AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu 22 500 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. novembri 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349), lepinguline esindaja Ülle Ilves
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-15841 ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali määruskaebus. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (hageja) esitas 23. oktoobril 2017 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (kostja) vastu hagi, milles
2-17-15841 palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 22 500 eurot ja viivised alusetu rikastumise või kahju hüvitamise sätete alusel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Fund Investments OÜ (põhivõlgnik) 25. oktoobril 2013 garantiikindlustuslepingu, mille kohta väljastas hageja garantiikindlustuse poliisi seeria EE13 26 nr 07-11-2013-215. Kõnealune garantiikindlustusleping on olemuselt käendusleping. Kindlustuspoliisi osaks on mh 25. oktoobri 2013. a käendusdokument, mille kohaselt kohustus hageja koos põhivõlgnikuga või eraldi tasuma kostjale 126 000 euro ulatuses põhivõlgniku poolt tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intressi osas, mille kohta kostja on põhivõlgnikule määranud tagatisega tagatava nõude. 25. oktoobri 2013. a käendusdokumendist tulenev kostja vastutus kehtis 25. oktoobrist 2013 kuni 29. novembrini 2014. 25. oktoobri 2013 käendusdokumendi kohaselt asendas ja jätkas see 30. novembri 2012. a käendusdokumenti 22 500 euro suurusele summale. Hageja väljastas 13. detsembril 2013 käendusdokumendi 20 000 euro suurusele summale. Kostja määras 27. märtsi 2014 maksuotsusega põhivõlgnikule 2013. a augusti ja 2013. a septembri eest käibemaksu ja kütuseaktsiisi kokku 1 331 960 eurot ja 23 senti. Kostja esitas
8.juulil 2014 hagejale nõude 146 000 euro tasumiseks põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmise tõttu. Kostja vähendas 4. augustil 2014 nõude summat 20 000 euro võrra, arvestades, et 13. detsembri 2013 käendusdokument ei taganud maksuotsusega määratud nõudeid. Hageja tasus kostjale 22 500 eurot ning edastas talle 24. oktoobril 2014 avalduse, millega tühistas garantiikindlustuslepingu ning sellega seotud tolligarantiilepingu ja 25. oktoobri 2013 käendusdokumendi. Kostja esitas 21. novembril 2014 Harju Maakohtule hageja vastu hagi 103 500 euro saamiseks (tsiviilasi nr 2-14-61338).
2.Kostja palus 22. novembri 2017 seisukohas jätta hagi menetlusse võtmata, kuna kostja arvates ei kuulu asja lahendamine maakohtu pädevusse. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus keeldus 27. novembri 2017. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmast. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus pädev asja lahendama. Käenduslepingute puhul oli tegemist hageja ja põhivõlgniku vahel kostja kasuks sõlmitud lepingutega. Kostja täitis maksuvõla tagamiseks tagatise määramisel ja käendajalt maksuvõla sissenõudmisel oma seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Maksuvõla sissenõudmisest põhjustatud alusetu rikastumise vaidlus ja kahju hüvitamise vaidlus on olemuslikult avalikõiguslikud vaidlused. Hageja oleks pidanud enne kohtusse pöördumist läbima kohtueelse menetluse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 või § 24 kohaselt. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei andnud maakohus hagejale enne hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemist võimalust vastata kostja seisukohale. Samuti on maakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendamata. Hageja polnud üldtagatise suuruse määramise haldusmenetluses menetlusosaline ega vastavate otsuste adressaat. Kostja poolt põhivõlgniku suhtes antud haldusaktid ei saa muuta hageja ja kostja vahelist suhet avalik-õiguslikuks.
2-17-15841 Maakohus pole välja selgitanud, milles seisnes kostjapoolne avalike ülesannete täitmine maksuvõla sissenõudmisel. Hageja esitas kostja vastu eraõigussuhtest tulenevad nõuded. Hageja täitis kostjale 22 500 eurot üle andes oma eeldatavat käenduslepingust tulenevat kohustust. Käenduskohustus langes käenduslepingu tühistamise tõttu hiljem ära või seda üldse ei olnudki. Hageja ja kostja vahelise õigussuhte kvalifitseerimisel ei ole tähtsust sellel, et tagatise määramisel ja maksuvõla sissenõudmisel täidab kostja avalikke ülesandeid. Harju Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-14-61338 kostja poolt hageja vastu esitatud käenduskohustuse täitmise nõuet. Mõistlik ei oleks olukord, kus kostja poolt hageja vastu esitatud käenduskohustuse täitmise nõue on eraõiguslik, kuid hageja poolt sama käenduskohustuse täitmisena kostjale üle antu tagasisaamiseks esitatud nõue on avalikõiguslik. Kui kostja saab oma nõude hageja vastu esitada maakohtule, peaks ka hageja saama esitada kõiki vastuväiteid maakohtus. Riigivastutuse seadus reguleerib üksnes avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetut rikastumist. Hageja ei esitanud kostja vast hagi hageja poolt avalik-õiguslikus suhtes kostjale üle antud raha tagasisaamiseks. Alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemine on samuti maakohtu pädevuses, kuna see põhineb kostja poolt lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse täitmata jätmisel.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja poolt kostjale tehtud rahalise soorituse eesmärgiks oli täita põhivõlgniku maksukohustust. Kandes kostja arveldusarvele 22 500 eurot, tasus hageja avalik-õigusliku nõude ja kostja võttis kohustuse täitmise vastu vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-le 8. Maksuvõla tasumise nõude esitamisel lähtus kostja MKS § 127 lg-s 1 sätestatust. Selle toiminguga täitis kostja oma MKS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud ülesannet nõuda sisse maksuvõlad. Kostja ei kasutanud käendajalt maksuvõla tasumise nõudmisel eraõiguslikke vahendeid ega tegutsenud eraõiguslikus vormis. Maksuhaldur teostab maksuvõla tasumise nõudmisel avalikku võimu. Maksuhalduri nõutavat tagatist reguleerivad avaliku õiguse normid. Käendusena esitatud tagatise vabastamise tingimused on sätestatud MKS § 126 lg-s 1 ja kuni 30. juunini 2017 kehtinud tolliseaduse (TS) § 63 lg-s 1. Selle erikorra kohaselt vabastab maksuhaldur tagatise siis, kui tagatav võlg on tasutud. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur tagatist vabastanud. Ka hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude osas on maakohus õigesti leidnud, et see tuleb lahendada riigivastutuse seaduse alusel. Sellise korra näeb ette MKS § 16.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2-17-15841
8.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et asja lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse.
9.Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid garantiikindlustuslepingu, mis on olemuselt käendusleping võlaõigusseaduse § 142 mõttes, kuna maksuhaldur nõudis tagatist MKS § 120 lg 1 p 3 ning TS §-de 61 ja 62 alusel. MKS § 127 lg 1 sätestab, et nõude pööramiseks käendaja vastu teatatakse käendajale käendatava poolt täitmata jäetud kohustusest. Kui käendaja ei ole asunud käendatava võlga tasuma ühe kuu jooksul maksuhalduri poolt teate saatmise päevast arvates, on maksuhalduril õigus pöörduda võla sissenõudmiseks hagiga kohtusse. MKS § 42 lg-test 1–3 tuleneb, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Nimetatud isik vastutab maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt maksukohustuslasega. Lepinguline vastutus ei võta maksuhaldurilt õigust esitada nõuet maksukohustuslase vastu, kelle maksukohustus tekib seaduse alusel. Lepinguline vastutus ei anna maksuhaldurile õigust loobuda maksuvõla sissenõudmisest seadusjärgselt maksukohustuslaselt. Kolmandalt isikult nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilkohtumenetluse korras hagi esitamise teel. Maksukorralduse seaduse seletuskirjas on MKS § 42 kommentaaris märgitud järgmist: „Kuna maksukohustus tekib seaduse alusel ja lepinguline vastutus lepingu alusel, ei ole tegemist võrdselt koheldavate juhtumitega. Lepinguga võla tasumiseks kohustunud isik on seda teinud vabatahtlikult ning maksuhalduril ei peaks tema suhtes kehtima seadusest tulenevat jõupositsiooni ega samu vahendeid kohustuste täitmisele sundimiseks nagu need eksisteerivad seaduse alusel tekkinud maksukohustusega isikute suhtes“ (vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika seletuskiri, lk 74). Eelnevast järeldub, et maksuvõlga käendavalt isikult saab maksuhaldur nõuda võlga sisse tsiviilkohtumenetluse korras.
10.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kuna kostja nõuab sisse maksuvõlga, on tegemist avalik-õigusliku suhtega, mis tuleb lahendada halduskohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 3. oktoobri 2008. a otsuses nr 3-1-1-42-08 (p 19) seisukohale, et maksuvõla sissenõudmine MKS § 133 tähenduses ei hõlma üksnes kitsalt vaidlustatud maksu- või vastutusotsuse kaitsmist halduskohtumenetluses või maksunõuete esitamist likvideerimis- või pankrotimenetluses, vaid maksuvõla sissenõudmine võib seisneda ka riigi nimel hagimenetluses osalemises (nt MKS § 42 lg 3). MKS § 127 lg-st 1 ei tulene, et nõude pööramiseks käendaja vastu annaks maksuhaldur haldusakti. Hageja ei vaidlusta ühtegi maksuhalduri antud haldusakti ega maksuõigussuhtes tehtud toimingut.
11.RVastS § 22 lg 1 kohaselt võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui alusetult saadud asja tagastamine on võimatu või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Nimetatud sätte alusel nõude esitamise eelduseks on see, et avaliku võimu kandja on saanud isikult avalik-õiguslikus suhtes asja või raha. Selleks, et lugeda suhe avalik-õiguslikuks, peab haldusorgan õigussuhtes olema positsioonil, milles eraisikud ei saa olla ehk teostama võimu. Riigikohus on leidnud, et kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga (Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a otsus nr 3-3-1-1501, p 11).
12.Praeguses asjas on hageja ja põhivõlgniku vahel eraõiguslik suhe – käendusleping, mille soodustatud isikuks on kostja. Kostja nõue hageja vastu ei tulene mitte avaliku õiguse
2-17-15841 normist, vaid kõnealusest käenduslepingust, millega hageja on endale vabatahtlikult võtnud kohustuse tasuda põhivõlgniku maksuvõlga. Asjaolu, et maksuhalduri tegevus tagatise nõudmisel ning nõude pööramisel käendaja vastu on reguleeritud maksukorralduse seaduses, ei muuda maksuhalduri ja käendaja vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Maksuhaldur on sellises suhtes (MKS § 42 lg-s 2 sätestatud erisustega) samal positsioonil, mis eraõiguslikud võlausaldajad. Sellele viitab ka MKS § 42 lg-s 3 ja § 127 lg-s 1 sätestatud käendajalt maksuvõla sissenõudmise kord. Seega on käendaja ja maksuhalduri kui võlausaldaja vaheline suhe eraõiguslik ning sellest suhtest võrsunud vaidlused, sh alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõuded, tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras.
13.Neil põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja hagi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.