Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, Harjumaa), lepinguline esindaja Riho Viik Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, Harjumaa), lepinguline esindaja Reet Vokk
Viimase kohtuistungi aeg
23.04.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX hagi XXXi vastu 62 250 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta XXXi menetluskulud XXX kanda.
3.Välja mõista XXXlt XXXi kasuks menetluskulud (õigusabikulud) 850 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (850 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.05.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XXX (hageja) esitas 16.01.2017 hagiavalduse XXXi (kostja) vastu 62 250 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos oma perekonnaga kahetoalises hagejale kuuluvas korteris aadressil XXX(edaspidi XXX korter), kuid kostja soovis endale korterit osta. Pooled ei olnud kindlad, kas kostja pangast laenu saab ja seetõttu otsustasid pooled, et lahenduseks oleks see, et hageja müüb oma XXX korteri ja selle raha eest ostetakse korter kostjale. Pooled sõlmisid 04.03.2014 suulise lepingu, et kostja laenab hagejalt raha korteri ostmiseks. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja hiljemalt aasta jooksul pärast endale korteri ostmist tagastama hagejale laenatud raha või ostma hagejale ühetoalise korteri. Laenulepingu täitmiseks müüs hageja 30.10.2014 oma XXX korteri 60 000 euro eest. XXX korteri müügist saadud 60 000 eurot kandis hageja kostjale üle 30.10.2014. Lisaks andis hageja kostjale 06.11.2014 laenu 2 250 eurot. Kostja ostis 06.11.2014 endale kolmetoalise korteri aadressil XXX(edaspidi XXX korter) ja sellest kuupäevast alates hakkas kulgema aastane laenu tagastamise tähtaeg, mis lõppes hiljemalt 06.11.2015. Kostja ei ole laenu tagastanud ega ostnud hagejale korterit. Hageja ei nõustu, et pooled sõlmisid kinkelepingu, mille alusel kinkis hageja kostjale 62 250 eurot. Alternatiivselt märgib hageja, et kui pooled sõlmisid kinkelepingu, on hageja sellest kehtivalt taganenud. Kostja väited, et XXX korter kuulus algselt kostjale ja et kostja kinkis korteri hagejale, ei oma tähtsust.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuses esitatud seisukohtade kohaselt ei ole pooled laenulepingut sõlminud. Hageja ja kostja koos oma perekonnaga elasid XXX korteris, kuid otsustati osta suurem korter, kuhu saavad kõik osapooled ühiselt elama asuda. Pooled otsustasid, et uus XXX korter vormistatakse kostja nimele. Kostja soovis tagada hagejale kindlus, et temal säilib elu lõpuni õigus kasutada XXX korterit ja seetõttu seati XXX korterile isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Kostja märgib, et hagejale kuulunud XXX korter kuulus esialgselt kostjale. Kostja kinkis XXX korteri 1990-ndate lõpus hagejale. Korterist moodustati korteriomand 2001. a ja omanikuna kanti sisse hageja. Kui hageja kandis kostjale üle 62 250 eurot, siis tagastas hageja kostjale kinke selle rahalises väärtuses, sest XXX korteri omandas hageja kostjalt kinke teel. Pooled sõlmisid kinkelepingu, mille alusel kinkis hageja kostjale 62 250 eurot. Kinkelepingust taganemise alused käesoleval juhul puuduvad ja hageja ei ole kinkelepingust kehtivalt taganenud. Kohtu põhjendused
4.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: - hageja oli XXX korteri omanik (lk 15); - hageja müüs 30.10.2014 XXX korteri 60 000 euro eest ja müügihind laekus kostja kontole (lk 3 – 8); - kostja ostis 06.11.2014 XXX korteri 64 500 euro eest (lk 9 – 13, lk 14).
6.Hageja esitas nõude kostja vastu lepingulisel alusel ja tugineb oma nõudes sellele, et pooled sõlmisid 04.03.2014 suulise laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale kokku 62 500 eurot,
et kostja ostaks endale korteri. Kostja pidi laenu tagastama või raha tagastamise asemel ostma hagejale ühetoalise korteri hiljemalt aasta jooksul pärast endale korteri ostmist. Laenu tagastamise või korteri ostmise tähtaeg saabus 06.11.2015. Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud ega korterit ostnud. Seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista 62 500 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus on selgitanud hagejale, et tema ülesandeks on tõendada, et pooled sõlmisid laenulepingu ja et täidetud on laenu tagastamise tingimused (lk 59). Laenulepingu sõlmimist ja seda, et laenu tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks soovib hageja tõendada tunnistaja XXX ütlustega (lk 87). Kohus leiab, et XXX ütlustega ei ole tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu hageja poolt toodud tingimustel. Ülekuulamisel 23.04.2018 kohtuistungil on tunnistaja avaldanud, et tema ei tea hageja ja kostja laenulepingust midagi. Seejärel parandas tunnistaja ennast ja avaldas, et pooled sõlmisid suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu, et viimane ostaks endale korteri, kuid tunnistaja ei osanud anda seletust lepingu tingimuste (sh laenusumma suuruse) kohta. Tunnistaja avaldas, et tema ei tea laenulepingu sõlmimise kuupäeva ning kuidas toimub raha tagastamine. Tunnistaja avaldas, et kostja pidi ostma hagejale korteri kolme aasta jooksul pärast endale korteri ostmist. Selline tunnistaja väide läheb vastuollu hageja poolt avaldatuga, et laenusumma tagastamine või hagejale korteri ostmine pidi toimuma aasta jooksul pärast seda, kui kostja ostab endale korteri. See seab tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Tunnistaja avaldas, et osa informatsioonist on ta saanud hageja käest ja osa kostja käest. Seega ei viibinud tunnistaja väidetava laenulepingu tingimuste arutamise või lepingu sõlmimise juures ning tunnistajale ei ole teada asjas tähtsust omavad asjaolud. Tunnistaja annab edasi ainult seletuse toimunust, mida talle avaldas hageja või kostja. Hageja ja kostja poolt tunnistajale avaldatud seletus ei ole käsitletav tõendina. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja XXX ütlustega ei ole tõendatud, et pooled sõlmisid laenulepingu ja et laenu tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks.
7.Hageja nõude rahuldamise vältimiseks esitas kostja vastuväite, et hageja kinkis kostjale 62 500 eurot. VÕS § 259 lg 1 sätestab, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled sõlmisid kinkelepingu, mille alusel kinkis hageja kostjale 62 500 eurot. Kuivõrd kostja väide kinkelepingu sõlmimise kohta on tõendamata, ei käsitle kohus ka hageja väiteid kinkelepingust taganemise kohta. Kostja ei ole kinkelepingu sõlmimist tõendanud ja seega ei saanud hageja taganeda lepingust, mida pole sõlmitud.
8.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid laenulepingu ja et laenu tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks, tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud summas 1 331,30 eurot.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuga) ning alates 01.02.2018 on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
12.Kohus, analüüsides ja hinnates kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Kohus on seisukohal, et osaliselt ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja 06.02.2017 arvel nr 170201 kajastuvale menetlustoimingule „hagile vastuse koostamine ja esitamine“ kulunud aeg kokku mahus 2,5 tundi. Arvestades kostja vastuse hagiavaldusele koos lisaga (lk 33 – 47) sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et eelnimetatud menetlustoimingule kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja 07.03.2017 arvel nr 170303 kajastuv menetlustoiming „vastuse koostamine hageja vastusele“, millele kostja lepingulisel esindajal kulus 2 tundi, ei ole põhjendatud ega vajalik. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esitas 23.02.2017 kohtule vastuse kostja vastusele. Kuivõrd tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks nimetatud hageja menetlusdokumendi kohta kirjalikku seisukohta esitanud, asub kohus seisukohale, et kuivõrd nimetatud menetlustoiming tsiviilasja toimikust ei nähtu, ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kohus on seisukohal, et osaliselt ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja 13.04.2018 arvel nr 180402 kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja poolt kohtule 26.01.2018 ning 05.03.2018 esitatud menetlusdokumentide (hagi teine täpsustus ja hagi kolmas täpsustus) sisu ja mahtu, tuleb nimetatud menetlustoimingutega tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 30 minutit. Arvestades kostja 29.01.2018 menetlusdokumendi (lk 67), 08.02.2018 menetlusdokumendi (lk 70) ning 19.03.2018 menetlusdokumendi (lk 78) sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et nimetatud menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb kokku lugeda 1 tund ja 20 minutit.
Kohus leiab, et kõik ülejäänud kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 8 tundi ja 30 minutit, mis lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 850 eurot. Kohus määrab seega kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 850 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.