Osaühing KAFO hagi I.H ja Mema Chefs OÜ (pankrotis) vastu võlgnevuse nõudes Pärnu Maakohtu 19.10.2017 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1503,31 eurot
I.H ja Mema Chefs OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing KAFO (registrikood 10236597, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) lepinguline esindaja jurist Sergei Desjatnikov (e-post: XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): I.H (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): Mema Chefs OÜ (pankrotis; registrikood 12839222, asukoht XXX Kuressaare, e-post: XXX) Kostjate lepinguline esindaja Aleksander Laus (e-post:XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 19.10.2017 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt II mõisteti välja leppetrahv 200 eurot ja viivis 275,68 eurot ületavas osas ning kostjalt I mõisteti välja leppetrahv 200 eurot, viivis 103,45 eurot ületavas osas ja põhinõue 332,73 eurot ületavas osas. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.
2.I.H ja Mema Chefs OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista välja I.H-lt ja Mema Chefs OÜ-lt (pankrotis) solidaarselt OÜ KAFO kasuks 346,18 eurot (põhivõlgnevus summas 332,73 eurot ja viivis 103,45 eurot).
3.3.Mõista täiendavalt välja Mema Chefs OÜ-lt (pankrotis) OÜ KAFO kasuks 844,26 eurot (põhivõlgnevus 672,03 eurot ja viivis 172,23 eurot).
3.4.Jätta kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 42 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud kostja I menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud hageja menetluskulud seoses kostja I vastu hagi esitamisega jätta tema enda kanda.
3.5.Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus seoses kostja II vastu hagi esitamisega 70 % ulatuses kostja II kanda, ülejäänud hageja menetluskulud hageja enda kanda ning kostja II menetluskulud tema enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.04.2017 esitas Osaühing KAFO Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagi solidaarselt I.H ja Mema Chefs OÜ vastu põhivõlgnevuse 1004,76 euro, viivise 298,55 euro ja leppetrahvi 200 euro nõudes. Samuti palub hageja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 24.05.2016 hageja ja kostja II koostöölepingu nr 353 ja rendilepingu nr 292 ning Jura espressomasina rendilepingu nr 56, mille raames esitas hageja kostjale II arved nr MA1609175, MA1609950, MA1610548, MA1611946, MA1612504, MA1613103 kokku summas 771,53 eurot, mille kostja II jättis tasumata.
3.Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole. Kreedix OÜ esitas maksenõude. Lahenduse leidmiseks sõlmiti 30.11.2016 hageja ja kostjate vahel kokkulepe-maksegraafik. Kokkuleppe p-st 2.1. tulenevalt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 771,53 eurot ja viivised summas 75,48 eurot ning menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 157,39 eurot, kokku summas 1004,76 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu summas 157,39 eurot on kokkuleppeline tasu Kreedix OÜ poolt leitud lahenduse (saavutatud tulemuse) eest.
4.30.11.2016 hageja ja kostjate vahel sõlmitud kokkuleppe p. 1.2. kohaselt ühines kostja I kui füüsiline isik kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe p. 2.6 kohaselt punktis 2.1. sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on kostja I või kostja II kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppe p. 2.5 järgi punktis 2.4. sätestatud rikkumisel on kostjad kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 200,00 eurot.
5.Kokkuleppest tulenevat kohustust kostjad nõuetekohaselt ei täitnud, mille tõttu kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks. Kokkuleppe p. 2.4. sätestab: punktis 2.1. nimetatud maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ja solidaarvõlgnik või deebitor kohustuvad 5 päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik käesolevast lepingust tulenevad maksed. Mittetasumisel on Kreeditoril õigus koheselt Deebitori vastu kohtusse pöörduda. Kreeditor ei oma kohustust Deebitorile saata eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta.
6.Kokku on võlgnevus hagejale 10.02.2017 seisuga 1503,31 eurot, millest kokkuleppe p.-st 2.1. tulenev võlgnevus on 1004,76 eurot, kokkuleppe p. 2.6. alusel arvestatud viivis 298,55 eurot ja leppetrahv 200 eurot (kokkuleppe p.2.5.).
7.30.11.2016 kostjate ja hageja vahel sõlmitud maksegraafik on sisuliselt deklaratiivne võlatunnistus. Maksegraafik vastab deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele, sest esinevad: kohustuse olemasolu tunnistamine; loobumine võimalikest vastuväidetest võlale; võla sissenõudmise lihtsustamine; tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.
8.30.11.2016 hageja ja kostjate vahel sõlmitud kokkuleppe p. 2.6 kohaselt punktis 2.1. sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on kostja I või kostja II kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5 % iga tasumisega viivitatud päeva eest.
9.Kostja pidi 05.12.2016 tasuma 204,76 eurot aga ei tasunud, mille tõttu, hageja poolt on arvestatud 204,76 eurolt viivis kuni 13.12.2016. Alates 14.12.2016 kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks tulenevalt kokkuleppe p.-st 2.4, mille kohaselt punktis 2.1. nimetatud maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ja solidaarvõlgnik või deebitor kohustuvad 5 päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik käesolevast lepingust tulenevad maksed. Mittetasumisel on
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 Kreeditoril õigus koheselt Deebitori vastu kohtusse pöörduda. Kreeditor ei oma kohustust Deebitorile saata eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta.
10.Kostja viivitas 204,76 euro tasumisega 2 päeva, mille tõttu kõigi maksete tähtaeg saabus ja kostja pidi hagejale 5 päeva jooksul tasuma kõik lepingust tulenevad maksed ehk 1004,76 eurot alates 14.12.2016.
11.30.11.2016 kokkuleppe p 2.5 järgi punktis 2.4. sätestatud rikkumisel on kostjad kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 200,00 eurot. See tähendab, et poolte vahel on sõlmitud kirjalik kokkulepe leppetrahvi kohta. Seega on põhjendatud ja seaduslik leppetrahvi nõudmine lepingus sätestatud ulatuses. Kostjate vastuväited hagiavaldusele
12.Kostjad ei tunnista hageja poolt hagi aluseks olevat maksekokkulepet nr 041116-35 ja leiavad, et tegemist on TsÜS § 86 ja TsÜS § 87 tunnustele vastava tehinguga, mis on tühine ega too TsÜS § 84 sätetel kostjatele endaga kaasa hageja poolt, hagis märgitud kohustusi.
13.Vaidlus puudub selles, et hageja on tarninud kostjale kaupu. Kostja II on tasunud nende kaupade ja teenuste eest, mis on kostjani II jõudnud, täies ulatuses. Kostjad leiavad, et ei ole kohustatud tasuma teenuste ja kaupade eest, mida hageja poolt ei ole tarnitud.
14.Kostjad vaidlevad vastu hageja väidetele, et maksekokkulepe nr 041116-35 on deklaratiivne kokkulepe, millega on kinnitatud olemasolevate kohustuste olemasolu ega looda uusi kohustusi. Kreedix OÜ poolt kostjatele peale surutud olevat maksekokkulepet nr 041116-35 on iseseisev leping, mis loob sisuliselt kostjatele uued kohustused, mis pealegi on vastuolus heade kommetega ja rikub otseselt VÕS–ga sätestatud piiranguid sissenõudmiskuludele ja on tühine.
15.Kostjad on seisukohal, et hagiavalduses on esitatud kaks erinevat hagi alust, mis üksteist sisuliselt välistavad. Tulenevalt asjaolust, et hagis tuginetakse esmalt Kostja II poolt tasumata arvetele ja OÜ Kafo poolt Kostjaga II sõlmitud lepingutele, ja seejärel tuuakse hagi aluseks juba hoopis OÜ Kreedix poolt sõlmitud maksekokkulepe nr 041116-35, mis on hagis väidetu põhjal „deklaratiivne võlatunnistus”, siis leiavad kostjad, et hagis esitatud alused on üksteisega vastuolus ja hagi alus on kostjatele arusaamatu.
16.Kostjad on seisukohal, et esitatud hagi alused on kostjatele arusaamatud ja teineteisega vastuolus olevad. Erinevate hagi aluste puhul on aga ka hagi ese ebaselge.
17.Hageja poolt ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hagiavalduses esitatud väiteid ja esitatud väited on vastuolulised ega kinnita hagi eset. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1 503,31 eurot, sh põhivõlgnevuse 1004,76, viivise 298,55 eurot ja leppetrahvi 200 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 575 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.
19.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et 02.12.2016 sõlmisid pooled maksekokkuleppe nr 041116-35, millega kostja II kinnitas, et ei ole arvetest nr MA1609175, MA1609950, MA1610548, MA1611946, MA1612504, MA1613103 4(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt ning kostjad võtsid kohustuse tasuda summa 1004,76 eurot maksegraafiku alusel. Nimetatud kokkuleppe alusel ühines I.H kohustisega solidaarvõlgnikuna. Kostjad võtsid maksekokkuleppega endale kohustuse tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel hiljemalt 05.04.2017. Maksete tasumise viivitamisel võtsid kostjad kohustuse tasuda leppetrahvi 200 eurot ja maksma hagejale viivist 0,5 % päevas.
20.Maakohus leidis, et maksekokkuleppest ei nähtu poolte tahet luua iseseisvat kohustust ning maksekokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Asjaolu, et maksekokkuleppes võttis kostja 1 solidaarvõlgnikuna enda kanda kohustused ei muuda maksekokkulepet konstitutiivseks võlatunnistuseks. Kohtu hinnangul on kokkuleppe selles osas tegemist käenduslepinguga. Ka kostjate väited, et maksekokkulepe loob sisuliselt kostjatele uued kohustused ei ole kinnitust leidnud. Maksekokkuleppes sisalduvad nõuded on seotud arvete alusel tekkinud võlgnevusega ning maksekokkuleppest ei nähtu poolte tahe luua võlgnikule uus kohustus, mis on oma kehtivuselt ja maksmapanekult algsest kohustusest täielikult sõltumatu.
21.Kostjate väited nende eksitamise või neile valeinformatsiooni andmise kohta hageja poolt, ei ole kinnitust leidnud. Hageja eitab kostjate eksitamist või neile valeinformatsiooni jagamist, samuti ei ole kostjad esitanud selle väite kinnituseks tõendeid. Väide, et kostja I teadmatust ja kogenematust on hageja ära kasutanud, ei ole veenev. Kostjad pidid aru saama, et allkirjastades maksekokkuleppe, millega lubati hagejale tasuda 1004,76 eurot 4 kuu jooksul, tuleb kostjatel see kohustus täita.
22.Ainsa tõendina hageja poolse ähvardamise kohta on kostjad märkinud 04.11.2016 Kreedix OÜ nõudekirja, mille kohaselt võlgnevuse mitte tasumisel ja/või maksekokkulepete mitte sõlmisel hiljemalt 11.11.2016, lubas Kreedix OÜ avaldada kostja II võlgnevuse inforegistris www.inforegister.ee. Samuti märkis Kreedix OÜ, et ettevõtte ja võlgadega seotud juhatuse liikme(te) nime(de) esinemine Inforegistris loob paratamatult ebameeldiva maine ettevõtte klientide ja koostööpartnerite silmis ning raskendab majandustegevuse jätkamist.
23.Tehingukäibe usaldusväärsuse huvides lubab isikuandmete kaitse seadus maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma isiku enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks, kui võlgniku kaitset. Seega antud juhul ei ole tegemist ähvardusega TsÜS § 96 mõistes, kuna sellel puudub õigusvastasus.
24.Hagiavalduse kohaselt kostja II võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole. Pooled ei vaidle, et kostja II on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 40 euro võla sissenõudmiskulud hüvitamist seoses maksekokkuleppe sõlmimisega. Hagiavalduse kohaselt kohustusid hagejad tasuma muuhulgas menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 157,39 eurot. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu summas 157,39 eurot on kokkuleppeline tasu Kreedix OÜ poolt leitud lahenduse (saavutatud tulemuse) eest. Riigikohus on 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 leidnud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitavatavateks. Hageja on põhistanud, et pärast kostja II arvete tasumata jätmist pöördus hageja Kreedix OÜ poole, mistõttu on tõendatud, et hagejal tekkis kostja II kohustuse rikkumise tõttu kostjalt II võla sissenõudmisega kahju 157,39 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks võla sissenõudmise kulude katteks 157,39 eurot.
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651
25.Kohus leiab, et kostjate välja toodud asjaolud ei ole tõendatud ning ei anna alust lugeda maksekokkulepet heade kommetega vastuolus olevaks.
26.Kostja tugineb sellele, et esitas TsÜS § 98 lg 4, § 92 ja § 94 sätetele tuginedes 26.05.2017 tehingu tühistamisavalduse. Kohus on eelnevalt leidnud, et võimalik eksimus või pettus ei ole tõendatud, mistõttu leiab kohus, et kostjad on maksekokkuleppe tühistanud õigusvastaselt.
27.Kostjad väitsid 05.05.2017 vastuses hagile, et kostja II tasus nende kaupade ja teenuste eest, mis kostjani II jõudsid täies ulatuses. Kostjad leiavad 27.09.2017 seisukohtades, et kuna arvetel MA1609950 ja MA161313 märgitud hooldusi ei ole kunagi tehtud ning arve MA1612504 on esitatud oktoobri kuu rendi eest, kuid tegelikult viidi seade minema 11.09.2016, siis nimetatud arved on alusetud. Samuti on arve MA1611946 on esitatud septembri kuu rendi eest, mistõttu on arve ainult osaliselt aktsepteeritav ehk perioodi eest 01.09 kuni 11.09.2016. Hageja on seisukohal, et sõltumata sellest, kas algne kohustus eksisteeris või mitte, tuleb kostjatel maksekokkuleppega võetud kohustust täita.
28.Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja poolt esitatud arved on põhjendamatud. Kostjad on esmalt kohtule väitnud, et kostjatel puuduvad igasugused võlgnevused hageja ees, kuid hiljem on möönnud, et mõned arved võivad olla siiski põhjendatud. Lisaks kohtuistungil väitis kostja I, et hagejalt renditud seadmed viidi minema augustis 2016, kuid oma kirjalikes seisukohtades väidavad hagejad, et seadmed viidi minema 11.09.2016. Seega pole tegelikud asjaolud selged ka kostjatele endile või ei soovi nad neid kohtule avaldada. Samuti ei ole nad kohtule esitanud sellekohaseid tõendeid, mille esitamise vajalikkust kohus neile ka selgitas.
29.Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
30.Apellandid vaidlustavad maakohtu otsuse täies ulatuses, paludes teha uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata.
31.Maakohtu otsuses toodud järeldused on vastuolulised. Maakohus leidis, et kostja I on maksekokkuleppe järgi käendajaks ja tegu on tarbijakäendusega, kuid põhjenduste p-s 11.6 leidis, et antud juhul ei ole tegemist tarbijakäendusega. Kohus ei ole tuvastanud, et maksekokkuleppe tegemiseks oli käendajal huvi ning kostja I sisuliselt sunniti pettuse ja ähvardusega käendust võtma. Sellise huvi olemasolu oleks ka eluliselt ebausutav, kuna maksekokkuleppega tekkisid kostjale I koormavad kohustused, mida tal enne kokkulepet ei olnud ja millede tekkimisega ei kaasnenud kostjale I mingit kasu ka kostja II kaudu. Ka kostja II kohustused, mis maksekokkuleppega tekkisid suurendasid kostja I kohustusi oluliselt, võrreldes kokkuleppe eelse perioodiga.
32.Maakohus ei arvestanud ka seda, et leping hagejaga lõpetati 11.09.2016 kui hageja viis oma seadmed kostja valdusest ära. Samas esitas hageja juba Kreedix OÜ kaudu kostjale põhjendamatuid arveid perioodi eest, millal kostja seadmeid kasutada ei saanud. Kohtuistungil avaldas hageja esindaja aga arvamust, et leping kehtib vaatamata seadmete äraviimiseni edasi. Kohus ei võtnud seisukohta kostja poolt esitatud asjaolule lepingu lõppemise kohta alates 11.09.2017.
33.Kostjad leiavad, et maakohus hindas ebaõigesti kostjate vastuväiteid võla sissenõudmiskulude suuruse kohta. Kostjad on seisukohal, et maksekokkuleppesse sisse kirjutatud menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 157,39 eurot on seadusega vastuolus ja seega tühine. Kohus leidis alusetult, et hageja 6(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 on põhistanud, et pärast kostja II arvete tasumata jätmist pöördus hageja Kreedix OÜ poole, mistõttu on tõendatud, et hagejal tekkis kostja II kohustuse rikkumise tõttu kostjalt II võla sissenõudmisega kahju 157,39 eurot. Kostjad ei ole nõus sellega, et kohus loeb vastustaja paljasõnalised väited tõendatuks ilma vastavate tõendite esitamiseta. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles kostjalt II mõisteti välja leppetrahv 200 eurot ja viivis 275,68 eurot ületavas osas ning kostjalt I mõisteti välja leppetrahv 200 eurot, viivis 103,45 eurot ületavas osas ja põhinõue 332,73 eurot ületavas osas. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
36.Asja materjalidest nähtub, et: - 16.05.2016 sõlmisid OÜ KAFO (hageja) ja OÜ Mema Chefs (kostja II) 2 aastase kehtivusajaga Jura espressomasina rendilepingu nr 56 (tlk 31-32), mille alusel andis OÜ KAFO OÜ-le Mema Chefs rendile espressomasina kuutasuga 59 eurot käibemaksuta. - 16.05.2016 sõlmisid hageja ja kostja II koostöölepingu (tlk 33-34), mille eesmärgiks oli lepingus sätestatud seadmete, kaupade ja /või teenuste müümine, lepingu lisa 2 p 1.2 järgi oli selleks kohv. - 16.05.2016 sõlmisid hageja ja kostja II rendilepingu nr 292 (tlk 35-36), mille lisa 2 kohaselt anti kostjale II rendile WEGA Pegaso espressomasin ja Mazzer Super Jolly veski. - Hageja esitas kostjale II 31.07.2016 arve nr MA1609175 JURA FJ9 renditasu ja Wega Pegaso renditasu tasumiseks juuli 2016 eest kokku summas 148,80 eurot, arve nr MA1609950 seadmele Wega hoolduse tegemise eest kokku summas 180 eurot, arve nr MA1610548 JURA FJ9 renditasu ja Wega Pegaso renditasu tasumiseks august 2016 eest kokku summas 148,80 eurot, MA1611946 JURA FJ9 renditasu ja Wega Pegaso renditasu tasumiseks september 2016 eest kokku summas 148,80 eurot, MA1612504 JURA FJ9 renditasu ajavahemiku 01-11.10.2016 eest 25,13 eurot, MA1613103 seadme Wega kvartaalse hoolduse tegemise eest 120 eurot. - Lepingud lõpetati ennetähtaegselt ning seadmed tagastati hagejale. - 04.11.2016 saatis Kreedix OÜ kostjale II kirja, et KAFO OÜ on volitanud Kreedix OÜ-t sisse nõudma arvetest nr MA1609175, MA1609950, MA1610548, MA1611946, MA1612504, MA1613103 tuleneva võlgnevuse. Nõude suuruseks on kokku 995,50 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 771,53 eurot, viivisest 75,84 eurot, sissenõudekulust 148,13 eurot. - 02.12.2016 sõlmisid pooled maksekokkuleppe nr 041116-35 (edaspidi maksekokkuleppe), millega kostja II kinnitas, et ei ole arvetest nr MA1609175, MA1609950, MA1610548, MA1611946, MA1612504, MA1613103 (edaspidi arved) tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt ning kostjad võtsid kohustuse tasuda summa 1004,76 eurot maksegraafiku alusel. Maksekokkuleppe p 1.2 sätestas, et I.H (kostja I) ühines kohustisega solidaarvõlgnikuna. Kostjad võtsid maksekokkuleppega endale kohustuse tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel hiljemalt 05.04.2017. Maksete tasumise viivitamisel lepiti kokku kostjate kohustus tasuda leppetrahvi 200 eurot ja maksta hagejale viivist 0,5 % päevas.
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 -
Pärnu Maakohtu 07.03.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-19273 kuulutati välja Mema Chefs OÜ pankrot.
37.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt poolte vahel vaidlus selles, kas poolte vahel sõlmitud maksekokkulepe on tühine või tühistatud, ning kas hageja on tõendanud kostjate vastu nõude olemasolu.
38.Maakohus leidis otsuses, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud kokkulepe on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena ning hageja ja kostja I vahel maksekokkuleppes kokku lepitu näol on tegemist tarbijakäendusega (otsuse p 10).
39.Vaidluse lahendamiseks käsitleb ringkonnakohus kõigepealt poolte vahelisi õigussuhteid. Seejärel annab hinnangu, kas maakohtu seisukoht, mille järgi ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepe kehtivalt tühistatud või tühine, on põhjendatud ning seejärel hindab hageja nõude põhjendatust ja tõendatust kostjate suhtes.
40.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud maksekokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja II vahel olid sõlmitud mitmed lepingud ning nendest tulenevaid maksekohustusi kostja II kohaselt ei täitnud. Lepingute lõppedes sõlmisid hageja ja kostja maksekokkuleppe võlgnevuste tasumiseks. Nimetatud maksekokkulepe on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena.
41.Maakohus asus seisukohale, et maksekokkuleppes sisaldus hageja ja kostja I vahel sõlmitud käendusleping. Hageja ei nõustu apellatsioonkaebusele esitatud vastuses maakohtu seisukohaga.
42.Maakohtus tugines hageja asjaolule, et kostja I ühines kostja II kohustusega (tlk 71). Kostjad leidsid maakohtus, et kostja I liitus kostja II kohustusega (istungi protokoll tlk 112 ja tlk 144 pöördel). Seega ei avaldanud kumbki pool maakohtus, et kostja I sõlmis hagejaga kostja II kohustuste tagamiseks käenduslepingu. 20.11.2016 sõlmitud kokkuleppe (tlk 45) p 1.2 esimese lause järgi käesoleva kokkuleppe alusel ühineb I.H kohustisega Mema Chefs OÜ poolel solidaarvõlgnikuna, p 1.2 järgi solidaarvõlgnik kinnitab, et ta on teadlik võlgnevuse tekkimise alustest ning Mema Chefs OÜ kohustustest KAFO OÜ ees p 2.1. nimetatud summa ulatuses ja p 1.4 järgi solidaarvõlgnik kinnitab, et tal ei ole KAFO OÜ suhtes lepingust tulenevaid pretensioone. VÕS § 178 lg 1 järgi kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Arvestades poolte poolt maakohtus avaldatut ja 20.11.2016 kokkuleppe sisu, leiab ringkonnakohus, et maksekokkuleppes ühines kostja I tagamise eesmärgil kostja II kohustusega.
43.Siiski märgib ringkonnakohus, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tegelikult sisulist tähtsust see, kas hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud käendusleping või ühines kostja I kostja II kohustusega, sest oma sisu poolest sarnaneb kohustusega ühinemine tagamise eesmärgil käenduslepingule. Käesolevast asjast ei nähtu, et kostja I ühines kohustusega muu, kui selle tagamise eesmärgil, sest asjas puuduvad igasugused väited või tõendid selle kohta, et kostja I ühines kohustusega seetõttu, et kostja II kohustuse
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 nõuetekohasest täitmisest sõltus kostja I jaoks mingi hüve omandamine.
44.Asjas on kostjad tuginenud sellele, et maksekokkulepe sõlmiti pettuse, eksimuse või ähvarduse tõttu, maksekokkulepe on heade kommete vastane ja vastuolus seadusega. Maakohus leidis, et tehingu tühistamine pettuse tõttu või eksimuse tõttu ei olnud õiguspärane ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Lisaks leiab ringkonnakohus, et asjas ei ole tõendatud ka ähvarduse tõttu lepingu sõlmimine TsÜS § 96 mõttes.
45.TsÜS § 92 järgi õigustab tehingu tühistamist vaid oluline eksimus tehingu sisu, tagajärgede või tehingu tegemise aluseks olevate asjaoludega ning lisaks peaks eksimuse riisikot eksinud poolega koos kandma ka tehingu teine pool. Kostja II oli hagejaga sõlminud lepingud ning maksekokkuleppe sõlmimisel pidi tal olema teada, kas ja milline võlgnevus on kostjal II hageja ees. Nendel asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et maksekokkuleppesse märgitud kohustuste suuruse osas kandis eksimuse riisikot kostja II ning tehingu tühistamine eksimuse tõttu käesolevas asjas sel põhjusel õigustatud ei olnud.
46.Pettus on TsÜS § 94 järgi tehingupoole tahtlik eksimusse viimine või tema tahtlik eksimuses hoidmine. Ringkonnakohus toob esile, et pettuse korral avaldatakse eelkõige tehingu ettevalmistamise faasis teisele poolele tahtlikult ebaõigeid asjaolusid eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. TsÜS § 96 lg 1 järgi isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Ringkonnakohus osutab, et ähvardamisel kallutatakse isikut tehingut tegema, viidates vastasel juhul mingile kahjulikule tagajärjele, mille saabumine või tekkimine on ähvardaja kontrolli all ning seejuures peab ähvardamine olema õigusvastane.
47.Käesolevas asjas on esitatud OÜ Kreedix kiri (tlk 44), millest nähtuvalt nõutakse kostjalt II summa 995,50 euro tasumist, kusjuures mittetasumisel ja/või maksekokkulepete mittesõlmimisel eeltoodud tähtajaks avaldatakse võlgnevus Inforegistris www.inforegister.ee. Kirjas väljendatakse ka seisukohta, et ettevõtte ja võlgadega seotud juhatuse liikme(te) nime(de) esinemine Inforegistris loob paratamatult ebameeldiva maine klientide ja koostööpartnerite silmis ning raskendab majandustegevuse jätkamist.
48.Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja OÜ Kreedix kirjas sisalduv ei kvalifitseeru pettuse ega õigusvastase ähvarduse alla. Tõene on ringkonnakohtu arvates OÜ Kreedix poolt avaldatud info selle kohta, et kui kostja II on võlgnike nimekirjas, siis toob see paratamatult kaasa potentsiaalsete äripartnerite usaldamatuse. Selles mõttes ei saa OÜ Kreedix poolt avaldatu olla eksitav.
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651
49.Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu lõppjäreldus selle kohta, et maksekokkulepet ei ole kehtivalt tühistatud, on õige.
50.Kostjad tuginesid asjas ka sellele, et poolte maksekokkuleppes kokkulepitu on seadusega vastuolus või heade kommete vastane ja seetõttu tühine. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt on kostjate väited põhjendatud.
51.Nimelt nähtub asjast, et hageja esitas hagis ka maksekokkuleppes kokku lepitud summa tasumisega viivitamise eest viivise nõude kooskõlas maksekokkuleppe p-ga 2.6 ning leppetrahvi nõude 200 eurot kooskõlas maksekokkuleppe p-ga 2.5. Kuna maksekokkuleppes märgitud võlgnevuse summas 1 004,76 eurot sisaldus ka viivis, siis oli kokku lepitud, et hagejal on õigus nõuda viivist ka viiviselt. Hageja nõudiski hagis lisaks põhivõlgnevuse ja kahjunõude tasumata jätmisele ka viivist viiviselt.
52.VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Nimetatud normi järgi on imperatiivselt keelatud viivise arvestamine viivise maksmisega viivitamise korral ning sätestatud piirangu rikkumist peab kohus kontrollima omal algatusel. Maakohus seda ei teinud ning see tõi kaasa olukorra, kus kostjatelt mõisteti välja kohtulahendis hageja nõude rahuldamise tõttu ka viivis viiviselt.
53.Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja viivis viiviselt jätta kostjatelt välja mõistmata. Maksekokkuleppe järgi oli viivise suuruseks 75,84 eurot. Nimetatud summa tuleb hageja viivisearvestusest, st sellest, milles arvestati viivist viivise tasumisega viivitamise eest, välja jätta. Eeldades, et viivis jaguneb võrdselt kõikide kokkulepitud osamaksete vahel 75,84:5=15,19 eurot, oli hagejal õigus arvestada esimese osamaksega viivitamisel viivist summalt 204,76-15,19=187,57 eurot ja põhjendatud viivis ajavahemiku 06.12.2016-13.12.2016 eest moodustab 0,5 % suurust viivisemäära arvestades 6,56 eurot. Hageja nõuab ka viivist ajavahemiku 14.12.2016-10.02.2017 tasumisega viivitamise eest ning põhjendatud viivis moodustab eelnevat arvestades (0,5 % 928,92 eurost =4,64x58 päeva=) 269,12 eurot. Seega on põhjendatud viivisenõude suuruseks kokku 275,68 eurot.
54.Lisaks viivisele oli poolte maksekokkuleppes kokku lepitud leppetrahv rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 200 eurot. Poolte vahel 30.11.2016 sõlmitud maksekokkuleppes oli kokku lepitud, et maksekokkuleppe p-s 2.4 sätestatud rikkumisel on deebitor ja/või solidaarvõlgnik kohustatud kreeditorile tasuma leppetrahvi 200 eurot. Maksekokkuleppe p 2.4 viitab punktile 2.1 ning sätestas, et osamaksete tasumisega viivitamisel rohkem kui 2 kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ning kõik maksed tuleb sel juhul tasuda 5 päeva jooksul.
55.Hagis nõuab hageja ka leppetrahvi 200 euro tasumist ning maakohus mõistis kostjatelt leppetrahvi summas 200 eurot hageja kasuks välja. Ringkonnakohus osutab, et rahalise kohustuse 10(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 täitmisega viivitamise juhuks sõlmitud kokkulepped tuleb lugeda viivisekokkulepeteks ning mitte kohaldada neile leppetrahvi kohta sätestatut. Arvestades maksekokkuleppe p-s 2.6 kokkulepitud viivisekokkulepet, on sisuliselt kokkuleppe järgi hagejal õigus nõuda viivist 2 korda, kusjuures p-s 2.4 fikseeritult kindla summana, st 200 eurot ja p-s 2.6 protsendina tasumata osast iga päeva eest, st 0,5% päevas tasumata summalt.
56.Ringkonnakohus leiab, et viivise nõudmine selliselt, et seda esitletakse lepingus leppetrahvina, kuigi sisuliselt on ka kokkulepitud leppetrahv viivis kohustuse täitmisega viivitamise eest, ei ole heade kommetega kooskõlas. TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Olukorras, kus maksekokkuleppes lepiti kokku märkimisväärses suuruses viivises, juhul, kui kostja II viivitab kohustuse täitmisega ja kostja II kohustustega ühines kostja I, viib ringkonnakohtu arvates kokkulepitud leppetrahv vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust välja ja viitab sellele, et kostja II sõlmis leppetrahvi kokkuleppe kogenematusest, st ta ei saanud aru, et leppetrahvi kokkulepet sõlmides annab ta võimaluse oma kohustuse täitmisega viivitamist sanktsioneerida kahekordselt. Eeltoodust tulenevalt on kokkulepitud leppetrahvi tingimus tühine.
57.Kostjad ei ole asjas tuginenud sellele, et maksekokkuleppe tingimused on tüüptingimused. Seega ei saa viivisekokkulepe, mille kohaselt on kostjatel kohustus tasuda kokkulepitud summa tasumisega viivitamisel viivist päevamääraga 0,5 %, olla heade kommete vastane. Kostjad viivise vähendamise taotlust esitanud ei ole.
58.Nõustuda ei saa kostjate väidetega selles, et maksekokkuleppes sisalduv menetluskulude hüvitise kokkulepe on heade kommetega vastuolus. Kuigi VÕS § 113 1 lg 1 annab võlausaldajale täiendava õiguskaitsevahendi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist, et välista see võlgniku ja võlausaldaja vahelist kokkulepet suuremal määral sissenõudmiskulude tasumise kohta.
59.Kostja I poolt kohustusega ühinemine kostja I poolt esiletoodud asjaoludel pettuse, ähvarduse või eksimuse tõttu tühine olla ei saa, sest põhivõlgniku varalist seisundit kostja I kui kostja II juhatuse liige teadis. Kohustusega ühinemisel tagamise eesmärgil võtab ühineja endale vastutuse riski eest, et tal tuleb põhivõlgniku võlg tasuda, kui põhivõlgnik ei suuda oma kohustusi võlausaldaja ees täita. Seega saab kohustusega ühinemine olla heade kommetega vastuolus ainult väga erandlikel juhtudel. Antud juhul selliseid asjaolusid esile toodud ei ole.
60.Hageja ja kostja II vahelise õigussuhte kvalifitseeris maakohus õigesti ning leidis ka põhjendatult, et kostja II kohustus on tõendada, et tal hageja ees võlga ei ole. Maakohus tõi esile (otsuse p 12), et võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse ümberpööramine, mis tähendab, et võlgnik peab võla puudumist tõendama ning võlausaldajal ei ole tunnustatud võla sissenõudmiseks vaja esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostja II jättis võla puudumise suures osas tõendamata. Ainuüksi vastuväidetest hagile ei piisa, oma väiteid tuleb ka tõendada. Seetõttu on hageja 11(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 põhinõue kostja II vastu osaliselt põhjendatud, põhjendamatu on eelpool toodud asjaoludel osaliselt viivise nõue ja leppetrahvi nõue.
61.Maakohtu otsusest võib aru saada nii, et käesolevas asjas tuli ka kostjal I tõendada, et tal võlga hageja ees ei ole. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Maakohus jättis tähelepanuta selle, et tõendamiskoormus käenduslepingust või kohustusega ühinemisest tagamise eesmärgil tekkinud vaidluse korral ei ole sarnane sellega, kui võlgnik annab võlatunnistuse.
62.VÕS § 178 lg 3 ja 4 järgi saab tagamise eesmärgil kohustusega ühineja tugineda kõige olulisematele käendust reguleerivatele sätetele, mh ka VÕS §-le 149. VÕS § 149 lg 1 järgi käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Seega võib käendaja vastuväitena samuti kasutada väidet, et käendatavat kohustust ei eksisteeri nt seetõttu, et teenust pole osutatud, nagu see käesolevas vaidluses esitatud ongi. Tõenduslikus mõttes on sellise vastuväite esitamisel käendaja samas seisundis kui põhivõlgnik, st seda, et kui võlausaldaja väidab, et tal on põhivõlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue, siis peab võlausaldaja seda tõendama. Käesoleval juhul on hageja esitanud põhivõlgnikuga sõlmitud lepingud ja arved teenuste osutamise kohta, kuid need ei ole piisavad, et tõendada võla olemasolu. Asjaolu, et põhivõlgnik tunnistas võlatunnistuses võlga, seda ei muuda, sest käendaja võib esitada käendatava võla suhtes ka siis vastuväiteid, kui põhivõlgnik ise võlgnevust on tunnistanud. Seega tuli vaidluses kostjaga I tõendada hagejal, et kostjal II on võlg hageja ees, va osas, milles kostja I põhivõlgniku võlga tunnistas.
63.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt jättis kostja II tasumata arved nr MA1609175, MA1609950, MA1610548, MA1611946, MA1612504, MA1613103. Kostjad väitsid, et arved MA1609950 ja MA1613103 on alusetud, kuna arvetel näidatud hooldusi ei ole kunagi tehtud ning alusetu on ka arve MA1612504 oktoobrikuu rendi eest, sest tegelikult viidi seadmed minema 11.09.2016. Kostjad ei vaidle vastu sellele, et arve MA1611946 on põhjendatud summas 25,13 eurot ning samuti on põhjendatud arved MA1609175 ja MA1610548. Seega ei vaidle ka kostja I selle üle, et kostjal II on tasumata arve MA1611946 summas 25,13 eurot, arve MA1609175 summas 148,80 eurot ja MA1610548 summas 148,80 eurot, seega kokku summas 322,73 eurot. Nimetatud summas põhinõue on eeltoodu tõttu kostja I vastu tõendatud ja tuleb seega rahuldada. Kuna maksekokkuleppes märgitud menetluskulude tekkimist summas 157,39 eurot selle tõttu, et kostja II viivitas kohustuse täitmisega ja ka viivise tekkimist summas 75,84 eurot (maksekokkuleppes fikseeritud viivis) ei ole hageja samuti tõendanud, siis ei ole põhjendatud ka nende väljamõistmine kostjalt I. Kostjalt I ei saa nõuda tühise tehingu alusel nõutut, st viivist viiviselt ja leppetrahvi.
64.Kohustusega ühinemisel võib ühineja võtta kohustuse tasuda võla tasumisega viivitamisel viivist. Seda kostja I tegi ning seetõttu on hageja põhjendatult nõudnud kostjalt I viivise tasumist 0,5 % päevas. Kuna kostja I vastu on põhinõue põhjendatud vaid osaliselt, siis tuleb ümber arvestada ka kostja I viivise suurus. Perioodi 06.12.2016-13.12.2016 eest arvestusega 0,5 % päevas on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist 7,17 eurot ja perioodi 14.12.2016-10.02.2017 eest põhivõlalt 332,73 eurot viivisemääraga 0,5 % päevas 1,66X58=96,28 eurot. Seega on kostja I vastu põhjendatud hageja nõue 332,73+7,17+ 96,28= 436,18 eurot.
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-17-103651 Menetluskulude jaotus
65.Maakohus, rahuldades hagi, jättis poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Käesoleva otsusega rahuldatakse hagi osaliselt, sh kostja I vastu vaid ligikaudu 29% osas ja kostja II vastu 85 % osas. Seega tuleb tühistada ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotuse.
66.Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osasid ja juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1, leiab ringkonnakohus, et kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta 42 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud kostja I menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud hageja menetluskulud seoses kostja I vastu hagi esitamisega jätta tema enda kanda. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus seoses kostja II vastu hagi esitamisega tuleb jätta 70 % ulatuses kostja II kanda, ülejäänud hageja menetluskulud hageja enda kanda ning kostja II menetluskulud tema enda kanda.
67.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks maakohtus vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
1.Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2018 otsuse resolutsiooni p-is 3.2 ja lugeda õigeks kohtuotsuse resolutsiooni p 3.2. järgmises sõnastuses: Mõista välja I.H-lt ja Mema Chefs OÜ-lt (pankrotis) solidaarselt OÜ KAFO kasuks 436,18 eurot (põhivõlgnevus summas 332,73 eurot ja viivis 103,45 eurot).
2.Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.