Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale 1(3)

2-18-5840 kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 03. märtsil 2018 kostjale laenu 8000 eurot laenu tagastamise tähtajaga 01. aprill 2018. Laenu võtmise kohta andis kostja hagejale võlatunnistuse, milles kostja kinnitas, et tagastab laenu 8000 eurot hiljemalt 01. aprilliks 2018. Juhul, kui kostja võlga tähtajaks ei tagasta, leppisid pooled võlatunnistuses kokku, et kostja tasub hagejale viivist tasumata summalt määras 0,02% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja hagejale laenu tähtajaks ei tagastanud. Hageja palub välja mõista kostjalt laenu summa 8000 eurot ja viivised tasumata põhinõudelt alates 02. aprillist 2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,02% iga põhivõla tasumisega viivitatud päeva eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitis 625 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte AET-i kaudu 09. mail 2018. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtaegselt ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot ning viivised tasumata põhinõudelt (kohtuotsuse tegemise seisuga moodustab põhinõue 8000 eurot) alates 02. aprillist 2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivisemääras 0,02% päevas (7,3% aastas). 2(3)

2-18-5840 Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse 625 euro menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 500 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Tsiviilasja materjalidest tuvastas kohus, et hageja esitas lisaks riigilõivu tasumise dokumentidele ka veel kviitungi hagiavalduse valmistamise eest tasutud 150 euro kohta. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamise (valmistamise) kulu ei ole TsMS § 143 mõttes asja läbivaatamise kulu ega ka TsMS § 144 mõttes kohtuväline kulu. Hagejal esindaja menetluses puudub ja seega ei ole hagiavalduse koostamise eest tasutud 150 eurot põhjendatud menetluskulu, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 500 eurot, 125 euro osas jätab kohus hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.