Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 1047 lg 4 tuleneva ebaõigete andmete ümberlükkamise või parandamise nõude eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Kohtupraktika kohaselt teenib VÕS § 1047 lg 4 sätestatud õiguskaitsevahend avalikkuse teadmise korral ka kannatanule suunatud eesmärki tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Seetõttu on andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduse objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega on hagejal VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjalt e-kirjas avaldatud ebaõige väite ümberlükkamist või paranduste avaldamist kostja kulul, kui avaldatud väide ei vasta tegelikkusele ning kui kostja vastutab e-kirjas avaldatud andmete avaldamise eest. Kohtupraktikas käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset faktiväitena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Faktiväide väljendab andmeid tegelikkuse kohta, st kas keegi on midagi teinud või öelnud. Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kostja avaldas enda 19.12.2017 e-kirjas hageja kohta väite, et hageja on toime pannud kelmuse, mis seisnes projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) omavolilises asendamises odavama MgO plaadiga. Nimetatud faktiväide ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole toime pannud kelmust. Hageja ei ole asendanud projektikohast fassaadikatte materjali (Minerit HD) omavoliliselt odavama MgO plaadiga. Fassaadikatte materjali vahetamine oli kooskõlastatud Riigi Kinnisvara AS-iga ja ehitustööde järelevalvega ning töö on tellija poolt pretensioonideta vastu võetud. Hageja nime seostamine kelmusega on täiesti alusetu ning sellise väite avaldamisega on kujutatud hagejat koostööpartnerite ees ebaõigesti ning põhjendamatult teotatud hageja au ja head nime. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohtupraktika kohaselt tähendab see, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, laskma need oma kulul ümber lükata või parandada. Ekirjas avaldatud ebaõige väide kelmuse kui kuriteo (KarS § 209) toimepanemise kohta on hageja au teotav. Au teotava väite avaldanud isik peab enda väiteid tõendama. Seega lasub käesolevas tsiviilasjas kostjal tõendamiskoormis, et hageja on toime pannud kelmuse, mis seisnes projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) omavolilises asendamises odavama MgO plaadiga. Ebaõigete andmete ümberlükkamise viis. Andmete ümberlükkamise viisi osas on Riigikohus selgitanud, et ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Arvestades avaldatud faktiväite avaldamise viisi, tuleb A. T. poolt avaldatud ebaõigeid faktiväited kostja poolt ümber lükata saates vastavasisulise e-kirja Eviko AS-i esindajatele P. S.ele ja A. N. järgmistel tingimustel: a) Teade tuleb edastada Eviko AS-i esindajate P. S.e ja A. N. e-posti aadressidele [email protected] ja [email protected]. b) Teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 12 ning järgmise tekstiga: “A. T. avaldas A. S.i kohta valeandmeid. P. S.ele 19. detsembril 2017 saadetud e-kirjas on avaldatud tegelikkusele mittevastavad asjaolud. Väide, et A. S. on toime pannud kelmuse, mis

seisnes projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) omavolilises asendamises odavama MgO plaadiga, on vale. A. T. lükkab selle ebaõige väite ümber.” Mittevaralise kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku õigus au ja hea nime kaitsele on isiklik õigus VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine (s.h ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnangu avaldamisega) õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Käesoleval juhul on kostja avaldanud hageja kohta tema au teotava ebaõige väite ning tekitanud sellega hagejale õigusvastaselt kahju. Hageja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Ebaõige faktiväite avaldamise õigusvastasus. Kostja poolt hageja kohta ebaõige väite avaldamine oli õigusvastane, kuivõrd avaldatud väide on nii sisult kui ka selle esitamise viisilt negatiivse tähendusega. Esitatud väide, justkui oleks hageja toime pannud kelmuse, seostab hagejat kuritegeliku tegevusega. Isiku seostamine kuritegevusega ning tema kujutamine kurjategijana kahjustab isiku au ja head nime oluliselt ning tekitab raskemaid vaimseid üleelamisi kui ajutine meeleolu langus. Seega on kostja avaldanud hageja kohta hageja au teotava faktiväite ning rikkunud sellega hageja isiklikku õigust au ja hea nime kaitsele, samuti õigust olla kujutatud üldsuse ees tõeselt. Kuivõrd ühtegi õigustavat asjaolu rikkumise toimepanemiseks käesoleval juhul ei esine (VÕS § 1046 lg 2), on kostja poolt sellise väite avaldamine õigusvastane. Hagejale tekkinud kahju VÕS § 128 lg 1 kohaselt on hüvitamisele kuuluvaks kahju nii varaline kui ka mittevaraline kahju, mis sama §-i lg 5 järgi hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma ning lg 5 kohaselt arvestada mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hageja on eespool selgitanud, et kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõige väide on halvustava ja negatiivse sisuga, kuivõrd hageja on selle väite kohaselt toime pannud kelmuse kui kuriteo. On ilmne, et kirja adressaatidele kujutati A. S.i väga negatiivselt. Hageja on saanud kostja poolt avaldatud ebaõige väite tõttu halvustava suhtumise osaliseks ning pidanud tundma piinlikkust. Hagejal on tulnud anda A. T. e-kirjas esitatud ebaõige väitega seoses selgitusi oma koostööpartneritele. Kuigi tegemist ei olnud avaliku au teotamisega, tekitab ka majandustegevuses koostööpartneritele nii tõsiste ebaõigete süüdistuste esitamine nii sotsiaalset ebamugavust kui ka majanduslikke probleeme saamata jäänud töövõttude näol. Hageja hinnangul on tegemist keskmist laadi rikkumisega.

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tuleb kostjate süüd kahju tekitamisel eeldada. Eeltoodu tõttu palub hageja mõista kostjalt välja õiglane rahasumma hageja au teotavate ebaõige faktiväite avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kooskõlas TsMS § 366 palub hageja, et õiglase rahasumma suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks määraks käesolevas tsiviilasjas kohus.

II KOHTU PÕHJENDUSED

“Tere Hetkel ei saa sellist alltöövõtjat kooskõlastada. Firmaga Zepparth OÜ on tihedalt seotud A. S., kelle poolt juhitud firma Sepmar OÜ on teostanud sama koolihoone fassaadi rekonstrueerimist 2012. aastal. Tööde käigus asendas ehitaja omavoliliselt projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) odavama MgO plaadiga. Kui seda kelmust avastati oli firma juba pankrotis. Kooskõlastuse saame anda vaid tingimusel, et Zepparth OÜ võtab kohustuseks teostada omal kulul koolihoone fassaadiplaatide asendamise (ca 1 950 m2) projektijärgse fassaadikattematerjaliga.

ehitusnõupidamise protokollist nr 9 nähtub, et hageja on esitanud kohtule ebaõiged andmed: protokollist nähtuvalt otsustasid Riigi Kinnisvara AS projektijuht, Jõhvi Vallavalitsuse esindaja, Jõhvi Vene Gümnaasiumi esindaja, OÜ Sepmar esindaja (sh juhatuse liige A. S.) ja Keskkonnaprojekt OÜ esindaja jääda projektijärgse fassaadikatte Minerit juurde (tl 44). Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda kostja väitega, et projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) odavama MgO plaadiga toimus OÜ Sepmar poolt omavoliliselt ning see tõi kaasa puudused lepingu täitmisel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.