Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

AS-i (registrikood 12994939) kasuks välja mõistmata ELMO Rent AS-i lepingulise esindaja kulu 2078 (kaks tuhat seitsekümmend kaheksa) eurot ja 70 (seitsekümmend) senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

kohustusi tagava vara väärtus on oluliselt vähenenud. Esineb ka täiendav lepingu ülesütlemise ja laenu tagasinõudmise alus. Lepingu punkti 5 kohaselt vastutab laenusaaja vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Järelikult pidasid pooled silmas, et tagatis tähendab kogu laenusaaja vara õiguste poolt. Hageja tegi kostjale 12.01.2023 ettepaneku laenu täiendavaks tagamiseks, millest kostja keeldus. Hagejale sai enne 12.01.2023 ettepaneku tegemist avalikult avaldatud majandustulemuste kaudu teatavaks, et kostja vara õiguste väärtus on oluliselt vähenenud ning laenusaaja on kahjumis. 2021. majandusaasta kahjum oli -308 528 eurot. Kostja üldkoosolekul otsustati kanda 2021. majandusaasta kahjum akumuleerunud kahjumi koosseisu ning katta kahjum tulevaste perioodide kasumi arvelt. 2022. aasta esimese poolaasta auditeerimata kahjum oli 817 328 eurot. 30.06.2021 kahjum oli 185 842 eurot. Kostja ei ole avaldanud vastupidist teavet, mistõttu saab eeldada, et kostja vara ei ole positiivses suunas muutunud. Kostja majandusandmed kinnitavad, et kostja kahjum on ajas järjepidevalt kasvanud. See tähendab, et lepingus sätestatud kohustuse täitmist tagava vara väärtus väheneb. Viimane annab hagejale laenulepingu kohaselt õiguse nõuda täiendava tagatise andmist ning öelda laenuleping üles, kui pooled ei jõua täiendava tagatise andmises kokkuleppele. Täiendava tagatise andmise regulatsioon on loodud hageja kaitseks. Täiendava tagatise saamise esimeseks eelduseks on asjaolu, et kostja vara ei pruugi tagada enam lepingus sätestatud kohustuste täitmist. Praegusel juhul on väljaspool mõistlikku vaidlust, et isiku, kes on kahjumis, vara ei kata laenulepingus sätestatud kohustuste täitmist. Teiseks peab hageja põhistama, et nõude täitmine võib sattuda küsimärgi alla just tagatise väärtuse vähenemise tõttu. Vaidluse all ei ole eelnevalt mainitud kahjumi järjepidev suurenemine ning seega ka tagatisvara väärtuse vähenemine. Hagejal on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude 1035 eurot näol. Hageja nõuab põhinõudelt viivise tasumist protsendina (dtl-d 2-6). Lepingu punktidest 4.1.1 ja 5.1 nähtubki selgelt poolte ühine tahe ning pooltelt puudus tahe milleski muus kokku leppida. Kostja varaline seis on halvenenud. Kostjal oli 31.12.2022 seisuga vara 3 625 569 euro väärtuses, kohustusi 3 047 577 euro väärtuses, omakapitali suuruseks 577 992 eurot, sealhulgas kahjum 1 557 081 eurot. Kostjal oli 2021 I poolaasta seisuga vara 3 048 945 euro väärtuses, kohustusi 2 085 962 euro väärtuses, omakapitali suuruseks 962 983 eurot, sealhulgas kahjum 185 842 eurot. Kuigi nähtub, et kostja on ligikaudu 600 000 euro võrra kasvanud, siis ettevõtte kohustused (nt laenud) on kasvanud ning omakapital on märkimisväärselt langenud ning kahjum on märkimisväärselt kasvanud. Hageja hinnangul on see selge märk kostja kohustusi tagava vara väärtuse langusest. Kostja esitab börsile ning äriregistrile ebaõigeid andmeid: 2022.a äriregistrile esitatud aruandes on varadeks märgitud 3 625 569 eurot, börsile esitatud aruandest nähtub, et varade maht on 3 796 325 eurot, see on ligikaudu 150 000 euro suurune vahe. Kostja esitatud finantsilist infot ei saa seetõttu usaldusväärseks pidada, vähemalt omakapitali puudutavas osas. Kostja parandab sageli oma finantsandmeid, nt 31.08.2022 esitas kostja 2022 6 kuu aruande ja samal päeval tuli „täiendus“ ehk parandatud finantsnäitajatega aruanne ning 31.03.2023 esitas kostja 2022 II poolaasta aruande, mida 16.06.2023 parandasid jällegi. Kostja on börsil ebaõigeid/ebakorrektseid finantsandmeid raporteerinud. Kostja varalisele/majanduslikule seisule on väga negatiivse hinnangu andud kostja varasid hinnanud vandeaudiitor. Ühelgi isikul ei tohiks jääda eeltoodu valguses kahtlust, et kostja varade seis on mitte ainult vähenenud, vaid vähenenud märkimisväärselt. 2021 I poolaastal oli osakapital 31,6% ja 2022 I poolaastal 36,8% ehk tänu kaasatud rahale toimus tõus. Auditeeritud 2022 täisaasta finantsides oli omakapital 16% ehk kaks korda kukkunud. Kostja vahearuanded pole järelikult usaldusväärsed, kostja on neid mitu korda parandanud ja uuesti börsile avaldanud. Hageja ei tea, milline oli kostja varaline seis 12.02.2023. Seetõttu leiab hageja, et kui kohtul ei piisa hagi rahuldamiseks eeltoodud andmetest, tuleb kostjal tõendada tema varalist seisu lepingu ülesütlemise ajal ise. Hageja selgitab, et tema jaoks on kõige olulisem kostja majandusliku olukorra halvenemine ning lisatagatise andmisest loobumine, kuigi kostja oli laenulepingu järgi majandusliku olukorra halvenemisel kohustatud tagatist andma. Küsimus pole selles, kas leping oli tagatud, vaid kas kostja majanduslik seisund oli halvenenud ning kas kostja keeldus sellises olukorras tagatist andmast. Kostja loogika, mille kohaselt pole kostja majanduslik olukord halvenenud, kuna kostja bilansimaht kasvas, on eksitav. Bilanss kasvab ka siis, kui kasvavad kohustused. Ka autopargi suurenemine pole alti märgiks majanduslikust suutlikkusest, vaid seda on võimalik kasvatada ka kohustuste arvelt. Kostja kahjum on aastaga suurenenud, 3 (12)

rahavoog on. See näitab selgelt ettevõtte väärtuse vähenemist. Ettevõtte suurenemine ei korreleeru alati sama ettevõtte finantsolukorraga. Arvud näitavad suurenenud kahjumit ning negatiivset rahavoogu ehk majandusliku olukorra halvenemist. EBITDA (Earnings Before Interest Taxes Depreciation and Amortization) tähendab kasumit enne intresse, makse ja kulumit, mis on üks levinumaid põhitegevuse kasumi mõõdikuid. EBITDA näitab ettevõtte genereeritava rahavoogu ehk laenude tagastuse allikat, mis kostja on kostja puhul negatiivne. Väita, et peaaegu 500 000 suurusest omakapitalist piisab 8000 euro suuruse laenu tagastamiseks, pole korrektne. Tuleb vaadata, kas äriühingu maksevõime on piisav kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hageja hinnangul see nii ei ole. Kostja negatiivse rahavoo ja võlateenindamise kordaja (DSCR) on halvenenud, mis tähendab, et äriühingu maksejõuetuse risk suureneb ning maksejõuetuse korral, kui kõik võlausaldajad nõuavad kohustuste täitmist, jääb hageja oma faktiliselt tagamata nõudega. Teades maksejõuetusmenetluste praktikat, siis ilmselt rahast ilma. Kostja reaalne genereeritav rahavoog pole kostja enda esitatud dokumentide kohaselt kohustuste teenindamiseks piisav, isegi kui kostja väidab, et tema kliendibaas jm on tõusutrendis. Kostja 2021 I poolaasta EBITDA -6383 eurot, 2022 I poolaasta EBITDA -535 737 eurot. DSCR jätkuvalt on negatiivne ja jätkuvalt halvenev ja DSCR näitab, et ettevõtte genereeritav rahavoog ei ole kohustuste teenindamiseks piisav. Ettevõte põletab raha ja põletamise maht aina suureneb. Kostja võimalik vastuargument, et see on tuleviku investeering, tehnoloogia arendus jne ja seda kaetakse uute investorite rahaga, on oletuslik. Aluseks tuleb võtta siiski praegused finantsnäitajad ning nendest nähtub finantsolukorra halvenemine. Kõik muu on tulevik, fantaasia ja turundus ning sellest ei tule eksimusse sattuda. Kostja jutud klientidest, autoparkidest jms on puhas turundus ning reaalsete faktidega ei pruugi siin pistmist olla. Hageja on hagi esitamisel lähtunud reaalsetest andmetest ning nagu eeltoodust nähtub, siis need näitavad kostja majandussuutlikkuse langust. Väide uue raha kaasamisest vastab tõele, kuid see juhtus pärast lepingu ülesütlemist. Lepingu ülesütlemise ajal oli hageja finantsolukord (laenukohustust tagatav vara) oluliselt halvenenud, võrreldes lepingu sõlmimise hetkega. Hageja ei pidanud laenumaksete tasumiseks täiendavat tähtaega andma tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p-st 3, mis koosmõjus VÕS § 196 lg-ga 2 sätestab, et täiendava tähtaja andmine pole vajalik, kui kostja rikub kohustust tahtlikult või raskest hooletusest tulenevalt. Kostja viivitas maksega vähemalt raskest hooletusest tulenevalt (VÕS § 104 lg 4). Kostjale kui relatiivselt pikka aega turul tegutsenud äriühingule oleks pidanud olema tema pangalimiitide madal tase teada ning neid vajadusel eos korrigeerima. Fakt on see, et kostja ei pidanud maksetähtpäevast kinni ning kostja selgitustest nähtub, et tähtpäeva möödalaskmise tingis veel ka kostja raske hooletus. Kui kostja rikub laenulepingut, siis tuleb kostjal arvestada, et hageja võib õigusabi saamiseks pöörduda advokaadi poole ning sellest võivad tekkida õigusabikulud (dtl-d 108-113).

rikub oma kohustusi, peab laenuandja laenusaajat lepingu rikkumisest teavitama ning alles siis kui laenusaaja ei täida kohustust ka 30 päeva jooksul, on laenuandjal õigus leping üles öelda. Laenulepingus sätestatud tingimused ei olnud täidetud ning hagejal puudus õigus laenuleping üles öelda. Hagi lisaks olnud laenulepingu graafiku kohaselt oli jaanuarikuu laenumakse tasumise tähtajaks 28.01.2023. Kostja pidi tasuma makse summas 116,57 eurot (põhiosa 69,74 eurot ja intress 46,83 eurot). Hageja ei teavitanud kostjat lepingu rikkumisest ega andnud täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks, vaid esitas kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse 07.02.2023. Kostja tasus laenumakse 08.02.2023, pärast seda kui oli teada saanud, et otsekorraldus hagejale ebaõnnestus. 2023.a jaanuari laenu põhiosa ja intressimakse hilinemise põhjuseks oli Swedbanki otsekorralduse limiidi ületamine, mis oli ühes kalendrikuus 7000 eurot. Seetõttu ei olnud kostja teadlik, et makse tegemine ebaõnnestus. Kuigi üks laenumakse hilines, on hageja kinnitanud, et kõik ülejäänud laenulepingujärgsed maksed on kostja poolt tasutud. Sealhulgas on kostja tasunud 2023.a veebruari ja märtsi laenumaksed, sh intressi. Kui hageja oleks andnud kostjale täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks, oleks hagejal olnud võimalik kohtumenetlust vältida. Kostja tasus laenumakse koheselt pärast seda, kui oli makse ebaõnnestumisest teada saanud. Vastavalt hagiavalduse lisale 2 on kostja kõik eelnevad 17 laenumakset õigeaegselt tasunud ning ei ole andnud kordagi alust arvata, et ta lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Olukorras, kus kostja on üksnes ühe maksega olnud viivituses ning kõik ülejäänud laenumaksed tähtaegselt tasunud, on hageja poolne laenulepingu ülesütlemine selgelt ebaproportsionaalne ning pahatahtlik. Hageja on otsinud põhjuseid laenulepingust vabanemiseks, mida tõendab hagiavalduse lisa 7, millest nähtuvalt on hageja palunud oma lepingulisel esindajal 10.01.2023 analüüsida laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise võimalusi. 10.01.2023 ei olnud veel jaanuari laenumakse tähtaeg saabunud ning 12.01.2023 saatis hageja kostjale juba ettepaneku laenu täiendavaks tagamiseks. See näitab, et hageja soovib laenulepingu üles öelda, kuid samas ei arvesta hageja laenulepingust ja seadusest tulenevaid piiranguid laenulepingu ülesütlemiseks. VÕS § 399 lg 1 p 2 ja § 196 lg 2 järgi pidi hageja andma täiendava tähtaja, mida ta ei ole teinud. VÕS § 196 lg 1 kohaldamise eeldused puuduvad. Hageja seisukohad, et laenulepingu näol on tegemist tagatisega laenuga ning kohustusi tagava vara väärtus on oluliselt vähenenud, on ebaõiged. Laenulepingu punkti 5.1 kohaselt vastutab laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Pooled ei ole kokku leppinud täpses tagatises, laenuleping kordab sisuliselt üle ÄS § 221 lg-s 3 sätestatud vastutuse põhimõtet. Pooled ei ole kokku leppinud tagatise andmises kohustuses. Seetõttu puudus hagejal õigus nõuda täiendavat tagatist ning sellest tulenevalt leping üles öelda. Hageja ei ole tõendanud väidet, et kostja varaline seisund on oluliselt halvenenud. Hageja tugineb asjaolule, et 2022. aasta esimese poolaasta auditeerimata kahjum oli võrreldes 2021. aasta majandusaasta aruande kahjumiga suurenenud. Hageja on sihilikult jätnud arvesse võtmata selle, milline on kostja varade maht, kohustuste maht ning üldine võimekus oma kohustusi täita. Kostja 2022. aasta majandusaasta I poolaasta vahearuandest, aga ka 2022. aasta majandusaasta II poolaasta vahearuandest ei nähtu, et kostja vara ei pruugi tagada enam lepingus sätestatud kohustuste täitmist. 2022. aasta I kui ka II poolaasta andmetest nähtub, et kostja varad tagavad laenulepingus sätestatud kohustuste (sh 8751,14 euro laenu põhiosa jäägi) täitmise. 2022. aasta I poolaasta vahearuande kohaselt oli kostja põhivarade maht 2 464 532 eurot, käibevarasid 1 109 917 eurot ja kohustusi 2 256 704 eurot. Vastavalt kostja auditeerimata konsolideeritud 2022. aasta majandusaasta II poolaasta vahearuandele on näha, et kostja põhivarade maht on kasvanud 2 885 750 euroni ning käibevarasid on kostjal 915 575 eurot. Kostjal on kohustusi kokku 3 233 696 eurot. Sellest nähtuvalt on kostjal kokku põhivarasid ja käibevarasid 3 801 325 eurot, mis on oluliselt rohkem kui kohustusi (3 233 696 eurot). Kostja kohustuste ja varade vahe on 567 629 eurot. Hageja nõutav laenusumma 8751,14 eurot moodustab sellest summast vaid 1,54%. 2022. aasta majandusaasta II poolaasta vahearuandest nähtub, et kostja autoparki lisandus 2022. aasta II poolaastal 5 uut sõidukit, lisandus 3855 uut klienti ning ettevõtte töötajaskond on aastaga kasvanud 67%. 31.12.2022 seisuga oli kostja bilansimaht 3 796 325 eurot, mis suurenes 2021. aasta sama aja bilansimahuga võrreldes 44%. Kostjal oli kokku käibevarasid 915 575 eurot ja põhivarasid oli 2 885 750 eurot. Kostja vara väärtus ei ole vähenenud. Kostja varad on kasvanud ning kostjal on varasid selgelt rohkem kui kohustusi. Kostjal ei ole makseraskuseid ning puuduvad igasugused viited sellele, et kostjal oleks raskendatud laenu tagasimaksmine. Seega puudus hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat tagatist ning sellest 5 (12)

keeldumise korral laenuleping üles öelda. Kostja ei ole tõendanud laenulepingut rikkumist ega põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel. Kostjale polnud ka ettenähtav, et juba 10.01.2023 asub hageja kaaluma, kuidas lepingust vabaneda. Kuna puudub kostja poolne laenulepingu rikkumine, laenulepingu rikkumise ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos, on hageja nõue õigusabikulude hüvitamiseks alusetu (dtl-d 48-52). Pooled ei ole leppinud kokku üheski konkreetses tagatises – hüpoteegis, kommertspandis, aktsia pandis, käenduses ega garantiis. Kui pooled oleksid soovinud tagatise andmises kokku leppida, oleks laenulepingus viidatud konkreetsele tagatisele või kostja kohustusele anda hagejale tagatis. Hageja juhatuse liige J. N. on kinnitanud, et laenuleping on tagamata. Hageja juhatuse liige J. N., kes oli laenulepingu sõlmimise ajal ka kostja juhatuse liige, saatis enne laenulepingu sõlmimist 20.08.2021 e-kirja kostja nõukogu liikmetele, milles teavitas, et hagejaga sõlmitav laenuleping on tagamata. Kostja nõukogu kinnitas otsuse sõlmida laenuleping ilma tagatiseta. Poolte tegelik tahe oli sõlmida laenuleping ilma tagatiseta. Seetõttu puudus hagejal õigus kostjalt tagatist nõuda ning selle keeldumisel laenulepingut erakorraliselt üles öelda. Hageja poolt antud laen on tagamata laen ja seetõttu pole asjakohane hinnata ka asjaolu, kas kostja vara väärtus on vähenenud. Kostja varaline seisund ei ole halvenenud võrreldes lepingu sõlmimise ajaga. Kostja majanduslik seisund hoopiski paranes. Hinnata tuleb seda, kas käibevara ja põhivara väärtus on vähenenud. 30.06.2021 seisuga oli kostjal käibevarasid 1 076 287 eurot ja põhivarasid 1 972 658 eurot, mis tähendab, et kostja varade hulk oli kokku 3 048 945 eurot. 31.12.2022 seisuga oli kostjal käibevarasid 915 575 eurot ning põhivarasid 2 885 750 eurot, mis tähendab, et kostja varade hulk oli kokku 3 801 325 eurot. Eeltoodust on selgelt näha, et kostja tagatava vara väärtus ei ole vähenenud, vaid hoopis suurenenud. Isegi kui võtta arvesse nii kostja vara kui ka kohustusi, siis kostja vara väärtus ei ole vähenenud. Laenulepingu punktide 4.1.1. ja 4.1.2. kohaselt on poolte ühiseks tahteks juba grammatilise tõlgendamise läbi väärtuse langus selline langus, kui laenusaaja ei suuda oma kohustusi täita. Oluliseks vara väärtuse languseks võib kostja hinnangul pidada üksnes sellist olukorda, kus esineks reaalne oht, et kostja vara ei kata kostja kohustusi ning seetõttu on oht, et kostja ei suuda täita oma kohustusi hageja ees. Käesoleval juhul sellist olukorda tekkinud ei ole, sest kostja varade hulk on suurenenud, kostjal on varasid oluliselt rohkem kui kohustusi ning kostja on kõik oma kohustused hageja eest täitnud. Kostja on tasunud maksegraafiku järgi kõik maksed (dtl-d 203-205). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole põhjendanud nõude laiendamise taotluse hilinenud esitamist mõjuva põhjuse esinemisega. Kohus on võimaldanud kostjal avaldusele vastata. Avalduse esitamine ei too kaasa vajadust teha kohtu ja kostja poolt täiendavaid toiminguid, mis põhjustavad menetluse lahendamise viibimist. Seetõttu leiab kohus, et hageja avaldust on võimalik menetleda vaatamata hilinenud esitamisele, sest avalduse menetlemine ei põhjusta asja lahendamise edasist menetlemist. Kohus menetleb seetõttu hageja esitatud viivisenõuet, mis on esitatud 01.11.2023 menetlusdokumendis.

e-kiri koosmõjus hageja esindaja 07.02.2023 e-kirjaga ja 07.02.2023 ülesütlemisavaldusega seda, et kostja on saanud ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 13.02.2023. Kohus arvestab seejuures, et kostja ei ole vastu vaielnud ülesütlemisavalduse kättesaamise väitele. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused, milleks on hageja poolt ülesütlemisavalduse tegemine ja kostja poolt selle kättesaamine.

tagava vara väärtus lepingu sõlmimise ajal ning lepingu ülesütlemise ajal. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses on sellise vara väärtus on vähenenud. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud kostja kohustusi tagava vara väärtuse vähenemist. Kuivõrd vara väärtuse vähenemist ei ole tõendatud, ei saa kohus hinnata ka väärtuse vähenemise ulatuse olulisust. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja kohustusi tagava vara väärtus oli ülesütlemise aja seisuga oluliselt vähenenud. Seega ei olnud laenulepingu punktis 4.1.1 sätesatud ülesütlemise eeldus täidetud ning hagejal puudus õigus leping nimetatud tingimusele tuginedes üles öelda. Seetõttu ei oma lepingu ülesütlemise avaldus õiguslikke tagajärgi.

laenulepingu punkti 4.1.1 järgi lepingust taganemiseks. Hageja ei teostanud seoses kostja poolse makseviivitusega laenulepingu punktis 4.1.2 kokkulepitud õigusi. Seetõttu ei olnud hageja poolt õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt õigusabikulude hüvitamist VÕS § 127 lg 2 ning § 128 lg-te 1 ja 2 järgi. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiavalduse rahuldamata laenusumma 8751,14 eurot tagastamise, õigusabikulude 1035 eurot tasumise, põhinõudelt 8751,14 eurot ulatuses 0,15% päevas viivise alates 10.03.2023.a tasumise ja põhinõudelt 1035 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise alates 10.03.2023.a tasumise nõuetes.

Kohus on seisukohal, et kutsetegevuses õigusabi osutava esindaja kohustus osutada asjatundlikku õigusabi hõlmab esindaja kohustust tutvuda asja materjalidega, koguda asjas andmeid ja tõendeid ning neid analüüsida ja kujundada analüüsist lähtuvalt menetluslik positsioon, millest lähtuvalt koostatakse ja esitatakse kohtule kostja vastus. Tulenevalt teavitamiskohustusest ja asjatundliku õigusabi osutamise kohustusest on esindajal seejuures kohustus suhelda kliendiga. Seetõttu leiab kohus, et esindajate poolt ajavahemikus 22.03.2023 kuni 06.04.2023 tehtud toimingud mahus 9,9 tundi (sh kohtumine kliendiga ja tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja kohtule esitamine) kujutavad kogumis kostja vastuse koostamiseks ja esitamiseks vajalikke eeltoiminguid, mille tegemine on vajalik, välja arvatud 31.03.2023 toimingute osaks märgitud Lee Laanemae ja Piret Schasmini omavaheline suhtlus (31.03.2023 ajakulud 1,4 ja 1,1 tundi). Asja õiguslikku keerukusastet ja keskmist mahtu arvestades ei ole mitme esindaja samaaegne kasutamine vajalik, mistõttu ei ole mitme esindaja teenuste kasutamisest tingitud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul saab eeltoodut arvestades 31.03.2023 osutatud õigusteenuse ajakulu lugeda põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Ajakulu on mittevajalik ja põhjendamatu 0,5 tunni ulatuses. Asja õiguslikku keerukusastet, hagiavalduse sisu ja mahtu ning kostja vastusele lisatud dokumentide mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik aeg õigusliku positsiooni kujundamiseks, kliendiga suhtlemiseks ning tõendite kogumiseks maksimaalselt 8 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 1,4 tundi. Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 22.03.2023 kuni 06.04.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 8 tunni ulatuses. Kostja esindajate poolt ajavahemikus 12.04.2023 kuni 17.04.2023 tehtud toimingud mahus 15,5 tundi (sh vastuse esitamine kliendile tutvumiseks) on kogumis kostja vastuse koostamine ja kohtule esitamine. Tegemist on vajalike ja põhjendatud toimingutega. Asja õiguslikku keerukusastet, kostja vastuse koostamisele eelnenud ettevalmistuste mahtu ning kohtule esitatud kostja vastuse mahtu arvestades on ajakulu osaliselt põhjendamata. Eeldades hagiga eelnevat tutvumist, kliendiga suhtlemist, õigusliku positsiooni kujundamist ning materjalide kogumist, saab kostja vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks vajalikuks ja põhjendatud ajaks lugeda 10 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 5,5 tundi. Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 12.04.2023 kuni 17.04.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 10 tunni ulatuses. Kostja lepinguline esindaja tegi 24.04.2023 toimingu, milleks oli e-toimiku ja menetluse hetkeseisu kontroll, ajakulu 0,1 tundi. Kohtu hinnangul on vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust osutava esindaja kohustuseks hoida ennast menetluse seisuga kursis. Seetõttu on ajakulu 0,1 tundi vajalik ja põhjendatud. Kostja esindajad tegid ajavahemikus 24.08.2023 kuni 29.09.2023 toiminguid (sh kohtunõude analüüs, kohtule esitatava vastuse koostamine, suhtlus kliendiga) mahus 6,8 tundi seoses kohtu poolt määratud avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaga. Kohtu määratud tähtaja jooksul avalduste ja dokumentide esitamine kujutab endast TsMS §-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on selliselt vajalik ja põhjendatud tegevus. Eeldades kohtu poolt selgituskohustuse täitmise raames antud selgituste vähest mahtu, kostja juba eelnevalt välja kujundatud õiguslikku positsiooni, on vastuse koostamise ja kohtule esitamise vajalik ja põhjendatud aeg 5,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 1,3 tundi. Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 24.08.2023 kuni 29.09.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 5,5 tunni ulatuses. Kostja esindajad tegid ajavahemikus 29.09.2023 kuni 13.10.2023 toiminguid (sh hageja seisukoha ja tõendite analüüs, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine) mahus 7,4 tundi seoses kohtu poolt määratud vastaspoole menetlusdokumendile vastamise ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaga. Kohtu määratud tähtaja jooksul avalduste ja dokumentide esitamine kujutab endast TsMS §-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist, menetluskulude nimekirja 11 (12)

esitamine on TsMS § 176 lg-s 2 sätestatud menetlusosalise õiguse teostamine ning on selliselt vajalikud ja põhjendatud tegevused. Kohtule esitatud menetlusdokumentide maht ja sisu ei ole kooskõlas nende koostamiseks kulunud ajaga. Hageja esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning kostja koostatud vastuse mahtu arvestades on hageja menetlusdokumendi analüüsimiseks, sellele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks vajalik ja põhjendatud aeg 6,4 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades mittevajalik ja põhjendamatu täiendavalt ajakulu 1 tundi. Kostjale õigusabi osutamiseks ajavahemikus 29.09.2023 kuni 13.10.2023 kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 6,4 tunni ulatuses. Eeltoodut arvestades on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seega 30 tundi (8+10+0,1+5,5+6,4=30). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tasu keskmiseks tasumääraks on 214,31 eurot tunnis (tasu 8508 eurot : ajakulu 39,7 tundi =214,31 eurot), millele ei lisandu käibemaksu (dtl-d 249-256). Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse keskmine tunnitasu 214,31 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on avaldanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodut arvestades on kostja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 6429,30 eurot (põhjendatud ajakulu 30 tundi x tunnitasu 214,31 eurot = 6429,30 eurot). Kohus määrab ülaltoodut arvestades kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulise esindaja kulu 6429,30 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 2078,70 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmiseks (85086429,30=2078,70). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 6429,30 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.