Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-121991  hiljemalt 10.11.2018. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.12.2018. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.01.2019. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.02.2019. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.03.2019. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.04.2019. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.05.2019. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.06.2019. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.07.2019. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.08.2019. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.09.2019. a 102,78 eurot;  hiljemalt 10.10.2019. a 102,74 eurot. 2.3 Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi täitmist puuduvad neil üksteise suhtes mistahes varalised ja mittevaralised nõuded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ehitus ja Partnerid OÜ (hageja) esitas 04.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KxxxxxRxxxxxxx 1500 euro saamiseks. Kohus tegi 13.10.2017. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 30.10.2017. a maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.11.2017. a esitas Ehitus ja Partnerid OÜ Tartu Maakohtule oma nõude KxxxxxRxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Ehitus ja Partnerid OÜ taotleb hagis, et kohus mõistaks Kxxxx Rxxxxxxx hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõla summas 750 eurot, intressi summas 45,86 eurot ja viivised summas 750 eurot. Kohus võttis hagi 04.12.2017. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja vaidles 28.12.2017. a kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 19.03.2018. a. Pooled avaldasid võimalust lõpetada menetlus kompromissiga ja kohus lükkas asja arutamise edasi ning andis pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks.

2-17-121991 25.04.2018. a esitasid pooled kohtule kompromissilepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud menetluskulude jaotuses selliselt, et kostja poolt hagejale tasutav summa sisaldab hageja menetluskulusid. Seega on pooled juba kokku leppinud menetluskulude jaotuses ja määratlenud ka tasutava menetluskulu summa. Kohtul puudub vajadus täiendavalt hageja menetluskulusid jaotada ja määrata nende suurust. Käesolevas asjas andis kohus 05.12.2017. a määrusega kostjale riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 5 näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus muu hulgas asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Antud juhul lõpetab kohus asja menetluse põhjusel, et pooled on sõlminud kompromissi. Seda arvestades leiab kohus, et ei ole põhjendatud TsMS § 190 lg 5 alusel nõuda kostja riigi õigusabi

2-17-121991 kulusid, mille tasumisest ta oli vabastatud, riigituludesse hagejalt ning esineb TsMS § 190 lg 7 järgi mõjuv põhjus hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamiseks. Seega jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Hageja taotles nõudelt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku 200 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 155 eurot. Pooled sõlmisid kompromissi, seega tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.