Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 2 1 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hagi nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud

xxx OÜ saatis kostjale 16.11.2022 lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles xxx OÜ lepingu üles 01.12.2022. xxx OÜ loovutas oma nõude hagejale 02.12.2022. Lisaks nõuab hageja intressi summas 143,37 eurot, võlasissenõudmise kulu hüvitamist summas 50 eurot ja viivist 40% aastas põhivõlalt summas 1503 eurot iga viivitatud päeva eest alates 02.12.2022 kuni 20.06.2023 ning edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused

TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:

xxx OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 06.06.2022 krediidikonto leping nr XXX, mille alusel on kostja saanud laenulimiiti summas 1500 eurot (dtl 125) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 40% aastas ja krediidi kulukuse määr 48,01% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

Lepingu sõlmimise ajal (06.06.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/ 2273/2102). Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.

xxx OÜ loovutanud oma krediidikonto lepingu nr XXX nõude hagejale 02.12.2022 ning on sellest kostjat teavitanud 02.12.2022 teates (dtl 134).

Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidi kasutusse summas 1500 eurot. Kostja võla katteks ühtegi tagasimakset teostanud ei ole (dtl 213, p 2.7).

16.11.2022 on xxx OÜ edastatud kostjale teate laenulepingu nr XXX ülesütlemise kohta ning andnud täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Juhul, kui nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasuta, siis loeb xxx OÜ lepingu lõppenuks alates 01.12.2022 (dtl 133).

Hageja on edastanud kostjale meeldetuletused (dtl 180-183).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 02.10.2023 ja 18.06.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 193-198, 226).

Hageja 17.10.2023 ja 27.06.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

Hageja selgituse (dtl 214) kohaselt on kostja laenu taotlemisel märkinud enda töötasu suuruseks 1150 eurot, oma finantskohustuste summaks 1500 eurot ja majapidamiskulude summaks 250 eurot. Laenuandja on hinnanud kostja pangakonto väljavõtet perioodist 08.12.2021 kuni 06.06.2022 ning arvestas kostja igakuiste tulude ja kuludega (dtl 215). Creditinfo.ee maksehäireregistrist nähtuvalt kostjal ei olnud kontrolli tegemise ajal aktiivseid maksehäireid, taust.ee maksehäireregistri andmetel maksehäired puudusid. Rahvastikuregistri päringu tulemusel nähtus, et kostja oli abielus, ülalpeetavad puudusid 3

ning kostja oli teovõimeline. Kinnisvararegistrist nähtuvalt kostjal oli 1 kinnisvaraobjekt ning ametlikes teadaannetes andmed puudusid.

Kohus asub hageja 27.06.2024 selgituste alusel seisukohale, et kohtule on esitatud kostja pangaarve väljavõte.

Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt konto väljavõtte ja kogunud andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid kohtu hinnanul on kostja majandusliku seisundi ja tarbimisharjumuste analüüs teostatud pealiskaudselt ja puudulikult, mis on viinud krediidi väljastamisele laenuvõimetule isikule.

Laenuandja on tuvastanud kontolt nähtuva kostja igakuise töötasu suuruse ja teistele laenuandjatele teostatud igakuised tagasimaksed (dtl 141, 143). Sellest analüüsist on näha, et kostja igakuistest sissetulekutest moodustas erinevate nn „kiirlaenude“ tagasimakse jaanuarist aprillini 2022 juba üle poole. Nn „kiirlaenud“ on üldteadaolevalt (kindlasti aga pidi see teada olema hageja õiguseellasele, kes samas valdkonnas sama äriga tegutseb) väga kõrge intressiga ja igakuiste tagasimaksete näol on tihti tegemist vaid intressimaksetega, mis tegelikult põhivõlga ei vähenda. Hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas laenuandja selgitas välja, mis on kostja tegelik laenukoormus (mitte lihtsalt igakuiste maksete summa). Samuti ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud, kas kostja teostas tagasimakseid korrektselt, s.t. et ta maksis ka tegelikult kõiki laene tagasi või tegi ta seda osaliselt või valikuliselt. Olukorras, kus kostja kontoväljavõttelt nähtuvad mitmed maksed igakuiselt varieeruvates summades erinevatele laenuandjatele ning need igakuised maksed moodustavad märkimisväärse proportsiooni kostja sissetulekutest, peaks laenuandja kohtu hinnangul kindlaks tegema kostja laenukoormuse, mitte vaid lähtuma kostja tehtud maksete suurusest.

Hageja ei ole selgitanud, millega on selgitatav kostja laenu tagasimaksete vähenemine mais 2022. Tegemist võis olla olukorraga, kus kostjal lihtsalt polnud tagasimakseteks enam raha, kuid laenuandja ei ole seda kontrollinud. Siinjuures tuleb märkida, et konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud online-kasiinosse xxx alates 08.05.202205.06.2022 (ehk samal perioodil ja vahetult enne hageja õiguseellasega krediidilepingu sõlmimist) 49 korral makseid kokku summas 667 ning kui arvestada kolme tagasimakset sealt kostjale, siis summas 427 eurot. Seega on eelmiste kuude laenumaksetega samas suurusjärgus tehtud makseid laenuandjate asemel kasiinole. See võib viidata asjaolule, et kostjal võis olla hasartmängusõltuvus. Sellest peaks tekkima laenuandjal vähemalt kahtlus, kas tegemist on vastutustundliku laenuvõtjaga, kes suudab laenu teenindada ja seda tagasi maksta, ning neid asjaolusid lähemalt kontrollima. Millegi sellise kohta aga kohtule tõendeid esitatud ei ole.

Kostja kontoväljavõtte 03.06.2022 ülekandest iseendale (dtl 173, „Платёж между моими счетами“ – „makse oma kontode vahel“) nähtub, et kostjal oli veel vähemalt üks pangakonto. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine eeldaks (vähemalt antud kostja puhul) ka selle analüüsi. Kohtule ei ole esitatud selle konto väljavõtet ja hageja ei ole tõendanud, et seda oleks analüüsitud.

Kostjale tehti pidevalt ülekandeid kolmandate isikute poolt, mis võib viidata sellele, et kostjal võis olla raskuseid oma sissetulekutest ära elada ning täiendava kohustuse tekitamine laenumakse, laenutasude ja intresside näol ei ole kuidagi vastutustundlik.

Laenuandja ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saab kostja konto väljavõttest nähtuvate andmete põhjal veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja 4

võimeline tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud laenu 1500 eurot. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Kohus leiab, et võlgnevuse 3 euro osas hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Tegemist on ilmselt mingi täiendava tasuga, kuivõrd kohtule esitatust nähtub, et iga kostjale väljastatud arvega on esitatud kostjale täiendav nõue summas 1 eurot (dtl 176-179).

põhinõude summas 3 eurot;

2)

intressinõude summas 143,37 eurot;

3)

sissenõudmiskulude summas 50 eurot;

4)

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 331,07 eurot; ja

5)

põhinõudelt arvestatava täiendava viivise nõudes.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 2628,64 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 1500 eurot ehk hagi rahuldati ~57%.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 57% ulatuses kostja kanda ja 5

43% ulatuses hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 57% summas 219,45 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja (mitte (vande)advokaat) ning tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 2 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 240 eurot (2 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 136,80 eurot (240 eurot x 57%).

Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 11,40 eurot (20 eurot x 57%).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.