Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-17680
Tsiviilasi
AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi hagi XXXi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 3 839 447,60 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (OÜ Cavere Õigusbüroo, Estonia pst 1, 10143 Tallinn; e-post: esindajad [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kaasik (OÜ Cavere Õigusbüroo, Estonia pst 1, 10143 Tallinn; telefon 6844400 e-post: [email protected]; Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX;); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Kivistik (Advokaadibüroo HansaLaw OÜ, Gonsiori 7, 10117 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXXilt (isikukood XXX) hageja AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi kasuks välja 122 421,30 (ükssada kakskümmend kaks tuhat nelisada kakskümmend üks eurot ja 30 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse 3 839 447,60 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kanti 10.11.2008 esmakordselt äriregistrisse AS MiniCredit (pankrotis). Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli tarbijakrediidi - ehk nn sms-laenude andmine summas 50 kuni 1000 eurot. Äriühing pakkus MiniCredit kaubamärgi all kiirlaene Eestis, Lätis, Poolas ja Gruusias.
2.28. juulil 2016 esitas Mirale Grupp OÜ pankrotiavalduse AS MiniCredit pankroti välja kuulutamiseks. 31. augusti 2016 Harju Maakohtu kohtumäärusega nimetati AS MiniCredit ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. 05. oktoobri 2016 Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja AS MiniCredit pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp.
3.Hageja juhatuse liikmeks oli perioodil 14.06.2012 kuni 02.09.2016 kostja XXX (isikukood XXX). Alates 02.09.2016 on AS MiniCredit juhatuse liikmeks Hando Hanschmidt (isikukood XXX). Äriregistri väljavõtetest nähtub, et alates augustist 2016 ehk vahetult pärast kohtu kaudu pankrotiavalduse esitamisest teadasaamist hakkasid toimuma äriühingu juhtkonnas ja omanike ringis kiired muudatused. Olemasolev juhatuse liige XXX lahkus juhatusest ning juhatuse liikmeks sai suuremahulise maksupettuse eest kriminaalkorras karistatud ja korduvalt nime vahetanud Hando Hanschmidt. Samaaegselt võõrandas kostja XXX äriühingu osaniku Aviplus OÜ osaluse Hando Hanschmidtile.
4.Hageja leidis, et äriühingu juhatus rikkus PankrS § 85 ja 87 tulenevaid kohustusi ega olnud halduri teabenõudele vastanud ega esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, millest oleks võimalik tuvastada äriühingu majanduslikku seisu, varade ja kohustuste koosseisu. Äriregistri andmetel on äriühingu poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne 2014. a majandusaasta aruanne.
5.Vaatamata eeltoodule tuvastas hageja pankrotihaldur, et hageja AS Citadele Banka Eesti filiaalis asuvate arvelduskontode väljavõtetest tulenevalt on pangakontodelt välja võetud sularahas 2011. aastal 800 000 eurot, 2012. aastal 5 068 035,60 eurot ja 2013. aastal 1 095 186 eurot. Kuigi Võlgniku pankrot kuulutati välja 05.10.2016, ei ole kostja XXX ega Hando Hanschmidt mitte ühelegi teabenõuetele vastatud. Hagiavalduse esitamise ajani oli võlgniku raamatupidamine üle andmata.
6.01. novembril 2016 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek, kuhu oli kutsutud võlgniku vannet andma kostja XXX, kuid ta kohtusse ei ilmunud. Kuigi Hando Hanschmidt hageja teabenõudele ei vastanud, ilmus ta 09.11.2016 kohtusse pankrotiasjas järelevalvet tegeva kohtuniku Peeter Pällini kohtujuristi läbiviidavale istungile selgitusi andma. Hando Hanschmidt keeldus võlgniku vannet andmast ja tema väidetel ei olnud kostja XXX talle raamatupidamisdokumente üle andnud. Samuti ei ilmunud endine juhatuse liige XXX vande andmisele ja keeldus pankrotimenetluse raames vande ning selgituste andmisest ja dokumentide üleandmisest.
7.Pankrotimenetluses on haldur tuvastatud, et ajavahemikul 14.06.2012 kuni 02.09.2016, mil hageja ainuke juhatuse liige oli kostja, on AS Citadele Banka Eesti filiaalis asuvalt pangakontolt välja võetud 3 839 447,60 eurot. Nimetatud summas väljaminekute kohta ei ole hageja juhatus ega kostja esitanud hagejale mistahes kuludokumente ega selgitanud, kuidas on pangast välja võetud suurtes summades sularaha seotud äriühingu majandustegevusega.
8.Sularaha väljavõtmised pangakontolt on toimunud järgmistel kuupäevadel, summades ja selgitusega.15.06.2012 võeti välja 100 200 eurot selgitusega „kassasse“. 18.06.2012 võeti välja 30 000 eurot selgitusega „kassasse“. 20.06.2012 võeti välja 90 000 eurot selgitusega „kassasse“. 26.06.2012 võeti välja 90 000 eurot selgitusega „kassasse“. 03.07.2012 võeti välja 200 000 eurot selgitusega „kassa“. 16.07.2012 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 20.07.2012 võeti välja 200 000 eurot selgitusega „sularaha väljamakse kassasse“. 24.07.2012 võeti välja 200 000 eurot selgitusega „sularaha väljamakse“. 02.08.2012 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 10.08.2018 võeti välja 5010 eurot selgitusega „kassasse“. 17.08.2012 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 22.08.2012 võeti välja 200 4000 eurot selgitusega „kassasse“. 26.09.2012 võeti välja 200 4000 eurot selgitusega „kassasse“. 09.10.2012 võeti välja 200 000 eurot selgitusega „kassasse“. 30.10.2012 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 15.11.2012 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 28.11.2012 võeti välja 17 835,60 eurot selgitusega „kassasse“. 05.12.2012 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“.
9.08.01.2013 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 16.01.2013 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 24.01.2013 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 12.01.2013 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 28.03.2013 võeti välja 15 030 eurot selgitusega „kassasse“. 05.04.2013 võeti välja 10 020 eurot selgitusega „kassasse“. 10.04.2013 võeti välja 200 400 eurot selgitusega „kassasse“. 30.04.2013 võeti välja 10 020 eurot selgitusega „kassasse“. 31.05.2013 võeti välja 8016 eurot selgitusega „kassasse“. 01.07.2013 võeti välja 10 020 eurot selgitusega „kassasse“. 08.07.2013 võeti välja 8016 eurot selgitusega „kassasse“. 31.07.2013 võeti välja 12 024 eurot selgitusega „kassasse“. 30.08.2013 võeti välja 7014 eurot selgitusega „kassasse“. 20.11.2013 võeti välja 21 042 eurot selgitusega „kassa“.
10.Hageja viitas PankrS § 541 lõikele 1, § 55 lõikele 1 ja lõike 3 punktile 1, §-le 108 ning leidis, et hagejal on õigus ja kohustus esitada võlgniku ja tema võlausaldajate huvides kostja vastu kohtusse pankrotivaraga seotud nõudeid. Samuti viitas hageja ÄS § 315 lõikele 1 ja lõikele 2, TsÜS §-le 35. Hageja leidis, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, mis tähendab, et juhatuse liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma kohustusi püüdlikult ja heaperemehelikult oma teadmiste ja võimete järgi äriühingule parima kasuga ning ära hoidma ühingule kahju tekkimise. Üldine lojaalsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab eelistama oma tegevuses juhatuse liikme äriühingu huve enda isiklikele või kolmandate isikute huvidele. Juhtorgani liige on kohustatud vältima huvide konflikti ning mitte kuritarvitama oma õiguslikku seisundit. Seega on selge, et lojaalsuskohustus on seotud eelkõige usaldusega.
11.Kostja on hageja kontodelt välja võtnud suurtes summades sularaha ning puuduvad kuludokumendid raha kasutamise kohta hageja huvides. Kuna nimetatud summa ulatuses kostjale väljamaksete tegemiseks puudus õiguslik alus, on kõnealused tehingud vaieldamatult äriühingule kahjulikud. Kostja on juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusi ning on sellega tekkinud hagejale kahju. Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikmena äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid enda ja kolmandate isikute huvides kasutades rikkunud oluliselt juhatuse liikme kohustusi. Puuduvad tõendid, et juhatuse liige oleks oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuludokumentide puudumisel tuleb arvestada, et kulud ei ole tehtud mitte äriühingu, vaid kostja või kolmandate isikute huvides. Vastavate rahaliste vahendite kasutamise eest vastutas kostja juhatuse liikmena, kes peab hagejale alusetult tekkinud kulu hüvitama.
12.Hageja viitas kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS §-le 115 ja § 127 lõikele 1. Käesoleval juhul tõid juhatuse liikme tehtud tehingud hagejale kaasa olukorra, kus hageja vara vähenes vähemalt 3 839 447,60 euro võrra. Kostja rikkus juhatuse liikmena seadusest tulenevat hoolsuskohustust, kui pööras enda kasuks äriühingu rahalised vahendid. Selliselt tekitati hagejale otsese varalise kahju. Puudub vaidlus, et kahju ehk rahalistest vahenditest ilmajäämine on tekkinud kostja tegevuse tagajärjel ning arvestades, et äriühingule tekitatud kahju ja juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumise vahel esineb põhjuslik seos, kuulub otsene varaline kahju juhatuse liikme poolt hagejale hüvitamisele. Hagejale kui kahjustatud isikule tuleb kostja poolt tekitatud kahju hüvitada st alusetult välja võetud raha tagastada. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 3 839 447,60 eurot.
13.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tuginenud talle teada olevatele andmetele, mida on halduril õnnestunud saada kolmandatelt isikutelt pankrotijärelevalve teostamise käigus. Pankrotihaldur on tuvastanud kogutud andmete alusel, et hageja AS Citadele Banka Eesti filiaalis asuvate arvelduskontode väljavõtetest tulenevalt on võetud pangakontodelt välja sularaha 2011. a 800 000 eurot, 2012. a 5 068 035,60 eurot ja 2013. a 1 095 186 eurot.
14.Kostja ei ole tõendanud, et kontodelt välja võetud sularaha on alles või seda on kasutatud äriühingu huvides. Võlgniku raamatupidamine on seniajani pankrotihaldurile üle andmata ning kostja ja uue juhatuse liikme Hando Hanshmidti selgitused raamatupidamise üle andmise kohta on vastuolulised. Nimelt on 18.04.2017 pankroti järelevalve istungil Hando Hanschmidt, kinnitanud et kostja XXX talle füüsiliselt raamatupidamisdokumente üle ei ole andnud. Seega on pooled formaalselt akti allkirjastanud, kuid kelle käes on raamatupidamisdokumendid, ei ole pankrotihaldurile teada.
15.Pankrotimenetluses on haldur tuvastatud, et ajavahemikul 14.06.2012 kuni 02.09.2016, mil hageja ainuke juhatuse liige oli kostja, on AS Citadele Banka Eesti filiaalis asuvalt pangakontolt välja võetud 3 839 447,60 eurot. Nimetatud väljaminekute kohta ei ole hageja juhatus ega kostja esitanud mistahes kuludokumente ega kassa väljamineku orderid. Samuti ei nähtu, et summad oleksid sisse pandud rahalise sissemaksena äriühingu teistele pangakontodele. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on pangast välja võetud suurtes summades sularaha seotud äriühingu majandustegevusega.
16.Kostja ei ole selgitanud, miks anti „klientidele“ XXX ning äriühingule GOFARD Group S.A. näiteks juulis 2012 üle 800 000 euro sularaha (kokku 3 839 447,60 eurot). Kostja ei ole selgitanud tehingu majanduslikku sisu ega tõendanud raha üleandmist ja raha üleandmise alust kolmandatele isikutele. Samas nähtub pangakontode väljavõtetest, et XXX on tagastanud talle antud laenu selgitusega „Return of the funds under the Loan Agreement Nr.09.12 11 01 dd 09 12 2 011“. Seega jääb arusaamatuks kostja väide, miks oleks pidanud hageja tagastatud laenusumma üle andma XXXile, kes oli hoopis hagejale võlgu. Veelgi enam on ebausutavad kostja väited seetõttu, et hagejale teadaolevalt on XXX hiljuti surnud. Kuigi 2012 majandusaasta aruanne ei kajasta aasta lõpu seisuga bilanssides nimetatud summasid, on võimalik, et nimetatud summasid ei ole üldse raamatupidamises kohaselt kajastatud.
17.Kostja ei ole pankrotihaldurile ega kohtule selgitanud, mis oli sularaha väljavõtmise majanduslik sisu ja mõte ühe kiirlaenusid pakkuva ettevõtja poolt. Näiteks võeti 2012 juulis välja sularaha 800 400 eurot. Tavapärase majandustegevuse raames ei väljastanud võlgnik laene sularahas ega teinud majandusaasta aruannete kohaselt muid tehinguid kui muu laenuandmine, v.a pandimajad (EMTAK 64929) ning müügitulu saadi 100% eelnimetatud tegevusalast.
18.19.02.2018 seisukohtades osundas hageja, et kostja ei ole tõendanud välja võetud sularaha kasutamist äriühingu huvides. Samuti ei ole üle antud sularahakassat. Kostja üritab väita, et
AS Minicredit majandustegevuseks oli laenude väljastamine, mistõttu laenude väljastamine sularahas ja pangaülekannetega oli äriühingus tavapärane. Hageja vaidles sellele vastu. Äriühingu peamiseks tegevusalaks tarbijakrediidi ehk nn sms-laenude andmine summas 50 kuni 1000 eurot, mida tõendab 2014. a majandusaasta aruanne. Võlgnik pakkus MiniCredit kaubamärgi all kiirlaene Eestis, Lätis, Poolas ja Gruusias. Samale tegevusalale on võlgnik viidanud ka oma varasemates majandusaasta aruannetes. Kahtlust äratavad sularahatehingud ka seetõttu, et pankrotihalduri valduses on andmebaas, kus peaksid kajastuma kõik antud laenud, intressid ja viiviste arvestused. Nimetatud väidetavad laenud ja tagasimaksed laenude andmebaasis ei kajastu.
19.Kostja on üritanud väita, et suurtes sularaha summades laenude andmine oli tavapärane tegevus, kuid hageja sellega ei nõustunud. Ilmselt seetõttu viis rahapesu andmebüroo (RAB) läbi järelevalvemenetluse, kuivõrd sularahatehingud suurtes summades ei ole majandustegevuses tavapärased ning võisid viidata rahapesu kahtlusele. Hagejale ei ole teada RAB menetluses tuvastatu.
20.12.03.2018 seisukohtades viitas hageja muuhulgas sellele, et Politsei- ja Piirivalveamet väljastas 02.03.2018 kohtule 12.07.2017.a sõlmitud laenulepingu No LL12.07-12. Politsei- ja Piirivalve ameti esindaja Berit Salupõld on märkinud, et laenuleping oli sõlmitud AS Minicredit ja XXX vahel. Lepingu pooleks on aga lepingus märgitud Gofard Group S.A. Samas ei nähtu lepingust, kas lepingu allkirjastanud laenusaaja esindajal XXXil oli esindusõigus eelnimetatud äriühingu esindamiseks ja lepingu sõlmimiseks laenusaaja nimel.
21.Kostja ei ole ka täiendavalt kohtu abiga kogutud tõenditega tõendanud, et kontodelt välja võetud raha on kasutatud äriühingu huvides. Kostja on oma 27.03.2017 vastuses esitanud väite, et kõiki hageja poolt nimetatud summasid kasutati AS MiniCredit majandustegevuses ja sealhulgas anti laenuna XXXile ja äriühingule GOFARD Group S. A. Kostja möönis, et ta ei pruugi peast mäletada kõiki isikuid, kellele võis AS MiniCredit sularahas laenu anda ega kõiki kulutusi, mida sularahas AS MiniCredit majandustegevuses on tehtud. Hageja leidis, et raha üleandmisel klientidele ja kolmandatele isikutele pidi olema õiguslik alus ning õigusliku aluse puudumise korral vastutab juhatuse liige.
22.Kohtu abil tõendite kogumise käigus on esitatud vaid üks laenuleping No LL12.07-12, mis on väidetavalt sõlmitud AS Minicredit ja Gofard Group S.A. vahel. XXX ja AS Minicredit vahel sõlmitud laenulepingut kostja ega Politsei – ja Piirivalveamet ega RAB kohtule edastanud ei ole. Esitatud venekeelsest laenulepingust ei nähtu, kas ja kui palju on AS Minicredit tegelikult GOFARD Group S. A. -le laenu väljastanud, kuivõrd tegemist on nö lahtise krediidilepinguga. Seega ei ole kostja jätkuvat tõendanud sularaha kasutamist AS Minicredit huvides. Tõendamata on väited, et raha laenati peamiselt välja GOFARD Group S. A. -le, XXXile ning teistele „klientidele“.
23.Konto väljavõtetega on tõendatud, et ajavahemikul 14.06.2012 kuni 02.09.2016, mil ainuke juhatuse liige oli kostja, on AS Citadele Banka Eesti filiaalis asuvalt pangakontolt välja võetud 3 839 447,60 eurot. Kostja ei ole jätkuvalt selgitanud, mis oli sularaha väljavõtmise majanduslik sisu ja mõte ühe kiirlaenusid pakkuva ettevõtja poolt. Sellest tulenevalt jääb hageja oma hagiavalduse juurde, kuivõrd kostja ei ole tõendanud rahasummade kasutamist äriühingu huvides ega esitanud dokumente, mis tõendaksid raha üleandmist kolmandatele isikutele õiguslikul alusel.
24.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja tasutud riigilõivu. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 3450 eurot. Hageja ja Cavere Õigusbüroo OÜ vahel on sõlmitud kliendileping, mille kohaselt osutab Cavere Õigusbüroo hagejale õigusabi hinnaga
120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja on osutanud õigusabi 22 tunni ja 45 minuti ulatuses.
25.Lähtudes asjaolust, et AS MiniCredit pankrotis tasub õigusabi eest 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, on kulutus õigusabile 22 tunni ja 45 minuti eest 2 730 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku summas 3 276 eurot ja tasutud riigilõiv summas 3 450 eurot, kõik kokku 6 726 eurot. AS MiniCredit pankrotis kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
26.Kostja vaidles hagile vastu, kuigi raha väljavõtmist kostja ei vaidlustanud. Kostja leidis, et kõiki hagis märgitud summasid kasutati AS Minicredit majandustegevuses. Summad anti üle AS Minicredit (pankrotis) klientidele XXXile ning äriühingule GOFARD Group S.A. Kostja ei ole kahju põhjustanud ega summasid enda kasuks pööranud. Kostja leidis, et tema väited on tõendatavad AS Minicredit raamatupidamisdokumentatsiooniga. Kostja andis pärast enda tagasikutsumist AS Minicredit juhatusest 01.09.2016 kõik raamatupidamisdokumendid üle uuele juhatuse liikmele Hando Hanschmidtile, mistõttu ei saa kostja ise tõendeid esitada. Samas möönis kostja, et Hando Hanschmidt ei ole haldurile raamatupidamise dokumente esitanud ning on eitanud, et need on tema valduses.
27.Kostja leidis, et tema väiteid tõendavad ka teised tõendid. AS Minicredit 2011.,2012. ja 2013. aastate majandusaasta aruannetest nähtub, et äriühingul oli üldse kokku raha (kassa ja pangakontod) aastate lõpus kokku vastavalt ca 27 743 eurot, 15 579 eurot ja 162 922 eurot. Kõik aruanded olid auditeeritud ehk audiitori poolt kontrollitud. Kostja leidis, et järelikult oli välistatud, et ta oleks raha kassasse võtnud ja seejärel enda kasuks pööranud, sest sellisel juhul oleks majandusaasta aruannetes kajastunud suured summad kassas. Kostjale teadaolevalt oli AS Minicredit kassas raha vähe ja enamik raha oli pangakontodel. See kinnitab, et kontodelt välja võetud summasid ei jäetud kassasse, vaid anti üle klientidele.
28.04.12.2017 seisukohtades väitis kostja, et ta ei saa esitada halduri AS Minicredit raamatupidamise dokumente, sest need anti üle uuele juhatuse liikmele ja võeti ära kriminaalasja nr 16730000499 käigus. Kostja on 27.03.2017 vastuses esitanud väite, et kõiki hageja nimetatud summasid kasutati AS MiniCredit majandustegevuses ja anti laenuna XXXile ning äriühingule GOFARD Group S. A. Kostja möönis, et ta ei pruugi peast mäletada kõiki isikuid, kellele võis AS MiniCredit sularahas laenu anda ega kõiki kulutusi, mida sularahas AS MiniCredit majandustegevus tehti. Kostja taotles politseilt ettevõtte raamatupidamise dokumentide väljanõudnus ja samuti äriühingu kontode väljanõudmist perioodil 15.06.2012 kuni 20.01.2014. Pangakonto väljavõtted tõendavad, et XXX ja äriühing GOFARD Group S.A. on kõik kassast väljamakstud summad tagasi maksnud AS MiniCredit kontole, millest tulenevalt ei ole AS MiniCredit kahju saanud.
29.12.02.2018 seisukohtades väitis kostja, et osaliselt kasutati välja võetud sularaha lisaks varasematele kostja väidetele laenu andmiseks XXX ja XXX. Viimasele anti laenu ilmselt rohkem kui ühel korral. Samuti palus kostja, et kohus nõuaks välja tõendid lähetuste ja majandamiskulude kohta, sest neid kulusid kanti ka sularahas. Sularaha võeti kontodelt välja osaliselt AS MiniCredit majandustegevuses tekkivate lähetus- ja majandamiskulude tasumiseks. Samuti nõusid kostja, et kohus nõuaks välja ka kõik muud laenulepingud, sest laenu väljastamine sularahas oli äriühingu majandustegevuses tavapärane. Kuna laenude väljastamine toimus 5-6 aastat tagasi, ei saa kostja mäletada iga laenusaajat, laenu väljastamise kuupäeva ja summat.
30.12.04.2018 seisukohtades leidis kostja, et hageja poolt pankrotijärelevalve teostamise käigus kogutud andmed on puudulikud ega ole piisavad hagiavalduse esitamiseks, kuivõrd hageja valduses olevad andmed ei võimalda saada AS MiniCredit majandustegevusest terviklikku ülevaadet ning kajastavad valikuliselt AS MiniCredit majandustegevust.
31.Arvestades hageja esitatud väiteid sularaha väljavõtmise kohta, selgitas kostja, kuidas oli sularaha väljavõtmine seotud äriühingu majandustegevusega. Kostja leidis, et 15.06.2012 kassasse võetud summast 100 200 eurost anti XXXile 100 000 eurot vastavalt krediidilepingule nr 09.12.11. 200 eurot oli panga teenustasu raha väljavõtmise eest. XXX tagastas pangakontole 18.06.2012 100 000 eurot koos intressiga 800 eurot.
32.18.06.2012 võttis kostja välja 30 000 eurot, 20.06.2012 90 000 eurot ja 26.06.2012 samuti 90 000 eurot. XXXile anti 200 000 eurot laenu vastavalt krediidilepingule nr 09.12.2011. 10 000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate dokumentidega. XXX tagastas 02.07.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot.
33.03.07.2012 võttis kostja välja 200 000 eurot. XXXile anti laenu 200 000 eurot vastavalt krediidilepingule nr 09.12.11. XXX tagastas 16.07.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot. 16.07.2012 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest anti GORAD GROUP S.A-le laenulepingu nr LL12.07-12 alusel 200 000 eurot ja 400 eurot oli panga teenustasu sularaha väljavõtmise eest. GOFARD Group S.A tagastas 20.07.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot.
34.20.07.2012 võttis kostja välja 200 000 eurot ning andis selle GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 24.07.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot. 24.07.2012 võttis kostja välja 200 000 eurot ja andis selle taas GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 02.08.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot. 02.08.2012 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.0712 alusel ja 400 eurot oli panga teenustasu sularaha väljavõtmise eest. GOFARD GROUP S.A tagastas 17.08.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot.
35.10.08.2012 võttis kostja välja 5010 eurot. 10 eurot oli panga teenustasu. 10 000 euro kasutamist soovib kostja tõendada taotletud tõenditega. 17.08.2012 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 22.08.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot. 22.08.2012 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 26.09.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot.
36.26.09.2012 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 09.10.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot. 09.10.2012 võttis kostja välja 200 000 eurot, mis anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 30.10.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot. 30.10.2012 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 14.11.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot.
37.15.11.2012 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 05.12.2012 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot.
38.28.11.2012 võttis kostja välja 17 800 eurot ja 35,60 eurot. 35,60 eurot oli panga teenustasu sularaha väljavõtmise eest. 17 800 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate tõenditega. 05.12.2012 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 08.01.2013 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot. 08.01.2013 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 16.01.2014 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot.
39.16.01.2013 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 24.01.2013 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot. 24.01.2013 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 12.02.2013 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot.
40.12.02.2013 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 10.04.2013 200 000 eurot koos intressiga 4602,74 eurot.
41.28.03.2013 võttis kostja välja 15 030 eurot, millest 30 eurot oli panga teenustasu sularaha väljavõtmise eest. XXX anti laenu 10 000 eurot vastavalt laenulepingule nr 28.03/12-001. 5000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate dokumentidega. XXX tagastas 05.03.2013 laenu summa 10 000 eurot koos intressiga 26,30 eurot.
42.05.04.2013 võttis kostja välja 10 020 eurot, millest 20 eurot oli panga teenustasu. 10 000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate tõenditega. 10.04.2013 võttis kostja välja 200 400 eurot, millest 400 eurot oli panga teenustasu ning millest 200 000 eurot anti GOFARD GROUP S.A.-le krediidilepingu nr LL12.07-12 alusel. GOFARD GROUP S.A tagastas 13.06.2013 200 000 eurot koos intressiga 1600 eurot. 30.04.2013 võttis kostja välja 10 020 eurot, millest 20 eurot oli panga teenustasu ning millest 10 000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate tõenditega. 31.05.2013 võttis kostja välja 8016 eurot, millest 16 eurot oli panga teenustasu ning millest 8000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate tõenditega.
43.01.07.2013 võttis kostja välja 10 020 eurot, millest 20 eurot oli panga teenustasu ning millest 10 000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate tõenditega. 08.07.2013 võttis kostja välja 8016 eurot, millest 16 eurot oli panga teenustasu ning millest 8000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate tõenditega. 31.07.2013 võttis kostja välja 12 024 eurot, millest 24 eurot oli panga teenustasu ning millest 12 000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate tõenditega. 30.08.2013 võttis kostja välja 7014 eurot, millest 14 eurot oli panga teenustasu ning millest 7000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate tõenditega. 20.11.2013 võttis kostja välja 21 024 eurot, millest 24 eurot oli teenustasu ning millest 21 000 euro kasutamist soovib kostja tõendada väljanõutavate tõenditega.
44.Kokku väljastati laenusid vähemalt summas 3 710 000 eurot ning maksti pangale teenustasu sularaha väljavõtmise eest 5647,60 eurot. Hagejale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on pööranud AS MiniCredit rahalisi vahendeid enda ja kolmandate isikute kasuks. Asjaolu, et hageja valduses ei ole AS MiniCredit raamatupidamise dokumentatsiooni, ei tõenda hageja väidet. Kuna kostjal puudub samuti ligipääs äriühingu raamatupidamise dokumentatsioonile ning kostjale ei ole täpselt teada, kelle valduses need on, ei ole kostja kohustatud tõendama negatiivset asjaolu. Tõendid, mis võivad tõendada, et 123 800 euro (3 839 447,60 - 3 710 000 - 5647,6 = 123 800) ulatuses ei ole kostja samuti raha omastanud,
ei ole kostja tõendamisulatuses ega kuulu kostja tõendamiskoormuse hulka. Enam kui 90% hagis etteheidetud summast on kasutatud äriühingu huvides, mis kinnitab kostja positsiooni õigsust.
45.Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole käitunud juhatuse liikmena äriühingu huvides. AS-le MiniCredit ei saabunud kostja tegevusest tulenevalt negatiivset tagajärge, kuivõrd sularahas laenude väljastamine toimus õiguslikul alusel ega olnud äriühingule kahjumlik. Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab lugeda täidetuks, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, ei oma tähtsust, milline oli tegelik tagajärg. Kostja hindas, et sularahas pigem lühikeseks perioodiks väljastatud laenude ja krediidi eest makstava intressi teenimine on äriühingule majanduslikult kasulik ning kooskõlas äriühingu tegevusvaldkonnaga. Kostjal puudus sularaha tehingute tegemiseks isiklik huvi.
46.Perioodil 14.06.2012 kuni 31.12.2014 oli AS MiniCredit majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks muu laenuandmine, v. a pandimajad (EMTAK kood 64929), mille alla kuuluvad järgmised tegevusalad: 1) tarbimiskrediidi andmine; 2) rahvusvahelise kaubanduse finantseerimine; 3) tööstuspankade poolt pakutav pikaaegne tööstuse rahastamine; 4) raha laenutehingud väljaspool pangasüsteemi (sularaha tehinguid); 5) laenuandmine eluaseme ostuks spetsiaalsete mitte-hoiu institutsioonide poolt. Kostja koostatud tabeli järgi on AS MiniCredit väljastanud perioodil 15.06.2012 kuni 20.11.2013 eelnevalt kassasse võetud sularahast vastavalt laenu- ja krediidilepingutele laene ja krediiti vähemalt summas 3 710 000 eurot ning AS MiniCredit arveldusarvele on laene ja krediiti koos intressidega tagasi tasutud antud perioodil 3 742 629, 054 eurot. Laenude väljastamine sularahas oli AS-le MiniCredit majanduslikult kasulik isegi olukorras, kus sularaha väljavõtmise eest tuli maksta pangale teenustasusid, sest tagastatud intressisumma ületas panga teenustasu. AS MiniCredit maksejõuetus ei tekkinud kostja tegevusest, vaid oli põhjustatud asjaolust, et AS MiniCredit ei saanud 2016. a Finantsinspektsioonilt tegevusluba ega saanud oma majandustegevusega jätkata.
47.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et dokumentide puudumine tõendab raha kasutamist kostja ja kolmandate isikute huvides. Ebaõige on hageja väide, et dokumendid puuduvad. Laenude ja krediidi väljastamiseks on sõlmitud lepingud ning raha sularaha kassast välja maksmise kohta laenu- ja krediidilepingute täitmiseks on olemas kassa väljamineku orderid. Ühtlasi kajastub laenu- ja krediidiandmine sularahas AS MiniCredit pearaamatus. PPA esitas 02.03.2018 kohtule AS MiniCredit ja GOFARD Group S.A vahel sõlmitud krediidilepingu LL12.07-12, mille kohaselt oli GOFARD Group S.A käsutada krediidilimiit 1 000 000 eurot ning mille alusel GOFARD Group S.A-le väljastati sularahas krediiti 16. korral iga kord 200 000 euro suuruses summas. Kostjale teadaolevalt oli sarnane krediidileping sõlmitud AS MiniCredit ja XXX vahel, kuivõrd krediidi andmise ja tagastamise muster oli sarnane.
48.Ühtlasi esitas PPA AS MiniCredit ja XXX vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastatud laenu kohta väljavõtte AS MiniCredit pearaamatust. Eeltoodust nähtub, et laenu väljastamise kohta on olemas raamatupidamisdokumentatsioon. Asjaolu, et PPA valduses ei pruugi olla kõiki kostja viidatud laenulepinguid, ei tähenda, et lepinguid ei ole sõlmitud või neid ei ole kolmandate isikute valduses.
49.Kostja ei nõustunud, et laene ei kajastatud raamatupidamises, kuna summad ei kajastunud aastalõpu bilanssides. Kõik AS MiniCredit majandusaasta aruanded olid auditeeritud ja raamatupidamisdokumendid korras. Audiitorkontrolli eesmärk ongi välja selgitada äriühingu finantsinformatsiooni usaldatavust. Kui hageja väited oleksid tõesed, oleksid pidanud olema majandusaasta aruannetes suured summad kassas. AS Minicredit 2011., 2012. ja 2013.
majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli äriühingul üldse kokku raha (kassa ja pangakontod) aastate lõpuks vastavalt ca 27 743 eurot, 15 579 eurot ja 162 922 eurot, mistõttu ei ole võimalik, et kostja on raha enda kasuks pööranud, kuivõrd äriühingul ei ole olnud sellises summas rahalisi vahendeid.
50.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tavapäraselt ei väljastanud AS Minicredit laene sularahas. Hageja on jätnud tähelepanuta, et perioodil 14.06.2012 kuni 31.12.2014 oli AS MiniCredit majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalana muu laenuandmine, v. a pandimajad (EMTAK kood 64929), mille alla kuulusid tegevusaladena: 1) tarbimiskrediidi andmine; 2) rahvusvahelise kaubanduse finantseerimine; 3) tööstuspankade poolt pakutav pikaaegne tööstuse rahastamine; 4) raha laenutehingud väljaspool pangasüsteemi; 5) laenuandmine eluaseme ostuks spetsiaalsete mitte-hoiu institutsioonide poolt. AS MiniCredit võis väljastada laene ka sularahas vastavalt ja kooskõlas äriühingu majandusaasta aruannetes märgitud põhitegevusalaga. Hageja ei ole kursis AS MiniCredit majandustegevusega ning on jätnud ühe osa AS MiniCredit majandustegevusest meelevaldselt arvestamata.
51.Hageja esitatud AS MiniCredit (pankrotis) pankrotimenetluse ettekande (01.11.2016) punktist 6 nähtub, et halduri hinnangul oli vara tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamiseks ja hindamiseks vaja viia läbi erikontroll võlgniku raamatupidamises. Kostja andmetel hageja erikontrolli teostanud ei ole. Kui hageja oleks teostanud erikontrolli AS MiniCredit raamatupidamises, oleks sealt nähtunud õiguslikel alustel sularahas tehingute. Kostja ei nõustunud ka hageja väitega, et pankrotihalduri valduses olevas laenude, intresside ja viiviste arvestuse andmebaasis kostja väidetud laenud ja tagasimaksed ei kajastu. Andmebaasi eesmärgiks oli kajastada vaid äriühingu ühte tegevusvaldkonda ehk tarbijakrediidilaene. Laenude väljastamine suuremates summades kajastus äriühingu raamatupidamises.
52.Vastavalt AS MiniCredit kehtiva põhikirja punktile 3.4.4 oli juhatusel eelnevalt vajalik aktsionäride vastavat otsust, et teha kulutusi, mis ületavad 32 000 eurot ühekordse kuluna või kulutuste seeriana. See ei tähendanud, et laenude ja krediidi väljastamiseks, mis ületasid 32 000 eurot ühekordse kuluna või kulutuste seeriana oli vaja aktsionäride vastavat otsust. Laenude ja krediidi väljastamine ei ole käsitletav kuluna põhikirja punkti 3.4.4 tähenduses. Seega ei olnud kostja tegevus laenude ja krediidi väljastamisel vastuolus äriühingu põhikirjaga.
53.Kahju ei ole tekkinud ainuüksi seetõtt, et kostjal ei ole võimalik esitada dokumente, mis ei ole tema valduses. Hageja ei ole tõendanud, milline konkreetne kostja tegevus või tegevusetus viis kahju tekkimiseni. Sularaha kassasse võtmine ei saa olla iseenesest käsitletav kahju tekitamisega, sest kassasse võetud sularaha oli kantud tagasi laenu ja krediidi tagasimaksetena koos intressiga äriühingu pangakontole.
54.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu ja leidis, et need ei ole põhjendatud, sest hagejal on varasematest kohtuvaidlustest olemas eelnev sarnastele asjaoludele tuginev kogemus. Pankrotihalduril on endal piisav kvalifikatsioon ja teadmised hagiavalduse esitamiseks. Menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu on põhjendamatult suur. Hageja menetluskulud on põhjendatud 50% ulatuses ehk summas 3363 eurot.
55.Kostja menetluskuludena palus kostja välja mõista 4954,50 eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Kostjale on õigusabi osutatud hinnaga 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabi on osutatud 33,03 tunni ulatuses. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, palus kostja õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
56.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
57.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) AS MiniCredit (pankrotis) kanti äriregistrisse 10.11.2008; 2) AS MiniCredit peamiseks tegevusalaks oli tarbijakrediidi ehk nn sms-laenude andmine; 3) 28.07.2016 esitas Mirale Grupp OÜ pankrotiavalduse AS MiniCredit pankroti välja kuulutamiseks; 4) 05. oktoobri 2016 Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja AS MiniCredit pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp; 5) kostja XXX oli 14.06.2012 kuni 09.09.2016 AS MiniCredit juhatuse liige; 6) alates 02.09.2016 oli AS MiniCredit juhatuse liikmeks Hando Hanschmidt (isikukood
XXX);
7) kostja XXX võttis AS MiniCredit kontolt 2012. aastal sularahas välja kokku
736 245,60 eurot; 8) kostja XXX võttis AS MiniCredit kontolt 2013. aastal sularahas välja kokku 1 103 202 eurot; 9) kogumis võttis XXX AS MiniCredit juhatuse liikmena 2012. ja 2013. aastal ettevõtte kontolt sularahas välja 3 839 447,6 eurot.
58.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja XXX rikkus juhatuse liikmena hoolsuskohustust, kui ta võttis äriühingu kontolt 2012. ja 2013. aastal sularaha välja ning kas ta peab hüvitama hagejale kahju välja võetud sularahale vastavas ulatuses ehk summas 3 839 447,60 eurot.
59.Hageja leidis, et kostja rikkus juhatuse liikmena oma hoolsuskohustust. Kostja ei vastanud pankrotihalduri teabenõuetele ega esitanud haldurile ühtegi AS MiniCredit raamatupidamise dokumenti. Vaatamata kostja väidetele ei andnud ta raamatupidamise dokumente üle ka AS MiniCredit uuele juhatuse liikmele Hando Hanschmidtile. 2012. aastal ja 2013. aastal sularahas välja võetud summade kohta ei ole kostja esitanud haldurile ühtegi kuludokumenti ega ole selgitanud, kuidas oli raha väljavõtmine seotud AS MiniCredit majandustegevusega. Kostja rikkus sularaha väljavõtmise ja kuludokumentide esitamata jätmisega juhatuse liikme hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust, sest ta kasutas rahalisi vahendeid enda ja kolmandate isikute huvides. Sularaha väljavõtmiseks puudus õiguslik alus ja toimingud olid äriühingule kahjulikud. AS MiniCredit vara vähenes kostja tegevuse tõttu 3 839 447,60 euro võrra. AS MiniCredit kontodelt ei saa järeldada, et rahalisi vahendeid oleks kasutatud sissemaksetena teistele äriühingu kontodele. Hageja pidas võimalikuks, et äriühingu raamatupidamises sularaha väljavõtmisi ei kajastatud. Tavapäraselt väljastas AS MiniCredit tarbijalaene summas 50 eurot kuni 1000 eurot ning äriühingu igapäevase majandustegevuse hulka ei kuulunud sularahas suurtes summades laenude andmine. Pankrotihalduri valduses olevas laenude andmebaasis kostja väidetud laenude andmised ei kajastu.
60.Kostja väitis, et kõiki hagis kajastatud summasid kasutati AS MiniCredit majandustegevuses. Algses vastuses hagile väitis kostja, et kõik summad anti üle AS MiniCredit klientidele XXXile ja Gofard Group S.A.-le. Kostja väited on tõendatavad raamatupidamise dokumentatsiooniga, kuid kostja andis kogu dokumentatsiooni üle uuele juhatuse liikmele Hando Hanschmidtile.
61.Kostja viitas, et AS MiniCredit 2011., 2012. ja 2013. majandusaasta aruannete kohaselt oli äriühingul aastal lõpul raha kokku ehk raha kassas ja kontodel vastavalt 27 743 eurot, 15 579 eurot ja 162 922 eurot. Kõik aruanded olid auditeeritud, mistõttu oli välistatud, et kostja oleks raha kassasse võtnud ja seejärel enda kasuks pööranud. Raha ei jäetud kassasse, vaid anti üle äriühingu klientidele. 04.12.2017 asus kostja väitma, et sularaha võidi anda laenudele veel
teistele isikutele lisaks varem nimetatute, kuid kostja ei mäleta kõiki isikuid, kellele laenu anti ega mäleta, mis kulutusi veel tehti AS MiniCredit majandustegevuses.
62.Vastuolus eelnevaga väitis kostja 12.02.2018, et kostja kasutas sularaha laenu andmiseks XXX ja XXX ning viimasele anti laenu mitmel korral. Lisaks kasutati sularaha lähetuskulude ja majandamiskulude kandmiseks, kuid kostja ei osanud täpsemalt selgitada, milliste kulude tegemiseks see vajalik oli. Kostja asus väitma, et sularahas laenude väljastamine oli AS MiniCredit majandustegevuses tavapärane. 12.04.2018 seisukohtades viitas kostja sellele, et XXX ja Gofard Group S.A. tagastasid neile antud laenud, mis nähtub hageja esitatud konto väljavõttest. Kuna laenud tagastati koos intressimaksetega, ei ole äriühingule kahju tekkinud. Raha kasutamine on kajastatud sularaha väljamineku orderites ja äriühingu pearaamatus. Kui Politsei- ja Piirivalveametil ei ole kõiki laenulepinguid, ei tähenda see, et neid ei ole sõlmitud või neid ei ole kolmandate isikute valduses. Hageja oleks pidanud läbi viima äriühingu erikontrolli. Halduri valduses olev andmebaas kajastas ainult tarbijatele antud laene.
63.Kohus leiab, et kostja vastuväited võimaldavad hagi vaid osaliselt rahuldamata jätta. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. ÄS § 306 lg 2 näeb muuhulgas ette, et juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kooskõlas ÄS § 306 lõikega 4 korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist.
64.ÄS § 315 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg 2 näeb ette, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg 4 sätestab muuhulgas, et aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisel võib lõikes 2 märgitud nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Käesolevas asjas ongi AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur kostja kui äriühingu endise juhatuse liikme vastu vastava nõude esitanud.
65.TsÜS § 35 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 37 lg 1 näeb analoogiliselt eelviidatud äriseadustiku sätetega ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
66.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on VÕS § 128 lg 2 järgi eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
67.Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt tehinguline (RK TKo 3-2-1-33-10, p 10). Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, äriühingule on tekkinud või tekib varaline kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning juhatuse liige vastutab omakohustuste rikkumise eest ehk ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et äriühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja kahju äriühingule on tekkinud just selle rikkumise
tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel võimalik tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (RK TKo nr 3-2-1-197-13, p 12, nr 3-2-1-20-14, p 11, nr 3-2-1-38-15, p 13, nr 3-2-1-129-15, p 13).
68.Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi (RK TKo nr 3-2-1-41-05, p 31, nr 3-2-1-197-13, p 19). Äriühingu vara vähenemine juhatuse liikme tegevuse tulemusena kujutab endast kahju, mida kohustuse rikkumise korral peab juhatuse liige hüvitama (RK TKo nr 3-2-1-33-10, p 19). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva a sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist ehk äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (RK TKo nr 3-2-1197-13, p 22, nr 3-2-1-20-14, p 13).
69.Kui juhatuse liige jätab mõne tehingu raamatupidamises dokumenteerimata, rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. See aga ei ole veel piisav kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, sest dokumenteerimata jätmise ja kahju tekkimise vahel ei pruugi olla põhjuslikku seost. Tehingu toimumist saab tõendada ka muul viisil (RK TKo 3-2-138-15, p 16). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (RK TKo 2-14-21710, p 26). Tõendamiskoormus pöördub ümber vaid siis, kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all ja mille puhul asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada (RK TKo 2-14-21710, p 26, nr 3-2-1-173-12, p 17). Kui hageja nõuab kostjalt raha, mida viimane kasutas väidetavalt oma isiklikes huvides, saab kostja esitada asjas tõenditena ka äriühingu raamatupidamises kirjendamata arveid, milliseid tõendeid hinnates peab kohus kindlaks tegema, kas tõendid tõendavad raha tegelikku kasutamist äriühingu huvides (RK TKo 3-2-1-154-08, p 12). Seda, et majandustehing tehti vaatamata selle dokumenteerimisele, peab tõendama pool, kes tehingu toimumisele tugineb (RK TKo 3-2-1-45-17, p 11.2).
70.Kohus leiab, et hageja on käesolevas asjas osaliselt tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ning selle rikkumise tulemusena vähenes AS MiniCredit vara. Hageja on tõendanud põhjusliku seoses olemasolu kostja rikkumise ja äriühingule tekitatud kahju vahel. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegutses kogu sularaha väljavõtmisel korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostjal oli kohustus tõendada, et ta kasutas kogu välja võetud sularaha AS MiniCredit huvides ja viimase majandustegevuses, kuid kostja seda tõendanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et eksisteerisid kõik tema väidetud toimingud ja tehingud, milliste tegemiseks oli vaja kasutada äriühingule kuuluvat sularaha. Kostja ei ole tõendanud, et tema väidetud tehingud ja toimingud olid kajastatud äriühingu raamatupidamises ning tema väiteid ei tõenda majandusaasta aruannetes puuduvad viited sularaha olemasolu kohta. Tõendamiskoormus ei ole käesolevas asjas ümber pöördunud. Kostjal lasus äriühingu juhatuse liikmena kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist. Kostja ei ole käesolevas vaidluses usutavalt tõendanud, et tema valduses ei ole AS MiniCredit raamatupidamise dokumente. Arvestades välja võetud sularaha suuri koguseid, ei loe kohus usutavaks kostja väiteid, et ta isegi üldiselt ei mäleta, millise toimingu tegemiseks või tehingu tegemiseks oli sularaha väljavõtmine vajalik. Lisaks on kostja esitanud menetluse kestel väiteid laenulepingute sõlmimise kohta konkreetsete isikutega, mida ta aga ei tõendanud.
71.Kostja väited selle kohta, milleks kasutati AS MiniCredit kontolt välja võetud sularaha, on menetluse kestel korduvalt muutunud, mistõttu ei ole väited usutavad. Algses vastuses hagile väitis kostja, et kogu välja võetud sularaha kasutati ainult laenude andmiseks XXXile ja Gofard Group S.A.-le. Algses vastuses hagile ei väitnud kostja, et sularaha oleks kasutatud mistahes muul otstarbel. Hagimenetlus on oma põhiolemuselt võistlev menetlus. TsMS § 394 lg 2 p 3
kohaselt pidi kostja esimeses vastuses hagile esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Alles 04.12.2017 menetlusdokumendis asus kostja väitma, et raha võidi kasutada teistele isikutele laenude andmiseks, kuid kostja neid isikuid ei mäleta.
72.Kohus selgitas kostjale 11.12.2017 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 21-24), et viimasel tuleks hagile vastu vaieldes välja tuua, millised on need faktilised asjaolud, milliste pinnalt ta nõudele vastu vaidleb. Kohus juhtis tähelepanu, et kostjal tuleb selgelt välja tuua, milliseks otstarbeks raha kasutati ja millistes summades laenu anti. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja õigeaegselt nõudele vastuväiteid ega esitanud konkreetseid väiteid või konkreetseid taotlusi tõendite väljanõudmiseks.
73.Kuigi kostja väitis 04.12.2017 seisukohtades, et ta ei mäleta teisi isikuid peale XXXi ja Gofard Group S.A., kellele võidi anda laenu sularahas, asus kostja 12.02.2018 seisukohtades väitma, et sularaha kasutati mitme laenu andmiseks XXX ning XXX. Tõendeid nende väidete kohta kostja ei esitanud. Kostja taotlusel pöördus kohus tõendite saamiseks Politsei- ja Piirivalveameti poole, kelle 02.03.2018 vastusest (toimiku 3. kd, lk 83) ja sellele lisatud tõenditest (toimiku 3. kd, lk 85-87) nähtub, et politsei valduses ei olnud laenulepinguid AS MiniCredit ja XXX vahel ning lepingu kohta puudusid kanded pearaamatus. Raamatupidamise andmete hulgas ei olnud laenulepingut AS MiniCredit ja XXX vahel, kuid ühe laenu andmine ja tagasimaksmine oli kajastatud pearaamatus. Seega ei olnud kostja väidetud tehinguid kajastatud AS MiniCredit raamatupidamises ja tehingute toimumist ei tõendanud kostja muude tõenditega. Eelviidatud asjaolude valguses ei ole kohtu jaoks usutavad kostja väited, et kõigi sularaha kasutamiste kohta on olemas dokumendid ja kanded AS MiniCredit raamatupidamises.
74.Alles 12.02.2018 menetlusdokumendis asus kostja erinevalt varasemast väitma, et välja võetud sularaha kasutati äriühingus ka majandustehingute tegemiseks ja lähetuskulude tasumiseks, kuid ei toonud välja ühtegi konkreetset tehingut. Kostja esitas kohtule korduvalt asjakohatuid taotlusi Rahapesu Andmebüroolt ja Politsei- ja Piirivalveametilt sularaha kassa väljamineku orderite väljanõudmiseks, kuid jättis tähelepanuta kohtu selgitused, et sularaha üleandmiseks kolmandatele isikutele pidi eksisteerima õiguslik alus. Ainuüksi sularaha kolmandatele isikutele üleandmine ei tähenda, et üleandmiseks eksisteeris mõni õiguslik alus ning tegemist ei olnud hageja väidetud äriühingu rahaliste vahendite kolmandate isikute kasuks pööramisega.
75.Asjas esitatud äriregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 13-16) nähtub, et kostja XXX oli AS MiniCredit ainus juhatuse liige ajavahemikul 14.06.2012 kuni 02.09.2016, misjärel sai juhatuse liikmeks Hando Hanschmidt. Alates 05.08.2016 oli AS MiniCredit aktsionäriks Aviplus OÜ, mille osanikuks oli 06.08.2013 kuni 30.08.2016 kostja. Kostja oli ka nimetatud äriühingu juhatuse liige 06.08.2013 kuni 01.09.2016. Seega omas kostja AS MiniCredit tegevuse üle kontrolli kuni 01.09.2016. Alates 01.09.2016 on OÜ Aviplus juhatuse liige Hando Hanschmidt, kes on alates 30.08.2016 osanikuks (äriregistri väljavõte, toimiku 1. kd, lk 52-53).
76.Mirale Grupp OÜ esitas 28.07.2016 Harju Maakohtule AS MiniCredit pankrotiavalduse (toimiku 1. kd, lk 37-41), sest AS MiniCredit ei olnud suutnud tagastada 01.12.2008 ja 21.12.2009 sõlmitud laenulepingute alusel antud laene. Kohus nimetas 31.08.2016 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupi (toimiku 1. kd, lk 42-44). 05.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11518 kuulutas kohus välja AS MiniCredit pankroti (toimiku 1. kd, lk 45-51) ning nimetas Martin Krupi pankrotihalduriks. Kohtumääruse kohaselt oli AS-l MiniCredit kohustusi vähemalt summas 650 000 eurot, kuid arvelduskontodel oli raha 1 043,52 eurot. Lisaks olid võlgnikul nõuded kiirlaenusaajate vastu, mille laekumise tõenäosus ei olnud teada.
77.AS MiniCredit ajutise halduri aruandest (toimiku 1. kd, lk 60-72) nähtub, et võlgniku põhitegevusalaks olnud laenude andmine peatus 2016. aasta märtsis, kui Finantsinspektsioon ei väljastanud talle tegevusluba. Varaline seis halvenes märgatavalt juba 2014. aastal. Samuti olid ajutise halduri aruandes kajastatud andmed arvelduskontodelt suures summas sularaha väljavõtmiste kohta, mille osas ajutisele haldurile andmeid raha kasutamise kohta ei esitatud. Ajutise halduri aruande kohaselt väljastas AS MiniCredit eraisikutele laene ülekannetega, mistõttu oli sellisel viisil sularaha kasutamine ebaharilik. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et AS MiniCredit igapäevase majandustegevuse hulka kuulus laenude väljastamine sularahas, kuid antud väite tõendamiseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Laenu tavapärast väljastamist sularahas ei saa kohtu hinnangul järeldada üksnes ettevõtte tegevusalast.
78.Võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist 01.11.2016 nähtub (toimiku 1. kd, lk 7380, lisad lk 82-125), et pankrotimenetluses esitati 16 nõudeavaldust kogusummas 3 106 976,12 eurot. Pankrotihaldur Martin Krupi 01.11.2016 ettekandest pankrotimenetluses (koos pankrotivara nimekirjaga toimiku 1. kd, lk 126-138) nähtub, et kuna halduril ei olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooniga, ei saanud ta välistada maksejõuetuse põhjuste hulgast rasket juhtimisviga või pankrotikuritegu. Esitatud tõendist võib järeldada, et võlgnik AS MiniCredit ei andnud pankrotihaldurile üle oma raamatupidamise dokumentatsiooni.
79.Kostja on menetluses esmalt väitnud, et ta andis AS MiniCredit raamatupidamise dokumentatsiooni üle uuele juhatuse liikmele Hando Hanschmidtile. Kostja esitas kohtule ärakirja aktist (toimiku 2. kd, lk 178), milles antud allkirjaga kinnitas Hando Hanschmidt 01.09.2016, et ta on saanud XXXilt kõik AS MiniCredit dokumendid, sealhulgas raamatupidamise dokumendid. Samas asus kostja menetluse käigus väitma, et AS MiniCredit raamatupidamise dokumendid on üle antud kriminaalmenetluse raames Politsei- ja Piirivalveametile, toomata välja, kes, millal ja millised dokumendid politseile üle andis.
80.Hageja esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-16-11518 09.11.2016 toimunud võlgniku seadusliku esindaja vande all ülekuulamise protokolli (toimiku 1. kd, lk 139-140). Istungil andis vande all ütlusi Hando Hanschmidt, kes avaldas, et ta ei ole saanud ühtegi AS MiniCredit raamatupidamise dokumenti. Kostja XXX keeldus vande all ütluste andmisest põhjusel, et ta ei olnud juba aasta aega võlgniku juhatuse liige (toimiku 1. kd, lk 142-143).
81.18.04.2017 kuulati Hando Hanschmidt tsiviilasjas nr 2-16-11518 uuesti ära tunnistajana (protokoll toimiku 3. kd, lk 7-8). Tunnistaja sõnul tuli ta Eestisse juhatuse liikme vahetamiseks, misjärel sõitis kahe päeva pärast uuesti ära. Tunnistaja sõnul tuli kostja XXX talle väljuvate lendude juurde vastu ja seal allkirjastati „nö akt“ raamatupidamisdokumentide kättesaamise kohta. Tunnistaja sõnul füüsiliselt dokumentide üleandmist ei toimunud, vaid kostja soovis sellise akti koostada. Kui tunnistaja Hando Hanschmidt tagasi tuli, ei olnud kontoris enam midagi. Kus asuvad AS MiniCredit raamatupidamise dokumendid, tunnistaja öelda ei osanud. Kostja oli lubanud need tunnistaja sõnul kokku panna, kuid tunnistaja kinnitas, et tema käes ei ole kunagi raamatupidamise dokumente olnud. Kostja käest küsis tunnistaja Hando Hanschmidt raamatupidamise dokumente e-posti vahendusel ja telefoni teel mitmel korral. Samuti nõudis tunnistaja dokumente AS MiniCredit kontorit külastades.
82.Harju Maakohtu otsusest 09.11.2015 kriminaalasjas nr 1-15-6396 (toimiku 1. kd, lk 54-59) nähtub, et Hando Hanschmidt tunnistati süüdi KarS § 3891 lg 2, § 3811 lg 1 ning § 394 lg 2 p 3 järgi. Kohus leiab, et kuigi Hando Hanschmidt on varasemalt süüdi tunnistatud maksukohustuse varjamises, raamatupidamise kohustuse rikkumises ja rahapesus, tõendavad tema tsiviilasjas nr 2-16-11518 antud ütlused, et kostja XXX talle AS MiniCredit raamatupidamise dokumente üle ei andnud. Kohus peab võimalikuks, et akt raamatupidamisdokumentide üleandmise kohta koostati formaalselt selleks, et välistada kostja vastutust ettevõttes toimunu eest. Kas või milliseid dokumente on kostja kriminaalmenetluse raames üle andnud politseile, ei ole kostja ise välja
toonud ega tõendanud. Eeltoodud asjaolude pinnalt ei ole sularaha kasutamise tõendamine äriühingu huvides selline asjaolu, mille tõendamine ei olnud objektiivselt kostja kontrolli all.
83.Hageja esitas kohtule väljavõtte AS MiniCredit kontost AS Citadele Banka Eesti filiaalis (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 144-200, 2. kd, lk 1-26 paremini jälgitav väljavõte toimiku 3. kd, lk 36-43). Väljavõttest nähtub, et kontolt on 15.06.2012 välja võetud 100 000 eurot selgitusega „sularaha väljamaks kassasse“. Konto väljavõtte kohaselt on sularaha väljavõtmise teenustasu olnud 200 eurot. Konto väljavõttest ka nähtub, et XXX on 18.06.2012 kandnud ASle MiniCredit tagasi 100 800 eurot selgitusega „return of the funds Under the Loan Agreement Nr. 09.12 11 01dd 09 12 2 011“. Seega võib järeldada, et välja antud rahalised vahendid tagastati ja AS MiniCredit vara väärtus ei vähenenud.
84.18.06.2012 on kontolt välja võetud 30 000 eurot selgitusega „sularaha väljamaks kassasse“. 20.06.2012 on kontolt välja võetud 90 000 eurot selgitusega „sularaha väljamaks kassasse“. 26.06.2012 on kontolt välja võetud 90 000 eurot selgitusega „sularaha väljamaks kassasse“. 02.07.2012 on XXX kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega „return of the funds Under the Loan Agreement Nr. 09.12 11 01dd 09 12 2 011“. Seega võib järeldada, et välja antud rahalised vahendid osaliselt tagastati. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja XXXi poolt tagasi kantud raha ja koos intressiga, jäi AS-l MiniCredit tagasi saamata 8400 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ülejäänud 2012. aasta juunis välja võetud summast oleks kasutatud laenu andmiseks XXXile või mõnele teisele isikule. Kostja ei ole tõendanud, et ülejäänud osas oleks raha tagastatud.
85.Konto väljavõttest nähtub, et 03.07.2012 on välja võetud 200 000 eurot selgitusega „sularaha väljamaks kassa“. Teenustasu oli 400 eurot. 16.07.2012 on XXX kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „return of the funds Under the Loan Agreement Nr. 09.12 11 01dd 09 12 2 011“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
86.Samal päeval 16.07.2012 on kontolt välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu toimingu eest oli 400 eurot. 20.07.2012 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit tagasi 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.0712DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
87.20.07.2012 ehk samal päeval on kontolt sularahas välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamakse kassasse“. Teenustasu oli 400 eurot. 24.07.2012 on on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
88.24.07.2012 on kontolt välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamakse“. Teenustasu oli 400 eurot. 02.08.2012 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
89.02.08.2012 on kontolt sularahana välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. 17.08.2012 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
90.10.08.2012 on kontolt sularahana välja võetud 5000 eurot ning teenustasu oli 10 eurot. Selgituseks on olnud: „sularaha väljamaks kassasse“. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millise äriühingu huvides vajaliku tehingu või toimingu tegemiseks sularaha kasutati.
91.17.08.2012 on kontolt sularahana välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 400 eurot. 22.08.2012 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
92.22.08.2012 on kontolt sularahana välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 400 eurot. 26.09.2012 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
93.Samal päeval 26.09.2012 on kontolt sularahana välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“: Teenustasu oli 400 eurot. 09.10.2012 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
94.09.10.2012 on sularahas välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 400 eurot. 30.10.2012 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
95.30.10.2012 on sularahas välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 400 eurot. 14.11.2012 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
96.15.11.2012 on sularahas välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 400 eurot. 05.12.2012 Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
97.28.11.2012 on kontolt sularahas välja võetud 17 800 eurot, millele lisandus teenustasu 35,60 eurot. Selgituseks oli: „sularaha väljamaks kassasse“. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millise äriühingu huvides vajaliku tehingu või toimingu jaoks oli sularaha väljavõtmine vajalik.
98.05.12.2012 on kontolt sularahas välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 400 eurot. 08.01.2013 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
99.08.01.2013 on kontolt sularahas välja võetud 200 000 eurot selgitusega: “sularaha väljamaks kassasse“: Teenustasu oli 400 eurot. 16.01.2013 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“.
Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
100.16.01.2013 on kontolt sularahas välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 400 eurot. 24.01.2013 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
101.24.01.2013 on kontolt sularahas välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“: Teenustasu oli 400 eurot. 12.02.2013 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
102.12.02.2013 on kontolt sularahas välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 400 eurot. 10.04.2012 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 204 602,74 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
103.28.03.2013 on sularahas välja võetud 15 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 30 eurot. 05.04.2013 on XXX kandnud AS-le MiniCredit üle 10 026,30 eurot selgitusega: „Under loan agreement 28.03/13-001 loan repayment“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja teenustasu, samuti tagastatud summat koos intressiga, on vahe 5003,70 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et antud summas sularaha oleks kasutatud mõne äriühingu huvides tehingu või toimingu tegemiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet, et AS MiniCredit sõlmis XXXga mitu laenulepingut. Seega ei ole tõendatud 5003,70 euro kasutamine äriühingu huvides.
104.05.04.2013 on kontolt välja võetud sularahana 10 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 20 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millise äriühingu huvides vajaliku tehingu või toimingu tegemiseks oli sularaha väljavõtmine vajalik.
105.10.04.2013 on sularahana välja võetud 200 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“: Teenustasu oli 400 eurot. 13.06.2013 on Gofard Group S.A. kandnud AS-le MiniCredit üle 201 600 eurot selgitusega: „Loan Agreement nr LL12.07-12DD 12.07.2012“. Arvestades välja võetud sularaha kogust ja sularaha väljavõtmise teenustasu, samuti tagastatud intressi, ei ole AS MiniCredit vara väärtus vähenenud.
106.30.04.2013 on kontolt sularahana välja võetud 10 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse.“ Teenustasu oli 20 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millise äriühingu huvides vajaliku tehingu või toimingu tegemiseks oli sularaha väljavõtmine vajalik.
107.31.05.2013 on kontolt sularahana välja võetud 8000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“: Teenustasu oli 16 eurot. 01.07.2013 on kontolt sularahana välja võetud 10 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“: Teenustasu oli 20 eurot. 08.07.2013 on kontolt sularahana välja võetud 8000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 16 eurot. 31.07.2013 on kontolt sularahana välja võetud 12 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 24 eurot. 30.08.2013 on kontolt sularahana välja võetud 7000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassasse“. Teenustasu oli 14 eurot. 20.11.2013 on kontolt sularahana välja võetud 21 000 eurot selgitusega: „sularaha väljamaks kassa“. Teenustasu oli 42 eurot. Ühegi eelviidatud 2013. aastal toimunud sularaha väljavõtmise kohta ei
ole kostja välja toonud ega tõendanud, millise äriühingu huvides vajaliku tehingu või toimingu tegemiseks raha kasutati.
108.Arvestades eelviidatud sularaha väljavõtmisi ning kontolt nähtuvaid raha tagastamise ülekandeid, samuti kostja väiteid ning teisi asjas kogutud tõendeid, on täielikult põhistamata ja tõendamata sularaha väljavõtmised kogusummas 122 421,30 eurot. Nimetatud summast võeti 2012. aastal välja 31 245,60 eurot (kohtu osundatud sularaha väljavõtmised 18.06.2012, 20.06.2012, 26.06.2012, 10.08.2012 ja 28.11.2012) ja 2013. aastal 91 175,70 eurot (kohtu osundatud sularaha väljavõtmised 28.03.2013, 05.04.2013, 30.04.2013, 31.05.2013, 01.07.2013, 08.07.2013, 31.07.2013, 30.08.2012, 20.11.2013).
109.Prokuratuur teatas kohtu päringule vastates 16.02.2018 (toimiku 3. kd, lk 68-69), et kostja XXXi valdusest on saadud vaid lepingute allkirjastamata elektroonilised koopiad, millel puuduvad allkirjad. Kuna vastuse saatmise ajaks ei olnud tehtud ekspertiisi, ei olnud teada, millal olid dokumendid koostatud ehk failid loodud.
110.Politsei- ja Piirivalveameti 02.03.2018 vastusest (toimiku 3. kd, lk 83) ja sellele lisatud tõenditest (toimiku 3. kd, lk 85-87) nähtub, et politsei valduses ei olnud laenulepingut AS MiniCredit ja XXX vahel, kuid laenu andmine ja tagasimaksmine oli kajastatud pearaamatus. Kohtule esitatud laenuleping oli sõlmitud 12.07.2012 AS MiniCredit ja Gofard Group S.A. vahel. Lepingule oli alla kirjutanud laenu saaja esindajana XXX. Laenusaajale anti krediiti summas kuni 1 000 000 eurot ning ta pidi laenu eest tasuma intressi 15% aastas. Pearaamatu väljavõttest nähtub, et oli 28.03.2013 tehtud kanne, mille kohaselt sai XXX laenu 10 000 eurot, mille ta tagastas. Antud osas ühtib pearaamatu kanne kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvaga.
111.Hinnates kogumis eelviidatud tõendeid ehk konto väljavõtet koos Politsei- ja Piirivalveameti esitatud tõenditega, loeb kohus tõendatuks, et AS MiniCredit ja Gofard Group S.A. vahel oli sõlmitud laenuleping ning AS MiniCredit ja XXX vahel oli sõlmitud laenuleping. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt ei olnud XXXil õigust esindada Gofard Group S.A.-d. Kohtu hinnangul ei oma esindusõiguse olemasolu või puudumine asjas sisulist tähtsust, sest Gofard Group S.A. on saadud laenu tagastanud koos intressiga. Samuti on XXX tagastanud laenuna 10 026,30 eurot. Järelikult ei vähenenud selles osas AS MiniCredit vara väärtus, sest sularahana välja võetud raha tagastati. Ühtlasi tagastas ka XXX sularahana välja võetud raha, viidates sõlmitud laenulepingule. Seega loeb kohus tõendatuks, et AS MiniCredit ja XXX vahel oli sõlmitud laenuleping, millest tulenevad kohustused XXX täitis ning mille tulemusema AS MiniCredit vara väärtus ei vähenenud.
112.Küll aga leiab kohus, et mistahes muudele isikutele sularahas laenude andmine või raha kasutamine lähetuskulude katmiseks või muudel eesmärkidel kostja poolt tõendatud ei ole. Kostja esitas kohtule AS MiniCredit 2011. aasta majandusaasta aruande (toimiku 2. kd, lk 179189), mille kohaselt oli ettevõtte peamiseks tegevusalaks lühiajaliste laenude andmine. Aruandes ei ole märgitud, et laenude andmine oleks toimunud sularahas ning kohus ei nõustu kostja väidetega, et vastava järelduse saab teha ainuüksi kostja tegevusalast.
113.Kostja esitatud AS MiniCredit 2012. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 190200) nähtub, et ka antud aastal oli ettevõtte põhiliseks majandustegevuseks lühiajaliste laenude andmine. Ettevõte andis laene summas 6 784 174 eurot ja sai tagasimakseid summas 6 295 890 eurot. Intressitulu saadi 43 961 eurot. Kokku olid laenude andmisest saadud rahavood negatiivsed 444 323 euro ulatuses. Lähetuskulude suuruseks oli majandusaasta aruande kohaselt 479 eurot, mistõttu ei saa olla usutav kostja väide, et 2012. aastal sularahana välja võetud summa 31 245,60 eurot kasutati lähetuskulude kandmiseks. Kostja on ise kohtule kinnitanud, et majandusaasta aruanded kajastasid õigesti äriühingu tegevust. Majandusaasta aruandes loetletud
tegevuskulude hulgas ehk üür ja rent, bürookulud, lähetuskulud, koolituskulud, reklaamikulud, postikulud, krediidiinfokulud, riigilõivud ja notaritasud, seadmete hooldus, remont ja üür, juriidilised kulud ning andmeside- ja telefonikulud ei ole kohtu hinnangul selliseid kulusid, mida oleks pidanud tasuma sularahas. Sularaha kasutamist nende kulude katteks ei ole kostja tõendanud.
114.Kostja esitatud AS MiniCredit 2013. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 201210) nähtub, et jätkuvalt oli ettevõtte põhitegevusalaks lühiajaliste laenude andmine. Majandusaastal anti laene summas 3 058 650 eurot ja saadi tagasimakseid 2 918 831 eurot. Laekunud intresside summa oli 300 211 eurot. Lähetuskulude suuruseks oli 13 734 eurot. Lähetuskulude suurust arvestades ei saa kohus lugeda usutavaks kostja väidet, et 2013. aastal sularahana välja võetud 91 175,70 eurot kasutati lähetuskulude katmiseks. Tegevuskulude hulgas ei ole taas kohtu hinnangul loetletud kulusid, mida peaks vältimatult teostama sularahas. Kostja ei ole tõendanud välja võetud sularaha kasutamist muude tegevuskulude kandmiseks.
115.AS MiniCredit 2014. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 1. kd, lk 17-36) nähtub, et AS MiniCredit peamiseks tegevusalaks oli eraisikutele lühiajaliste kiirlaenude pakkumine Eestis, Lätis, Poolas ja Gruusias. 2014. aasta lõpetas ettevõte 2 049 127 euro suuruse kahjumiga. Aruandest ei saa järeldada, et äriühingu tavapäraseks tegevuseks oleks laenude väljastamine sularahas.
116.Lisaks esitas kostja kohtule AS MiniCredit esindanud advokaadi 22.04.2013 pöördumise Rahapesu Andmebüroole, mis puudutas 17.04.2013 teostatud kontrolli. Pöördumise kohaselt ei olnud Rahapesu Andmebüroo märkinud 17.04.2013 kontrollakti pöördumises loetletud 2012. aasta kassa väljamineku ordereid sularaha andmise kohta XXXile ja Gofard Group S.A.-le. Kohtu hinnangul ei saa esitatud tõendist teha muid järeldusi peale selle, et AS-l MiniCredit olid laenulepingutest tulenevad suhted XXXi ja Gofard Group S.A.-ga.
117.Muid tõendeid kostja oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohus märgib, et hinda käesolevas lahendis neid tõendeid, milliseid hageja esitas kohtule seoses hagi tagamise ja menetlusabi taotlustega. Vaidluse sisu osas ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Seega võib kokkuvõttes leida, et kostja võttis AS MiniCredit kontolt 2012. aastal ja 2013 kokku välja 122 421,30 eurot, kuid ta ei ole tõendanud, et nimetatud summat kasutati AS MiniCredit majandustegevuses ja viimase huvides. Sularaha väljavõtmisel olukorras, kus raha väljavõtmisel ei olnud aluseks äriühingu majandustegevuses vajalik tehing või toiming, on tegemist juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega. Kui kostja andis enda väidete kohaselt välja võetud sularaha lihtsalt üle kolmandatele isikutele, on tegemist ka lojaalsuskohustuse rikkumisega.
118.Kohus leiab, et kostja kohutuse rikkumise ehk sularaha ilma õigusliku aluseta äriühingu kontolt väljavõtmise ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest AS MiniCredit vara väärtus vähenes 122 421,30 euro võrra. Süü puudumist ei ole kostja tõendanud. Eeltoodust lähtudes kuulub hageja nõue kostja vastu osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 122 421,30 eurot. Ülejäänud osas hageja nõue rahuldamisele ei kuulu, sest AS MiniCredit vara väärtus ei vähenenud.
119.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hageja nõude esitatud summast oluliselt väiksemas ulatuses, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja vaidles hagile vastu täies ulatuses ning asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks mistahes osas olnud valmis sõlmima hagejaga kompromissi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi muudetud 07.05.2019 Ringkonnakohtu kohtulahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.