Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-100739
Kohtuasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi H.Y (H.Y) vastu raha saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.03.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i ÜHISTEENUSED 17.04.2025 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i ÜHISTEENUSED 17.04.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14.03.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. H.Y-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 29.02.2024 Harju Maakohtule H.Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 80 eurot, viivise 20,90 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivise tasumata põhivõlalt (80 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 11.01.2021 ja 08.09.2021 sõidukit XXXXXX kostja poolt parkimist opereeritavates Mustamäe tee 46c ning Valukoja tn 7 eraparklates, rikkudes parkimiskorralduse nõudeid. Kostjale väljastati kaks leppetrahvinõuet (0178016424, 0031063317) summas 80 eurot (2x40). Kostja on jätnud leppetrahvinõuded tasumata. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle maaomanikuga sõlmitud lepingute alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses.
2.1.Hageja on toonud välja, et VÕS § 9 lg 1, § 8 lg 1 ja § 16 lg 1 alusel on poolte vahel sõlmitud leping. Parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit parkla sissesõiduteel on võimalik pidada parklaoperaatori poolseks pakkumuseks, samuti on sellel ära toodud sõlmitava lepingu tingimused ammendaval kujul, st pakkumus sisaldab juba lepingu täisteksti, mida oferent enam ei muuda. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
2.2.Hagejal on õigus leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist (RKTKo 15.10.2008, 3-2-1-69-08, p 24). Hageja arvestas viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Leppetrahvi nr 0178016424 osas nõuab hageja viivist perioodi 26.01.2021–29.02.2024 eest suuruses 11,50 eurot ning leppetrahvi nr 0031063317 osas perioodi 23.09.2021–29.02.2024 eest suuruses 9,40 eurot, kokku 20,90 eurot (11,50+9,40). Hageja palus välja mõista ka edasiulatuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.3.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel. Leppetrahvi nr 0178016424 sissenõudmiskulud moodustavad 20 eurot, mis on tekkinud 23.11.2023 võlateatise saatmisega (15 eurot) ning muude makseviivitusega tekkinud kulude (5 eurot) tegemisest, milleks olid päringu tegemine Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Leppetrahvi nr 0031063317 sissenõudmiskulud moodustavad samuti 20 eurot, mis on tekkinud 12.12.2023 võlateatise saatmisega (15 eurot) ning muude makseviivitusega tekkinud kulude (5 eurot) tegemisest.
3.Hageja oli seisukohal, et 20.02.2025 seisukohas esitatud tõenditega on hageja tõendanud, et parkimistingimused olid nähtavad ja märgistatud. Kostja ei väida, et parklasse sissesõidul ei olnud tähistusi, st parkimistingimusi vms, seega on kostja need omaks võtnud. Kostjale kuuluv auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalale, millega loetakse kostja lepingutingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks. Kostja on teadlikult parkimistingimusi 2
2-24-100739 eiranud. Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kui kostja leidis, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud. Hageja on tõendanud, et ta on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi posti teel. Kostja vastuväited on otsitud, vabanemiseks vastutusest ja soovist trahvi mitte tasuda. Kui kostjale jäi midagi arusaamatuks oli tal võimalus igal ajal hagejaga või hageja esindajaga kohtuvälises menetluses ühendust võtta. Kostja täiendavaid küsimusi esitanud ei ole. Kostja vastuväited
4.Kostja hagiavaldusega ei nõustunud ning vaidles sellele vastu.
5.Kostja on palunud oma vastuses kohtul selgitada, kas parkimisteenuse osutaja on teinud teenuse kasutaja parkimislepingu kättesaadavaks, kui parkimisleping on paigaldatud 2m kõrgusele posti otsa, millel oleva teksti tähesuurus ja tähtede paksus on vastavalt alla 5-7mm ja ca 2mm. Kostjal ei ole võimalik neid tekste lugeda. Parkimislepingud hageja parklates ei ole selleks, et keegi saaks neid lugeda. Need on paigaldatud õigusliku fakti tekitamise eesmärgiga, et kohtus oleks võimalik lepingu kättesaadavaks tegemise fakti sedastada. Parkimise üürilepingu esitamata jätmine, millega jäetakse teine pool teavitamata lepingus sisalduvast leppetrahvist on käsitatav üürileandja kohustuste kui hea usu põhimõtte rikkumisena. Sellise käitumise tulemusena ei tea teine pool, et parklas rakendatakse leppetrahvi. Mõlemas parklas on infotahvlitel toodud ära parkimistasu määr, kuid leppetrahvi määra ei ole nendele märgitud. Lepingutingimustest teavitamine ei tundu kostja jaoks oluline ka antud asja menetlemisel, sest kostja on lisanud oma vastuses lepingutingimustega foto, mida lugeda ei ole võimalik, sh teksti suurendades. Hagejal oli ja on kohustus oma teenuse kasutajat (lepingu teist poolt) teavitada lepingujärgsest leppetrahvist vähemalt samaväärselt muude oluliste lepingutingimustega, milleks on nt lepingujärgse teenuse hind.
6.Kostja möönis, et ilmselt on teenuse kasutajal siiski kohustus tasuda tarbitud teenuse eest parkimistasu, sest parklas asetsevatest teistest infotahvlitest võib tõlgendada, et parkla oli tasuline. Kostja oli valmis tasuma hagejale tarbitud teenuse eest, kuid mitte leppetrahvi. Kostja palus lugeda leppetrahvinõuded õigustühiseks, kuna selles pooled kokku ei leppinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 14.03.2025 otsusega hagiavalduse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning kostja menetluskulud kindlaks määramata. Maakohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 sätestatud korras lihtmenetluses ning ei andnud TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
8.Maakohus tuvastas, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja parkis 11.01.2021 kell 15.20 sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX Mustamäe tee 46c parklas. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal sõidukit ei pargitud. Maakohus luges nimetatud faktilise asjaolu tõendatuks. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja parkis 08.09.2021 kell 12.08 sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX Valukoja tn 7 parklas. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal sõidukit ei pargitud. Maakohus luges nimetatud faktilise asjaolu tõendatuks.
3
2-24-100739
9.Maakohus märkis, et selgitas hagejale tõendamiskoormise jaotust ning tegi ettepaneku esitada tõendeid avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub liikluskorralduse tähistus, infotahvlite sisu ja paigutus Mustamäe tee 46c parklas 11.01.2021 mõistlikult lähedase aja seisuga ning Valukoja tn 7 parklas 08.09.2021 mõistlikult lähedase aja seisuga. Maakohus keeldus 26.02.2025 hageja hilinenult esitatud dokumentaalsete tõendite (fotod) vastuvõtmisest. Maakohus tuvastas seejuures, et fotodelt ei nähtunud nende tegemise aeg ning parkimistingimuste sisu. Hageja parkimistingimuste sisu väljatoomine 17.04.2024 menetlusdokumendis ei ole dokumentaalseks tõendiks. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja teinud talle mõistlikult teatavaks parkimistingimusi ega ole võtnud õigeks hageja väiteid pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta. Seega oli hageja koormis tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust (VÕS § 37 lg 1). Kostja esitatud 22.03.2024 tehtud fotod infotahvlite paigutuse kohta ei sisaldanud maakohtu hinnangul teavet parkimistingimuste sisu ja paigutuse kohta 11.01.2021 ning 08.09.2021 mõistlikult lähedase aja seisuga. Kostja ei ole väitnud, et 22.03.2024 fotodelt nähtuv infotahvlite paigutus ja tahvlitelt nähtuvate tingimuste sisu on sama, mis 11.01.2021 ja 08.09.2021 seisuga. Kostja ei ole fotode esitamisega võtnud omaks hageja faktiväiteid parkimistingimuste sisu kohta 11.01.2021 ja 08.09.2021 seisuga. Seetõttu ei muuda kostja fotode esitamine tõendamiskoormise jaotust.
10.Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, mille järgi loetakse sõlmituks parkimisleping ning millised kohalduvad tüüptingimustena poolte sõlmitud parkimislepingule. Kuivõrd parkimislepingu saab lugeda sõlmituks parkimistingimustes ettenähtud eelduste esinemisel ning hageja ei ole parkimistingimuste sisu tõendanud, ei saanud maakohus lugeda parkimislepinguid poolte vahel sõlmituks. Isegi, kui lugeda parkimislepingud poolte vahel sõlmituks, ei ole hageja tõendanud lepingutingimusi (sh leppetrahvi tasumise nõude aluseks olevat tüüptingimust). Kui hageja ei ole oma majandusvõi kutsetegevuses pidanud vajalikuks mõistliku regulaarsusega talletada tõendeid parkimisalale paigaldatud liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite paigutuse ja sisu kohta ega ole pidanud vajalikuks parkimistingimuste rikkumise tuvastamise ajal fotografeerida parkimisalal asuvaid infotahvleid, kannab hageja riisikot, et õigusvaidluse korral on tal raske või võimatu tõendada pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvaid tüüptingimusi. Sellised raskused on tingitud hageja enda majandus- või kutsetegevuse korraldusest ega anna alust jaotada tõendamiskoormist ümber sõiduki kasutaja kahjuks.
11.Maakohus jättis hagiavalduse leppetrahvi 80 euro tasumise nõudes rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud parkimislepingute sõlmimist. Kuivõrd hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist, ei ole hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvilt arvestatud viivise tasumist. Kuivõrd hagejal puudus kostja vastu leppetrahvinõue, ei ole tal õigust nõuda ka leppetrahvinõude täitmiseks nõude esitamisega seonduvate kulude hüvitamist. Seega jättis maakohus ka esitatud kõrvalnõuded rahuldamata.
12.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Toimikus ei nähtunud kostja toimingute tegemist, millega oleksid kostjale tekkinud menetluskulud. Seega jättis maakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
4
2-24-100739 Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Hageja palus poolte menetluskulud jätta maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.
14.Hageja hinnangul rikkus maakohus kohtuotsuse tegemisel TsMS § 436 lg-d 1, 2 ja 3. Nõude lahendamisel tuleb tuvastada kõik asjaolud, mille alusel nõuet lahendatakse. TsMS § 436 lg 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Muuhulgas ei või ega saa kohtuotsus olla menetlusosalistele üllatuslik, mida kõnealune otsus oli.
15.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga otsuse p-s 4. Hageja on 20.02.2025 seisukohaga esitanud pildid, et parkimistingimused olid nimetatud parkimisaladele sisse sõitmisel olemas. Samuti esitas hageja eraldi lisana parkimistingimused, kuna piltidelt täpsemad tingimused ei nähtu. Hagejal ei ole võimalik teha pilte selliselt, et oleks võimalik fikseerida, et parkimisala sissesõidul olid parkimistingimused olemas ning, et parkimistingimused oleksid samal ajal loetavad. See ei ole tehniliselt võimalik. Hageja peab tõendama, et parklasse sissesõidul olid parkimistingimused nähtaval kohal. Kehtivad parkimistingimused on lisatud eraldi 17.04.2024 vastuse sisse, mis parkimistingimustes täpsemalt kirjas on.
16.Hageja toob ka välja, et ei ole reaalselt võimalik ega mõistlik, et hageja teeb iga kord parkimistrahvi väljastamisel ka pildid parkimisalal olevatest parkimistingimustest. 20.02.2024 esitatud fotod on esitatud selleks, et näidata, et parkla territooriumil oli piisavalt teabetahvleid tasulise parkimisala ja parkimise tüüptingimuste kohta ja/või viitega selle kohta, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Nendelt fotodelt koosmõjus fotoga, kus on ka kostja sõiduk nähtub, et kostja sõiduk pargib hageja märgitud parkimisalal.
17.Hageja rõhutab, et kostja ei ole väitnud ega vaidlustanud, et eeltoodud sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused või et tingimusi seal ei olnud või et kostja seal ei parkinud. Vastupidiselt on kostja väitnud vaid, et tingimused olid väidetavalt kõrgel. Olukorras, kus kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud on hageja seisukohast kohus diskretsioonipiire ületanud ning jaotanud tõendamiskoormist valesti (TlnRnKo 30.10.2020, 2-19-118554, p 13).
18.Asja lahendamiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise eest lasub hagimenetluses pooltel endil. Üks olulisimaid põhimõtteid hagimenetluses on poolte võrdsus, mis tähendab, et pooltel on menetluse käigus võrdne võimalus oma nõuet põhjendada ja teisele poolele vastu vaielda (TsMS § 7). Kohus ei saa omaalgatuslikult esitada kostja eest väiteid. Vastaspool peab ise välja tooma asjaolud, millele kohus saab nõude rahuldamata jätmisel tugineda. Kui miski tehingu tühisuse alustele ei viita, ei pea kohus seda ka kontrollima ning kohus ei tohi ka ise hakata välja selgitama asjaolusid, mis tehingu tühisuse tuvastamiseks alust annaksid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2 1 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse 5
2-24-100739 võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
20.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 80 eurot, viivise 20,90 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Sealhulgas viivise tasumata põhivõlalt (80 eurolt) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
21.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
21.1.Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
21.2.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.
21.3.Hageja vaidlustas maakohtu otsust eelkõige põhjusel, et hageja hinnangul on maakohus jaotanud valesti tõendamiskoormise parkimistingimuste sisu tõendamise osas ning on ületanud diskretsioonipiire, kuivõrd kostja ei ole parkimise fakti, parkimistingimuste sisu ning nende olemasolu parkimisalal vaidlustanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
21.4.Maakohus on 20.01.2025 pooltele saadetud kirjas õigesti hagejale selgitanud, et hageja koormis on tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite sisu ning paigutust konkreetse rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga (dtl 79). Seega ei nähtu kolleegiumile, et maakohus oleks praegusel juhul valesti selgitanud tõendamiskoormise jaotust. Arvestades maakohtu viidatud kohtupraktikat, sätteid ja 20.01.2025 antud selgitusi, pidi hagejale olema arusaadav, milliseid asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid tuleb tal kohtule hagi rahuldamiseks esitada. Selliste tõendite esitamine ei ole kolleegiumi hinnangul parkimiskorraldusega tegeleva ettevõtte jaoks ebamõistlikult koormav ega tohiks olla nüüdisajal ka tehniliselt võimatu. 6
2-24-100739 Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti välja toonud, et põhjendatud ei ole tõendamiskoormise jaotamine selliselt, et sõiduki kasutaja peab ümber lükkama parkimise korraldaja paljasõnalise väite parkimistingimuste sisu kohta ning tõendama ise parkimistingimuste sisu. Hageja apellatsioonkaebuses viidatud kohtupraktika kehtib olukorras, kus hageja on tõendanud parkimistingimuste olemasolu, sh sisu ning juhul, kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, siis lasub tõendamiskoormis kostjal. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostjal mõistlikult võttes võimalik vaidlustada hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid (s.o parkimistingimuste sisu), mida hageja ei ole ise suutnud menetluse kestel tõendada. Hageja väited selle kohta, et kostja on tunnistanud, et parkimistingimused olid olemas, kuid kõrgel, ei anna alust tõendamiskoormise ümberpööramiseks kostjale.
21.5.Maakohus on 20.01.2025 kirjas pooltele määranud avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks 10.02.2025 ning märkinud, et pärast tähtaja möödumist uusi tõendeid esitada ei saa. Maakohus on kohustanud hagejat esitama avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul tõendid selle kohta, et parkimisaladele olid rikkumise aegadele mõistlikult lähedase aja seisuga paigutatud liiklusmärgid parkimiskorralduse kohta ning infotahvlid parkimistingimustega selliselt, et nendega tutvumine oli mõistlikult võimalik. Sealhulgas kohustas maakohus hagejat tõendama parkimistingimuste sisu, s.o esitama rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga tehtud foto parkimisalast, millelt nähtuvad parkimistingimused on loetavad (dtl 79). Maakohtu otsusest nähtub, et hageja esitas tõendid alles 26.02.2025, s.o hilinenult, mistõttu keeldus maakohus õigesti hageja esitatud tõendite vastuvõtmisest. Sealhulgas nähtub maakohtu otsusest, et maakohus on tuvastanud seejuures, et fotodelt ei nähtunud nende tegemise aeg ning parkimistingimuste sisu, s.o hageja ei tõendanud parkimislepingute sõlmimist, mis oleks andnud aluse hagiavalduse rahuldamiseks. Ka apellatsioonkaebuses ei ole hageja esile toonud, milline oli parkimistingimuste sisu ning viidatud on tõenditele, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus nii nende hilinenult esitamise kui ka asjakohatuse tõttu. Maakohus on tuvastanud mh, et kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja talle teinud mõistlikult teatavaks parkimistingimusi, mistõttu ei võtnud kostja õigeks hageja väiteid pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta. Seega ei nähtu ringkonnakohtule, et maakohus oleks mingil viisil menetlusõiguse norme rikkunud, kohelnud pooli menetluse kestel ebavõrdselt vastavalt hageja väidetule või omaalgatuslikult kostja eest väiteid esitanud.
21.6.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega ületanud asja lahendamisel diskretsioonipiire, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Materiaalõiguse normi väära kohaldamist ei ole apellant maakohtule ette heitnud.
22.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
23.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (100 eurot).
7
2-24-100739
24.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
25.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.