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 10.03.2023 hagiavalduse ELMO Rent AS (kostja) vastu. Hagiavalduses ja selle täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista laenu põhiosa jäägi 8751,14 eurot ja viivised 0,15 % päevas alates hagi esitamisest ning õigusabikulud 1035 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.08.2021 laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 10 105 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetega 28. juuliks 2031. Samuti kohustus kostja tasuma laenult intressi.
3.Pooled leppisid lepingu p-s 4.1 kokku, et laenuandjal on õigus leping üles öelda, kui lepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ja pooled ei jõua kokkuleppele laenu täiendava tagamise osas. Käesoleval juhul on laenusaaja 2
kohustusi tagava vara väärtus oluliselt vähenenud, kuna kostja omakapital on märkimisäärselt langenud ja kahjum kasvanud. Hageja esitas 12.01.2023 kostjale ettepaneku laenu täiendavaks tagamiseks. Kuna pooled ei jõudnud lepingu p 4.1.1 järgse kokkuleppeni, samuti jättis kostja tasumata 2023.a jaanuari eest tasumisele kuuluva intressi (samuti põhiosa), ütles hageja 2023.a veebruaris tehtud avaldusega lepingu üles ja nõudis laenu tagastamist.
4.Kohtueelses menetluses kandis hageja õigusabikulusid 1035 eurot (käibemaksuta), mida tuleb käsitleda hagejale tekitatud kahjuna. Kostja vastus
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Laenulepingu p 4.1.2 kohaselt tuli hagejal anda kostjale täiendav 30-päevane tähtaeg laenumakse tasumiseks. Hageja seda ei teinud. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal õigus laenulepingut üles öelda. Kostja pidi tasuma 2023.a jaanuari laenumakse (põhiosa 69,74 eurot ja intress 46,83 eurot) 28.01.2023. Kostja tasus laenumakse 08.02.2023. Hilinemise põhjuseks oli otsekorralduse limiidi ületamine, mistõttu ei olnud kostja teadlik, et otsekorralduse makse ebaõnnestus.
6.Täiendava tagatise nõue on alusetu. Laenuleping kordab ÄS § 221 lg-3 sätestatud vastutuse põhimõtet, et aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Seega on antud juhul sisuliselt tegemist tagatiseta antud laenuga, kuna pooled ei olnud täpses tagatises kokku leppinud. Seega puudus hagejal õigus nõuda täiendavat tagatist ja sellel alusel leping üles öelda. Lisaks, võrreldes kostja varasid 30.06.2021 ja 31.12.2022 seisuga, ei ole kostja varade väärtus vähenenud.
7.Kohtueelsete õigusabikuludega seotud hageja kahjunõue on põhjendamatu.
Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 17.11.2023 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6429,30 eurot ja viivise.
9.2021.a augustis sõlmitud laenulepingu kohaselt on laenulepingu põhitingimused järgmised: hageja on kostjale andnud laenu 10 105 eurot (dtl 9, p 1.1), kostja kohustub tasuma laenujäägilt intressi 6% aastas (dtl 9, p 2.3), laen tagastatakse osamaksetega annuiteetgraafiku alusel (dtl 9, p 2.4), laenu tagastamise tähtpäev on 28.07.2031 (dtl 9, p 2.1). Laenulepingu punktist 1.2 nähtuvalt on laenusumma antud kostjale üle ajavahemikus 25.02.2021-09.04.2021 tehtud ülekannetega kostja pangakontodele (dtl 9, p 1.2).
10.Hageja on avaldanud, et laenulepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus märgitud tagasimaksed (dtl-d 11-13) olid arvestatud ebaõigesti ning pooled lähtusid hagi lisas 2
3
esitatud graafikust (dtl-d 14-16). Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu täitmisel on lähtutud laenulepingu lisaks 1 oleva graafiku asemel hagi lisana 2 esitatud graafikust.
11.Hageja on soovinud tõendada ülesütlemisavalduse tegemist 07.02.2023 ülesütlemisavaldusega (dtl-d 26-29). Kohus leidis, et tahteavalduse koostamine 07.02.2023 seisuga on ülesütlemisavalduse dokumendiga tõendatud. Kostja esindaja 13.02.2023 e-kiri koosmõjus hageja esindaja 07.02.2023 e-kirjaga ja 07.02.2023 ülesütlemisavaldusega tõendab seda, et kostja on saanud ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 13.02.2023.
12.Laenulepingu punkt 4.1.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas“ (dtl 10). Laenulepingu punkt 5.1 sätestab, et laenusaaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (dtl 10).
13.Kohus leidis, et kuivõrd kostja kohustused ei saa tagada hageja nõudeõigusi kostja suhtes, on pooled lepingu sõlmimisel sisustanud terminit „kostja kohustusi tagav vara“ selliselt, et kostja kohustusi tagavaks varaks on kostjale kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused. Kohus leidis, et laenulepingu punkti 4.1.1 järgi on laenulepingu ülesütlemise eeldusteks kostja vara väärtuse oluline vähenemine, hageja poolt kostjalt täiendava tagatise nõudmine ning kostja poolt hagejale täiendava tagatise mitteandmine. Lepingu punkti 5.1 kohaselt on pooled tagatisena pidanud silmas kogu kostja vara.
14.Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole välja toonud, milline oli 30.08.2021 seisuga kostja kohustusi tagava vara väärtus, mille hageja võttis lepingu sõlmimisel aluseks. Hageja on tõendanud kostja kohustuste suurenemise 31.12.2022 seisuga võrreldes 2021.a I poolaasta seisuga. See nähtub 2021.a I poolaasta ja 2022.a majandusaasta aruannete andmete võrdlusest (dtl-d 114-181). Kostja kahjumlikku tegevust ja rahavoogude negatiivsust arvestades, mida tõendab vandeaudiitori arvamus (dtl 192), tõendab kostja kohustuste kasv kostja majandusliku seisundi halvenemist. Kostja majandusliku seisundi halvenemine ei anna aga teavet selle kohta, milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus lepingu sõlmimise aja seisuga. Samuti ei sisalda kostja majandusliku seisundi halvenemise kohta teavet sisaldavad hageja tõendid teavet selle kohta, milline oli kostja kohustusi tagava vara väärtus 2023.a veebruaris. Laenulepingu punktist 4.1.1 ei nähtu poolte kokkulepe selle kohta, et hagejal on õigus laenuleping üles öelda kostja majandusliku seisundi või majandusliku näitaja halvenemisel, nt kahjumi suurenemisel. Seega ei anna kostja majandusliku seisundi halvenemine hagejale õigust leping üles öelda. Lepingutingimusest nähtuvalt on pooled sõnaselgelt sidunud lepingust taganemise õiguse kohustusi tagava vara väärtuse vähenemisega. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja kohustusi tagava vara väärtus lepingu sõlmimise ajal ning lepingu ülesütlemise ajal. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses on sellise vara väärtus vähenenud. 4
15.Kuivõrd vara väärtuse vähenemist ei ole tõendatud, ei saa kohus hinnata ka väärtuse vähenemise ulatuse olulisust. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja kohustusi tagava vara väärtus oli ülesütlemise aja seisuga oluliselt vähenenud. Seega ei olnud laenulepingu punktis 4.1.1 sätesatud ülesütlemise eeldus täidetud ning hagejal puudus õigus leping nimetatud tingimusele tuginedes üles öelda.
16.VÕS § 399 lg 1 p 2 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuuluvat osamakset 116,57 eurot, mis sisaldas nii põhiosa tagasimakset kui ka intressimakset.
17.Laenulepingu punkt 4.1.2 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: [---] 4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 30 päeva möödumist Laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest“ (dtl 10). Kohus leidis, et pooled on laenulepingu punktis 4.1.2 kokku leppinud laenulepingu erakorralise ülesütlemise alustes ning tingimustes. Lepingutingimuse kohaselt on laenulepingu ülesütlemise eeldusteks esiteks kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, hageja poolt kostjale lepingurikkumisest teatamine ning kostja poolt rikutud kohustuse mittetäitmine pärast hagejalt teate saamisest 30 päeva möödumist.
18.Hageja ei ole kostjale saatnud kirjalikku teatist 28.01.2023 osamakse tasumise kohustuse rikkumise kohta. Kuivõrd hageja ei ole saatnud kostjale laenulepingu punktis 4.1.2 nimetatud teatist, puudus hagejal laenulepingu punkti 4.1.2 järgi õigus laenuleping üles öelda põhjusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuulunud laenusumma ja intressi osamakset. Seetõttu ei anna 28.01.2023 osamaksega viivitamine hagejale õigust laenulepingu ülesütlemiseks ning hageja 07.02.2023 ülesütlemisavaldus ei toonud kaasa lepingu lõppemist alusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 osamakset.
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole kogu laenusumma tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks. Seetõttu ei ole kostja laenulepingu punkti 3.1 mõistes laenu tagastamisega viivitanud ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Samuti ei olnud seetõttu hageja poolt õigusabi kasutamine vajalik ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt õigusabikulude hüvitamist VÕS § 127 lg 2 ning § 128 lg-te 1 ja 2 järgi. Eeltoodut arvestades jättis kohus hagiavalduse rahuldamata.
20.Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista lepinguliste esindajate kulu 8508 eurot. Lepingulised esindajad on osutanud õigusabi kokku 39,7 tundi. Keskmiseks tasumääraks on 214,31 eurot tunnis, millele ei lisandu käibemaksu.
21.Kohus, analüüsides kostja lepinguliste esindajate toiminguid, leidis, et kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu on 30 tundi. Kostjale osutatud õigusteenuse keskmine tunnitasu 214,31 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse 5
eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostja lepinguliste esindajate põhjendatud kulude suurus 6429,30 eurot. Apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
23.Pooled ei pidanud lepingu p 4.1.1 sätestamisel silmas bilansimahtu, vaid netovara muutust. Nimetatud lepingu punkt pidi kaitsma hagejat juhuks, kui kostja majanduslik seis peaks halvenema ulatuses, et laenulepingu täitmine kostja poolt võib osutuda küsitavaks. Hageja võttis laenulepingu sõlmimisel kostja varade hindamise aluseks kostja 30.06.2011 aruande ja lepingu ülesütlemise aluseks kostja 31.12.2022 aruande. Neist selgub, et omakapital on vähenenud 962 983 eurolt 577 992 euroni, samuti on suurenenud kahjum. Seega on tegemist kohustusi tagava vara väärtuse olulise vähenemisega. Kostja varalisele seisule on negatiivse hinnangu andnud ka kostja varasid hinnanud vandeaudiitor, milles muuhulgas viidatakse vajadusele hinnata alla varade väärtust.
24.Hageja jääb ka VÕS § 399 lg 1 p 2 alusel (intressi mittemaksmine) lepingu ülesütlemise osas maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.
25.Maakohus on kostja lepinguliste esindajate õigusabikulud mõistnud välja põhjendamatult suures ulatuses.
Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4000 eurot ületavas osas ja menetluskulude 4000 eurot ületavalt osalt viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 21).
28.Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses tõenditena Harju Maakohtu 06.12.2023 määruse tsiviilasjas 2-23-16354 kostja saneerimismenetluse algatamise kohta, kostja saneerimiskava, saneerimisnõustaja taotluse saneerimiskava tühistamiseks ning maakohtu 25.04.2025 määruse kostja saneerimiskava tühistamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid on põhjendatud võtta asja materjalide juurde (TsMS § 654 lg 3 p 2).
6
29.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei saanud laenulepingut üles öelda selle tõttu, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuuluvat osamakset 116,57 eurot, mis sisaldas nii põhiosa kui intressi. Kuigi VÕS § 399 lg 1 p 2 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi, on pooled antud juhul teisiti kokku leppinud. Laenulepingu p 4.1.2 järgi on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 30 päeva möödumist laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest. Hageja ei ole esitanud kostjale kirjalikku teatist 28.01.2023 maksmisele kuuluva osamakse õigeaegselt tasumata jätmise kohta. Lisaks tasus kostja osamakse 08.02.2023 (dtl 223), s.o enne 30 päeva möödumist rikkumisest. Seega ei olnud hagejal alust laenulepingut üles öelda selle tõttu, et kostja viivitas 28.01.2023 osamakse tasumisega.
30.Lisaks on hageja 07.02.2023 ülesütlemisavalduses ülesütlemise alusena tuginenud sellele, et kostja kohustusi tagava vara väärtus on oluliselt vähenenud. Laenulepingu p 4.1.1 järgi on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui lepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning laenusaaja ja laenuandja ei jõua kokkuleppele laenu täiendava tagamise osas. Laenulepingu p 5.1 sätestab, et laenusaaja vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Maakohus leidis, et kostja kohustusi tagava vara all tuleb silmas pidada kostjale kuuluvaid asju ja varaliselt hinnatavaid õigusi, kuid kostja kohustusi arvesse võtta ei saa. Ringkonnakohus ei nõustu selle tõlgendusega. TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb kostja vara väärtuse hindamisel arvestada ka kostja kohustusi.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada, milline oli kostja vara väärtus laenulepingu sõlmimise ajal ja milline laenulepingu ülesütlemise ajal. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et võrreldes 30.06.2021 seisuga on 31.12.2022 seisuga kostja vara väärtus vähenenud ning kahjum kasvanud. Ringkonnakohus märgib, et kostja 30.06.2021 konsolideeritud majandusaasta aruandest nähtub, et kostja varade suurus oli 3 048 945 eurot ja kohustuste suurus 2 085 962 eurot. Omakapital oli 962 983 eurot (dtl 119). Kostja 31.12.2022 konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt oli kostja varade suurus 3 625 569 eurot ja kohustuste suurus 3 047 577 eurot. Omakapital oli 577 992 eurot (dtl 135). Võrreldes 30.06.2021 seisuga oli kostja omakapital 31.12.2022 seisuga küll langenud, kuid oli siiski 577 992 eurot. Laenulepingust tuleneva kostja kohustuse jääk ülesütlemisavalduse esitamise ajal oli ca 9000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et laenulepingu p 4.1.1 mõttes tuleb varade väärtuse oluliseks vähenemiseks pidada varade väärtuse sellist langust, mille tagajärjel on oht, et kostja ei suuda täita hageja ees oma kohustusi. Arvestades omakapitali suurust 31.12.2022 seisuga, ei ole hageja tõendanud, et laenulepingu ülesütlemise ajal (s.o 2023 veebruaris) selline oht oli. Kuigi kostja kahjum oli 31.12.2022 seisuga suurenenud (kostja oli kahjumis ka 30.06.2021 seisuga), ei muuda see asjaolu, et kostja omakapital 31.12.2022 seisuga oli 577 992 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et vandeaudiitor on viidanud varade allahindamise 7
küsimusele. Ringkonnakohus märgib, et vandeaudiitor on seoses kostja 2022.a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimisega viidanud vajadusele viia läbi vara väärtuse teste, kuid samas selgitanud, et kuna juhtkond ei ole teste teinud, siis on ebaselge, kas ja kui palju tuleks varasid alla hinnata (dtl 192-193). Seetõttu ei saa ka vandeaudiitori aruande põhjal asuda seisukohale, et laenulepingu ülesütlemise ajal oli varade väärtus langenud ulatuses, et esines oht, et kostja ei suuda oma kohustusi hageja ees täita. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja on 29.09.2023 esitanud oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja 2029.a septembri seisuga kõik igakuised laenulepingujärgsed maksed tasunud (dtl 223). Ülaltoodust tulenevalt ei ole laenulepingu p-s 4.1.1 märgitud laenulepingu ülesütlemise aluse esinemine 2023.a veebruari seisuga tõendatud.
32.Laenulepingu ülesütlemise kehtivuse hindamisel ei oma tähendust, et Harju Maakohtu 06.12.2023 määrusega algatati kostja saneerimismenetlus ning maakohtu 18.06.2024 määrusega kinnitati kostja saneerimiskava, mis tühistati maakohtu 25.04.2025 määrusega. Käesolevas asjas nõuab hageja laenu tagastamist tulenevalt asjaolust, et ta ütles 07.02.2023 avaldusega lepingu üles. Seega on vaja hinnata ütlesütlemise eeldusi 2023.a veebruari seisuga ning need ei leidnud tõendamist. Kostja majandusliku olukorra hilisem muutus ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ka kohtule esitatud kostja saneerimisega seonduvad dokumendid ei kinnita laenulepingu p. 4.1.1 sätestatud ülesütlemise aluse olemasolu 2023.a veebruari seisuga.
33.Kuna laenulepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, siis on laenulepingu jäägi väljamõistmise nõue põhjendamatu. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka kohtueelsete õigusabikulude nõue ja viiviste nõue.
34.Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud maakohtus 39,7 tunni eest summas 8508 eurot (käibemaksuta), millele lisandub viivis. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja lepinguliste esindajate õigusabikulud 30 tunni eest, keskmise tunnitasuga 214,31 eurot, s.o 6429,30 eurot. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses kostja esindajate ajakulu. Samuti palus hageja kontrollida esindaja tunnitasu määra.
35.Kolleegium leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise osas on hageja apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
36.Maakohus pidas kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodi 22.03.2023-06.04.2023 eest põhjendatuks 8 tunni ulatuses (kostja palus selle ajavahemiku eest välja mõista õigusabikulu 9,9 tunni eest). Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (5 lk + lisad), tuleb hagimaterjalidega tutvumise, selle analüüsi, kliendiga suhtluse ning esindajate omavahelise suhtluse (s.o 22.03.2023-06.04.2023 tehtud toimingud) põhjendatud
8
ajakuluks pidada kokku 5 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu selles osas vähendada 3 tunni võrra.
37.Maakohus pidas kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodi 12.04.2023 – 17.04.2023 eest põhjendatuks 10 tunni ulatuses (kostja palus selle ajavahemiku eest välja mõista õigusabikulu 15,5 tunni eest). Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus märgib, et sellel ajavahemikul tehtud toimingud koosnevad hagile vastuse koostamisest. Kostja hagi vastus on ca 4 lk + lisad. Kolleegiumi hinnangul on selle koostamise põhjendatud ajakulu 6 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu selles osas vähendada 4 tunni võrra.
38.Kostja esindajatel kulus ajavahemikul 24.08.2023-29.09.2023 kohtu 24.08.2023 nõude analüüsile ja sellele vastuse koostamisele 6,8 tundi. Maakohus pidas põhjendatuks ajakulu 5,5 tundi. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et kostja 29.09.2023 vastus kohtu nõudele on ca 1,5 lk + lisad. Arvestades kohtunõude sisu ja selle vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kohtunõudele vastuse koostamise ja sellega seonduvate toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 3,5 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu vähendada 2 tunni võrra.
39.Kostja esindajatel kulus perioodil 29.09.2023-13.10.2023 hageja seisukohtade ja tõendite analüüsile, hageja seisukohale vastuse kirjutamisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 7,4 tundi. Maakohus pidas põhjendatuks ajakulu 6,4 tunni ulatuses. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et dokumentidega tutvumise ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et arvestades dokumentide sisu ja mahtu, on eelnimetatud ajaperioodil tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5,4 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu vähendada 1 tunni võrra.
40.Kokku tuleb maakohtu poolt vajalikuks peetud kostja lepinguliste esindajate ajakulu vähendada 10 tunni võrra. Seega on kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu kokku 20 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab ringkonnakohus esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 200 eurot (käibemaksuta). Seega on kostja menetluskulud põhjendatud maakohtus 4000 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles hagejalt mõisteti välja kostja menetluskulud 4000 eurot ületavas osas ja 4000 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmises osas. Tühistatud osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
41.Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas, ning et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 178 lg 4). Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
9
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.