Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord

1(10)

Tsiviilasi nr 2-17-2330 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(10)

Tsiviilasi nr 2-17-2330 290 eurot kuus. 18.10.2014.a juhatuse istungi protokolli kohaselt otsustas juhatus, et kostja I äraolekul täidab juhatuse liikme kohustusi kostja II. Juhatuse liikmetele tehtud väljamaksed kajastusid revisjonikomisjoni aruannetes ning need tunnistati põhjendatuks. Lisaks juhatuse liikme ülesannete täitmisele tegid kostjad kojamehe tööd, remontisid keldriruume ja teostasid santehnilisi töid. 12.06.2012.a üldkoosoleku otsusega otsustati maksta kojamehe töö eest 200 eurot kuus. Kõik hageja liikmed teavad, et kostjad on erinevatel aegadel teinud kojamehe tööd ja teostanud majas remonttöid. Iga töö eest maksti eraldi. Tööde teostamist arutati üldkoosolekutel ja väljamaksed arvestas raamatupidaja. 18.10.2014.a ja 21.01.2015.a juhatuse istungi protokolli kohaselt otsustas juhatus teha maja haldamistööde teostamise kostjate kohustuseks. Kostja II tegi kojamehe tööd ja sai selle eest tasu 600 eurot. Hageja arvestus kostjale II tehtud avansiliste väljamaksete kohta on ebaselge. Hageja nõue seoses avansiliste väljamaksetega on alusetu, kuna kõik väljamaksed olid seotud hageja vajadusteks kaupade ostmisega, mille kohta on esitatud kviitungid. 16.02.2015.a makse matusebüroole tehti juhatuse 18.10.2014.a otsuse alusel. Juhatus otsustas, et hageja osutab korteriühistu liikme surma korral abi matmise korraldamisel. 2015.a suri kaks korteriühistu liiget ja sellega seoses maksti 16.02.2015.a matusebüroole 100 eurot. 21.11.2015.a viidi läbi ehitusmaterjalide inventuur, millest nähtub, et korteriühistu keldris on suur hulk ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalid vastavad esitatud arvetele. 12.06.2014.a üldkoosolekul kinnitati 2014.a – 2015.a majandustegevuse kava ja üldkoosoleku protokollis on märgitud ka kavandatud remonttööd. Nende tööde teostamiseks olid ostetud 21.11.2015.a inventuuris märgitud ehitusmaterjalid. Kostjatel on õigus saada hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest. Sõiduauto Nissan kuulub kosjale II, kuid korteriühistuga seotud sõitudeks kasutas seda peamiselt kostja I. Kostja I on koostanud ja esitanud hagejale sõidupäevikud. 18.10.2014.a juhatuse istungi protokolli kohaselt otsustas juhatus hüvitada sõidukulud täies mahus. Alusetu on hageja nõue kostja I vastu seoses interneti ja telefonikuludega. Kostja I kasutas internetti ja telefoni hageja tegevusega seotud kohustuste täitmiseks. 18.10.2014.a juhatuse otsusega otsustati hüvitada telefoni ja interneti kulud. Kostja I hüvitas hagejale enda huvides kasutatud telefoniteenuse maksumuse. Alusetu on hageja nõue kostja I vastu seoses videokaameraga Sony. 16.08.2015.a juhatuse istungi protokolli kohaselt otsustas juhatus osta videokaamera selleks, et fikseerida puudused OÜ AGR teostatud töödes küttesüsteemi renoveerimisel. Videokaamerat ei kasutatud isiklikes huvides. Videokaamera on hageja valduses. Esimese astme kohtu otsus

3(10)

Tsiviilasi nr 2-17-2330 summas, mille võrra otsustas 12.06.2014.a üldkoosolek juhatuse esimehe tasu tõsta, st 100 eurot. Kohus leidis, et hinnates kogumis hageja juhatuse 18.10.2014.a istungi protokolli, mis tõendab, et kostja I oli valitud juhatuse esimeheks ja seda, et kostja I sai juhatuse liikme tasu 2015.a septembris – 2016.a jaanuaris, on tõendatud, et kostja I täitis juhatuse esimehe ülesandeid samal perioodil. Kostjal I oli õigus saada tasu juhatuse esimehe kohustuse täitmise eest sel perioodil 100 eurot kuus, kokku 500 eurot. Kostja I ei tõendanud, et tal oli õigus teha hageja pangakontolt endale väljamakseid juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasu katteks 600 eurot ületavas osas, st summas 1212,50 eurot. Juhatuse 18.10.2014.a protokoll ei tõenda, et kostjal I oli õigus saada tasu võlaõigusliku lepingu alusel hagejale tehtud töö ja osutatud teenuse eest, kuna sellest ei selgu millal ja milliseid maja haldamistöid pidi kostja I teostama 2015.a – 2016.a, kas kostja I teostas töid ja kui suures summas on tal õigus nõuda tasu töö eest. 21.01.2015.a protokoll ei tõendanud kostja I õigust saada tasu võlaõigusliku lepingu alusel, kuna sellest ei selgu, kas kostja I teostas maja haldamisja remonttöid ning millal. Tasu elamu majandamisel tehtud töö või osutatud teenuse eest oli majandamiskulu kuni 31.12.2017.a kehtinud korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 tähenduses, mille kandmise otsustamine kuulus korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuni 31.12.2017.a kehtinud KÜS § 15 lg 1 p 1 alusel. Hageja põhikirja p 7.4.2 on vastuolus seadusega osas, mis puudutab juhatuse õigust teha majandamiskuludena käsitletavaid väljamakseid, mistõttu kohaldub mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 7 lg 2 alusel mitte põhikirjas, vaid seaduses sätestatu. Kostja I ei tõendanud, et hageja üldkoosolek oleks tasu maksmist otsustanud. Kohus leidis, et hageja juhatusel ei olnud õigust ka otsustada kostjale I isikliku sõiduauto hüvitise maksmise üle ning et kostja I ei tõendanud, et üldkoosolek oleks otsustanud maksta kostjale I hüvitist sõiduauto kasutamise eest. 21.11.2015.a kontrollakt ei tõendanud kostja I õigust teha hageja pangakontolt endale avansilisi ülekandeid ehitusmaterjalide katteks, ega seda, et hageja maksed 01.02.2015.a kauba eest kaupluses Ehituse ABC ja kaupluses Bauhaus Eesti olid tehtud seoses ehitise ja maatükki majandamisega. Hageja poolt esitatud korteriühistu keldrite 24.03.2016.a ülevaatuse aktiga on tõendatud, et 24.03.2016.a seisuga puuduvad keldriruumides 21.11.2015.a kontrollaktis märgitud ehitusmaterjalid. Kostja I ei ole aga lükanud ümber hageja väidet, et 24.03.2016.a seisuga puudusid korteriühistu keldriruumides ehitusmaterjalid. Hageja põhistas, et tema ja Karso Ehitus OÜ sõlmisid 23.02.2015.a töövõtulepingu trepikodades remonttööde teostamiseks ja 21.11.2015.a kontrolliaktis märgitud materjalid võisid olla ostetud töövõtulepingu raames. Üldkoosolekul vastuvõetud otsus läbi viia remont ei tõenda, et kostja I poolt ehituspoodides hageja arvel tehtud kulud ja kostja I poolt hageja pangakontolt oma kontole tehtud avansilisi ülekandeid ehitusmaterjalide katteks on seotud remondiga ja kostja I poolt ostetud ehitusmaterjali kasutati remondi tegemiseks. Kostja I ei tõendanud ka, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud kiita heaks kostja I poolt maksed ehitusmaterjalide eest või hüvitada kostjale I ehitusmaterjalidele kulutatud raha. Kohus leidis, et kostjal I puudus õigus teha 16.02.2015.a hageja pangakontolt ülekannet 100 eurot matusebüroole. Juhatuse liikme surma korral matuste korraldamiseks kantavad kulud ei ole hõlmatud korteriühistu eesmärgiga. Kostja I ei esitanud üldkoosoleku otsust, kus oleks otsustatud kanda juhatuse liikme surma korral matusekulusid või toetada surnu lähedasi matusekulude kandmisel ja juhatuse 18.10.2014.a otsus selleks õigust ei andnud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hagejal on õigus nõuda kostjalt teenuste osutajatele tasutud summade hüvitamist pooles ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt I hüvitist ulatuses, mille osas on tõendatud, et kostja I tarbis telefoni- ja internetiteenust. Kostja I tarbis telefoni- ja internetiteenust 311,97 euro ulatuses ja tasus tarbitud teenuse eest hageja arvelt. Kohtu hinnangul ei andnud hageja juhatuse 18.10.2014.a otsus maksta telefoni- ja internetiteenuse eest

4(10)

Tsiviilasi nr 2-17-2330 kostjale I õigust tasuda hageja arvel isiklikes huvides kasutatud telefoni- ja internetiteenuse eest. Kostja I möönis 12.06.2017.a menetlusdokumendis, et ta kasutas telefoni isiklikes huvides. Kostja I märkis, et ta hüvitas hagejale isiklikes huvides kasutatud telefoni eest 200 eurot, mis tuli kohtu hinnangul maha arvestada. Seega on hüvitatav kahju 111,97 eurot. Kohus leidis, et hageja juhatusel ei olnud õigust otsustada videokaamera ostmise üle. Kostja I ei tõendanud, et seda oleks üldkoosolek otsustanud. Kostja I ei lükanud ümber hageja väidet, et tal puudub videokaamera ega tõendanud oma väidet, et see jäi hageja valdusesse. Kostja I ei tõendanud, et videokaamera lisatarvikutega makstud summa eest on hageja saanud vastusoorituse (st videokaamera lisatarvikutega). Seega on hüvitatav kahju 738 eurot. Kohus leidis, et revidendi aruandega on tõendatud, et hageja raamatupidamine ei vastanud seaduse nõuetele, millega kostja I rikkus MTÜS §-i 35 ning RPS § 4 p 1 ja 2. Hageja ei tõendanud, et raamatupidamiskohustuse rikkumisega tekitas kostja I hagejale kahju. Kostja I ei tõendanud, et tal on nõue hageja vastu summas 640 eurot. Samuti ei selgitanud kostja I, kas ta soovib tasaarvestada oma nõude hageja vastu viimase nõudega enda vastu. Kostja II juhatuse liikme tasu osas leidis kohus sama, mis kostja I osas. Täiendavalt leidis kohus, et kostja II täitis juhatuse esimehe ülesandeid 2015.a jaanuaris – augustis ning kostjal II oli õigus saada juhatuse esimehe tasu 2015.a jaanuarist - augustini 100 eurot kuus, kokku 800 eurot. Seega oli kostjal II õigus saada 2015.a juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasu kokku 900 eurot või 885,60 eurot netosummas. Kostja II ei tõendanud, et tal oli õigus saada juhatuse liikme ja juhatuse esimehe tasu 885,60 eurot ületavas osas, st summas 854,40 eurot. Kostjale II tehtud väidetavate võlaõiguslike lepingute alusel makstud tasu, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmise, avansiliste väljamaksete osas leidis kohus sama, mis kostja I osas. Seega rikastus kostja II hageja arvel 4502,77 euro ulatuses. Hageja saab nõuda kostjalt II viimasele tegelikult tasutud raha, st netosumma tagastamist. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevus 11,23 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja revidendi 20.06.2016.a aruande käibeandmiku. Kohus leidis, et hageja poolt esitatud revidendi aruande käibeandmik ei tõenda, et kostjal II on võlgnevus hageja ees, kuna sellest jäi võlgnevus ebaselgeks. Apellatsioonkaebused

5(10)

Tsiviilasi nr 2-17-2330 juhatuse otsustel juhatuse liikmete allkirjad võivad olla võltsitud, pidi ta oma väidet põhistama ja tõendama. Selleks võis hageja, mitte kosjad, taotleda ekspertiisi läbiviimist. Kohus hindas valesti juhatuse 21.01.2015.a istungi protokollis sisaldavat informatsiooni. Otsusega pandi kostjatele kohustus paigaldada isolatsioon keldris asuvatele kommunikatsioonidele, valmistada 2. boks 1. trepikojas jalgrattaboksi moodustamiseks, välja juurida sirel ja teised põõsad, teostada majaäärse sillutise remont, paigaldada koridorides sissepääsu juures küprok ja asendada kummitihendid trepikoja ustel. Lisaks anti kostjatele ülesanne jätkata soojussõlme ja kommunikatsioonide teenindamisega seotud töid, täita koristaja kohustusi seoses tema puudumisega, jätkuvalt puhastada keldriruume ning alustada bokside remonti. Tasustamine pidi toimuma vastavalt 21.11.2014.a koosolekul kinnitatud hinnakirjale. Otsuses on kindlaks määratud vajalike tööde loetelu, nende maht ja teostajad ning tasustamise põhimõtted ehk vajalikud tingimused. Võlaõiguslikke lepinguid võib sõlmida ka suuliselt. Kostjad ei nõustunud kohtuga, et kõik aruandeperioodil sõlmitavad võlaõiguslikud lepingud peavad olema kajastatud majandustegevuse aastakavas. Õige ei ole ka kohtu järeldus, et tasu maksmine võlaõigusliku lepingu alusel ei ole vajalik kulu kaasomandi eseme säilitamiseks TsÜS § 63 lg 1 mõttes, mille kandmist võis hageja juhatus otsustada ilma üldkoosoleku otsuseta. Eelmainitud põhikirja punkt ei käsitle rahaliste vahendite käsutamist detailselt, seega ei saa see olla vastuolus seadusega. Kohus ei selgitanud, kas kohtu arvates põhikirja p 7.4.2 on väidetava vastuolu tõttu seadusega tühine või kehtetu. Põhikirja p 7.4.2 ei ole vastuolus seadusega. Rahaliste vahendite valitsemine on juhatuse põhiline ja igapäevane ülesanne. Kui juhatusel sellist õigust ei oleks, on ebaselge, kuidas saaks ühistu toimida ja teha vajalike kulutusi. Kostjate arvates on hageja huvidega vastuolus vajalike tööde tegemata jätmine. Hageja väidetest ei ilmne, et kostjate poolt 21.01.2015.a otsuses ettenähtud tööd oleksid jäänud tegemata. Kostjate arvates oli juhatusel oli õigus võtta vastu otsus seoses sõidukulude hüvitamisega, sest see on seotud korteriühistu eesmärgiga. Ühestki normist ega põhikirjast ei saa teha järeldust, et antud küsimuse lahendamine oleks eranditult üldkoosoleku ainupädevuses. Kohtu otsus on vastuoluline arvestades, et kohus tunnistas, et sõiduautot kasutati hageja juhatuse liikme ametiülesannete täitmisel ja sõiduauto kasutamine on piisavalt seostav kostja I hageja juhatuse liikme kohustuste täitmisega, kuid samas leidis, et kostja I käitus vastuolus hageja huvidega. Kohus toetas põhjendamatult hageja seisukohta, mille alusel 21.11.2015.a kontrollakt ei ole usaldusväärne tõend. Kohus ei viidanud dokumendile, mille kohaselt LG, NK ja JP oleks kinnitanud, et sellist akti koostatud ei ole. Kohus tugines hageja paljasõnalisele väitele. Hageja ei vaidlustanud 21.11.2015.a kontrollakti ehtsust ega põhistanud et protokollil olevad hageja juhatuse liikmete allkirjad võivad olla võltsitud. See, et LG, NK ja JP väidetavalt ei mäleta märgitud akti koostamist, ei tähenda, et akt oleks võltsitud. Alusetu on kohtu väide, et kostjal I ei olnud õigust teha hageja pangakontolt endale avansilisi ülekandeid ehitusmaterjalide katteks. Tegemist on materjalidega, mille soetamine on vajalik elamu jooksvaks remondiks ning hoolduseks. See, et materjale ei olnud keldris hageja akti koostamise ajal (24.03.2016.a), ei tähenda, et neid ei ole ostetud. Materjalide olemasolu keldris kinnitab hageja väide, et need võisid olla ostetud töövõtulepingu raames, kuid väidetavalt mitte kostjate poolt. Hageja ei tõendanud, et Karso Ehitus OÜ oleks sel perioodil materjale maja keldris hoiustanud. Kostjate arvates ei pea ehitusmaterjalide ostmist üldkoosolek otsusena vastu võtma. Juhatus saab teha vajalike kulutusi kui need ei välju majandustegevuse aastakavas ettenähtud kuludest. On mõeldamatu, et iga ostu ja kulu peab üldkoosolek eraldi kinnitama või heaks kiitma. Ei ole õige arusaam, et ehitusmaterjale saab soetada ainult kaasomandi säilitamise eesmärgil. Elamu vajab pidevat hooldust ja korrashoidu, mille täpset rahalist väärtust on võimatu üksikasjalikult majandustegevuse aastakavas ette näha. Kostjate arvates nende poolt tehtud kulud on käsitlevad

6(10)

Tsiviilasi nr 2-17-2330 vajaliku kuluna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 lg 1 tähenduses. Kostjad tõlgendasid korteriühistu põhikirja p-i 7.4.2 erinevalt kohtust. Kostjad ei omistanud matusetoetuse tasumist seoses juhatuse liikme surmaga. Kostjad lähtusid hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning üldistest moraalinormidest ja tavast (TsÜS § 2 lg 2). Kostjate arvates oli avansiliste maksete kasutamine kooskõlas hageja huvidega ega tekitanud kahju. Kohus ei argumenteerinud, kuidas jõuti järeldusele et kostja I, tehes hageja pangakontolt endale ülekandeid ning tasudes ehituspoodides kauba eest, ei kasutatud kaupa hageja huvides. Kostjatel on õigus osta maja remondiks vajalike materjale ja vahendeid. Kohtu seisukohad telefoni- ja internetiteenuste osas on vastuolulised. Kohus leidis, et hageja poolt esitatud arved ei tõenda nõuet kostja I vastu, kuid teiselt poolt rahuldas nõude täies ulatuses. Kohus jättis põhjendamatult kostjate tõendite kogumise ja vande all ülekuulamise taotlused rahuldamata. Kohus ei osutanud kostjatele abi nende tõendamiskoormise täitmiseks, mis lõppkokkuvõttes tõi endaga kaasa ebaõige otsuse. Vastustaja seisukoht

7(10)

Tsiviilasi nr 2-17-2330

8(10)

Tsiviilasi nr 2-17-2330 kajastanud akti hindamisel. Oluline on ka see, et juhul, kui juhatuse liige teeb endale mitme tuhande euro ulatuses avansilisi ettemakseid või tasub korteriühistu pangakaardiga ehituspoes, peab juhatuse liige põhjendama ja selgesti dokumenteerima, mis konkreetsed kulutused rahaga tehti, kas kulutused olid põhjendatud ja vajalikud ning kas kulutuste tegemiseks oli õiguslik alus. Lähtuda ei saa sellest, et väidetavalt oli tegemist remondimaterjalide ostuks võetud ettemaksetega ning kuna korteriühistu pangakaardiga maksti ehituspoodides ja kuna remont kui selline on vajalik ning kuna korteriühistu üldkoosolek oli remondikulutused majanduskavas ette näinud, siis järelikult on kõik juhatuse liikmete poolt tehtud kulutused põhjendatud, vajalikud ja korteriühistu üldkoosoleku poolt otsustatud. Määrav on see, mida konkreetselt osteti, kas ja milleks seda vajati, kas see oli põhjendatud ning kas selleks oli õiguslik alus. Maakohus leidis õigesti, et vastavate järelduse tegemist võimaldavaid asjaolusid ei ole kostjad kohtu ette toonud.

9(10)

Tsiviilasi nr 2-17-2330 tõendid oleksid. Vastupidi, hageja muutis apellatsioonkaebusele esitatud vastuses usutavaks, et tal selliseid dokumente ei ole. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.