Narva-Line OÜ (likvideerimisel) väljakuulutamiseks.
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/Võlgnik: Narva-Line OÜ (likvideerimisel)( (reg. nr. 11186249) Esindaja Janno Saar *** Ajutine haldur Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid Juhkentali 8, Tallinn 10132 Tel 6270 551 e-post: [email protected] )
avaldus
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Narva-Line OÜ (likvideerimisel)( (reg. nr. 11186249) pankrotimenetlus raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks;
2.Ajutisel halduril likvideerida juriidiline isik kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre tema ametist peale võlgniku likvideerimist ja kustutamist registrist.
Narva-Line OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrata Janno Saar (ik 37605184231).
5.Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja avaldab Pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel alltoodud kohtumääruse: Pärnu Maakohus 15. mai 2018.a. kohtumäärusega lõpetas Narva-Line OÜ (likvideerimisel)( (reg. nr. 11186249) pankrotimenetluse raugemisega, ilma pankrotti välja kuulutamata kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre tema ametist Narva-Line OÜ (likvideerimisel) ajutise haldurina peale võlgniku likvideerimist ja kustutamist registrist;
6.Narva-Line OÜ dokumentide hoidjaks määras kohus juhatuse liikme Janno Saar (ik ***).
2-18-3890 Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates (PankrS § 3 lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, TsMS § 661 lg 1, 2).
7.Määrata ajutise halduri Terje Eipre tasu ja kulude summaks 534,40 eurot (sisaldab käibemaksu).
8.Välja mõista riigi vahenditest OÜ-le advokaadibüroo Eipre & Partnerid (arveldusarve nr. EE231010220204462227 SEB pangas) ajutise halduri Terje Eipre tasu summas 397 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot) (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
9.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
8.Määrus saata menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
13.märtsil 2018 saabus Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajja Narva-Line OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt esitatud avaldusele /t.l. 1/ Võlgniku majandustegevuse sisuks oli Sillamäe-Kotka laevaliini ettevalmistamine ja opereerimine 2006-2007 aastal. Laevaliini käivitamiseks ja käigus hoidmiseks vajalikud rahalised vahendid laenas võlgnik peamiselt osanikult. Äriplaani ebaõnnestumise tõttu laevaliini käigus hoidmine lõpetati ning vastavalt ainuosaniku otsusele algatati 28.01.2008 (Lisa 1) võlgniku likvideerimine. Likvideerijaks määrati J.R. Vastavalt ainuosaniku 06.12.2017 otsusele kutsuti likvideerija J.R tagasi ning määrati likvideerijaks Janno Saar. Likvideerija on teinud selgeks, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku varasid. Võlgnikul puuduvad varad sissenõutavaks muutunud nõuete tasumiseks. Võlgnik võlgneb üksnes peamisele võlausaldajale, AS-le Holostovi Kinnisvarahaldus, põhi ja kõrvalnõuetena kokku 18 155 406,17 eurot. Võlgnik on varatu. ÄS § 210 kohaselt, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Ajutise halduri seisukoht Vastavalt esitatud aruandele on Ettevõtte põhitegevusalaks mere-transpordi korraldamine. Võlgniku majandustegevuse sisuks oli Sillamäe-Kotka laevaliini ettevalmistamine ja opereerimine 2006-2007 aastal. Laevaliini käivitamiseks ja käigus hoidmiseks vajalikud rahalised vahendid laenas võlgnik peamiselt osanikult. Narva-Line OÜ asutati detsembris 2005.a. AS Saare Finants AS 100% tütarettevõttena. Ettevõtte loodi 2006. aastal avatama pidanud Sillamäe-Kotka regulaarlaevaliini opereerimiseks. 2005. aasta oktoobris prahtis AS Saaremaa Laevakompanii ro-pax tüüpi
2-18-3890 parvlaeva Vironia, millele teostati 2005. aasta viimases kvartalis põhjalik remont. 2006. aasta märtsis väljastati laevale Vironia ning laeva operaatorile Narva-Line OÜ regulaarlaevaliini luba reisilaevaliikluse korraldamiseks Soome Kotka ja Eesti Sillamäe sadamate vahel. Samal kuul alustati ka regulaarreiside tegemist vastavalt liinigraafikule. Uue liini avamise eesmärgiks oli luua alternatiivne meretee Eesti ja Soome vahel, ühendades mõlema riigi idapiirkonnad. Potentsiaali nähti nii ro-ro-laeva kaubavedude kui ka reisijateveo arendamisel. Seda arvestati juba laeva valikul liinile, et laev mahutaks piisavalt kaubaveo masinaid, samas võimaldaks võtta peale ka mitusada reisijat. Kaubaveo arendamisel lähtuti peamiselt Via Hanseatica arengukontseptsioonist, mis ühendas kaubaveo-maanteetrasside kaudu Lääne-Euroopa alates Saksamaast kuni Põhja-Euroopas asuva Soomeni välja. Reisijateveo arendamisel sooviti ära kasutada Eestis Ida- ja LääneVirumaa üha kiiremini arenevat turismipiirkonda ning Ida-Soome kaunist loodust tõmbekeskustega Kotkas ja Haminas. Esimese tegevusaasta jooksul teostati 406 reisi, mil laev hakkas väljuma 6 korda nädalas kummastki sadamast – ennelõunane väljumine Sillamäelt ning hilisõhtune väljumine Kotkast. Selline graafik oli tingitud peamiselt kaubavedajate soovist, kuna peamiselt liikus kaup selles regioonis Ida-Soomest Eestisse, Lätti, Leetu ja teistesse Ida-Euroopa riikidesse. Peamiste kaubaartiklitena veeti Soomest klaastaarat, paberitooteid, puitu, elektroonikatooteid ja parocvilla. Eestist veetavad tähtsamad kaubaartiklid olid saetud puit, metallkonstruktsioonid, parkett. Eestist läbi Soome Venemaale veeti põhiliselt uusi autosid, külmutatud kala ja kalakonserve. Suveperioodil kaubavedu veidi vähenes, kuid hoogustus taas oktoobris ning kasvas hüppeliselt detsembris. Kaubaveo kiire kasv oli jätkunud ka 2007. aasta esimeses kvartalis. Kuna Võlgniku omakapital oli 2007. aasta alguse seisuga negatiivne, siis võttis emaettevõtte AS Saare Finants nõukogu vastu otsuse viia tütarettevõtte omakapital hiljemalt 2007. aasta lõpuks vastavusse äriseadustikus sätestatud kapitalinõudega suurendades Narva-Line OÜ osakapitali AS-i Saare Finants nõude arvelt. Samuti otsustas AS Saare Finants nõukogu Narva-Line OÜ likviidsuse tagamiseks toetada rahaliselt osaühingu tegevust vähemalt 01.12.2008.a. Vaatamata aga AS Saare Finants nõukogu otsusele toetada Võlgniku tegevust rahaliselt kuni 2008. aasta lõpuni, lõppes Võlgniku majandustegevus 2008. aasta alguses, mil alustati Narva-Line OÜ likvideerimismenetlus. Võlgnikul puudusid pankrotiavalduse esitamise seisuga palgalised töötajad. 2006. aastal töötas Võlgniku palgal keskmiselt 2 töötajat. Varad
Tuginedes avalike registrite andmetele ja järelepärimiste vastustele on ajutine haldur selgitanud välja, et Võlgniku varad on alljärgnevad.
1.Käibevara Raha ja pangakontod 1) AS-is Swedbank omab Võlgnik arvelduskontot nr EE532200221030044459 (Lisa 4), mille jääk on seisuga 26.03.2018 - 7 305 926,65 eurot (kontsernikonto). Võlgnik liitus Swedbank AS-i ja kontserni liikmete vahel 17.04.2000 sõlmitud kontsernikonto lepinguga nr 00-04-150 seisuga 27.03.2006 (Lisa 5). Võlgnik ise vabasid rahalisi vahendeid ei oma.
2-18-3890 Allkirjaõiguslik isik ja konto käsutaja on X,Y). E-Kanali kasutaja on M.L (***). Kohustused Swedbank AS ja Swedbank Liisingu AS ees puuduvad. 2) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole Võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu Võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgniku likvideerija poolt haldurile esitatud andmete kohaselt kassajääk puudub. Nõuded ostjate vastu Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt nõuded ostjate vastu puuduvad. Varud ja ettemaksed Võlgniku esitatud andmete kohaselt on ettevõttel varud ja ettemaksed puuduvad. Halduri andmetel puudub Võlgnikul igasugune käibevara.
2.Põhivara 1)Kinnistusraamatu andmetel Võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja pole kunagi kuulunud. 2)Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ei ole riiklikus ehitisregistris Võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. 3)Laevakinnistusraamatu andmetel Võlgnikule laevu ega ehitatavaid laevu ei kuulu ja pole kunagi kuulunud. 4)Maanteeamet teatas, et Võlgniku nimele ega vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ega ole olnud. Võlgniku 17.04.2018 bilansi (Lisa 6) kohaselt puuduvad Võlgnikul bilansis kajastatavad varad. Haldur pole talle esitatud dokumentidele ja järelepärimiste vastustele tuginedes tuvastanud ka bilansiväliselt kajastatavaid esemeid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ja tuginedes esialgsetele andmetele puudub Võlgnikul igasugune vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada.
3.Kohustused a. Maksu-ja Tolliameti andetel (Lisa 7) ei ole Võlgnikul seisuga 03.04.2018 maksude ja maksete võlgu. b. Pankrotiavalduse kohaselt ning ajutise halduri teabenõudele esitatu järgi on Võlgnikul järgmised kohustused: a. Aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus ees - 18 155 406,17 eurot; b. Aktsiaseltsi Sarbuss ees – 6 278,62 eurot; c. Osaühingu Raadio Kadi ees – 11 472,37 eurot; d. Tuule Piletikeskus OÜ ees – 1 995,10 eurot; e. Väinamere Liinid OÜ ees – 105 851,16 eurot; f. AS-iWris ees– 107 169,62 eurot. c. Aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus nõude alus ja kirjeldus on toodud käesoleva aruande punktides 7.3.2. – 7.3.9. Ülejäänud aruande punkti 6.2. alapunktides b – f nimetatud võlgnevused on Võlgniku sõnul tekkinud nõuete loovutamise lepingutest, mille kohaselt Võlgnikuga ühinenud osaühing St. Ola Maritime omandas kontserni kuuluvatelt võlausaldajatelt nõudeid, kuid ei tasunud nende eest kokkulepitud viisil. Ühinenud ühingute poolt omandatud nõudeid tasaarvestati, peamiselt AS Saaremaa Laevakompanii ees olevate
2-18-3890 kohustuste tasumiseks. Võlgniku kui ühendava ühingu ühinemise koht vaata käesoleva aruande punktidest 7.3.5. – 7.3.6. d. Esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi summas 18 388 173,04 eurot. Võlgnik on haldurile teatanud, et nõuded pole aegunud, kuna Võlgnik on Võlausaldajatele likvideerimismenetlus jooksul väljastatud võlatunnistused (Lisa 8). Käesoleva aruande esitamise hetkeseisuga puudub Võlgnikul piisav vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada.
4.Hinnang pankroti põhjustele, maksejõuetuse tekkimise ajale ning tagasivõitmise võimalustele Võlgniku Kohustuste analüüs ja tasumise väljavaated PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab: „Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.“ Võlgniku majandustegevus seiskus 2008. aasta alguse seisuga ning seda pole vahepealsel ajal taastatud. Likvideerimismenetluse jooksul pole Võlgniku majandustegevusega seotud toiminguid tehtud. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal hinnates puudub Võlgnikul igasugune vara. Ajutise halduri poolt välja selgitatud Võlgniku kohustuste maht on kogusummas 18 388 173,04 eurot, mis moodustub peamiselt rahalistest kohustustest Võlgniku ainuosaniku ja teiste Võlgnikuga seotud ettevõtete ees. Eeltoodust nähtuvalt puudub Võlgnikul vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ka pankrotimenetluse kulude katmine Võlgniku vara arvelt on võimatu. Seega on Võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja ka lg 3 mõttes. Tervendamise võimalusi ajutine haldur käesoleval ajal ei näe. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et ei esine võimalusi vara tagasi võita ega nõuda. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. Võlgniku 31.12.2006 bilansi kohaselt oli Võlgniku varasid kokku 320 200,36 euro ulatuses (sh nõuded/ettemaksed, varud, materiaalne põhivara jne). Võlgniku poolt esitatud andmetel võõrandati kõik väärtust omavad varad (kalderambid kauba laevadele peale ja maha laadimiseks jm sadama konstruktsioonid + kontoritehnika) Võlgniku likvideerimismenetluse alguses aktsiaseltsile APL Production (registrikood 10040070), Saare Finants AS-ile ja Väinamere Liinid OÜ-le, millest tulenevalt on kõikvõimalikud tehingu tagasivõitmise nõuded tänaseks aegunud Immateriaalne vara, mis oli 2006. a bilansis kajastatud väärtuses 4 629,28 eurot (72 432 EEK) kanti arvelt maha, kui väärtust mitteomav vara. Võlgniku esindaja sõnul oli tegemist piletimüügisüsteemiga, millel tegelikkuses puudus turuväärtus. Ka on möödunud Võlgniku raamatupidamise säilitamise kohustuse tähtaeg, millest tulenevalt on kogu Võlgniku kunagist majandustegevust ja ka Võlgniku põhivara müüki puudutav dokumentatsioon tänaseks hävitatud. Ebaharilikke ülekandeid Võlgniku olemasolevalt kontoväljavõtetelt ei nähtu.
2-18-3890 Pankrotiavaldusest ja maksejõuetuse tekkimisest Narva-Line OÜ (likvideerimisel) kanti registrisse 06.12.2005.a. Narva-Line OÜ äriplaan sisaldas meretranspordi korraldamist Sillamäe-Kotka liinil. Selleks võttis Võlgnik opereerimiseks kasutusele oma osaniku Saare Finants AS-i omandis oleva vajaliku aluse ning osutas aastatel 2006-2007 veoteenust. Äriplaan ebaõnnestus, kuna esiteks ei suudetud hankida piisavat veomahtu ning teiseks, 2007 aprillirahutuste järgselt ebaõnnestusid kõik katsed rääkida läbi Vene Föderatsiooniga Sillamäe-Kotka meretee lühendamiseks, mis sellisel juhul oleksid läbinud Vene Föderatsiooni territoriaalvett. Pikem meretee lisas omakorda kütusekulu ning kuna veomaht ei olnud piisav lõpetas Narva-Line OÜ kahjumliku tegevuse 2007.a aasta lõpus ning 2008 aastal algatati äriühingu likvideerimine. Likvideerijaks määrati J.R. Äritegevuseks vajalikud rahalised vahendid laenas Narva-Line OÜ-le emaettevõte (ainuosanik) Saare Finants AS. Vahendid saadi kontsernikonto kaudu, mille kaudu Saare Finants AS krediteeris Narva-Line OÜ majandustegevust. Majandustegevuse lõppedes jäi Võlgnikul emaettevõtte ees üles võlgnevus summas 7 305 980,62 eurot ning vastavalt kokkuleppele arvestati võlgnevuselt viivist Maksu- ja Tolliameti intressi määras so. 0,06% päevas (21,9% p.a). Arvates likvideerimise otsusest (28.01.2008) on Võlgniku majandustegevus seiskunud, samuti ei tehtud likvideerimismenetluses märkimisväärseid toiminguid. 18.08.2009 tehti kohtu registriosakonnas registrikanne, millega Saare Finants AS ühines AS-ga Holostovi Kinnisvarahaldus (registrikood 10131720). Seega sai Narva-Line OÜ osanikuks ja võlausaldajaks Saare Finants AS õigusjärglane AS Holostovi Kinnisvarahaldus. 04.12.2017 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt ühendas Narva-Line OÜ ühendava ühinguna endaga järgnevad äriühingud (ühinemine kanti registrisse 12.01.2018):
1.Osaühing St.Ola Maritime, registrikood 14074781, aadress Tallinna tn 11, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond.
2.Osaühing Kõrgelaid Maritime, registrikood 14074717, aadress Tallinna tn 11, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond.
3.Osaühing Harilaid Maritime, registrikood 14074491, aadress Tallinna tn 11, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond.
4.Osaühing Regula Maritime, registrikood 14074551, aadress Tallinna tn 11, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond. Tegemist oli äriühingutega, mis asutati juulis 2016. Ühendatud ühingute majandustegevus oli sarnane, nimelt tegelesid kõik erinevate aluste haldamise ja majandamisega. Äriühingu nimi kajastas vastava opereeritava aluse/laeva nime ehk siis vastavalt Regula, St.Ola, Harilaid ja Kõrgelaid. Alused omandati AS-lt Saaremaa Laevakompanii. Kuna suursaarte vahel riigi poolt üle võetud teenuse osutamiseks vajalikud parvlaevad ei jõudnud kohale õigeks ajaks osutas AS Saaremaa Laevakompanii reisijate üleveoteenust kuni uute parvlaevade saabumiseni, rentides selleks ühinenud äriühingutelt nende omandis olevaid laevu. Ühinenud äriühingute majandustegevus lakkas kui uued parvlaevad täies mahus kohale jõudsid. Seejärel, vastavalt võimalusele, ühinenud äriühingud haldasid ja lõpuks võõrandasid nende omandis olevad alused ning majandustegevusest/müügist saadud raha (5 317 799,05 eurot) laenati välja AS-le Holostovi Kinnisvarahaldus.
2-18-3890 Kuna tegemist on sisuliselt ühte kontserni kuuluvate äriühingutega otsustati äriühingud ühendada. Samuti kutsuti tagasi senine likvideerija J.R ning nimetati likvideerijaks Janno Saar. Vastav muudatus kanti registrisse 06.12.2017. 08.03.2017 seisuga esitas AS Holostovi Kinnisvarahaldus Narva-Line OÜ-le tasaarvestusavalduse, millega AS Holostovi Kinnisvarahaldus tasaarvestas oma 23 468 270,95 euro suuruse nõude (mis tulenes Saare Finants AS-i poolt Võlgniku tegevuse finantseerimisest) kattuvas osas Narva-Line OÜ nõudega (ehk valdavalt ühinenud ühingute laenunõuded) AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus vastu. Tasaarvestuse summa oli 5 317 799,05 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on poolte nõuete saldo 18 155 406,17 eurot AS-i Holostovi Kinnisvarahaldus kasuks. Võlgnik võlgneb lisaks emaettevõtjale rahasummasid pankrotiavalduse lisas 2 näidatud võlausaldajatele. Nimetatud võlgnevused on tekkinud nõuete loovutamise lepingutest, mille kohaselt ühinenud ühingud olid omandanud kontserni kuuluvatelt võlausaldajatelt nõudeid, kuid ei ole nende eest kokkulepitud viisil tasunud. Ühinenud ühingute poolt omandatud nõudeid tasaarvestati, peamiselt AS Saaremaa Laevakompanii ees olevate kohustuste tasumiseks. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Halduri hinnangul pole püsiv maksejõuetus tekkimise aega võimalik täpselt määratleda, kuna Võlgniku majandustegevus seiskus juba üle 10 aasta tagasi, vahepeal on alustatud Võlgniku likvideerimisega ja Võlgniku konto väljavõtetelt pole majandustegevusega seotud ülekanded säilinud. Võlgniku raamatupidamise säilitamise tähtaeg on samuti ammu möödunud, seega pole võimalik ka raamatupidamisdokumentatsiooni põhjal maksejõuetuse täpset aega tuvastada. Kuna Võlgniku käibevahendid pärinesid majandustegevuse toimimise ajal emaettevõttelt, siis pole võimalik anda ka hinnangut millises ulatuses, mis ajani või kas üldse oli Võlgnik omal käel võimeline jooksvaid kohustusi kandma. Halduri hinnangul võib aga asuda seisukohale, et likvideerimismenetluse alustamise seisuga oli Võlgnik maksejõetu, kuna tal puudusid vahendid oma emaettevõttele võlgnevuse tasumiseks ning likvideerimise alustamisel lõpetati ka majandustegevus, millest tulenevalt kadus ka võimalus tulevikus võla tasumiseks vajalikke vahendeid hankida. Seega asub ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse tekkimisest möödunud rohkem kui 20 päeva ja Võlgniku esindaja on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine antud juhul KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine Võlgniku juhatuse liikme poolt. Halduri hinnangul ei esine hetkel teadaolevate andmete põhjal KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust Võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. Täpsemat hinnangut on võimalik aga anda edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole Võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud Võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete
2-18-3890 põhjal põhjustas Võlgniku maksejõuetuse ebaõnnestunud äriplaan ja mõneti keeruline olukord laevandusega tegeleval turul. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes.
Deposiit pankrotimenetluse kulude katteks
Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui Võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna Võlgnikul puuduvad arvestatavad rahalised vahendid, kuid hüvitamist vajavad ajutise halduri tasu ja kulud.
Ajutise halduri tasust
Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on vastavalt PankrS § 23 lg-le 2 lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse (Lisa 9). Ajutine haldur on suhelnud võlgniku esindajaga, tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelepärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente (majandusaasta aruandeid) ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks.
6.Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 29; § 30 teeb haldur ettepaneku:
1.teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise pankrotimenetluse kulude katteks (sh. riigilõiv) kohtu deposiiti 3000 eurot;
vältimiseks
2.juhul, kui ükski võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu määratud rahasummat, lõpetada Narva-Line OÜ (likvideerimisel, registrikood 11186249) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna Võlgnikul ei jätku piisavalt vara kõigi pankrotimenetluse kulude katteks;
3.Mõista välja ajutise halduri tasu 397,00 eurot (tasule lisandub käibemaks 20% ehk 79,40 eurot) ja maksta see välja OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 SEB pangas. Palgafond on kokku 476,40 eurot koos käibemaksuga 20%.
4.Pankrotimenetluse raugemise korral palun hüvitada halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 397 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ja käibemaks lisandub), riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks ning maksta see välja OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 SEB pangas.
2-18-3890
5.nimetada Narva-Line OÜ (likvideerimisel, registrikood 11186249) pankroti väljakuulutamise korral pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre (isikukood 46806182757).
6.Narva-Line OÜ (likvideerimisel, registrikood 11186249) pankrotimenetluse raugemise korral nimetada dokumentide hoidjaks Janno Saar (isikukood 37605184231).
26.aprilli 2018.a. määrusega tegi kohus võlausaldajatele ja huvitatud isikutele ettepaneku menetluskulude ettemaksuks kohtu deposiiti summas 3000 eurot. Keegi ettemaksu teinud ei ole. Kohtu seisukoht PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 30 lg 2 kohaselt teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara. Kohustusi on võlgnikul kokku 18388 173,04 €. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt vara väärtuse. Võlgnik on maksejõuetu ja tema varast ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Kohus tegi võlausaldajatele ettepaneku ettemaksu tegemiseks kohtu deposiiti, kuid keegi makseid ei teinud. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud. Pankrotiseaduse § 29 lg. 8 järgi, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Antud juhul pankrotivara puudub. Pankrotiseadus § 23 lõike 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 15 tunni eest, 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja kuludele summas 58 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks ja deposiiti ei ole ettemaksu tasutud tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks summas 79,40 eurot) välja riigi vahenditest. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja AB Eipre & Partnerid arveldusarvele.
2-18-3890 PankrS § 29 lg. 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad Janno Saare vastutavale hoiule.