Stuffer Design OÜ hagi Towelfy OÜ vastu lepingu täitmise ja kahju ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3662 eurot 58 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Stuffer Design OÜ (registrikood 12059843), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Friedenthal ja advokaat Anneliis Räpo (Advokaadibüroo Entsik Partnerid, e-post: xx Kostja Towelfy OÜ (registrikood 12882620), seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus Raidal e-post: xx
Kohtuistungi toimumise aeg
19.veebruaril 2018 ja 11. aprillil 2018
RESOLUTSIOON
1.Keelduda vastu võtmast Towelfy OÜ 11. aprillil 2018 esitatud tõendid - helifailid.
2.Rahuldada Stuffer Design OÜ hagi Towelfy OÜ vastu lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.3.hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 639 eurot 78 senti.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-17-11774
Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.Stuffer Design OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule 7. augustil 2017 hagiavalduse Towelfy OÜ (kostja) vastu lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid 8. juulil 2016 töövõtulepingu nr 08-07-16/001 (edaspidi leping), mille lahutamatuks osaks on koostööpakkumine ühekordse turunduskampaania korraldamiseks Towelfy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks. Hageja koostas 5. mail 2017 tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akti ning vahearve ja edastas need kostjale. Kostja keeldus vahearve maksmisest. Kostja väitis, et kuna talle ei ole ühtegi klienti lisandunud, siis ei ole nad kohustatud hagejale teenuse eest tasuma. Hageja ütles lepingu üles, kuna kostja kinnitas, et ta ei kavatsegi lepingut täita ja hagejale tehtud töö eest tasuda. Kostja on kinnitanud ülesütlemisavalduse kättesaamist. Leping lõppes 10. mail 2017. Kostja tegi 16. mai 2017. a e-kirjas ettepaneku, et ta astub tehtud tööde eest 200 eurot. Kostja rõhutas, et „kuna meie projekt on seotud EAS-ga, siis arve saame maksta lõplikult, kui EAS on arved aktsepteerinud“. Hageja sellega ei nõustunud. Hageja edastas 17. mail 2017 kostjale korrigeeritud kujul tööde üleandmise-võtuvõtmise akti, kus on täpsustavalt öeldud, et hageja annab kostjale üle alljärgneva töö (tööd ja tellimused tehtud enne lepingu ülesütlemist): reklaam Osta.ee keskkonnas, veebruar; toodete presentatsioon Spark ettevõtte demo- ja infokeskuses, 1. märtsist 2017 – 31. maini 2017; emaili turundus, 27. aprill 2017; reklaam Õhtulehes (oma kodu rubriik), 28. aprill 2017; reklaam Maalehes, 4. mai 2017; pool reklaammaterjalidest (A4 voldik), 3000 tk; pool roll-up konstruktsiooni + trükk, 1 tk; pool kampaania haldamise ja kujundustöödest. Hageja palus ka kostja allkirja üleandmise-vastuvõtmise aktile 7 päeva jooksul. Kostja ei ole aga üleandmisevastuvõtmise akti siiani allkirjastanud. Samuti edastas hageja 17. mail 2017 kostjale aktis nimetatud tööde eest korrigeeritud arve nr SD538 (edaspidi arve) 2518 euro 80 sendi (koos käibemaksuga) maksmiseks. Arve hõlmab enne lepingu ülesütlemist tehtud ja tellitud tööde tasumist. Kostja edastas 24. mail 2017 hagejale väidetavad pretensioonid üleandmise-vastuvõtmise akti kohta ning taotluse hinna alandamiseks. Kostja keeldus endiselt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamast. Hageja ei nõustunud kostja pretensioonidega, sest kõik üleandmisevastuvõtmise akti ja arvel märgitud tööd ja tellimused on hageja ära teinud ning samuti vastavad need kostja soovidele ja lepingule (sh kootööpakkumisele). Põhjust hinna alandamiseks ei esine ning kostja on alusetult keeldunud arve tasumisest. Hageja esitas 25. mail 2017 ja 4. juulil 2017 kostjale täiendavad nõuded arve tasumiseks. Kostja vastas, et hageja on jätnud oma töö tegemata ning on kahjustanud kostja mainet, tekitades sellega kostjale materiaalset kahju. Samuti tugineb kostja sellele, et tema on hageja
2-17-11774 nõuded tasaarveldanud enda nõuetega, mistõttu ei ole ta kohustatud arvet tasuma. Lisaks on kostja öelnud, et „plaanime sellisest kliendivaenulikust ja ebaausast käitumisest informeerida ka teisi OÜ Stuffer Design kliente“. Hageja esitas nõude töövõtulepingu täitmisest tulenevat 2518 euro 80 sendi suuruse võlgnevuse saamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Leping lõppes 10. mail 2017. Selleks ajaks oli hageja teinud lepingu ja koostööpakkumise alusel töid kokku 2518 euro 80 sendi eest. Hageja on kostja pretensioonide alusel selgitanud, mida täpsemalt arvel kajastatud summad hõlmavad ja miks arve just sellises summas esitatud on. Kostja on korduvalt otsesõnu kinnitanud, et ta ei kavatsegi arvel märgitud summat hagejale ära tasuda. Kõigele lisaks on kostja mistahes summa tasumise eeltingimuseks seadnud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS-i) eelneva heakskiidu, millest aga lepingu sõlmimisel ei räägitud. Kostja hoiab pahatahtlikult tehtud tööde eest tasumisest kõrvale, olgugi, et tööd, mille hageja lepingu ja koostööpakkumise kohaselt on teinud, vastavad kokkuleppele. Lepingust tulenev kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele (VÕS § 76 ja § 82). Kuna kostja ei ole kohustust täitnud, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Nõutud summat ei ole tasaarvestatud ning hageja tehtud töö hind ei kuulu ka mingil juhul alandamisele. Hageja 504 euro suurune kahjunõue seisneb kohtueelses õigusabikuludes. Kuna kostja rikkus lepingut oli hageja sunnitud pöörduma advokaadist esindaja poole. Hageja on lisanud käesolevale hagile ka enda lepingulise esindaja koostatud nõudeavalduse, mistõttu ei saa olla kahtlust, et hagejal on õigusabikulud tekkinud. Vastavalt varasemale kohtupraktikale on tavaline see, et kui pool kannab kohtueelses menetluses (vaidlustuskomisjonis osalemine, nõudeavalduse koostamine jne) õigusabikulusid, siis on võimalik need hiljem kahjuna sisse nõuda. Samuti on kostjal kohustus maksta hagejale viivist. Pooled on lepingu p-s 8.2 leppinud kokku: „teostajal on õigus nõuda maksetega viivitamise korral tellijalt viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest“. Vastavalt lepingus kokku lepitud viivisemäärale on hagi esitamise ajaks, s.o 7. augustiks 2017, sisse nõutavaks muutunud viivise suuruseks 639 eurot 78 senti. VÕS § 101 lg 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivise maksmist. Kokkuvõtvalt soovib hageja kostjalt saada tekkinud 2518 euro 80 sendi suurust võlgnevust ning kohustada kostjat hüvitama tekitatud kahju 504 eurot. Lisaks tuleb kostjal maksta hagejale viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise hetke seisuga võlgneb kostja hagejale viivisena 639 eurot 78 senti. Hageja palus kohtul nõuda EAS-ist välja leping nr 08-07-16/001 ja 8. juuli 2016. a koostööpakkumine ühekordse turunduskampaania korraldamiseks Towelfy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks TsMS § 236 lg 2 alusel, kuna hagejal ei ole endal võimalik vastavaid tõendeid (kostja allkirjaga) kohtule esitada.
2-17-11774 Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on esimese seitsme „töö“ näol tegemist kulude edasiarvega. Hageja ei ole kulutusi tõendanud. Kuivõrd aga kohtumenetluses kehtib hagejapoolne tõendamiskoormis, siis peab hageja neid kulusid esiti tõendama (alles siis tekkib kostja tõendamise koormus). Hageja ei ole seda teinud. Kostjal ei ole kohustust asuda oma positsiooni tõendama enne, kui hageja on haginõuded tõendanud. Nõutav rahasumma kampaania haldamise eest ja kujundustööde eest ei ole samuti tõendatud. Hageja on eraldi arve real kajastanud tasu oma tööde eest. Kulud nagu voldikud jne on hageja teinud edasi kõrgema hinnaga kui kulud. Kostja on teinud hageja esitatud nõudega täies ulatuses tasaarvestuse ega võlgne hagejale midagi. Tasaarvestuse kahjunõudega tegi kostja peamiselt oma 23. mai 2017. a pretensioonis. Hageja tekitas kodulehe tellimuse ebakohase täitmisega kostjale mainekahju, kuivõrd koduleht ei töötanud korrektselt ning peale otseste klientide kaotas kostja seetõttu ka kaasneva toote suust-suhu reklaami jne. Kostja viitab, et EAS-i tingimustel tasumine oli lepingu tingimuseks juba 2016. aasta suvel, mil kostja esitas hagejale pakkumuskutse. Kostja märgib eraldi, et kuna kostja kaotas EAS-i toetuse hageja tegevuse tõttu, on kostja saanud rahalist kahju 80% esitatud arve ulatuses. Tööde korrektse tegemise jne korral oleks 80% arvest tasunud EAS. Enam see võimalik pole ja kostja esitab selle kohta teatise (28. septembrist 2017 EAS-i e-kiri). Kui hageja ei oleks lepingut rikkunud, oleks hagejal olnud professionaalne turunduskampaania ning 80% ulatuses oleks selle eest tasunud EAS. Kostja selgitab, et kodulehe pakkumus sisaldas mh artiklit „e-pood“ seadistamine. Hageja väide nagu selline ülesanne ei sisaldunudki tellimuses, on ebaõige. Kostjal oli õigus teha tasaarvestusavaldus. Kostja selle ka 23. mail 2017 tegi järgmiselt: „Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei ole Töövõtja täitnud Tellija nõudmist lisada Towelfy e-poele pangalingid, samuti on leht osaliselt inglise keelne, mis on saanud tarbijatelt korduvat negatiivset tagasisidet. Samuti on Töövõtja poolt ülesvõetud videoklippidesse endiselt lisamata Tellija poolt tõlgitud mitme keelsed lõpusubtiitrid ning pakenditel on parandamata suurus märgistused XL ja XXL.“ Asjaolu tõendamiseks, et kodulehe tellimuse osaks oli e-poe pangalingid ja Paypal, palub kostja üle kuulata tunnistajana Jaan Vaabeli ja kostja juhatuse liikmena Jaanus Raidali. Täiendavalt selgitab kostja, et hageja ei ole töid teinud nõuetekohaselt. Lepingus nõuti hagejalt professionaalset marketingi-alaseid oskusi. Pakkumuste/hinnapakkumuste näol pole tegemist lihtsate võlaõiguslikke ofertidega vaid nende sisu määratlemisel oli kandev roll hagejal. Hageja vastutas selle eest, et kampaaniad ja turundustegevused vastaksid tänapäevastele meetoditele klientide saamisel, kuid hageja tegevus sellele ei vasta. Kostja tootele selliste reklaamide tegemine nagu Spark keskuses kallis ülespanek; Chilli.ee keskkond, emaili turundus jne, ei ole kohased tänapäevases mõttes. Samuti ei ole õiged kostja koostööpakkumises esitatu iga tegevuse kontaktide hulga osas, nt Spark keskuse 1800 kontakti. Kui hageja neid väiteid omaks ei võta, taotleb kostja selles osas asjatundja arvamuse kogumist või kogub selle ise. Lisaks eelnevale sundis hageja kostjale peale oma teenuseid, kuigi kostja turunduskampaaniate keskel osundas, et need ei tööta – nt Spark keskuse reklaami soovis kostja maha võtta, kuid hageja ähvardas, et siis tuleb tasuda kogu aja eest, kaks kuud tuleb ette teatada (kuigi ei pidanud) jne. Hageja asus kostja juhatuse liiget Jaanus Raidalit solvavate sõnaühendite saatel sõimama
2-17-11774 ja ähvardama ning selles osas palub Jaanus Raidal enda ülekuulamist kohtus. Sellega tekitas hageja kostjale kahju, mis seisnes juhatuse liikme töövõime languses.
Hageja vastus kostja vastusele
3.Hageja jäi seisukohas kostja vastusele hagiavaldusele oma nõude juurde. Hageja vaidles vastu kostja taotlusele üle kuulata tunnistajatena Jaan Vaabel ja Jaanus Raidal. Hageja selgitab, et hagi rahuldamise korral ei oma tähtsust see, kellelt ja millise summa eest hageja kostjale pakutavaid teenuseid tellis. Leping näeb ette, et tööde tegemise osas lähtuvad pooled võlaõigusseaduses töövõtulepinguid reguleerivatest sätetest. VÕS § 635 lg 3 alusel ei pea töövõtja eelduslikult täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Niisiis on töövõtulepingu puhul tavaline see, et töövõtja tellib teenuse osutamise n-ö alltöövõtjalt. Seejuures ei ole tellija ja töövõtja vahelise lepingu (sh tasu) puhul oluline, milline on töövõtja ja nn alltöövõtja vaheline kokkulepe, sh tasumäär, mida alltöövõtja tehtud töö eest saab. Hageja selgitab, et kõigele lisaks on hageja ja teenuse pakkujate (näiteks Ekspress Meedia AS, AS SL Õhtuleht jt) vahelised koostöölepingud konfidentsiaalsed. Kuivõrd nende lepingute sisu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, ei ole hagejal kohustust neid lepinguid kohtule esitada. Kostja sõlmis hagejaga koostöölepingu terviklahenduse saamiseks. Lepingu lahutamatuks osaks olevast koostööpakkumisest nähtub, et leping sõlmitakse ühekordse turunduskampaania saamiseks kostja kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks. Pakkumine sedastab ka, et selle eesmärgiks on mh fikseerida protsessi ligikaudne ajagraafik ja tööde maksumus. Seejuures käsitleb see dokument tööprotsessi, töö teostust ja eelarvet. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et projekti eelarve on 5908 eurot 80 senti (koos käibemaksuga). Hiljem pooled muutsid kokkulepet, võttes aluseks uue ja tõendatud koostööpakkumise 21. veebruarist 2017. Hageja ei pidanud terviklahenduses sisalduvaid konkreetseid töid tegema isiklikult, seetõttu ei oma tähtsust see, kas projekti eelarves kajastatud tööde maksumus vastab teenuse pakkujate küsitud hindadele. Vastupidi, kostja on hagejaga lepingut sõlmides aktsepteerinud projekti sisu ja hageja välja toodud hinda. Kostja on vastusele lisanud 7. märtsi 2015. a pakkumiskutse, milles kajastub samuti terviklahenduse tellimine, s.o mitte konkreetsete teenuste tellimine hageja vahendusel. Kostja on sellega nõustunud ning kuulutanud hageja pakkumise edukaks. Hageja selgitab, et kindlasti leidub erinevate reklaami jms teenuste pakkujate kodulehekülgedel täiesti vabalt kättesaadavad hinnakirjad, millega kostjal on võimalik kohtuvaidluse väliselt tutvuda. Nagu hageja esitatud arvelt nähtub, on tellitud töö raames tehtud kostja tootele reklaami nii osta.ee keskkonnas, Spark demo- ja infokeskuses, Õhtulehes ja Maalehes. Samuti on tehtud e-maili turundust, tellitud reklaamimaterjalid (A4 voldik) ning roll-up konstruktsioon koos trükiga ja teostatud kampaania haldamist ja kujundustööd. Need tööd on muudetud ja täiendatud kooskõlas koostööpakkumise, kostja soovide ja nõuete ning hageja pakutud lahendustega. Hageja lähtub koostööpartnerit valides alati hinna ja kvaliteedi suhtest. Koostööpakkumisest nähtub, et teenuse maksumuseks on 1106 eurot, millele lisandub käibemaks. Hiljem on pooled vastavalt pakkumise sisu muutunud ning uuest koostööpakkumisest nähtub, et kampaaniate haldamise ja kujundustööde kogumaksumuseks jäi 690 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja väited tööde tasumise nõude põhjendamatuse osas sisutühjad ja alusetud. Seda, et hageja ei oleks kampaaniat korraldanud,
2-17-11774 ei ole kostja kunagi väitnud. Kui kostja leiab, et hageja on ületanud kokkulepitud tööde eelarvet, peab ta esitama kohtule sellekohase väite ning seejärel oma seisukohta tõendama. Kostja väited mistahes tema nõuete kohta hageja vastu on alusetud ja kogu ulatuses tõendamata. Hagejal ei ole kohustust kostjale rahasummat tasuda. Seevastu on hagejal kostja vastu lepingu täitmise nõue 2518 eurot 80 senti. Oma pretensioonis on kostja kirjutanud üksnes sellest, et soovib alandada hageja küsitud hinda, kuna väidetavalt oleks tema saanud vastavad teenused tellida oluliselt odavamalt. Väites, et kostja oleks saanud tööd tellida oluliselt odavamalt, olgugi, et kostja ise valis erinevate koostööpakkumiste esitajate seast välja just hageja, on kostja käitunud äärmiselt pahatahtlikult. Kostja ei ole hagejale reklaamieesmärgil tooteid üle andnud. Kõik üritused, kus pildistati või filmiti toimusid selliselt, et kostja tuli kohale, andis modellidele oma tooted selga ning pärast ürituse lõppu pakkis kõik asjad kokku ning viis minema. Hageja leiab, et ta on töövõtjana enda lepingulised kohustused täitnud. Kostja väide, et toote müük ei ole turunduskampaania tõttu suurenenud, ei anna alust väita, et hageja oleks jätnud oma kohustused täitmata. Kostja ei ole EAS-i toetust kaotanud hageja tegevuse tõttu. Hageja on kostja soovile vastu tulles lükanud edasi kampaania toimumise kuupäevad 2017. aastal. Kostja soovis, et kampaania toimuks kevad-suvel, kuna kostjal ei olnud tooteid, mida müüa. Kostja otsis endale uut koostööpartnerit, kes tootmisega tegeleks. Näis, et kostja vastava partneri ka leidis. Nimelt on kostja 16. jaanuaril 2017 kirjutanud hagejale, et „kampaania peaks toimuma aprilli lõpp mai algus aga täpsustame veel kuna kõik selgub reedel kui oleme koostööpartneriga lepingu sõlminud“. E-kirjavahetusest tuleneb otseselt ka see, et kostja on pikendanud hagejalt tellitud töö tähtaega ning soovinud uut ja täiendatud koostööpakkumist vastavalt strateegia muutmisele. Täpsemalt on kostja kirjutanud, et „eeltoodut arvesse võttes soovime projekti lõpptähtaega pikendada kuni 6 kuud, et ajastada turundustegevused ajale, mil meie koostööpartner paiskab meie tooted nimetatud kaupluste kettidesse müügile“. Uue koostööpakkumise on hageja vastavalt kostja soovidele edastanud 21. veebruaril 2017. Kostja pidi olema teadlik EAS-i seatud tingimustest. Hageja loodud koduleht vastas kostja soovidele ja kokkuleppele. Seetõttu ei saanud kostja koduleht mitte kuidagi mainekahju tekitada. Samuti ei toonud hageja loodud koduleht kaasa klientide kaotust. Seda asjaolu on hagejal võimalik tõendada tööde üleandmis- ja vastuvõtmisaktiga, millest nähtub, et hageja on andud kostjale üle hinnapakkumisele vastava töö, mh kodulehe seadistamine ja kujundamine Wix.com süsteemile – www.towelfy.eu, pakendi kujunduse väljatöötamine ja reklaam- ja õpetusklipi loomine + tootefotod (tehtud töid näeb www.towelfy.eu). Kostja on seejuures kinnitanud, et tal ei ole pretensioone teenuse kvaliteedi osas. Akti on mõlemad pooled alla kirjutanud 6. detsembril 2016. Tõele ei vasta kostja väited selle kohta, nagu ei oleks hageja loodud koduleht vastanud kokkuleppele. Kodulehel oli sellel hetkel ja on ka praegu olemas e-pood. Selles, et hageja kohustus oleks olnud luua ka erinevate pangalinkide kasutamise võimalus, pooled kokku ei leppinud. Pangalinkide lisamine kodulehele oli lisatöö, mille tellimisest kostja lõpuks loobus. Esimesed pretemsioonid kodulehe kohta esitati alles pärast viimase arve saamist. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Lepingu alusel oli kostja kohustatud esitama omapoolsed pretensioonid koguni 7 päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist. Kostja võttis töö vastu 6. detsembril 2016, alusetuid pretensioone asus esitama 17. mail 2017.
2-17-11774
Tõele ei vasta kostja pretensioonis esitatud väide justkui oleks hageja rikkunud kokkulepet ka seeläbi, et ei lisanud toodet tutvustavasse videoklippi mitmes keeles subtiitreid. Sel teemal pidasid pooled küll läbirääkimisi, kuid kostja loobus tiitritest. Samuti ei vasta tõele kostja väide justkui hageja ei oleks sunnitud toote pakendit muutma. Ka ei ole hageja n-ö „surunud kostjale peale“ kostja toote esitlust Sparki demo- ja infokeskuses. Hilisemast koostööpakkumisest nähtub selgelt, et turunduskampaania korraldamine hõlmas endas ka reklaami Sparki demo- ja infokeskuses 1. märtsist kuni 31. juunini 2017. Kostja oli sellega nõus ning vastavalt uuele strateegiale pidas seda põhjendatuks ja vajalikuks. Ka käis kostja ise kohal ning tegi Sparki töötajatele presentatsiooni, et viimased oskaksid toodet keskuse külastajatele tutvustada. Seega ei vasta tõele kostja väide justkui ei oleks tema soovinud toote esitlust Sparki demo- ja infokeskuses. Kohtu eelmenetlus
4.19. veebruari 2018. a eelistungil tegi kostja ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et ta tasub 700 eurot hagejale. Hageja sellise kostja ettepanekuga ei soostunud.
5.Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse üle kuulata tunnistajana Jaan Vaabeli ja kostja taotluse kuulata vande all ära kostja juhatuse liige Jaanus Raidal. Kohus rahuldas hageja taotluse EAS-st 8. juuli 2016. a lepingu väljanõudmiseks.
6.11. aprillil 2018 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma varem esitatud seisukohtade juurde.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt töövõtulepingust (lepingust) tulenevat võlgnevust 2518 eurot 80 senti, tekitatud kahju 504 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 639 eurot 78 senti. Hageja nõue tuleneb 8. juulil 2016 poolte vahel sõlmitud lepingust, mille lahutamatuks osaks on koostööpakkumine ühekordse turunduskampaania korraldamiseks Towelfy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks. Hageja toob esile, et kuivõrd kostja keeldus tasumast vahearvet, ütles hageja lepingu üles ning leping lõppes 10. mail 2017. Kostja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud. Kostja edastas 24. mail 2017 hagejale väidetavad pretensioonid üleandmise-vastuvõtmise akti kohta ning taotluse hinna alandamiseks. Hageja kostja pretensioonidega ei nõustunud, sest kõik aktis ja arvel nimetatud tööd on hageja teinud ning need vastavad lepingule ja kostja soovidele. Hageja on täiendavad nõuded arve tasumiseks kostjale esitanud 25. mail 2017 ja 4. juulil 2017. Kostja vastas hageja viimasele kirjale, et hageja on jätnud töö tegemata ning on kahjustanud kostja mainet, mis on kaasa toonud kostjale varalise kahju. Samuti tugineb kostja sellele, et ta on enda ja hageja nõuded tasaarveldanud, mistõttu ei ole tal kohustust arvet tasuda.
9.Kostja on esitanud järgmised vastuväited: hageja peab tõendama, mis on algsed kuludokumendid ning juhul, kui neid kohtule ei esitata, siis on hagi tõendamata, samuti peab hageja tõendama, et ta kulutas 1000 eurot kuludele, mis seostuvad kodulehe loomisega;
2-17-11774
kostja on tasaarveldanud hageja esitatud nõude enda nõudega ega võlgne seetõttu hagejale midagi, kostja arvates on tal õigus tasaarveldus teha ka seetõttu, et hageja tehtud veebilehekülg ei sisaldanud pangalinke, leht on osaliselt inglise keelne, videoklippidesse ei ole lisatud lõpusubtiitrite tõlkeid ja pakenditel on parandamata suurus XL ja XXL; hageja on lepingut rikkunud ning tekitanud seeläbi kostjale kahju 80% ulatuses arvel kajastatud summast; hageja pakkus puudusega teenust, st hageja tehtud kampaaniad ja turundustegevus ei vastanud tänapäevastele meetoditele klientide saamisel (kasutatud ei ole kohaseid viise) ning hageja sundis kostjale peale oma teenuseid
10.Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimene lause). Hageja on tuginenud hagiavalduses VÕS § 635 lg-s 1 (koostoimes VÕS § 108 lg-ga 1) sätestatud töövõtulepingu täitmise nõudega, VÕS § 115 lg-s 1 (koostoimes VÕS § 128 lg-ga 3) sätestatud kahju hüvitamise nõudega ning VÕS § 113 lg-st 1 tuleneva viivisenõudega. Kohus nõustub hageja märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga.
11.Pooled sõlmisid 8. juulil 2016 lepingu (08-07-16/001), mille p-s 4.1 on märgitud, et tööde teostamise osas lähtuvad pooled võlaõigusseaduses töövõtulepinguid reguleerivatest sätetest. Lepingu p 2.9 nägi ette, et pakkumisele nõusoleku andmisega loetakse leping poolte vahel sõlmituks. Lepingu p 3.1 järgi pidi pakkumine sisaldama hinda ning pakkumises kokku lepitud hind võis erineda lõplikust hinnast ainult juhul, kui pooled selles kirjalikult kokku lepivad. Töövõtja saab hinna muutmist taotleda muu hulgas juhul, kui tellija muudab oma algset tellimust või töö tegemise käigus selgub lisatööde tegemise vajadus, milles algselt kokku ei lepitud (p 3.2). Lepingu eesmärgiks oli see, et hageja teeb kokkulepituid töid, mis kajastuvad pakkumises ning kostjal on kohustus tööd vastu võtta. Selliselt viitab ka lepingu olemus sellele, et pooled on sõlminud töövõtulepingu. Pooled ei ole menetluses tuginenud sellele, et nad oleksid sõlminud muu lepingu kui töövõtulepingu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3) ja töö peab vastama lepingu tingimustele (VÕS § 641 lg 1).
12.Kostja on tuginenud sellele, et hageja peab tõendama, mis on algsed kuludokumendi ning kui hageja kuludokumente kohtule ei esita, on hagi tõendamata. Kohus ei nõustu kostja väidetuga, et hageja on kohustatud tõendama neid kulusid, mida tema on kostja tellitud töid tehes kandnud. VÕS § 635 lg 3 alusel eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Töövõtulepingu puhul on tavaline see, et töövõtja tellib teenuse osutamise n-ö alltöövõtjalt. Ka ei ole oluline, milline on omakorda töövõtja ja alltöövõtja vahel kokkulepitud tasumäär, mida töövõtja alltöövõtjale tasub. Praeguses vaidluses on lepingu esemeks turunduskampaania korraldamine Towelfy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks. Selline leping eeldabki, et töövõtja (hageja) kasutab turunduskampaania tegemiseks teisi meediamaastikul tegutsevaid äriühinguid, kellelt ta ostab reklaamiteenust (nt Ekspress Meedia AS, AS SL Õhtuleht jt). Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust see, millised on algsed kuludokumendid, millest nähtuks hageja ja tema
2-17-11774 koostööpartnerite vaheline tasu. 8. juuli 2016. a koostööpakkumises on hageja kirjeldanud turunduskampaania korraldamist ning märkinud, et kampaania hõlmab endast reklaame kv.ee keskkonnas, okidoki.ee keskkonnas, osta.ee keskkonnas ja trükireklaami Postimehe terviserubriigis. 21. veebruari 2017. a koostööpakkumises on hageja märkinud muu hulgas ka reklaami Õhtulehe „Oma Kodu“ rubriigis, artikli ja reklaami Maalehes, reklaami Postimees.ee online keskkonnas ja reklaami delfi.ee keskkonnas. Kuivõrd kostja on nõustunud koostööpakkumistega, pidi ta olema teadlik, et hageja kasutab nimetatud reklaamikanaleid Towelfy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks.
13.Kohus nõustub hagejaga selles, et pooled sõlmisid lepingu terviklahenduse saamiseks. Lepingu lahutamatuks osaks olevast koostööpakkumisest nähtub, et leping sõlmitakse ühekordse turunduskampaania korraldamiseks Towelfy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks (8. juuli 2016 koostööpakkumine, tl 10-16 ja 21. veebruari 2017. a koostööpakkumine, tl 1724). Nimetatud pakkumise eesmärgiks oli muu hulgas fikseerida tegevuse ligikaudne ajagraafik ja tööde maksumus. Kostja on esitanud 7. märtsi 2015. a pakkumiskutse, millest algselt nähtub terviklahenduse tellimine. Pakkumiskutses on öeldud: „hinnapakkumine tuleks esitada ühekordse turunduskampaania korraldamiseks Towelfy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks. Pakkumises tuleks esitada võimalikud ühekordsed turunduskampaaniad koos reaalsete väljunditega (reklaam portaalides, Facebook jne). Üks kampaania võib koosneda erinevate meediumite tegevustest, kuid kogukestus ei tohi üle kuu aja minna (pole abikõlbulik)/..../ Pakkumise hindamiskriteeriumid: 1. pakutava toote/teenuse hind, vastavus pakkumiskutses esitatud spetsifikatsioonile ja pakutava lahenduse terviklikkus.“ (tl 49). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, ehk vastavasisuliste tahtevalduste korral peab olema piisavalt selge, mille osas pooled saavutasid kokkuleppe. Hageja on esile toonud, et vastavalt nimetatud pakkumiskutsele on ta koostööpakkumises projekti eelarve välja toonud. Kohus leiab, et kuna kostja kuulutas hageja pakkumise edukaks, on ta nõustunud projekti eelarvega ja ei ole esitanud soovi eraldi kululõikes aruandeid saada. Kostjal saaks olla vastuväide vaid selle kohta, et hageja on ületanud kokkulepitud eelarvet. Sellekohaseid väiteid ja tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole.
14.Lepingu sõlmimisel on pooled kokku leppinud, et projekti eelarve on 5908 eurot 80 senti koos käibemaksuga (tl 20). Vastavalt VÕS § 635 lõikele 1 on töövõtjal õigus saada tehtud töö eest kokkulepitud tasu või VÕS § 637 lõike 1 alusel tasu tavalises (mõistlikus) suuruses. Hageja töövõtjana on piisava veenvusega tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud tasu osas kokkulepe. Kostja ei ole esile toonud, et pooltel oli kokkulepe mingis muus summas või et hageja pidi iga oma tegevuse kohta kostjale aru andma, sh hageja koostööpartneritele makstava tasu suuruse kohta. Lisaks võtab kohus arvesse, et VÕS § 28 lõike 1 kohaselt eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Kostja ei suutnud viidatud seadusest tulenevat eeldust ümber lükata.
15.Vastavalt VÕS § 637 lõikele 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on hageja edastatud lepingu ülesütlemise avalduse kättesaamist kinnitanud 23. mail 2017. Kostja märkis: „Tellija kinnitab, et on Töövõtja poolse 10.05.2017 esitatud töövõtulepingu nr 08/07/16/001 ülesütlemise avalduse kätte saanud ning loeb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lõppemise päevaks 10.05.2017. Tellija nõustub, et edaspidi lähtuvad pooled omavahelises suhtlemises võlaõigusseaduses ja teistes asjakohastes seadustest sätestatud nõuetest ja tingimustest“ (tl 28). Kuna leping on lõppenud 10. mail 2017 ning hageja on selgitanud, et selleks ajaks oli ta teinud töid 2518 euro 80 sendi ulatuses, soovib hageja nimetatud summas tasu tehtud tööde eest. Võimaliku vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning
2-17-11774 et ta on andnud tellijale võimaluse töö üle vaatamiseks (vt selle kohta Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Kohus kordab, et vaidlusaluse lepingu eesmärgiks ei ole mingi konkreetse eseme (objekti) valmimine vaid lepingu eesmärgiks oli ühekordse turunduskampaania korraldamine Towelfy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks. Seega ei ole lepingu eesmärgist tulenevalt võimalik hinnata töö valmimist kui sellist (st tulemuse saavutamist), vaid on võimalik hinnata, mida hageja on teinud, et lepingu eesmärki ellu viia. Hageja on hagiavaldusele lisanud tööde 17. mail 2017 koostatud üleandmise ja vastuvõtmise akti ja arve nr SD538 (tl 29-30). Arvest nähtub, et hageja on selleks ajaks teinud järgmisi töid: reklaam osta.ee keskkonnas (40 eurot), toodete esitlus Spark demo- ja infokeskuses (487 eurot), e-maili turundus (140 eurot), reklaam Õhtulehes, oma kodu rubriik (431 eurot), reklaam Maalehes (250 eurot), reklaammaterjalid (3000 A4 voldikut), roll-up konstruktsioon + trükk (90 eurot) ning kampaania haldamine ja kujundustööd (345 eurot), kokku 2518 eurot 80 senti.
16.Hageja toob esile, et kostja ei ole siiani allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevakt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on leidnud, et tellijapoolne keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest võib siiski olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui töö on osaliselt jaotatav ja oluliste puudusteta töö vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt eelviidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Sellisel juhul on tellija kohustatud vastu võtma ka osaliselt valmis töö ega või selle vastuvõtmisest TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel keelduda. Kui töö on valminud määral, mis toob kaasa tellijal kohustuse tekkimise töö vastu võtta ning kui tellija seda kohustust vaatamata töövõtja esitatud soovile ei täida, loetakse töö seaduse alusel vastuvõetuks (VÕS § 638 teine laus). Töö vastuvõetuks lugemine seaduse alusel eeldab töö valmimist nõutaval määral (töö vastavust), töövõtja poolt tellijale mõistliku tähtaja andmist töö vastuvõtmiseks ning tellijale töö üle vaatamise võimaldamist. Töö vastuvõetuks lugemiseks piisab töö valmimisest, sellest tellijale teatamisest, töö üle vaatamise võimaldamisest ning vastuvõtmiseks vajaliku tähtaja möödumisest. Töö vastuvõetuks lugemine ei eelda tellija vastava tahte olemasolu ega selle avaldamist. Kohus leiab, et tulenevalt lepingu eesmärgist (kampaania korraldamine) ja sellest, et poolte mistahes edaspidine koostöö on välistatud, oli hagejal õigus esitada kostjale pärast lepingu ülesütlemist arve selleks ajaks tehtud tööde eest tasumiseks, sest selles osas tuleb lugeda kostja töö vastuvõtnuks.
17.Kostja tugineb oma vastuväidetes ka sellele, et tal oli õigus teha tasaarveldus hageja nõudega ning seetõttu ei võlgne ta hagejale midagi. Kohus märgib, et seda, kas tellijal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt selle kohta Riigikohtu 2. märtsi 2015. a lahendi tsiviilasjas 3-2-1-145-14, p 14). Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka nt eelviidatud lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Kohus on eelnevalt leidnud, et kuna hagejal oli õigus anda tööd osaliselt kostjale üle (tulenevalt lepingu eesmärgist), kostja on seaduse alusel tööd vastu võtnud, on kostjal tekkinud tasu maksmise kohustus. Kostja on leidnud, et ta ei võlgne hagejale midagi.
18.Kostja ei ole täitnud oma lepingulist põhikohustust – tasu maksmine tehtud töö eest kuni lepingu ülesütlemiseni. Kostja ei ole esitanud ei hagejale ega kohtule kohtumenetluse käigus
2-17-11774 ühtegi tõendit ega siduvat õiguslikku põhjendust, mis jätaks talle õiguse hageja tehtud tööde eest esitatud arve jätta maksmata. Lepingust tulenev kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele (VÕS § 76 ja § 82). Lepingu p-st 8.1 nähtub, et pooled on kokku leppinud selliselt: „Tööde hinnas lepivad Pooled kokku pakkumises. Kui pakkumises ei ole märgitud teisiti, siis esitab Teostaja koos Tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga Tellijale arve järgnevate maksetähtaegadega: 7 päeva jooksul peab tellija tasuma 40% arvest ja 30 päeva jooksul 60% arvest. Pooled võivad kokku leppida, et Tellija tasub Tööde eest osaliselt või täielikult ettemaksuna, samuti võivad Pooled kokku leppida tasumises osade kaupa. Kui Pooled on kokku leppinud ettemaksus, siis ei teki Teostajal Tööde tegemise kohustust enne ettemaksu tasumist Tellija poolt“. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse avaldus on tahteavaldus, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi muutub kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt ja lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
19.Asja materjalidest nähtub, et kostja edastas 23. mail 2017 pretensioonid üleandmisevastuvõtmise akti kohta ning taotluse hinna alandamiseks (tl 27). Nimetatud pretensioonis on kostja kirjutanud üksnes sellest, et soovib alandada hageja küsitud hinda, kuna väidetavalt oleks ta saanud vastavad teenused tellida oluliselt odavamalt. Samuti tugines kostja sellele, et hageja läbiviidud reklaamikampaania ei ole hoolimata hageja lubadustest oma eesmärki täitnud ning kostjale ei ole uusi kliente lisandunud. Kostja on seetõttu seisukohal, et hageja tegevused ja tehtud töö ei vasta lepingu aluseks olevale pakkumuskutsele ega läbirääkimistel seatud ootustele ning tehtud kokkulepetele. Lisaks märkis kostja, et hageja ei ole täitnud kostja nõudmist lisada Towelfy e-poele pangalingid, samuti on leht osaliselt inglise keelne, mis on toonud tarbijatelt negatiivse tagasiside. Kostja ei ole videoklippidesse lisanud kostja tõlgitud mitmekeelseid lõpusubtiitreid ning pakenditel on parandamata suurus märgistused XL ja XXL.
20.Hageja selgitas kohtule, et kostja on pretensioonis leidnud, et kui hageja pakutud teenus ja selle eest nõutud tasu kostjale lihtsalt öeldes ei meeldi, siis tema selle eest tasuma ei pea ning võib ühepoolselt lepingus kokkulepitud hinda alandada. Kohus nõustub siinkohal hagejaga selles, et VÕS § 112 lg 1 alusel ei saa hinna alandamine olla põhjendatud, kui lepingupool usub, et kokkulepitud hind oli kõrgem, kui mõne teise teenusepakkuja poolt pakutav hind. Kostja on ise hageja kui teenuse pakkuja välja valinud just hageja koostatud koostööpakkumise alusel.
21.Kohtule esitatud koostööpakkumised ja leping kinnitavad, et reklaami- ja maineklipi loomine hõlmas eeltööd (sh eesmärkide ja ambitsioonidega tutvumine), reklaami- ja maineklipi loomist (sh maineklipi loomine, kuni 3 min, reklaam-maineklipi visuaalse idee väljatöötamine, stuudio rent või SPA kasutamine, reklaamklipi monteerimine) ja pildigalerii loomist (sh tootefotode loomine, kuni 50 fotot, tootefotode töötlus ja kodulehega sidumine, stuudio rent või SPA kasutamine). Seda, et hageja oleks pidanud klipi teksti tõlkima ja lisama juurde subtiitrid, ei ole pakkumistes toodud. Hageja esitab kohtule kirjavahetuse, kust nähtub, et kostja on palunud hagejal pakendit muuta. Täpsemalt on kostja kirjutanud, et „Vene lipp on vaja pöörata
2-17-11774 ülemine pool alla. Suurused M ja L muuta M/L-ks ja pikkus on 190cm, laius jääb samaks 70cm. XL muuta laius 75cm ja pikkus jääb samaks 220cm“.
22.Kohus nõustub hagejaga selles, et kuivõrd lepingu eesmärgiks oli ühekordse turunduskampaania korraldamine Towelfy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks, ei saa kostja jätta hagejale tehtud tööde eest jätta tasumata sel põhjusel, et kostjale ei ole uusi kliente lisandunud. Hageja selgitas kostjale 17. mai 2017. a e-kirjas: „/../ühtlasi ei saa me kliente „sundida“ teie toodet ostma. Meie töö on muuta teid nähtavaks ja seeläbi tuua kliendid teie kaubaga tutvuma. Kui tänaseks ei ole see teie ootusi täitnud, tuleb asju ümberhinnata – kas siis toote hind on vale (antudjuhul kallis) või antud toode ei ole eestlase jaoks piisavalt atraktiivne“. Kohtu hinnangul ei saa mistahes turunduskampaaniat hinnata seeläbi, kui palju on konkreetselt kliente tellijale lisandunud. Turunduskampaania läbiviimiseks töövõtulepingu sõlmimine ei saa anda tellijale kindlust, et tema klientuur suureneb ning kasum hüppeliselt kasvab. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et selliste lepingute eesmärk on teha tellija nähtavaks, kajastada tellijat tutvustavat infot ja reklaami, tuua tellija tarbijani jne. Seeläbi ei saa ka teenuse eest tasumine olla mõõdetav uute klientide arvust lähtuvalt. Hageja selgitas kostjale koostööpakkumises ja hilisemas suhtlemisel, milliseid võimalusi ta kasutab Towefy kaubamärgi ja toodete tutvustamiseks, kuid see ei tähenda seda, et hageja konkreetne tegevus toob alati kaasa klientide hulga, mis oleks kostjale vastuvõetav olnud.
23.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kostja kaotas EASi toetuse hageja tegevuse tõttu ning on sellega rikkunud lepingut ning see rikkumine on toonud kaasa kostjale kahju. Hageja selgitas
9.jaanuari 2018. a menetlusdokumendis, et kostja ise soovis, et kampaania toimuks kevadsuvel, kuna kostjal ei olnud tooteid, mida müüa. Kostja otsis endale uut koostööpartnerit, kes tootmisega tegeleks. Kostja kirjutas 16. jaanuaril 2017 hagejale: „/.../kampaania peaks toimuma aprilli lõpp mai algus aga täpsustame veel kuna kõik selgub reedel kui oleme koostööpartneriga lepingu sõlminud“ (tl 66) ja . Seega on kostja ise pikendanud hagejalt tellitud töö tähtaega ning soovinud uut ja täiendatud koostööpakkumist vastavalt strateegia muutmisele. Täpsemalt on kostja kirjutanud: „/.../ eeltoodut arvesse võttes soovime projekti lõpptähtaega pikendada kuni 6 kuud, et ajastada turundustegevused ajale, mil meie koostööpartner paiskab meie tooted nimetatud kaupluste kettidesse müügile“ (tl 66 pöördel). Uue koostööpakkumise edastas hageja vastavalt kostja soovidele 21. veebruaril 2017 (tl 62-65). Kostja pidi aga teadlik olema EASi seatud tingimustest. Kostja lisatud kirjavahetusest EAS-iga nähtub: „/.../kõnealuse projekti abikõlbulik periood lõppes 30.06.2017, seega pidid arved olema tasutud hiljemalt 31.08.2017 (30.06.2017 + 45 kalendripäeva)“ (tl 50). Kostja aga ei tasunud hageja 17. mail 2017 esitatud arvet. Kostja ei ole kohtule selgitanud, millise hageja konkreetse tegevuse/tegevusetuse tulemusel kostja EASi toetusest ilma jäi. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et hageja oleks pidanud esitama kostjale kaks arvet: ühe arve selliselt, et EAS oleks saanud tasuda 80% arvel näidatud summast ja teise arve 100% tasumiseks kostjale. Kohus leiab, et EASi toetuse saamiseks ei tule EASist toetust saava isiku koostööpartneritel (praegusel juhul hagejal kui töövõtjal) esitada eraldi arveid EASi jaoks (nt mingis osas), vaid koostööpartnerid esitavad arveid nagu tavapärases majandustegevuses ning EASi toetust saav isik (kostja) esitab arve ning sellest osa hüvitab EAS, kui projekt on abikõlbulik ning toetuse saaja on täitnud eelnevalt kehtestatud tingimused.
24.Vastuseks kostjale võtab kohus seisukoha, kas hageja loodud koduleht vastab kostja soovidele ja pooltevahelisele kokkuleppele. Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisaktist nähtub, et hageja on andud kostjale üle hinnapakkumisele vastava töö, mh kodulehe seadistamine ja kujundamine Wix.com süsteemile – www.towelfy.eu, pakendi kujunduse väljatöötamine ja
2-17-11774 reklaam- ja õpetusklipi loomine + tootefotod (tehtud töid näeb www.towelfy.eu). Kostja on seejuures kinnitanud, et ei oma pretensioone teenuse kvaliteedi osas. Nimetatud akt on pooled alla kirjutanud 6. detsembril 2016 (tl 69). Seega ei ole õige kostja väidetu, et hageja loodud koduleht ei vasta pooltevahelisele kokkuleppele. Hageja selgitab, et pooled ei leppinud kokku selles, et hageja kohustus oleks olnud luua ka erinevate pangalinkide kasutamise võimalus. Hageja esitas kohtule poolte kirjavahetuse, kust nähtub, milles kodulehe loomise käigus kokku lepiti. 19. detsembril 2016 on kostja kirjutanud: „Ma ei saa Sinu kirjast täpselt aru, kui palju need pangalingid ja automaatne arvete saatmine maksab? Ja kas maksekeskkond ja arved jäävad ikka osaliselt inglise keelde või tuleksid täiesti eesti keelsed (pluss tõlked)?„ Hageja on kostjale e-kirjas vastanud: „/.../ Kui soovite sellist kodulehte, kus saab peale ostu teha läbi pangalingi makse, siis kulub täpselt sama summa kodulehe arendusele, nagu oli hinnapakkumises kirjas. Kuid sellisel juhul peate eraldi maksma muud kulud, mille oleme mahaarvutanud kodulehe ülejäänud summast.“ (tl 72). Kohus nõustub hagejaga selles, et pangalinkide lisamine kodulehele lisatöö ning pooltel selles osas kokkulepet ei olnud. Kohus kordab, et kostja ei esitanud kodulehe üleandmisel hagejale pretensioone. Seejuures sätestab VÕS § 643, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Ka VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud esitama omapoolsed pretensioonid koguni 7 päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist (vt lepingu p 5.1). Seega nähtub, et töö võeti vastu 6. detsembril 2016, kuid pretensioone asus kostja esitama alles 17. mail 2017, mistõttu on kostja hilinenud pretensioonide esitamisega. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks talle kodulehe kujundamisega tekitanud mainekahju, klientide kaotust, kasumist ja suust-suhu reklaamist ilmajäämist. Vastupidi, kostja on ise kodulehega seotud tööd vastu võtnud, need üle vaadanud ning kinnitanud, et ühtegi pretensiooni tal selles osas ei ole.
25.Hageja nõuab kostjalt ka 504 euro suuruse kahju hüvitamist. Hageja kahju seisneb õigusabikuludes, mis tekkis hagejale seetõttu, et ta oli sunnitud pöörduma advokaadist esindaja poole, kui kostja rikkus lepingut. Seetõttu on hageja kandnud kohtueelses menetluses õigusabikuludena 504 eurot. Arvest nähtub, et hageja on tasunud materjalide läbitöötamise, õigusliku positsiooni kujundamise ja nõudekirja koostamise eest kokku 504 eurot (tl 38). Samuti lisas hageja lepingulise esindaja koostatud nõudeavalduse, mis kinnitab, et hagejal tekkis õigusabikulu enne kohtusse pöördumist. Kahju hüvitamise eesmärk, põhjuslik seos ja diferentsihüpotees on omavahel seotud ja kahjuhüvitise ulatuse kindlaksmääramisel peab VÕS § 127 lg-t 1 ja 4 vaatlema ühtse tervikuna. Seega enne kaitsekohustuse normi-eesmärgi küsimuse analüüsimist tuleb vastata küsimusele tekkinud kahju ja kostja lepingurikkumise põhjusliku seose kohta. Kohus nõustub hagejaga, et õigusabikulud, mis on kantud enne kohtusse pöördumist, saab kostjalt kahjuna välja mõista. Kohus märgib, et kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel tuleb esmalt hinnata, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Käesolevas menetluses ei saa eitada õigusabi vajalikkust, sest kostja ei tasunud tehtud tööde eest, pooltel on vaidlus tööde nõuetekohasuse, erinevate tasaarvestuste ja muude asjaolude üle ning vaidlus pole lihtne. Seetõttu tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses käesoleval juhtumil pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aitades teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt selle kohta Riigikohtu 9. veebruari 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). VÕS
2-17-11774 § 101 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamist.
26.Lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning VÕS § 127 lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei loeta lepingut rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei pea ta hüvitama ettenägematut kahju. VÕS § 127 lõiked 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla lepingulise kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Järelikult võib lepingu rikkumine teatud juhtudel olla kahju põhjuseks, kuid see ei anna alust rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rikutud kohustuse eesmärgi kindlakstegemisel tuleb muuhulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Kohus on seisukohal, et kostjale pidi olema ettenähtav, et tekkinud õigusvaidluse lahendamiseks on hagejal õigus pöörduda õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole ning hagejal tekib kohustus selle teenuse eest tasuda. Kui kostja oleks tasunud vahearves märgitud summa, ei oleks hagejal tekkinud vajadust kasutada õigusabi ning hagejale ei oleks kahju tekkinud.
27.Hageja nõuab ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu p-s 8.2 leppinud kokku: „/.../ teostajal on õigus nõuda maksetega viivitamise korral tellijalt viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest“. Hagiavaldusest nähtub, et hagi esitamise ajaks 7. augustiks 2017 on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 639 eurot 78 senti.
28.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et esitatud hagi on täies ulatuses põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 2518 euro 80 sendi suurune põhivõlgnevus, tekitatud varaline kahju 504 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 639 eurot 78 senti.
29.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt tuleb kohtuotsuses mh lahendada seni lahendamata menetlusosaliste taotlused. Kostja esitas kohtule 11. aprillil 2018 helifailid, millest on kuulda hagejapoolne suhtumine ja ähvardused kostja suunal. Kohus keeldub nimetatud tõendi vastuvõtmisest, kuivõrd see on esitatud hilinenult. TsMS § 237 lg 1 ja § 330 lg 1 alusel tuleb kohtule tõendid esitada eelmenetluses. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praeguses juhul ei ole kostja põhistanud, miks tal ei olnud võimalik esitada nimetatud tõendit ca 7 kuud kestnud eelmenetluse jooksul.
2-17-11774
Täiendavalt märgib kohus, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 esimene lause). Kostja ei ole kohtule veenvalt põhistanud, mida kostja soovib eelnimetatud helifailidega (millest on kuulda hagejapoolne suhtumine ja ähvardused kostja suunal) tõendada vaidluses, mille esemeks on töövõtulepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmine. Kohus selgitab, et ainuüksi poolte omavaheline suhtluse lindistus ei väära kostja lepingulise kohustuse täitmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu kannab käesoleva asja menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
32.Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. Menetlusosaline võib taotleda Tartu Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.