2-17-126484
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.05.2018, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-126484
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Axxx Pxxxx vastu võla nõudes
Hagihind
2692.63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood: 10625474; asukoht: Tartu mnt 24-20, Tallinn, Harjumaa), esindaja: Aleksei Arno ([email protected]); Kostja: Axxx Pxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
2-17-126484
2-17-126484 Tagasimaksed ühes intressiga moodustavad kokku 1951.15 eurot. Kostja tegi laenu tagasimakseid 10 esimesel kuul kokku 300 eurot. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi ja hoiatusi, milles on palunud kostjat teha tagasimakseid ja tasuda võlgnevus. Kostja pole rohkem võlgnevust tasunud. Seetõttu on hageja kostjaga sõlmitud kokkuleppe üles öelnud. Hageja arvestas kostja intressivõla järgneva arvestuse alusel : 1951,15 – 1886,23 = 64,92 eurot. Hageja vähendas tagasimaksete arvel intressivõlga 0-ni. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga järgmise arvestuse alusel: 1886,23 - (300 – 64,92 = 235,08) 235,08 = 1651,15 eurot. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot ja jooksvat viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 03.03.2018. a kuni 11.05.2018. a tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 28,93 eurot (8,00%/365p/100x1651,15€x70p). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 1651,15 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1713,08 eurot, millest 1651,15 eurot moodustab põhivõlg, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 28.93 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 95,77 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 129,23 eurot, kokku 225 eurot.
2-17-126484 Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal õigusabile kulunud 1 tund tasumääraga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 20 (kokku 120 eurot). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasumäär ja tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Kohus leiab, et esindaja õigusabi kulult arvestatava käibemaksu hüvitamine ei ole põhjendatud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellist kinnitust hageja kohtule andnud ei ole. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 325 eurot, millest 225 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.