Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-17-15841 palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 22 500 eurot ja viivised alusetu rikastumise või kahju hüvitamise sätete alusel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Fund Investments OÜ (põhivõlgnik) 25. oktoobril 2013 garantiikindlustuslepingu, mille kohta väljastas hageja garantiikindlustuse poliisi seeria EE13 26 nr 07-11-2013-215. Kõnealune garantiikindlustusleping on olemuselt käendusleping. Kindlustuspoliisi osaks on mh 25. oktoobri 2013. a käendusdokument, mille kohaselt kohustus hageja koos põhivõlgnikuga või eraldi tasuma kostjale 126 000 euro ulatuses põhivõlgniku poolt tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intressi osas, mille kohta kostja on põhivõlgnikule määranud tagatisega tagatava nõude. 25. oktoobri 2013. a käendusdokumendist tulenev kostja vastutus kehtis 25. oktoobrist 2013 kuni 29. novembrini 2014. 25. oktoobri 2013 käendusdokumendi kohaselt asendas ja jätkas see 30. novembri 2012. a käendusdokumenti 22 500 euro suurusele summale. Hageja väljastas 13. detsembril 2013 käendusdokumendi 20 000 euro suurusele summale. Kostja määras 27. märtsi 2014 maksuotsusega põhivõlgnikule 2013. a augusti ja 2013. a septembri eest käibemaksu ja kütuseaktsiisi kokku 1 331 960 eurot ja 23 senti. Kostja esitas

2-17-15841 Maakohus pole välja selgitanud, milles seisnes kostjapoolne avalike ülesannete täitmine maksuvõla sissenõudmisel. Hageja esitas kostja vastu eraõigussuhtest tulenevad nõuded. Hageja täitis kostjale 22 500 eurot üle andes oma eeldatavat käenduslepingust tulenevat kohustust. Käenduskohustus langes käenduslepingu tühistamise tõttu hiljem ära või seda üldse ei olnudki. Hageja ja kostja vahelise õigussuhte kvalifitseerimisel ei ole tähtsust sellel, et tagatise määramisel ja maksuvõla sissenõudmisel täidab kostja avalikke ülesandeid. Harju Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-14-61338 kostja poolt hageja vastu esitatud käenduskohustuse täitmise nõuet. Mõistlik ei oleks olukord, kus kostja poolt hageja vastu esitatud käenduskohustuse täitmise nõue on eraõiguslik, kuid hageja poolt sama käenduskohustuse täitmisena kostjale üle antu tagasisaamiseks esitatud nõue on avalikõiguslik. Kui kostja saab oma nõude hageja vastu esitada maakohtule, peaks ka hageja saama esitada kõiki vastuväiteid maakohtus. Riigivastutuse seadus reguleerib üksnes avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetut rikastumist. Hageja ei esitanud kostja vast hagi hageja poolt avalik-õiguslikus suhtes kostjale üle antud raha tagasisaamiseks. Alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemine on samuti maakohtu pädevuses, kuna see põhineb kostja poolt lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse täitmata jätmisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-17-15841

2-17-15841 normist, vaid kõnealusest käenduslepingust, millega hageja on endale vabatahtlikult võtnud kohustuse tasuda põhivõlgniku maksuvõlga. Asjaolu, et maksuhalduri tegevus tagatise nõudmisel ning nõude pööramisel käendaja vastu on reguleeritud maksukorralduse seaduses, ei muuda maksuhalduri ja käendaja vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Maksuhaldur on sellises suhtes (MKS § 42 lg-s 2 sätestatud erisustega) samal positsioonil, mis eraõiguslikud võlausaldajad. Sellele viitab ka MKS § 42 lg-s 3 ja § 127 lg-s 1 sätestatud käendajalt maksuvõla sissenõudmise kord. Seega on käendaja ja maksuhalduri kui võlausaldaja vaheline suhe eraõiguslik ning sellest suhtest võrsunud vaidlused, sh alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõuded, tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.