Hageja: OÜ F, registrikood xxxxxxxxx, asukoht xxxxx xxx xxxx xxxxxx, seaduslik esindaja SJ, juhatuse liige Kostja: MP, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx
Kohtuistungi aeg ja koht
04.04.2018 Paide
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ F hagi.
2.Välja mõista MP solidaarselt OÜ-ga V OÜ F kasuks 2802,62 eurot, millest 2077,27 eurot on põhivõlg ja 725,35 eurot viivis.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta täies ulatuses MP kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ASJAOLUD ja NÕUE Hagi asjaolude kohaselt on OÜ F, OÜ V ja MP vahel 25.10.2015 sõlmitud kolme-poolne leping. Lepingu kohaselt on MP OÜ V käendaja, kes vastutab OÜ V poolt Lepingust tulenevate (sh ka tulevikus tekkivate) kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga V. Lepingu kohaselt vastutab MP käendajana OÜ V poolt kohustuste rikkumise korral vaata-mata sellele, kas hageja saab või mitte oma nõuet OÜ V vastu rahuldada. Käendaja vastutuse maksimumsummaks on 3000 eurot, mis hõlmab kõiki OÜ V Lepingust tekkinud ja tulevikus tekkivaid kohustusi hageja ees, sh kauba tasumata ostuhind, leppetrahve ja viiviseid. Lisaks vastutab käendaja ka võla sissenõudmisega seotud kulude eest. Hagimenetluses nõuab hageja OÜ V täitmata kohustuste täielikku täitmist ka käendajalt, st M P.
Kostja MP vaidles hagile vastu. Kostja esitas järgmised vastuväited: - 25.10.2015 sõlmitud Leping on täies ulatuses üles öeldud, mistõttu temal puudub käendusest tulenev vastutus hageja ees. Kostja märkis, et 20.07.2016 saatis ta aadressil x e-kirja milles teatas, et V OÜ ja F OÜ leping on V OÜ poolt üles öeldud täies ulatuses. Sama kirjaga sai üles öeldud ka kostja isiklik käendusest tulenev vastutus. - hageja nõue on alusetu, kuna hageja ei väljastanud kaupa Lepingus kokkulepitud isikutele. Ühelgi teisel isikul ei olnud volitusi kauba saamiseks, eriti veel allkirjaõigust. - kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi kostja või teise volitatud isiku allkirjadega arveid, puudub hagejal alus nõuda kostjalt Lepingu alusel väidetavat võlgnevust. - kohtule esitatud e-kirjad selle kohta, et tema on nõus võlad tasuma, pole tema saadetud. Need kirjad on fabritseeritud. Tsiviilasi nr 2-17-100768
Kohtuistungi toimumise päeva hommikul saatis kostja kohtule allkirjastamata e-kirja, milles avaldas et ta tervise tõttu kohtuistungile ei tule, et kohus võib istungi läbi viia, arvestades tema poolt kirjas avaldatuga. Lisaks varasematele vastuväidetele avaldas kostja, et kohtule esitatud e-kirjade, milles ta on tunnistanud võlgnevust ning tunnistajate ütlused ei ole tema poolt esitatud põhjustel üsaldusväärsed (II kd tl 91).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.Asjas esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et 25.10.2015 sõlmisid OÜ F müüjana, OÜ V (juhatuse liige MP) ostjana ja füüsiline isik MP käendajana lepingu, mis oma sisult hõlmab nii OÜ F ja OÜ V vahelist müügilepingut kui OÜ F ja füüsilise isiku MP vahelist käenduslepingut (edaspidi Leping). Leping p 1.2 kohaselt on Lepingu osadeks ka Müüja müügilepingute üldtingimused (Üldtingimused) ning Müüja hinnakirjad, mis kehtivad arve väljakirjutamise hetkel (Hinnakiri). Lepingu on OÜ V (Ostja) poolt allkirjastanud juhatuse liige MP. Lepingu allkirjastamisega on OÜ V juhatuse liige MP Lepingu p 1.3 kohaselt kinnitanud, et on Üldtin-gimustega tutvunud, nendest aru saanud ning nendega nõustunud. Hagi asjaolude kohaselt tellis OÜ V Ostjana Lepingu alusel hagejalt kaupa, sai tellitud kauba kätte, kuid pole saadud kauba eest esitatud arveid tasunud. OÜ-l V on hagejale tasumata perioodil 31.07.2016 kuni 07.09.2016 esitatud 19 arve alusel kokku 2077,27 eurot. Lepingus on OÜ F müüjana ja OÜ V ostjana kokku leppinud, et müüja müüb ja ostja ostab müüja kehtestatud hinnakirja alusel pakutavat kaupa (p 1.1). Võlaõigusseadus (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tõendatud on, et perioodil 31.07.2016 kuni 07.09.2016 on hageja esitanud OÜ-le V 19 arvet kokku summas 2077,27 eurot (I kd tl 37-55, II kd 5,16-17,20,23,28-31,44,51,57,67,69,71-72,75,77,79). Kostja ei vaidlustanud asjaolusid, et hageja esitas OÜ-le V hageja nimetatud arved ning andis ostjale arvetel märgitud kauba ka ostjale üle. Kostja ei vaidlustanud ka arvetel märgitud tasumisele kuuluva kauba maksumust (arvete summasid) ega maksetähtaegu. Samuti ei väitnud kostja, et OÜ V on vaidlusalused arved täies mahus ja tähtaegselt tasunud. Kostja poolt vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud kohtule esitatud arvete, arvete juurde kuuluva MP ja SK e-kirjavahetuse ja märkmete ning tunnistaja SK ütlustega. Viimase ütluste kohaselt juuli-augustseptember tekkisid OÜ-l V võlgnevused ning septembrist 2016 me talle enam kaupa ei väljastanud (I kd tl 37-55, 101-107, II kd tl 4-82,93). Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et OÜ V sai hagejalt kätte arvetel märgitud kauba, pidi saadud kaua eest tasuma hagejale arvetel märgitud tähtajaks arvetel märgitud rahasummad, kuid ei teinud seda. OÜ-l V on hagi esitamise seisuga hagejale tasumata 2077,27 eurot.
2.1.Kostja leidis, et vaidlusalune Leping on 20.07.2016 hagejale saadetud avaldusega täies ulatuses üles öeldud, mistõttu on täielikult üles öeldud ka tema kui käendaja vastutus hageja ees (tl 82 p 2). Kostja esitas kohtule ka e-kirja, mis on 20.07.2016 saadetud aadressilt f e-posti aadressile x. E-kirja teemaks on märgitud Lepingu lõpetamine ja kirja sisu kohaselt saa-detakse kirjaga adressaadile lepingu lõpetamise avaldus, mis on manusena lisatud. E-kirja manusena on märgitud „F lepingu lõpetamine.pdf“ (tl 88,90). Kohtule on esitatud ka V OÜ juhatuse liikme MP 20.07.2016 allkirjastatud dokument pealkirjaga „Lepingu lõpetamine“, milles teatatakse et käesolevaga öeldakse alates 20.07.2016 üles V OÜ ja F OÜ vahel sõlmitud Müügileping täies mahus, sh ka käendusleping (tl 89,91). VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Hageja avaldas, et tema ei ole kostja 20.07.2016 e-kirja saanud. Hageja selgitas, et meiliaadress x on seadistatud selliselt, et sellel aadressil saabunud kirjad suunatakse automaatselt edasi mitmele töötajale, sh ka kahele juhatuse liikmele. Ühelegi neist isikutest pole sellist e-maili saabunud. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt on kostja kohustatud tõendama oma vastuväidet. Tsiviilasi nr 2-17-100768 Riigikohus on asjas nr 3-2-1-123-07 p-des 12 ja 14 selgitanud, et kui teade saadetakse eemalviibijale, sh e-postiga, saab teate lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja saajal on olnud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järg-
misel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Samuti on Riigikohus toonitanud, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega. Riigikohtu eelmärgitud seisukohale osundas ka hageja. Kohus selgitas 06.02.2018 eelistungil kostjale samuti tema tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele täiendavalt võimaluse ja tähtaja tõendite esitamiseks. Kohtu antud tähtajaks kostja ühtegi tõendit ei esitanud. Arvestades, et 20.07.2016 e-kirjas ega ka selle manuses olevas avalduses ei nõudnud saatja e-kirja kättesaamise kinnitust, lasus kostjal kohustus tõendada, et OÜ F sai OÜ V ülesütlemis-avalduse kätte. Kostja seda teinud ei ole. Seega ei ole kostja vastuväide Lepingu ülesütlemise kohta tõendatud. See omakorda täjendab, et vaidlusalune Leping, sh ka kostjaga sõlmitud Käendusleping, kehtib koos sellest tulenevate lepingupoolte kohustustega.
2.2.Kostja väitis ka seda, et hageja nõue on alusetu põhjusel, et kaupa ei antud üle Lepingus märgitud isikutele. Ühelgi teisel isikul ei olnud õigust kaupa vastu võtta. Lepingu p 2.2 kohaselt on Ostja poolt volitatud isikud kaupa vastu võtma ja arve-saatelehti allkirjastama MP ja LR. Üldtingimuste p 3.1 kohaselt annab müüja kauba ostjale üle vas-tavalt poolte vahelisele kokkuleppele kas müüja tegevuskohas, ostja tegevuskohas või lähetab kaua ostjale pakituna koos saateleht-arvega. Tunnistaja SM avaldas kohtuistungil, et tema tarnis hagejalt tellitud kauba OÜ V kauplu-sesse Rakveres. Iga kaubakorra ajal suhtles ta MP telefoni teel nii kauba tellimuse kui tarnimise suhtes. MP oli kokku lepitud, et kaup viiakse töötajate kätte ja MP kontrollib kauba vastavuse koos töötajatega kauba saamisest ühe tööpäeva jooksul (II kd tl 93). Ka kohtule esitatud rohkest MP ja SK e-kirjavahetusest nähtub, et kauba tellimine, üle-andmine ja tarnitud kauba puudustest teatamine toimusid poolte kokkuleppel tunnistaja kirjeldatud viisil. Tunnistajad KK ja AA avaldasid kohtuistungil, et võtsid MP korraldusel müügimehelt kaupa vastu. K.K ütluste kohaselt andis MP neile e-maili või telefoni teel töökorraldusi. M.P andis tööl olevale müüjale teada, et võtku kaup vastu. Me pidime kauba vastu võtma, lilled vaasi panema ja kui saabusid hinnasildid, siis müüki panema. See oli iga kord nii. Ka A.A rääkis, et kauba tulekust teavitas M.P neid telefoni teel ja iga kord ka ütles, et võtke kaup vastu (II kd tl 95,97). Kohus on seisukohal, et uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et tulenevalt MP enda korraldustest oli lubatud kaup üle anda/vastu võtta ka Lepingu p-s 2.2 nimetamata isikutele (kaupluse müüjatele). Sellisena hageja ja OÜ V vaheline müügisuhe ka tegelikkuses toimis. Seega on kostja vastuväide hageja poolt Lepingu p 2.2 rikkumises põhjendamatu ega muuda hageja nõuet alusetuks. Kostja seadis kahtluse alla tunnistajate usaldusväärsuse. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Esiteks märgib kohus, et kostja on küll oma väidet tunnistajate ebausaldusväärse kohta põhjendanud, kuid pole mingilgi viisil oma väidet tõendanud. Samas kohus enne iga tunnistaja ülekuulamist selgitas tunnistajatele põhjalikult tema kohustust rääkida asja kohta tõtt ja anda ütlusi asjaolude kohta, mida tunnistajad ise on vahetult tajunud. Lisaks hoiatas kohus tunnistajaid vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest. Tunnistajad kinnitasid oma allkirjaga, et said aru nii kohustusest rääkida tõtt kui ka hoiatuse sisust. Eluliselt usutav ei ole, et tunnistajad hoiatusele vaatamata andsid valeütlusi, riskides sellega sattuda kriminaalvastutuse alla.
2.3.Veel väitis kostja, et kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi kostja või teise volitatud isiku allkirjadega arvet, puudub hagejal alus nõuda kostjalt Lepingu alusel väidetavat võlgnevust. Õige on, et kohtule esitatud arvetel ei ole allkirju, sh ka Lepingu p-s 2.2 nimetatud isikute allkirju. Üldtingimuste p.2.1.1 kohaselt saadab Müüja Ostjale arve kas tavalise posti, tähitud kirja või e-posti teel, või annab arve Ostjale isiklikult üle. Seega ei tulene Lepingu osaks olevatest Üldtingimusest kummalegi poolele arve allkirjastamise kohustust. Lepingu osalised, sh ka kostja, on sellist tingimust aktsepteerinud. Hageja esindaja selgitas, et vastavalt poolte vahelisele praktikale edastati arved Ostjale meili teel, Ostja saatis meilidele vastuse ja sellega luges hageja, et Ostja on kauba ja arve kätte saanud ning aktsepteerib neid. Tunnistajad KK ja A.A avaldasid, et eelmise tarnija puhul, st kui kaup tuli L, olid paberkandjal arved, mida ka allkirjastati. Kui tuli F, siis enam ei olnud paberkandTsiviilasi nr 2-17-100768 jal arveid, mida allkirjastada (II kd tl 95,97). SK, kes oli hageja müügiesindaja ja MP vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et müügi-lepinguga seotud asjaajamine, sh ka arvete saatmine ostjale, toimus e-posti teel (I kd tl 102-106, II kd 8-10,21,24,3236,45-48,52,58-59,62,68,70,74,76,78,80,83). Uuritud tõenditest ei nähtu, et üks või mõlemad müügilepingu pooled oleks avaldanud soovi allkirjastatud arvete esitamiseks. Vastupidi. Uuritud
tõenditest nähtuvalt oli müüja ja ostja vahel välja kujunenud praktika, et müüja saatis ostjale arved meili teel ning kumbki pool arveid ei allkirjastanud. Nii toimis arvete esitamine kogu müügilepingu poolte koostöö aja. Kohus on seisukohal et olukorras, kus müügilepingu pooled alates koostöö algusest aktsepteerisid arvete esitamist meili teel ja allkirjastamata, kus koostöö ajal kumbki osapool ei nõudnud arvete allkirjastamist ning arvestades, et allkirjastamata arvete esitamine toimis praktikas tõrgeteta kuni OÜ V kauplus Rakveres lõpetas tegevuse, on kostja esitatud vastuväide otsitud ega võta hagejalt nõude esitamise õigust.
3.Kohus on tuvastanud, et OÜ-l V on saadud kauba eest hagejale tähtaegselt tasumata 2077,27 eurot, st et OÜ V on oma Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivituses. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka viivist. Viivise arvutamisel kasutanud Üldtingimuste p-s 2.2.3 sätestatud viivise määra, so 0,25% õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja viivise nõue arvete tasumisega viivitamise eest on kokku 752,35 eurot. Viivise arvestuse on hageja eraldi dokumendis selgelt ja üheselt arusaadavalt esitanud (I kd tl 58). Kostja ei ole hageja esitatud viivise arvestust vaidlustanud. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kohustatud isikutelt viivist summas 752,35 eurot.
4.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vaidlust ei ole, et tulenevalt Lepingu p-st 3.1 vastutab ka kostja (füüsiline isik MP) käendajana Lepingust tulenevate OÜ V kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga V. Käenduslepingu p 3.2 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummäär 3000 eurot ning käendaja vastutus hõlmab kõiki kohustusi, mis on Ostjal (OÜ-l V) Lepingu alusel Müüja (OÜ F) ees tekkinud või tekivad tulevikus, sh Ostja ostetud kauba tasumata ostuhinda, leppetrahve ja viiviseid. Käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastupidi. Käenduslepingu p-s 3.2 on OÜ F ja MP kokku leppinud, et käendaja vastutab OÜ V poolt kohustuse rikkumise korral sõltumata sellest, kas hageja saab või mitte oma nõuet Ostja vastu rahuldada. Eeltoodut arvestades on V OÜ-l kui Ostjal ja MP kui käendajal hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga täitmata V OÜ poolt hagejalt ostetud Kauba eest tasumata ostuhinna tasumise kohustus summas 2077,27 eurot, samuti ostuhinna tähtaegsest mittetasumisest tekkinud ja sisse-nõutavaks muutunud viivis 752,35 eurot. Eelnimetatud kohustuste täitmise eest vastutavad OÜ V ja käendaja solidaarselt. Kuna hageja solidaarnõue ostja ja käendaja vastu rahuldati maksekäsu kiimenetluses üksnes OÜ V suhtes, on hageja hagimenetluses õigustatud nõudma OÜ V täitmata kohustuste täitmist ka teiselt solidaarvõlgnikult, so kostjalt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2077,27 eurot OÜ V poolt hagejalt ostetud kauba eest tasumata ostuhinda ja 752,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivist solidaarselt OÜ-ga V.
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, st tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.