Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-2397
Tsiviilasi
Alar Sepperni hagi Andres Toome vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alar Sepperni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Alar Seppern (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs Vastustaja (kostja): Andres Toome (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Alar Sepperni apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 25. mai 2018. a otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
2.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Alar Sepperni kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
kantud
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alar Seppern (hageja) esitas hagi Andres Toome (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus kohustada kostjat edastama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kolme tööpäeva jooksul Eviko AS-i esindajatele Peeter Soojärvele ja Andres Nurgale avalduse järgmistel tingimustel: a) Avaldus tuleb edastada Eviko AS-i esindajatele Peeter Soojärve ja Andres Nurga e-posti aadressidele peeter.soojä[email protected] ja [email protected]. b) Avaldus on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 12. c) Avaldus on järgmise tekstiga: „Andres Toome avaldas Alar Sepperni kohta valeandmeid. Peeter Soojärvele 19. detsembril 2017 saadetud e-kirjas on avaldatud tegelikkusele mittevastav asjaolu. Väide, et Alar Seppern on toime pannud kelmuse, mis seisnes projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) omavolilises asendamises odavama MgO plaadiga, on ebaõige. Andres Toome lükkab selle ebaõige väite ümber.” Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt. Hageja oli kuni 2017. a maini Zepparth OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Alates 2017. a maist töötab hageja projektijuhina. Hageja töötas 17.08.2006 kuni 19.03.2015 OÜ-s Sepmar projektijuhina. Hageja ei ole OÜ Sepmar osanike ega juhatuse liikmete ringis. Jõhvi Vallavalitsuse (tellija) ja Eviko AS-i (töövõtja) vahel on riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtuleping Jõhvi Vene Põhikooli rekonstrueerimise projekteerimis-ja ehitustööde teostamiseks. Kostja esindab lepingu täitmisel Jõhvi Vallavalitsust. Hankedokumentide kohaselt kooskõlastab töövõtja tellijaga kirjalikult kõik valitud alltöövõtjad, kui tellitava töölõigu maksumus ületab 5 % lepingu hinnast, enne nendega lepingute sõlmimist. 18.12.2017 edastas töövõtja esindaja Peeter Soojärv tellijale ettepaneku kinnitada alltöövõtjana Zepparth OÜ. 19.12.2017 saatis kostja töövõtja esindajatele Peeter Soojärvele (peeter.soojä[email protected]) ja Andres Nurgale ([email protected]) vastuse, mis sisaldab hageja kohta ebaõiget väidet, justkui oleks hageja toime pannud kelmuse, mis seisnes projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) omavolilises asendamises odavama MgO plaadiga. Sellise tõele mittevastava ja negatiivse sisuga väite avaldamine rikub hageja au ja head nime, tekitades talle lisaks mittevaralisele kahjule ka otsest varalist kahju. Hagejal on VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjalt e-kirjas avaldatud ebaõige väite ümberlükkamist või paranduste avaldamist kostja kulul, kui avaldatud väide ei vasta tegelikkusele ning kui kostja vastutab e-kirjas avaldatud andmete eest.
Avaldatud faktiväide, et hageja on toime pannud kelmuse, mis seisnes projektikohase fassaadikatte materjali omavolilises asendamises odavama plaadiga, ei vasta tegelikkusele. Fassaadikatte materjali vahetamine oli kooskõlastatud Riigi Kinnisvara AS-iga ja ehitustööde järelevalvega ning töö on tellija poolt pretensioonideta vastu võetud. Hageja edastas 15.08.2012 OÜ Sepmar nimel ekirja järelevalve esindajale Keskkonnaprojekt OÜ projektijuhile Sass Laasikule, milles palus kooskõlastada Jõhvi Vene Gümnaasiumi fassaadiplaadina materjal Magrock. 16.08.2012 vastas Sass Laasik, et Magrock on aktsepteeritav. Kirjavahetusse olid kaastatud Jõhvi valla esindaja Aleksei Zeleznjak ning Riigi Kinnisvara AS esindaja Kalev Kaiva. Seega olid teadlikud nii tellija kui omanikujärelevalve esindaja. 23.10.2013 garantiitööde ülevaatuse protokolli kohaselt selgus, et Magrock plaadi vaheline vuugi täide tuleb eemaldada ja täita elastse mastiksiga. Seega olid Jõhvi vald ja Riigi Kinnisvara AS-i esindajad teadlikud, et objektil oli kasutatud fassaadikatte materjalina Magrocki. Hageja nime seostamine kelmusega on täiesti alusetu ning sellise väite avaldamisega on kujutatud hagejat koostööpartnerite ees ebaõigesti ning põhjendamatult teotatud hageja au ja head nime. Kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, peab laskma need oma kulul ümber lükata või parandada. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks toime pannud kelmuse. Hageja ei ole kelmust toime pannud. Asjaolu, et kelmuse toimepanemisel viidatakse mh ka äriühingule ei tähenda automaatselt, et füüsilise isiku kohta midagi ei avaldatud. Lisaks tegutseb juriidiline isik läbi esindajate. E-kirjast nähtub, et just läbi hageja on loonud kostja seosed OÜ Sepmar ja OÜ Zepparth vahel. Kostja poolt hageja kohta ebaõige väite avaldamine oli õigusvastane, kuivõrd avaldatud väide on nii sisult kui ka selle esitamise viisilt negatiivse tähendusega ning seostas hagejat kuritegeliku tegevusega. On ilmne, et kirja adressaatidele kujutati hagejat väga negatiivselt, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista õiglane rahasumma (VÕS § 128 lg 1, § 134 lg 2 ja lg 5).
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Ebaõige on hagiavalduse väide, et hageja töötas OÜ-s Sepmar üksnes projektijuhina. Hagiavalduse lisast nähtub, et hageja oli perioodil 23.01.2006 - 01.04.2016 OÜ Sepmar ainuosanik ja 17.08.2006 - 21.04.2016 ainus juhatuse liige. Ebaõige on ka väide, et kostja oli töövõtja esindajaks tellijaga sõlmitud hankelepingus, vaid tellija esindajaks on vallavara spetsialist Jevgeni Fedorenko. Kostja ei eita, et saatis 18.12.2017 (mitte 19.12.2017) Peeter Soojärvele ja Andres Nurgale hagi lisas oleva e-kirja, mis sisaldas kostja isiklikku arvamust. Samas on hageja jätnud märkimata, et samal päeval saatis kostja eelpool viidatud isikutele vabanduse ja lükkas esialgses kirjas sisaldunud ebaõige väite OÜ Sepmar pankroti kohta ümber. Hageja on meelevaldselt tõlgendanud, et kostja süüdistas hagejat kui eraisikut kelmuses. Kostja väide oli, et hageja oli seotud OÜ-ga Sepmar, mis ehitustööde käigus asendas omavoliliselt fassaadikatte materjali. Kostja ei ole hagejat isiklikult milleski süüdistanud. Ebaõige on hagis toodud väide, et fassaadiplaadi asendamine oli kooskõlastatud Riigi Kinnisvara AS-ga. 24.07.2012 ehitusnõupidamise protokollis nr 9 on selgesõnaliselt fikseeritud, et ehitajale ei antud nõusolekut projektikohase fassaadiplaadi (Minerit HD) asendamiseks. OÜ Sepmar aga asendas omavoliliselt fassaadiplaadi odavama MgO plaadiga Magrock. Samas eksitas OÜ Sepmar teadlikult nii Jõhvi valda kui ka Riigi Kinnisvara AS-i, sest 06.11.2012 vaegtööde kõrvaldamise akti punktis 4 võttis OÜ Sepmar mineriitplaatide puhastamise kohustuse. 31.12.2014 kirjaga 7-2.4/6585 nõudis Jõhvi vald SEB Pangalt sisse töövõtulepingu täitmisega seotud garantii summas 6606,00 eurot. Garantiitagatise väljamakset OÜ Sepmar vaidlustanud ei ole.
Kostja ei eita, et OÜ Sepmar taotles 15.08.2012 e-kirjaga omaniku järelevalve esindaja eelnevat kooskõlastust materjalide asendamise ettepanekule, mille andis Sass Laasik. 24.07.2012 ehitusnõupidamise protokoll nr 9 viimases plokis fikseeriti, et materjalide asendamisettepanekud tuleb kooskõlastada eelnevalt projekteerijaga ning omanikujärelevalve esindajaga. Samas on oluline, et materjali asendamise ettepanekul puudub projekteerija eelnev kooskõlastus, mistõttu materjali asendamist isegi ei arutatud järgnevatel ehitusnõupidamistel. See, et garantii korras vahetamisele kuuluvad plaadid otsustati asendada samasuguste Magrock plaatidega, ei tähenda, et materjali asendus oli ehitamise ajal tellija ja omaniku poolt kooskõlastatud. Arusaamatu on hagis toodud väide, et kostja poolt hageja seostamine kuritegevusega ning tema kujutamine kurjategijana kahjustab isiku au ja head nime oluliselt ning tekitab raskemaid vaimseid üleelamisi kui ajutine meeleolu langus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohus leiab, et kostja kirjas märgitu „Kui seda kelmust avastati ...“ seostamine sellega, et kostja on nimetanud hagejat kelmiks või süüdistanud kelmuses kui kuriteos on ilmselgelt põhjendamatu. Kirjas viitab kostja OÜ Sepmar (mitte hageja) lepingurikkumisele ja nimetab seda kelmuseks. Mõiste kelmus ei ole kasutusel ainult juriidilises sõnavaras, vaid selle all võib õigekeelsussõnaraamatu järgi mõista ka kui ebaausat tegu, tüssamist, koerust, vallatut tempu, kelmikust. Hagiavalduses viidatud kostja kirjas ei ole märgitud ega vihjatud, et hageja võis toime panna kuriteo (kelmuse). Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Sepmar asendas projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) odavama MgO plaadiga. Hageja oli kostja kirjas viidatud Jõhvi Vene Põhikooli rekonstrueerimise perioodil 23.01.2006 - 01.04.2016 OÜ Sepmar ainuosanik ning perioodil 17.08.2006 – 21.04.2016 OÜ Sepmar ainuke juhatuse liige. Hageja väidab, et fassaadikatte materjali asendamine kooskõlastati Riigi Kinnisvara AS-i ja ehitustööde järelevalvega. Kostja poolt esitatud Jõhvi Vene Põhikooli rekonstrueerimise ehitusnõupidamise protokollist nr 9 nähtub, et hageja on esitanud kohtule ebaõiged andmed: protokollist nähtuvalt otsustasid Riigi Kinnisvara AS projektijuht, Jõhvi Vallavalitsuse esindaja, Jõhvi Vene Gümnaasiumi esindaja, OÜ Sepmar esindaja (sh juhatuse liige hageja) ja Keskkonnaprojekt OÜ esindaja jääda projektijärgse fassaadikatte Minerit juurde (tl 44). Eeltoodust tulenevalt nõustus maakohus kostja väitega, et projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) asendamine odavama MgO plaadiga toimus OÜ Sepmar poolt omavoliliselt ning see tõi kaasa puudused lepingu täitmisel. Tulenevalt sellest, et kohus ei tuvastanud ebaõigete andmete esitamist kostja poolt (vastavalt hagi väidetele), puudub alus kahju hüvitamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega kohustada kostjat edastama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kolme tööpäeva jooksul Eviko AS-i esindajatele Peeter Soojärvele ja Andres Nurgale avalduse järgmistel tingimustel: a) Avaldus tuleb edastada Eviko AS-i esindajatele Peeter Soojärve ja Andres Nurga e-posti aadressidele peeter.soojä[email protected] ja [email protected]. b) Avaldus on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 12.
c) Avaldus on järgmise tekstiga: „Andres Toome avaldas Alar Sepperni kohta valeandmeid. Peeter Soojärvele 19. detsembril 2017 saadetud e-kirjas on avaldatud tegelikkusele mittevastav asjaolu. Väide, et Alar Seppern on toime pannud kelmuse, mis seisnes projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) omavolilises asendamises odavama MgO plaadiga, on ebaõige. Andres Toome lükkab selle ebaõige väite ümber.” Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ebaõige on maakohtu väide, et kostja ei avaldanud väidet hageja kui füüsilise isiku kohta, vaid pelgalt OÜ Sepmar kui juriidilise isiku kohta. Kohtupraktika kohaselt tuleb vaidluse korral kohtul tuvastada tegelikult avaldatu, lähtudes seejuures mõistliku isiku arusaamast avaldatu kohta (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-16105, p 11-12; 3-2-1-145-07, p 13). Kostja avaldas väite ka hageja kui füüsilise isiku kohta. Avalduse mõistlikule lugejale nähtub, et kelmuse pani toime just hageja, kes tegi seda Sepmar OÜ juhi ja esindajana. Asjaolu, et avaldatud väide puudutab teiste hulgas ka OÜ-d Sepmar, ei välista seda, et väites on avaldatud andmeid ka hageja kohta. Maakohtu käsitlus tundub lähtuvat tsiviilõiguslikust formaalsusest, mille kohaselt tuleb eristada juriidilist isikut füüsilisest isikust ning juriidilise isiku seadusliku esindaja teod on tehtud juriidilise isiku, mitte füüsilise isiku nimel. Kuigi nimetatud käsitlus on tsiviilõiguslikult õige, et kohaldu see praegusel juhul andmete avaldamise kontekstis. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt võib käesolevas asjas mõista kostja poolt sõna „kelmus“ kasutamist ka kui ebaausat tegu, koerust, vallatut tempu või kelmikust. Kostja on ise enda 18.12.2017 e-kirjas selgitanud, mida ta peab silmas kelmuse all. Käesolevas asjas tuleb kontrollida kostja poolt avaldatud väidet, s.o väidet selle kohta, et kelmus seisnes fassaadikatte materjali omavolilises asendamises. Hageja viide KarS §-le 209 ei ole tehtud põhistamaks ja defineerimaks kostja poolt avaldatu tähendust. Kõnealuse viide on tehtud põhistamaks kostja poolt avaldatu au ja head nime teotavat iseloomu. Isegi kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kostja ei pidanud silmas kelmust KarS § 209 tunnustele vastavalt, siis ei tähenda see, et kostja väide ei oleks hageja au ja head nime teotav. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt on hageja esitanud kohtule ebaõigeid andmeid ning kostja poolt esitatud Jõhvi Vene Põhikooli rekonstrueerimise ehitusnõupidamise protokollist nr 9 nähtub, et siiski otsustati jääda projektijärgse fassaadikatte materjali juurde ning seda mitte asendada. Hageja juhib tähelepanu, et lisaks kostja poolt esitatud protokollile nr 9 esitas hageja kohtule e-kirjavahetuse hageja kui OÜ Sepmar esindaja ja Sass Laasiku kui omanikujärelevalve esindaja vahel. Viidatud kirjavahetus toimus 15.08.2012 ja 16.08.2012. Maakohtu poolt viidatud ehitusnõupidamine, mille kohta koostati protokoll nr 9, toimus 24.07.2012, s.o ajaliselt enam kui kolm nädalat enne kõnealust e-kirjavahetust. Seega, kuigi esialgselt otsustati ehitusnõupidamisel jääda materjali Minerit HD juurde, siis hilisems e-kirjavahetuses otsustati see ümber. 23.10.2013 toimunud garantiitööde ülevaatuse protokollist nähtub, et Jõhvi valla esindaja ja Riigi Kinnisvara AS-i esindajad olid teadlikud, et objektil oli kasutatud fassaadikatte materjalina materjali Magrock (MgO). Hageja palub jätta tähelepanuta kostja väited Magrock ja Minerit plaatide keemiliste ja füüsikaliste omaduste erinevusest, probleemidest fassaadikatte plaatidega, vastavussertifikaadi puudumistest ning 2018. a mais toimunud kostja ainuisikulisest objekti ülevaatusest.
Kõrvale tuleb jätta kostja viited Jõhvi Vallavalitsuse arhiivis olevatele ehitusdokumentidele ning kostja enda selgitused seoses tema tegevusega Jõhvi Vallavalitsuse arhitektina, kuna need ei oma tõenduslikku väärtust oma vormi tõttu, samuti on need väited esitatud esmakordselt ringkonnakohtus.
5.Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hageja tõlgendab OÜ Sepmar poolt 15.08.2012 saadetud e-kirja ning sellele omanikujärelevalve esindajalt 16.08.2012 laekunud vastust tellija ehk Riigi Kinnisvara AS esindaja kooskõlastusena. Selline tõlgendus on meelevaldne. OÜ Sepmar poolt 15.08.2012 saadetud e-kirjas esitas kirja autor adressaatidele eksitavat teavet väites, et Magrock plaat on projektikohase Minerit HD plaadi analoog. Tegemist on täiesti erinevate toodetega nii keemiliste, kui ka füüsikaliste omaduste poolest. 23.10.2013 toimunud garantiitööde ülevaatuse protokolli ei saa pidada kooskõlastust tõendava dokumendina ehitamisel, mis leidis aset 2012. aasta suvel. Fassaadikatte asendamine tõi endaga kaasa olulist kahju Jõhvi vallale. OÜ Sepmar peatöövõtul 2012. aastal paigaldatud MgO plaadid on vähem kui 4 aastaga muutunud kasutuskõlbmatuks ning varisemisohtlikuks ning vajavad täies ulatuses väljavahetamist. Tööde maksumuseks on hinnatud üle 100 000 euro. Materjali asendamist saab pidada õiguspäraseks, kui see on heaks kiidetud omaniku poolt. Hageja juhitud OÜ Sepmar ei täitnud lepingut kooskõlas töövõtulepinguga ning hea ehitustavaga. Kuna hageja oli otseselt seotud töövõtulepingu täitmisega, siis pidas kostja oma 18.12.2017 e-kirjas igati õigustatuks mitte nõustuda AS Eviko taotlusega kooskõlastada sama isiku poolt juhitud osaühingut Zepparth alltöövõtjana Jõhvi Vene Põhikooli käimasoleval rekonstrueerimisel. Oma e-kirjas ei pidanud kostja vajalikuks põhjalikult kajastada seisukohta toetavaid asjaolusid, vaid nimetas neid üldsõnaliselt kelmusena, ning seda sõna tavatähenduses.
RINGKONNAKOHTU LAHEND
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
7.Riigikohus on oma 21.12.2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p-s 25 selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks loetakse seega isikut, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Praegusel juhul ei ole tuginetud sellele, nagu oleks kostja teinud hagejat puudutavad andmed või faktiväited kättesaadavaks avalikkusele. Asja materjalide kohaselt saatis kostja A. Toome 18.12.2017 e-kirja peatöövõtja AS Eviko esindajatele P. Soojärvele ja A. Nurgale (lisaks olid kirja adressaatide hulgas ka veel mõned Jõhvi vallavalitsuse ametnikud). Kiri oli seotud kostja ametiülesannetega Jõhvi vallavalitsuse arhitektina Jõhvi Vene Põhikooli renoveerimistööde läbiviimisel. Andmeid ei ole seega avaldatud meediaväljaandes, vaid ametialases suhtluses. Kuna Jõhvi valla ja Eviko AS-i vahel oli sõlmitud töövõtuleping koolimaja rekonstrueerimiseks, siis saab ühtlasi asuda seisukohale, et tegemist oli lepingupoolte vahelise kirjavahetusega lepingu täitmise teemal. Selliselt ei ole iseenesest tegemist andmete avalikustamisega määramata hulgale kolmandatele isikutele ehk üldsusele.
8.Lugedes, et lepingusuhtes andmete või väidete esitamist saab siiski pidada nende avaldamiseks kolmandatele isikutele VÕS § 1047 tähenduses, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega kostja poolt 18.12.2017 saadetud e-kirja sisu tõlgendamisel. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks e-kirja sisu veel kord tsiteerida ega korrata ka maakohtu otsuses toodud põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub, et mõistliku lugeja perspektiivist vaadatuna ei jää e-kirjast muljet, et selles esitatud põhilised väited puudutavad A. Seppernit füüsilise isikuna. Hageja nimi Alar Seppern esineb kirjas vaid ühe korra. Äriühingute (Zepparth OÜ ja Sepmar OÜ) nimed esinevad seevastu kolmel korral. Sellele lisaks kasutab kostja sõna „ehitaja“, kuid tulenevalt eelnevast kontekstist ja ka tavapärasest arusaamast tuleneb selgelt, et ehitaja all on mõeldud äriühingut, mitte füüsilist isikut.
9.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et vaidlusalusest e-kirjast ei ole mõistlikult välja loetav faktiväide, mille kohaselt hageja Alar Seppern oleks toime pannud KarS § 209 järgi kvalifitseeritava süüteo ehk kelmuse. Maakohus on asjakohaselt välja toonud ka sõna „kelmus“ muud levinud tähendused eesti keeles vastavalt õigekeelsussõnaraamatule. Hageja (apellant) on üle tähtsustanud kostja saadetud e-kirjas kasutatud sõna „kelmus“, omistades sellele ülemäärast sisu. Kirja põhjal on arusaadav, et n-ö kelmuse all peetakse silmas eelmises lauses kirjeldatud tegevust, s.o „tööde käigus asendas ehitaja omavoliliselt projektikohase fassaadikatte materjali (Minerit HD) odavama MgO plaadiga.“ Ringkonnakohtu hinnangul on otsitud ja kunstlik apellatsioonkaebuse punktis 15 toodud neljast alapunktist koosnev loetelu vaidlusalusest e-kirjast tuletatud väidetest, millest kaks esimest puudutavad just kelmuse toimepanekut. Iseenesest on õige, et e-kirjast saab välja lugeda seda, et hageja (Alar Seppern) on või oli seotud nii Zepparth OÜ-ga kui ka Sepmar OÜ-ga. Viimati nimetatud Sepmar OÜ teostas Jõhvi koolihoone fassaaditöid 2012. aastal, mil paigaldas ettenähtud fassadikatte (Minerit HD) asemel omaalgatuslikult odavama materjali (MgO) ning tellija (Jõhvi valla) hinnangul oli tegu lepingurikkumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (kohtuotsuse p 7.2).
10.Apellant on tuginenud väidetele, mille kohaselt oli tellija poolt kooskõlastatud projektis ettenähtud fassaadikattematerjali (Minerit HD) asendamine odavama MgO plaadiga. Nimelt saatis tööde teostaja Sepmar OÜ 15.08.2012 e-kirja (tl 59), milles palus kooskõlastada Jõhvi Vene Gümnaasiumi Basseini osa materjal anloogse materjaliga, nimega Magrock. 16.08.2012 on sellele kirjale vastanud Sass Laasik (omanikujärelevalve projektijuht), märkides, et „Magrock Basic 12 mm krohvialuse fassaadiplaadina JVG ventileeritaval fassaadil on OJV poolt aktsepteeritav.“ Kostja on oma 19.04.2018 seisukohas esile toonud, et ainuüksi omanikujärelvalve esindaja poolne heakskiit ei olnud projektijärgselt ettenähtud materjalivaliku muutmiseks piisav. Ringkonnakohus nõustub kostja sellekohaste seisukohtadega. Ehitusnõupidamise protokollist 24.07.2012 nr 9 (tl 44) nähtub, et töövõtja oli teinud ettepaneku asendada projektijärgne Minerit plaat tsementlaastplaadiga, kuid otsustati jääda Mineriti juurde. Protokolli kokkuvõtvas osas on rõhutatud, et töövõtjal tuleb võimalikud materjalide asendamisettepanekud ning projektlahenduste muutmisettepanekud kooskõlastada eelnevalt projekteerijaga ning omanikujärelevalve esindajaga. Projekteerija poolne eelnev kooskõlastus puudus ning seetõttu materjali asendamise küsimust järgnenud ehitusnõupidamistel isegi ei arutatud. Ringkonnakohus nõustub, et sellises olukorras tuli lähtuda otsustusest jääda projektis ettenähtud Minerit plaadi juurde.
11.Asjakohased ei ole apellandi väited, et kuna 23.10.2013 garantiitööde ülevaatuse protokollis on märgitud vajadus asendada fassaadi Magrock plaadi vaheline vuugitäide elastse mastiksiga, siis olid nii Jõhvi Vallavalitsuse kui ka Riigi Kinnisvara AS-i esindajad teadlikud, et Minerit plaadi asemel
oli kasutatud Magrock plaati ja selle kohta pretensioone ei esitatud. Märkimist väärib, et erinevate osapoolte allkirju kandvates dokumentides (06.11.2012 vaegtööde kõrvaldamise akt tl 45, 08.05.2013 praaktööde kõrvaldamise akt tl 47) on nimetatud mineriitplaate ja selgitatud töövõtja kohustust parandada mineriitplaatide vahelised tihendid ja ühenduskohad. Seevastu 23.10.2013 garantiitööde ülevaatuse alase dokumendi (tl 60), kus räägitakse Magrock plaatidest on koostanud Sepmar OÜ (juhatuse liige Alar Seppern). Asjaolu, et tagantjärele selgus projektist kõrvalekalduva materjali kasutamine, ei tähenda seda, et materjali asendamiseks oli olemas tellija ja omaniku poolne eelnev kooskõlastus. Asjas esitatud tõenditega ei ole seega ümber lükatud 18.12.2017 kostja e-kirjas sisalduv teave, mille kohaselt ehitaja asendas ettenähtud fassaadimaterjali ilma selleks vajalike kooskõlastusteta odavama vastu ning see tõi kaasa hiljem teatavaks saanud kvaliteediprobleeme. Kuivõrd ei ole vaidlust, et hageja oli A. Toome kirjas viidatud Jõhvi Vene Põhikooli rekonstrueerimise perioodil 23.01.2006 – 01.04.2016 OÜ Sepmar ainuosanik ning perioodil 17.08.2006 – 21.04.2016 ka OÜ Sepmar ainuke juhatuse liige, siis puudub alus heita kostjale ette OÜ Sepmar seostamist hageja isiku (Alar Sepperni) isikuga. Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtule puudub alus heita ette menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel ning kohtuotsuse põhjendamisel.
12.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 171 lõike 1 alusel jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Kuna maakohus on määranud kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse, kuid ei ole käsitlenud menetluskulude rahalist suurust, ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus seega TsMS § 174 lõikes 4 sätestatud korras.
13.Apellant on palunud maakohtu otsus tühistada täies ulatuses, paludes teha asjas uus otsus, millega kohustada kostjat edastama 18.12.2017 e-kirja adressaatidele P. Soojärvele ja A. Nurgale avaldus selle kohta, et e-kiri sisaldas väärandmeid Alar Sepperni kohta. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja enam taotlenud kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Lähtudes apellatsioonkaebuse sisulisest ulatusest (TsMS § 633 lg 2 p 2) leiab ringkonnakohus, et tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel oli 3500 eurot ja mitte 7000 eurot nagu see oli maakohtu menetluses. Seega tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõiv 300 eurot. Apellant (hageja) on tasunud 450 eurot, seega 150 eurot ettenähtust enam (lähtudes tsiviilasja hinnast maakohtus 7000 eurot). Ringkonnakohus selgitab, et apellandil on õigus TsMS § 150 alusel taotleda ringkonnakohtult enamtasutud riigilõivu 150 euro tagastamist.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.