2-17-103819 Korteriühistu XXXhagi XXX ja XXX vastu võla nõudes 2066,50 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Toimunud kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood: 80269259, asukoht Soo 32, 10414 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Janno Perv (OÜ Consigliori, epost: [email protected]) Kostja I: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) 15.03.2018 Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas (Advokaadibüroo Leppik & Partnerid, e-post: [email protected]) 31.10.2017 Hageja seaduslik esindaja Andres Rytberg Hageja lepinguline esindaja Janno Perv Kostja I XXX Kostja II XXX Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt XXX ja XXX hageja Korteriühistu XXXkasuks põhivõlgnevus summas 571,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 71,58 eurot.
3.Välja mõista solidaarselt kostjatelt XXX ja XXX hageja Korteriühistu XXXkasuks viivised alates 25.08.2017 0,07% põhinõudelt päevas kuni nõude kohase täitmiseni.
4.Jätta XXX ja XXX tasaarvestuse vastuväide Korteriühistu XXXvastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6.Määrata kindlaks hageja Korteriühistu XXXmenetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjatelt XXX ja XXX välja hageja Korteriühistu XXX kasuks menetluskulud summas 589 eurot.
7.Rahuldada kostjate XXX ja XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
8.Määrata kindlaks kostjate XXX ja XXX menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt Korteriühistu XXX välja kostjate XXX ja XXX kasuks menetluskulud summas 1071,36 eurot.
9.Tasaarvestada resolutsiooni punktis 6 märgitud Korteriühistu XXXmenetluskulude nõue resolutsiooni punktis 8 märgitud XXX ja XXX menetluskulude nõudega ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Korteriühistult XXXvälja XXX ja XXX kasuks menetluskulud summas 482,36 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni hagejal Korteriühistu XXXtasuda kostjatele XXX ja XXX viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Menetluse kestel suurendatud haginõude kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 1495,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 187,43 eurot, viivised alates 25.08.2017 0,07% põhinõudelt päevas kuni nõude kohase täitmiseni ning menetluskulud.
2.Kostjad on Korteriühistu XXXliikmed ning neile kuuluvad korteriomandid registriosa nr. 16493601, aadressil XXX ja registriosa nr. 16493701, aadressil XXX, Tallinn. Hageja on esitanud kostjatele igakuiselt arveid, mis kajastavad korteriühistu liikme kohustusi tasuda korteriühistu hoolduse, vesi-kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri, raamatupidamisteenuse ja korteriühistu pangateenuste eest. Vaatamata korteriühistu põhikirja punktis 4.2.6. fikseeritud kohustusele tasuda regulaarselt, üks kord kuus, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid, on kostjad tasunud neile esitatud igakuiseid arveid ebaregulaarselt ning seisuga 24.08.2017.a on kostjate võlgnevus hageja ees korteri XXX, Tallinn, eest tasumata summas 1137,60 eurot ja korteri XXX, Tallinn, eest tasumata summas 358,22 eurot. Hageja on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et esitatud arved ei ole täielikult tasutud, kuid kostjad on keeldunud täitmast korteriühistu liikme põhikirjast tulenevaid kohustusi.
3.Kostjate võlgnevuse algus on Korteriühistu XXX raamatupidamise programmi väljavõtte kohaselt alates 01.12.2010 kuni 24.08.2017. Hageja on seisukohal, et kostjad ei saa tugineda TsÜS § 146 lg 1, kuna arved on jäetud kostjate poolt tahtlikult tasumata ja seetõttu on TsÜS § 146 lg 4 kohaselt nõuete aegumistähtaeg kümme aastat.
4.Hageja vaidleb vastu kostjate seisukohale, mille kohaselt kuulub hageja nõue kostjate vastu tasaarvestamisele kostjate nõudega hageja vastu. Hageja on kostjatele korduvalt selgitanud, et ei tunnista kostjate poolt hagejale esitatud dokumente, kuna rahaliste kulutuste initsiaatoriks ehk tööde tellijaks ei ole olnud hageja. Lisaks märgib hageja, et kuna veetoru parandustööde eest summas 1441,80 eurot on tasunud Osaühing ABC Element, mitte kostjad, ei ole viidatud kuludokument seotud käesoleva vaidlusega.
KÜ põhikirja punkti 7.3.8 kohaselt võib juhatuse liige sõlmida ühistu nimel lepinguid ning võtta ühistule kohustusi ainult juhatuse vastavasisulise otsuse alusel. Punkti 7.3.8.1 kohaselt ilma juhatuse kollegiaalse otsuseta ühistu nimel teostatud tehingud ja/või võetud kohustused loetakse konkreetse juhatuse liikme isiklikuks kohustuseks, kui juhatus kollegiaalselt või üldkoosolek käsitletavat tehingut/kohustust heaks ei kiida. Korteriühistu XXX juhatus ei ole teinud kollegiaalset ostust, millega oleks kostjatele antud volitused asuda läbirääkimistesse ja/või tellida elektri-, vee- ja kanalisatsioonitööd Korteriühistu XXX nimel. Väidetavate tööde tellimise ajal 2015. aasta lõpus ei olnud kostjad Korteriühistu XXX juhatuse liikmed. Kostja I XXX ei ole kunagi olnud KÜ juhatuse liikmeks ja kostja II XXX kutsuti KÜ üldkoosoleku otsusega juhatuse liikme kohalt tagasi alates 11.11.2015.
5.Hageja on seisukohal, et kostjate poolt omaalgatuslikult tellitud elektri-, vee- ja kanalisatsioonitööde eest tasumise riski kannab tellija ehk kostjad. Harju Maakohtu menetluses on hetkel tsiviilvaidlus, kus KÜ XXX liikmed on andnud kohtusse avalduse kasutuskorra määramiseks ning hagejal on kahtlus, et käesoleva menetluse kostjad on teiste KÜ liikmete arvelt parendanud oma elamistingimusi keldrikorrusel ning milleks olidki need vaidlusalused tehingud kostjate poolt omaalgatuslikult tellitud. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu, paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad on teostanud hagiavalduses nimetatud nõudega tasaarvestuse, mistõttu ei ole hagejal seda nõuet kostjate vastu.
7.Kostjad lähtusid oma tegevuses Korteriühistu XXX põhikirja punktist 4.1.5, mis sätestab järgnevad ühistu liikme õigused: Ühistu liikmel on õigus teha korteri ja selle mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta, kui ühistu ei täida oma kohustusi ja nõuda teistelt korteriomanikelt mõtteliste osade korrashoiuks tehtud kulutuste proportsionaalset hüvitamist. Tuginedes eeltoodud õigusele tasusid kostjad XXX hoone jaoks teostatud alljärgnevate vajalike tööde eest: a) XXX hoonele teostatud uuele pingesüsteemile üleminekuga seotud elektritööd, mille käigus paigaldati hoonele kinnistul asuvast elektrikilbist uus elektrikaabel kuni hoonesse paigaldatud uude elektrikilpi ning XXX hoone korterid liideti uue pingesüsteemiga. Kostjad tasusid nende tööde eest Arga Tech OÜ-le 1200 eurot. Need tööd olid vajalikud maja üleminekuga uuele elektri pingesüsteemile. Vana pingesüsteem, mis oleks tänaseni majas olnud, on muuhulgas tuleohtlik ja suur pinge selles süsteemis võib põhjustada avarii või tulekahju. Seega tulenes tööde ja kulude hädavajadus ka ohu ärahoidmisest. Need tööd ei olnud üksnes kostjate huvides, kuna kostjatel puudub võimalus eraldi süsteemi kaudu elektrit oma korterites tarbida. Maja varustav elektrisüsteem on kõigi korterite jaoks ühine nagu korterelamute puhul tavapärane. b) XXX hoone peaveetoru purunemise tõttu oli hädavajalik paigaldada uus veetoru. XXX kinnistul purunes teadmata põhjusel majasisest veevärki varustav peaveetoru. Kostjad teostasid omal kulul kõik veetoru paigaldamisega seotud kaeve- ja paigaldustööd. Kostjad tasusid nimetatud tööde eest 1441,80 eurot. Ka viidatud tööd olid hädavajalikud. Tervet maja varustatakse ainult ühe veetoru kaudu, kostjate jaoks ei ole mingit eraldi veetoru. Kostjad täpsustavad, et kuigi veetoru parandustööde eest summas 1441,80 eurot on tasunud Osaühing ABC Element, on viimane oma nõude suulise lepingu alusel kostjatele loovutanud. Kuna hageja ei tasunud töövõtjatele XXX hoone ja kõigi korteriomanike jaoks hädavajalike teostatud tööde eest esitatud arveid, siis tasusid need arved kostjad ise. Kostjad saatsid ka hagejale tasaarvestuse
avaldused, millega tasaarvestasid oma nõuded hageja esitatud arvetega. Tasaarvestuse tulemusel on mõlema poole nõuded kattuvas osas lõppenud. Kostjate poolt teostatud vajalikud elektrivõrgu uuendustööd XXX majale tulenesid elektrituruseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.02.2016 määrusest „Võrgueeskiri“ ja selle nõuete täitmisest. Need on nõuded minna vanalt pingesüsteemilt üle uuele pingesüsteemile. 30.12.2016 ekirjaga on kostjad hagejale neid nõudeid detailselt selgitanud. Hageja ei ole tõendanud, et tal puudusid Võrgueeskirjast tulenevad kohustused, mida kostjad hageja eest täitsid. Korteriühistuseaduse § 1 lg 1 järgi on ühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Ühistu põhikirja p 2.2. järgi on ühistu eesmärgiks maja ja kinnistu mõttelistel osadel vajalike remontide tegemine ja elamu korrahoiu eest hoolitsemine. Võrgueeskirjast tulenevad kohustused minna üle uuele pingesüsteemile on otseselt seotud ehitise ja maatüki mõttelise osa majandamisega. Seega on Võrgueeskirjast tulenevad kohustused hagejal kui ühistul. Kuna need kohustused olid hagejal ja kostjad täitsid need omal kulul hagejate eest, tekkis kostjatel vastavalt põhikirja punktile 4.1.5 nõue hageja vastu. Seetõttu oli kostjatel õigus teha oma nõude ja hageja arvetest tuleneva nõudega tasaarvestus. Tasaarvestus on seega hageja jaoks kehtivalt tehtud ja hageja nõue on tasaarvestatud summa osas kostjate vastu lõppenud. Oma väidete tõendamiseks esitavad kostjad muuhulgas tööde eest esitatud arved ja nende tasumist tõendavad maksekorraldused. Samuti 07.01.2016 elektritööde üleandmise–vastuvõtmisakti, millega kostjad tõendavad XXX majale elektritööde faktilist tegemist, nende tööde tegemise aega ja sisu ning seda, et tööd olid seotud uuele pingesüsteemile üleminekuga ja seda, et tööd on üle antud. Akti lisas on ka nõutav ehitustööde päevik, mis tõendab, et tööd on tehtud kõigi korterite üleviimiseks uuele pingesüsteemile. Lisaks tõendab elektritööde tegemist ja nende tegemise põhjuseid ja vastavust uutele nõuetele Leonhard Weiss Energy AS 12.07.2017 tehtud hinnang.
8.Kostjad tuginevad alternatiivselt VÕS § 110 sätetele ning keelduvad viidatud sätte alusel oma kohustuse täitmisest, kuni hageja ei ole täitnud oma kohustusi. VÕS § 110 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest VÕS § 110 alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Alternatiivselt paluvad kostjad juhul, kui kohus ei arvesta kostjate tehtud tasaarvestust, teha kohtuotsus vastavalt eeltoodule ja kohustada kostjaid tasuma hageja arveid üksnes juhul, kui hageja on tasunud kostjatele nende poolt kantud kulud.
9.Kostjad vaidlevad vastu hageja haginõude suurendamisele, kuna poolte arvestus kostjate võlgnevuse kohta erineb. Kostjad peavad arvestust neile hageja poolt reaalselt esitatud arvete alusel alates 20.06.2016. a. Kostjad ei ole kohustatud ise uurima ja selgeks tegema, mis perioodi eest ja millised arved on hageja väite kohaselt tasumata, mille tasumist hageja nõuab. Kostjad esitavad ka aegumise vastuväite ja leiavad, et kõik arved, mille tasumise kohustuse saabumisest on möödunud rohkem kui 3 aastat on aegunud ja kostjad ei ole kohustatud neid tasuma aegumise tõttu. Kuna maksekohustuse aluseks on arve, siis peab hageja tõendama oma nõuet ka arvetega. Hageja ei ole tasumata arveid kohtule esitanud. Hageja esitatud tabelid ei tõenda kostjatel väidetavalt lasuvat maksekohustust. Kostjatele on arusaamatu, milliste arvete tasumist hageja kostjatelt nõuab. Haginõude suurendamise tõttu teevad kostjad hagejale selguse mõttes uue tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt arvestavad tasa oma nõude summas 2641,80 eurot hageja nõudega XXX kommunaalkulude eest perioodil 20.06.2016 kuni 26.08.2017 kokku summas 1383,56 eurot. Sellega on tasaarvestatud ka haginõude suurendamine kommunaalkulu põhinõude osas. Pärast tasaarvestust võlgneb hageja kostjatele 1258,24 eurot.
10.Alternatiivselt esitavad kostjad vastuväite haginõude suurendamise menetlusse võtmise osas. Kostjad ei nõustu, et hageja saab juba alustatud kohtumenetluse ajal jooksvate nõuete osas haginõuet jooksvalt suurendada. Hageja saab esitada nõudeid kohtusse pöördumise kuupäeva seisuga. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
14.Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Kostjad on Korteriühistu XXX liikmed ning neile kuuluvad korteriomandid registriosa nr. 16493601, aadressil XXX ja registriosa nr. 16493701, aadressil XXX, Tallinn 2) Hageja on koostanud arveid alates 01.12.2010, mida kostjad on osaliselt tasunud ja ei ole vaidlustanud kululiikide osas 3) Hageja nõue on võlaperioodi 01.12.2010 kuni 24.08.2017 ulatuses 15.VÕS § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tasumine teenuste eest toimub korteriomanikust kostjatel arvete põhiselt, hagejal on kohustus lähtuda tegelikest kuludest ning kostjal on õigus hageja raamatupidamises arvetega tutvuda ja küsida selgitusi arusaamatuste korral arve kujunemisel teenuse eest. Kostjad ei ole asja sisulise arutamise käigus vaidlustanud arvete koostamise aluseid, suurust ega kululiike. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et seda oleks tehtud enne kohtumenetlust. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud sellisel seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Vastavalt AÕS § - le 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui KOS – st ei tulene teisiti. Võlaperioodil kehtinud KOS § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust
erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hagiavalduse kohaselt on võlaperiood alates 01.12.2010 kuni 24.08.2017.
16.Kohtu hinnangul ei ole kostjad oma vastuväidete osas menetluse kestel võla mittetasumise põhjuste kohta, olnud järjepidevad. Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud nõue on tasaarvestatud kostjate poolt teostatud vajalike kulutustega ja samas leiavad, et hageja nõue on osaliselt aegunud.
17.Kohus leiab, et kostjate vastuväide tasaarvestuse tegemiseks korteriühistu rahalise nõudega ei ole põhjendatud. Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-56-06 märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded omal algatusel tasaarvestada. Tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata ja kohus saab otsuses tasaarvestada samaliigilisi vastastikusi nõudeid, mis otsustakse sama otsusega. Kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus edastas hagejale kostja tasaarvestust sisalduvad vastuväited, millele on hageja vastuse esitanud. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-42-09, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolele on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja tasaarvestust ei tunnista ja Korteriühistu XXX põhikirja punktist 4.1.5 ilmneb, et ühistu liikmel on õigus teha korteri ja selle mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta, kui ühistu ei täida oma kohustusi ja nõuda teistelt korteriomanikelt mõtteliste osade korrashoiuks tehtud kulutuste proportsionaalset hüvitamist. Kostjad väidavad, et nende poolt tellitud ja KÜ XXX hoones teostatud elektritööd olid hädavajalikud, kuid ei ole seda tõendanud. Väidet, et kostja II XXX juhatuse liikme volitused lõppesid 11.11.2015 ja Korteriühistu XXX kehtiva juhatuse liikmed ei ole andnud XXXule volitusi astuda Korteriühistu XXX nimel läbirääkimistesse elektri-, vee- ja kanalisatsioonitööde tellimiseks, ei ole kostjad ümber lükanud. Seega oli kostjal piisav võimalus tutvuda kuluarvetega. Seega leiab kohus, et kuivõrd kostjad ei ole tõendanud ühistu tegevusetusest tekkinud kahju olemasolu, on neil õigus valida kohane õiguskaitseviis teiste korteriomanike vastu.
18.Kostja leiab, et tema vastu suunatud nõuded on osaliselt aegunud. Kohus leiab, et hageja nõue kostja suhtes ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja seisukoht, et antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et võlausaldajal ehk antud juhul hagejal ei ole õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist alates 2010, vaid kohaldub TsÜS § 147 lg 3.
Riigikohus on lahendis 3-2-1-67- 14 märkinud, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et kohustus jäi täitmata. Kohustuse tahtliku rikkumisega on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt (p 37). Nimetatud asjaolu ei ole hageja tõendanud. Vastavalt hageja poolt koostatud arvestusele esitati kostjatele arveid alates 01.12.2010, mille osas algab aegumine 01.01.2011 kell 00.00. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjate suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 27.03.2017. TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3, § 160 lg 1, § 160 lg 2 p-st 3 tulenevalt on hageja nõue kostjate suhtes osaliselt aegunud ja hageja on õigustatud nõudma arveid alates 01.01.2014. Kostjatele on alates nimetatud ajast korterite kuluarveid esitatud summas vastavalt 2640.91 eurot ja 1395.66 eurot, osaliselt on arveid tasutud ning tasumata summa on 571.72 eurot. Kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks kostjate võlanõude ( tlk 125) esitatud arvestuse alusel summas 571,72 eurot. Kostjate väide, et rahalise nõude rahuldamise aluseks saab olla vaid arve, ei ole antud asjas õige. Kostjad on osaliselt arveid tasunud, ega ole esile toonud, et vaatamata nõudmistele ei ole ühistu selgitanud arvete aritmeetilist kujunemist.
19.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjatelt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised arvestades võla suurust summas 71,58 eurot ja viivised alates 25.08.2017 0,07% põhinõudelt päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud
20.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 2066,50 eurot. 21.TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
22.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud 38% ulatuses kostjate kanda ning 62% ulatuses hageja kanda. 23.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel
kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
24.Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 2350 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2600 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 23,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Kostjad ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) kui ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud.
26.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõivu osas summas 250 eurot.
27.Kohus, hinnates hageja menetluskulude nimekirja, toob siinkohal välja kulud, mida ei pea antud menetluses põhjendatuks.
28.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 16.03.2017 juriidiliseks konsultatsiooniks, materjalidega tutvumiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja MKM avalduse koostamiseks 6 tundi, 20.04.2017 suuliseks konsultatsiooniks, MKM menetluse materjalidega tutvumiseks, nõude aluseks olevate materjalidega tutvumiseks, päringute tegemiseks ja analüüsiks 3,5 tundi ning 27.04.2018 hagiavalduse ja lisade koostamiseks ning kohtule edastamiseks 5,5 tundi. Kohus, tutvudes asja materjalidega ja hagiavaldusega, eelkõige selle mahuga, on seisukohal, et hageja esindajal võis eelpool viidatud toiminguteks kõige rohkem kuluda kokku 6 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks.
29.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja vastusega tutvumiseks, kirjalike seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks 4 tundi. Kohus, tutvudes asja materjalidega, on seisukohal, et hageja esindajal võis viidatud toiminguteks kõige rohkem kuluda 2,5 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. 30.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja lepingulisel esindajal tekkinud kulusid 13 tunni ja 1300 euro ulatuses. Seega määrab kohus hageja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1550 eurot (riigilõiv 250 eurot + õigusabikulud 1300 eurot). Hageja menetluskulud jäävad rahuldamata summas 1050 eurot (taotletud 2600 eurot – rahuldatud osa 1550 eurot).
31.Kostjate menetluskulude avalduse kohaselt on kostjate menetluskuluks õigusabikulud summas 2052 eurot (sh käibemaks). Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjatele on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 14,25 tundi tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks). Hageja ei ole kostjate menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostjate menetluskulusid. Kostjate lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS
§ 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud.
32.Kohus, hinnates kostjate menetluskulude nimekirja, toob siinkohal välja kulud, mida ei pea antud menetluses põhjendatuks.
33.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate esindajal kulunud kostjate vastuse koostamiseks ja esitamiseks 01.06.2017 ja 02.06.2017 kokku 4 tundi. Kohus, tutvudes asja materjalidega, on seisukohal, et kostjate esindajal võis viidatud toiminguteks kõige rohkem kuluda 3 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks.
34.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate esindajal kulunud kohtuistungil osalemiseks 24.08.2017 1 tund. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis viidatud istung 40 minutit, millise kulu loeb kohus põhjendatuks.
35.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate esindajal kulunud 21.09.2017 vastuväidete koostamiseks 3 tundi. Kohus, tutvudes asja materjalidega, on seisukohal, et kostjate esindajal võis viidatud toiminguks kõige rohkem kuluda 2 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks.
36.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostjate lepingulisel esindajal tekkinud kulusid 12 tunni ja 1728 euro ulatuses. Seega määrab kohus kostjate põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1728 eurot. Kostjate menetluskulud jäävad rahuldamata summas 324 eurot (taotletud 2052 eurot – rahuldatud osa 1728 eurot).
37.Kohus jättis menetluskulud 62% ulatuses hageja ja 38% ulatuses kostjate kanda. Sellest tulenevalt on põhjendatud välja mõista hagejalt kostjate kasuks kostjate põhjendatud menetluskulud 1728 eurot 62% ulatuses ehk 1071,36 eurot ning kostjatelt hageja kasuks hageja põhjendatud menetluskulud 1550 eurot 38% ulatuses ehk 589 eurot.
38.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.06.2006 määruses tsiviilasja nr 3-2-1-56-06 p-s 14 märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Käesolevas asjas on pooled teineteise vastu esitanud tasaarvestatavad nõuded. Kohus tasaarvestab poolte rahuldatud nõuded (hageja menetluskulude suurus kokku 589 eurot ja kostjate menetluskulude suurus kokku 1071,36 eurot). Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja menetluskulude hüvitamise nõue 589 eurot tervikuna. Kostjate menetluskulude hüvitamise nõue lõpeb 1071,36 euro ulatuses. Kohus mõistab hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud 482,36 eurot (1071,36 – 589). Tasaarvestuse tulemusena puudub hagejal kostjate vastu menetluskulude väljamõistmise nõue. 39.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 40.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.