XXXhagi AS-i Ekspress Meedia vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja Paavo
esindajad
Paal Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863), lepinguline esindaja Mari Männiko
Kohtuistungi toimumise aeg
19. aprill 2018. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja XXX, hageja esindaja Paavo Paal Kostja esindaja Mari Männiko
RESOLUTSIOON
1.XXX hagi rahuldada.
2.Välja mõista AS-ilt Ekspress Meedia XXX kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot.
3.Menetluskulud jätta AS-i Ekspress Meedia kanda.
4.Määrata kindlaks XXX maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista AS-ilt Ekspress Meedia XXX kasuks välja menetluskulud 4980 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
kindlaksmääramiseks rahuldamata 2520 euro ulatuses.
rahaliseks
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (08.05.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(hageja) esitas 31.07.2017 maakohtule hagi AS-i Ekspress Meedia (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas 29.07.2014 kostja oma internetiportaalis www.delfi.ee artikli selle kohta, et XXX maja remonditööde käigus müüriti katuse all olevate räästavahede sulgemisel sisse linnupesad („Õismäe kortermajas müüriti sajad pääsupojad pessa kinni“). Artiklis oli avaldatud hageja nimi. Artikli juures avaldati 524 kommentaari. Kommentaarid on hagejat otseselt solvavad ja kutsuvad üles tema suhtes vägivallategusid toime panema. Kostjale etteheidetavateks õigusvastaseks tegudeks on: internetiportaali kommentaarides hageja kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamine; ühes kommentaaris hageja telefoninumbri avaldamine ja üleskutse hagejale helistamiseks, mille tagajärjel sai hageja arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e (e. lühisõnumeid). Pärast telefoninumbri avaldamist hakkas hageja saama telefonikõnesid, kus talle helistasid võõrad inimesed ja kasutasid tema suhtes vulgaarseid ja solvavaid väljendeid, samuti ähvardati teda vägivallaga. Samasuguse sisuga saadeti SMS-e. Hageja hinnangul sai ta nelja päeva jooksul rohkem kui viissada telefonikõnet. Hageja kasutab telefoninumbrit nii isiklikuks otstarbeks kui ka oma majandustegevuses. Hageja ei nõustu kostjaga, et hagejale helistanud isikud said tema telefoninumbri kolmanda isiku blogist. Lisaks on kostja samas portaalis avaldanud hageja telefoninumbri koos hageja nimega 29.07.2014 artikli „Loomakaitse selts: pääsupesade kinnimüürimine on selgelt seadusevastane ja karistatav tegevus“ kommentaaris. Hageja on seisukohal, et kostja on kihutanud teisi isikuid hagejale helistama ja tema eraellu tungima, kutsunud isikuid üles helistama hagejale „ööl ja päeval“. Lisaks sellele on lubamatult sekkutud hageja kutsetegevusse. Kostja vastutab seega kõigist telefonikõnedest ja SMS-idest tuleneva kahjuliku tagajärje eest. Telefoninumbri avaldamise vastu ei saanud olla ülekaalukas avalik huvi. Avaldatud kommentaarid on hageja suhtes pahatahtlikud (solvavad, alandavad ja ähvardavad) ja lubamatud ning on põhjustanud hagejale moraalse kahju tekkimise. Mõistlikule kommentaaride lugejale jääb tervikteksti lugedes mulje, et kommentaarides toodud väljendid käivad hageja kohta. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja oli oma käitumisega kommentaaride avaldamiseks põhjust andnud. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Eespool nimetatud asjaolud tõid hagejale kaasa negatiivseid emotsioone, meeleolulangust ja ärevust. Hageja ei saanud nii kõnede kui ka juba tekkinud ärevuse tõttu öösel magada. Hageja pidi taluma järelepärimisi kolleegidelt ja tema poolt hallatavate majade elanikelt. Selle kõige
tagajärjel ei suutnud hageja tekkinud ärevuse ja meeleolulanguse tõttu praktiliselt terve augusti 2014. a tavapäraselt tööd teha. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja leiab, et kohaldada tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 6 ning arvestada kostja majandusliku seisundiga hüvitise väljamõistmisel. Internetiportaal teenib tulu selles avaldatud reklaami kaudu. Mida suurem on veebilehe külastus, seda suuremat tasu võimaldab see kostjal reklaami avaldamise eest küsida. Kostjal on eelmiste perioodidega koos kogunenud kasum äritegevusest üle 15 miljoni euro. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et nõude eeldused on tõendamata. Esmalt märgib kohus, et kostja ei avaldanud hageja isikuandmeid. Telefoninumber, millele helistati ja saadeti pärast artikli avaldamist SMS-e, on XXX Korteriühistu ametlik sidevahend, mis on avalik ning kättesaadav äriregistrist. Hageja kasutas seda telefoninumbrit oma majandus- ja kutsetegevuses. Samuti avaldati hageja telefoninumber 29.07.2014 kolmanda isiku blogis. Seega ei ole tõendatud, et isikud, kes hagejale väidetavalt helistasid ja sõnumeid saatsid, said hageja telefoninumbri kostja poolt avaldatud kommentaarist. Kostja hinnangul puudub põhjuslik seos hageja telefoninumbri avaldamise ning temale tehtud telefonikõnede vahel. Kui tegemist on isikuandmete avaldamisega, siis avaldamine oli õiguspärane. Pääsukeste julma kohtlemise osas esines ülekaalukas avalik huvi ning hageja, kui julma kohtlemisega vahetult seotud olnud isik, pidi taluma eraelu puutumatuse riivet. Kommenteerijate eesmärgiks numbri avaldamisel oli kutsuda inimesi üles lõpetama loomade julm kohtlemine. Teiste kommentaaride osas märgib kostja, et hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb loetletud kommentaarides esinevate väärtushinnangute ebakohasus. Samuti ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kõik hageja poolt viidatud kommentaarid puudutavad hagejat. Hageja isikule on osundatud neljas kommentaaris. Ülejäänud kommentaarides ei sisaldu hagejale viitavaid isikuandmeid. Artiklis kajastati XXX Korteriühistu tegevust. Hageja tellis nimetatud remonttööd kui korteriühistu juhatuse liige ning tegutses seega oma majandus- ja kutsetegevuses, mitte erasfääris. Isikud, kes võtsid korteriühistuga ühendust pärast loomade julma kohtlemist, tegutsesid õiguspäraselt ning ei riivanud äriühingu ametlikul kontakttelefonil ühendust võttes ei hageja ega ühegi teise isiku eraelu puutumatust. Loomade kohtlemine (sh väärkohtlemine) on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) hinnangul teemaks, mille osas esineb ülekaalukas avalik huvi. Sellisel teemal arvamuse ja pahameele avaldamine on osa ühiskondlikust debatist ning on seega osa sõnavabaduse teostamisest. Vaidlusalused kommentaarid ei sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid ning antud hinnangud olid kohased, arvestades väärtushinnangutele eelnenud tegu (linnupoegade kinnimüürimine). Hageja eraelu puutumatust riivavate kommentaaride osas on hagejal talumiskohustus, kuivõrd kommentaaride avaldamise aluseks on avaldajate ning meediaväljaande sõnavabadus ülekaalukat avalikku huvi omaval teemal. Hagejat puudutavad kommentaarid ei ole oma olemuselt au teotavad. Kostja leiab, et arvestada tuleb hageja käitumist artikli ja kommentaaride ilmumise ajal ja pärast seda. Hageja ise keeldus ajakirjanikule kommentaare andmast ning selgituse jagamisest. Hageja on menetluses avaldanud, et sai kommentaaridest teada mitu nädalat pärast nende avaldamist, kuid nõue on esitatud kolm aastat pärast kommentaaride ilmumist. Kostja eemaldas viivitamatult hagejat häirinud kommentaarid pärast hageja nõudekirja saamist. Mittevaralise kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et hageja pöördus kostja poole kommentaaride eemaldamiseks peaaegu kolm aastat hiljem ning kostja eemaldas kommentaarid viivitamatult. Arvestada tuleb EIK seisukohtadega kommentaaride õigusvastasuse hindamisel ja Eesti kohtupraktikaga.
Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
kostja internetiportaal „Delfi“ avaldas 29.07.2014 artiklid „Õismäe kortermajas müüriti sajad pääsupojad pessa kinni“ (artikkel 1) ja „Loomakaitse selts: pääsupesade kinnimüürimine on selgelt seadusevastane ja karistatav tegevus“ (artikkel 2, kd I tl 4647, 134-135);
kostja on loonud internetiportaali külastajatele võimaluse artikleid kommenteerida (kd I tl 48-132, 136-145);
kahes kommentaaris avaldati hagejale kuuluv telefoninumber, mida hageja kasutab ka oma majandus- ja kutsetegevuses – see telefoninumber on XXX Korteriühistu sidevahend äriregistris ja teiste hagejaga seotud juriidiliste isikute telefoninumber inforegistris (hageja tegeleb kinnisvara haldamisega ning on XXX Korteriühistu juhatuse liige, kd I tl 161, 162);
kostja kõrvaldas artikli juures olevad kommentaarid 29.07.2017 pärast hageja 28.07.2017 nõudekirja saamist (kd I tl 147-149, 163)
5.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas avaldatu (kommentaaride sisu) on õigusvastane ja kas kostja kannab vastutust õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise eest.
6.Õiguslikku vaidlust ei ole selle üle, et kostja on internetiportaalis artiklite avaldaja. Samuti tuleb kostjat käsitada kommentaaride avaldajana. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05, p 24). Internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine on ajakirjanduslik tegevus. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Praeguses asjas on kommentaarid tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust. Kohus on hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskohustuse jaotust pooltele selgitanud eelmenetluses (protokoll kd I tl 196-197).
7.Kohtu hinnangul tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude õigusliku alusena analüüsida VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 7, VÕS § 1045 lg 4, § 1046 ja § 1050 sätteid. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ei välista teineteist, mistõttu on hagejal nõudeõigus mõlema sätte alusel. Kohtu hinnangul ei saa hageja nõude aluseks olla VÕS § 1045 lg 1 p 6 (isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine) ja VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2 (isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete või majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine), sest VÕS § 127 lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Seaduse kaitse4
eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt on piiritletud VÕS-i 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa. Isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumise korral ei näe seadus mittevaralise kahju hüvitamist ette (VÕS § 134 lg-d 2-4). Isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise sätete eesmärgiks on kaitsta isikut majandusliku reputatsiooni kahjustamise eest ning nõuda saab varalise kahju hüvitamist.
8.Hageja heidab kostjale ette, et kommentaaride avaldamine on õigusvastane. Vaidluse all on järgmised artikli 1 juures avaldatud kommentaarid: Kommentaar 1: Onu Uno
29.07.2014
13:21
„Linnainimesel pole looduse vastu enam mingit respekti. Häbi võiks olla! Sadist!“ Hageja selgitab, et kommentaaris avaldatakse negatiivne hinnang artiklis kirjeldatud isikute suhtes ja hinnang „sadist“ on ebakohane väärtushinnang. Kostja leiab, et kommentaarist ei järeldu, et see käib hageja kohta. Kui see käib hageja kohta, siis kommentaaris antud väärtushinnang on kohane ja kooskõlas artiklis käsitletud faktidega (hageja tellis betoonitööd, mille käigus müüriti sisse elavad linnupojad ning ei teinud midagi nende päästmiseks). Kommentaar 2: Karl Lumi
29.07.2014
16:17
„Selline kinnisvarahaldur tuleb lahti lasta. Pime oli, et ei näe kui linnud lendavad. Selline ei sobi säärase töö peale. Määrata tuleks 5000 – 10000 eur trahv siis tuleb mõistus pähe ja hoiatuseks teistele samasugustele“. Hageja selgitab, et avaldatud on hinnang, et hageja ei sobi oma tööle ja tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. Kostja leiab, et tegemist on kohase väärtushinnanguga. Hageja pani toime väärteo, mistõttu ei sobi ta oma tööle (loomakaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine). Kommentaar 3: Irwuska arvab
29.07.2014
17:54
„nüüd on see maja neetud-ja samuti need,kes seda tegid!!“ Hageja selgitab, et avaldatud on negatiivne hinnang, mille näol on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Kostja leiab, et väärtushinnang, et hageja on neetud, ei ole au teotav. Igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine ja sellise riive kvalifitseerimiseks teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Kommentaar 4: Toomas Tõnisalu
29.07.2014
17:56
„need jorsid tuleks samamoodi kinni müürida, kogu lugu“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab hinnangut (väärivad kinnimüürimist) ja üleskutset isikute (kes artiklist tulenevalt on hageja hinnangul määratletavad kui artiklis nimetatud isikud – sealhulgas ka hageja) suhtes ebaseaduslike toimingute tegemiseks. Kostja leiab, et nimetatud kommentaar ei käi hageja kohta. Hageja naisterahvana ei kvalifitseeru jorsina ja kommentaarist ei saa mõistlikult järeldada, e tegemist on hagejaga. Kommentaar 5: eid_15255e30629fbb
30.07.2014
11:13
„Kõik osalised, nii müüriad kui käsutajad, ühte kongi müürida.“ Hageja selgitab, et kommentaaris sisaldub nii ebakohane väärtushinnang kui ka üleskutse ebaseaduslike toimingute tegemiseks. Kostja leiab, et kommentaar ei sisalda väärtushinnangut. Kommentaar 6: HK
29.07.2014
13:08
„Palun süüdlased leida ja neid korralikult karistada. Soovitavalt kastreerimisega Raekoja platsil.“ Hageja selgitab, et artiklis on nimetatud hageja kui maja kinnisvarahaldur. Kommentaar viitab hagejale, kes väärib Raekoja platsis kastreerimist ja kutsutakse üles seda ellu viima. Kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut kui ka üleskutset lubamatule vägivallale. Kostja leiab, et kommentaar ei sisalda väärtushinnangut. Kommentaar 7: Marek
29.07.2014
15:04
„Need ehitajatropid kas on pimedad ja kurdid voi on lihtsalt sydametud ja inimesteks neid kyll nimetada ei saaVarem voi hiljem ei saanud seda tööd teha? Mis firma seda tood teostas- omanikud,juhatajad ja tootajad tuleks ise kinni myyrida-„ Hageja selgitab, et kommentaaris sisaldub nii ebakohane väärtushinnang („inimesteks neid kyll nimetada ei saa“) kui ka üleskutse ebaseaduslike toimingute tegemiseks nende isikute suhtes. Tulenevalt artikli sisust on vastav kommentaar käsitletav ka hageja suhtes. Kostja leiab, et kommentaar ei käi hageja kohta. Kommentaar 8: Puhh
29.07.2014
15:46
„Minu arvates on kastreerimine hea lahendus. Saaks pikapeale lolligeenist lahti.“ Hageja selgitab, et kommentaar on kirjutatud vastusena HK ja Marek kommentaaride vastusena ja see käib hageja kohta. Kommentaar sisaldab väärtushinnangut (eeldab, et kõnealustel isikutel on lolligeen, mis õigustab nende kastreerimist) ja kutsub üles ebaseaduslikke toiminguid tegema. Kostja leiab, et kommentaar ei sisalda väärtushinnangut hageja kohta. Selline kommentaar käib meessoost isiku kohta. Kommentaar 9: jokk
29.07.2014
21:47
„no on pederast“ Hageja selgitab, et kommentaar on kirjutatud vastusena HK ja Marek kommentaaride vastusena ja see käib hageja kohta. Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. Kostja leiab, et kommentaar ei sisalda väärtushinnangut hageja kohta. Sellist hinnangut saab anda meessoost isiku kohta. Kommentaar 10: Järjekordne ajudeta tegija
29.07.2014
13:08
„Nagu neid on Eestis sadu ja tuhandeid!“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut ja käib hageja kohta. Kostja leiab, et kommentaar ei sisalda väärtushinnangut. Kommentaar 11: Jah
29.07.2014
13:10
„Tülgastavad mõrvarid“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut ja käib hageja kohta. Kostja leiab, et linnupoegade tahtliku tapmise hindamine tülgastavaks on kohane väärtushinnang, mis põhineb õigetel faktidel ega ole oma toonilt häbistav, alandav ega naeruväärne. Kommentaar 12: Mai
29.07.2014
„Soovin väga, et need idioodid saaksid karistatud. Ja karmilt!“
13:11
Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut ja see käib hageja kohta. Kostja leiab, et pole selge, milline osa kommentaarist on väärtushinnang ning see ei puuduta hagejat. Kui väärtushinnanguks on „idioot“, siis seletava sõnaraamatu kohaselt on nimetatud sõnal ka ülekantud tähendus, mis tähendab ülimal määral rumal, totter, taipamatu inimene. Keskmise mõistliku inimese jaoks puudub sõnal idioot häbistav, naeruvääristav või alandav tähendus. Kommentaar 13: Ats
29.07.2014
13:11
„Seakari.“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut ja see käib hageja kohta. Kostja leiab, et tegemist ei ole väärtushinnanguga. Kommentaar 14: arvamus
29.07.2014
13:12
„Kui maailmas on veidikenegi õiglust, siis sünnib see naine järgmises elus pääsukesena.“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut ja see käib hageja kohta. Tegemist on negatiivse hinnanguga hageja suhtes. Kostja leiab, et kommentaaril puudub au teotamiseks vajalik tonaalsus, see ei häbista, naeruväärista ega alanda. Kommentaar 15: aga võib sündida ka inimesena
29.07.2014
13:16
„...kuid pääsukeste saatusega -seina müüritud!“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut hageja kohta. Kostja leiab, et kommentaaris puudub väärtushinnang. Kommentaar 16: Raivo Arengu
29.07.2014
13:22
„Loodetavalt peab ta sündima mitu korda, betoonilast kuklasulgede taga.“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut hageja kohta. Kostja leiab, et kommentaaris puudub väärtushinnang. Kommentaar 17: NÄT
29.07.2014
14:19
„Ausalt, pääsuke on liiga hea karma,pikem kas laipaelussi või solkmena eelistatult alkohooliku seedekulglas.“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut hageja suhtes. Kostja leiab, et kommenteerijate vahel on alanud diskussioon taassünni võimalikkusest erinevate isenditena. Selles puuduvad väärtushinnangud, mis võiksid olla oma toonilt naeruvääristavad, solvavad või alandavad. Kommentaar 18: appi
29.07.2014
13:12
„Kohutav kuritegu Looduse vastu. Avalikustada ühistu esimees ja selle mõrva autorid. Me tahame oma „Kangelasi“ tunda.“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut hageja kohta. Kostja leiab, et väärtushinnang isikute kohta, kes on kinnimüürimise tellinud või läbi viinud, on kohane ning põhineb faktiväidetel. Samuti puudub väärtushinnangul au teotav iseloom. Kommentaar 19: maia
29.07.2014
14:34
„On ju nimi ära toodud-XXX!“ Hageja selgitab, et kommentaar (koos eelmise „appi“ nime all avaldatud kommentaariga) sisaldab ebakohast väärtushinnangut hageja kohta kui „mõrva autori“ kohta. Kostja leiab, et kommentaaris puudub väärtushinnang.
Kommentaar 20: Ivan
29.07.2014
„XXX ma tulen myyrima sind“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ähvardust hageja suhtes. Kostja leiab, et kommentaari tonaalsus on ilmselgelt irooniline ning mõistlik inimene ei taju selles kommentaaris reaalset ohtu. Puudub väärtushinnang. Kommentaar 21: Pääsuke
29.07.2014
„Süüdlase võiks kinni müürida!“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab üleskutset ebaseaduslike toimingute tegemiseks. Kostja leiab, et kommentaaris puudub väärtushinnangule omased tunnused ning see ei ole tajutav reaalse ähvardusena. Kommentaar 22: see müürsepp
29.07.2014
„sm XXX tuleb oma mõrvatöö eest vastutusele võtta. Raekoja platsis on koht kuhu seoti eriti patused samba külge. Vihkan seda seltsimeest ja nõuan karmi karistust. Ning kindlasti tuleb DELFIS ka avaldada kas see seltsimees XXX sai karistatud !!“ Hageja leiab, et kommentaar sisaldab lubamatut väärtushinnangut, viidates hagejale kui mõrvatöö toimepanijale. Samuti sisaldub lubamatu väärtushinnanguna viide, et tegemist on eriti patuse isikuga ning et tema koht võiks olla selle jaoks ettenähtud samba küljes. Samuti sisaldub lubamatu väärtushinnang väljendi „seltsimees“ kasutamise osas, mida kommentaaris on kasutatud ilmselt solvavas tähenduses. Kostja leiab, et tegemist on kohase väärtushinnanguga, mis põhineb tõestel faktidel. Sõnal „seltsimees“ puudub vulgaarne, alandav või naeruvääristav toon, tegemist on iroonilise tonaalsusega, mis viitab sotsialistlikule lohakale töökultuurile. Kommentaar 23: kodanik
29.07.2014
14:05
„Kuidas saab nii loll olla? See jälk XXX tuleb Raekoja platsile häbiposti naelutada!“ Hageja leiab, et kommentaar sisaldab lubamatut väärtushinnangut („jälk“, samuti arusaama, et hageja väärib häbiposti naelutamist), samuti üleskutset õigusvastaseks toiminguks („häbiposti naelutada“). Kostja leiab, et lindude elusalt kinnimüürimise nimetamine jälgiks on kohane. Häbiposti naelutamist ei saa mõistliku inimese seisukohalt sisustada reaalse ähvardusena. Tegemist on kommenteerija poolt lindude tapmises osalemisele hinnangu andmisega, mis on kohane ja millel puudub au teotav iseloom. Kommentaar 24: Linnutapja
29.07.2014
14:09
„....XXX
Juhatuse liige firmades XXX XXX XXX“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut „linnutapja“. Kostja leiab, et „linnutapja“ on kohane väärtushinnang, sest hageja tellis tööd, mille käigus hukkusid linnupojad. Kommentaar 25: Tom
29.07.2014
14:09
„Krt seda haldur tuleks maha lüüa värdjas kas eestis pole seadust kes taolist lindude hävitamist keelaks ma saan aru kui peletatakse vareseid ja kajakaid linna majade juurest ära aga pääsukesi see inimene on VÄRDJAS sõna otseses mõttes!!!“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut hageja kohta („värdjas“). Samuti ebakohast väärtushinnangut, et hageja tuleks maha lüüa, mis on üleskutsena vägivallale. Kostja leiab, et kommentaaris puudub keskmise mõistliku inimese jaoks tajutav ähvardus. Teole antakse negatiivne hinnang, millel puudub ründe intensiivsus. „Värdjas“ on mh kasutusel kirumis- või sõimusõnana, mis on pigem kvalifitseeritav solvamise kui au teotamisena. Kommentaar 26: aga
29.07.2014
14:39
„te helistage sellele moorile: Kontakttelefon. XXX. Ja tehke seda öösel ja päeval. Ja kui ta telefoni ära vahetab, siis leidke uus number. Kuna tegemist on ärimooriga, siis ta peab oma telefoni avaldama. Ja helistage jälle. Ja laske talle telefoni pääsukeste siutsumist. Et maa põleks selliste jalge all.“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut („moor“). Kommentaari näol on tegemist teiste isikute kihutamisega hageja majandus- ja kutsetegevusse lubamatu sekkumisega, samuti tema eraellu lubamatu sekkumisega, mille eesmärgiks on hagejale psühholoogiliste probleemide tekitamine. Kostja leiab, et „moor“ ei ole au teotav, kuna sellel puudub alandav, häbistav või vulgaarne tonaalsus. Tegemist on faktiväitega, millel puudub au teotav iseloom. Kommentaar 27: Elajad
29.07.2014
16:10
„Halduri ja ehitaja lapsed ka sinna vuukidesse. KAS TÕESTI EI OLE MIDAGI ETTE VÕETUD SIIAMAANI??????“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab üleskutset õigusvastase toimingu tegemiseks hageja suhtes. Kostja leiab, et kommentaaril puudub reaalse ohuna tajutav ähvardus ja väljendusviisil puudub au teotav iseloom. Vaidluse all on artikli 2 juures avaldatud kommentaar: Kommentaar 28: mõrtsukas
29.07.2014
14:43
„ehk mõrva tellija on XXX, Kontakttelefon. XXX. Helistage ja rääkige inimesega. 600Eurot ei ole vast suur raha, rahva hukkamõist ja selle väljendamine öösel ja päeval mõjub vast paremini.“ Hageja selgitab, et kommentaar sisaldab ebakohast väärtushinnangut, et hageja on mõrtsukas ehk mõrva tellija. Samuti on õigusvastane telefoninumbri avaldamine ning üleskutse hagejale helistada.
9.Esmalt heidab hageja kostjale ette, et kommentaaris 26 ja kommentaaris 28 on avaldatud hageja telefoninumber. Mittevaralise kahju hüvitise nõude õiguslikuks aluseks saab isikuandmete avaldamise puhul olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 ning kui selle eeldused ei ole täidetud, siis tuleb hinnata, kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja õigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja §-st 1050. VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-159-14, p 13, nr 2-15-16007/50, p 12). Ebaõigete ja hageja au teotavate faktiväidete avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 4. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-83-10, p 14).
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas avaldatud telefoninumber on isikuandmed IKS § 4 lg 1 tähenduses. Asjas on tõendatud, et vaidlusalune telefoninumber on avalikult kättesaadav. See on avaldatud www.inforegister.ee ja äriregistris hagejaga seotud juriidiliste isikute kontaktnumbrina (kd I tl 161,162). Seega on hageja telefoninumber avalikult kättesaadav. Samas puudub vaidlus, et nimetatud telefoninumbrit kasutab üksnes hageja. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et vaidlusalust telefoninumbrit kasutab hageja ka juriidiliste isikute sidevahendina, siis objektiivsetel põhjustel saab telefoninumbrit käsitada ka teabena füüsilise isiku kohta. IKS § 4 lg 1 järgi isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmete tõlgendamisel tuleb lähtuda ka andmete avaldamise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi andmekaitsedirektiiv, EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50). Andmekaitsedirektiivi eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja –vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele. IKS § 5 järgi on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, muu hulgas avaldamine. Isikuandmete töötlemise põhilised reeglid (põhimõtted) on sätestatud IKS §-s 6. Muu hulgas võib isikuandmeid IKS § 6 p 2 järgi koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas (eesmärgikohasuse põhimõte). IKS § 6 p 3 järgi võib isikuandmeid koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks (minimaalsuse põhimõte). IKS § 6 p 4 järgi võib isikuandmeid muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal (kasutuse piiramise põhimõte). Seega on tegemist isikuandmete avaldamisega ning tuleb kohaldada andmekaitsenõudeid.
11.IKS § 11 lg 2 järgi isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Selleks, et isikuandmete avaldamine ei oleks õigusvastane, peavad koos esinema kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustada ülemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-14, p 14).
12.Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leiab, et kostjal puudus õiguslik alus telefoninumbri avaldamiseks. Esmalt märgib kohus, et kostja poolt viidatud Euroopa Kohtu 16.12.2008 otsus asjas nr C73/07 käsitles isikutega seotud maksuandmete avaldamist ning jaatati liikmesriigi kohtu õigust hinnata selliste andmete avaldamise õiguspärasust (andmekaitsedirektiivi art 9). Eestis tuleneb selline hindamisruum IKS § 11 lg-st 2, mis sätestab eriregulatsiooni isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ja on orienteeritud liikmesriike leidma tasakaalu sõnavabaduse, sh ajakirjandusvabaduse, ja eraelu puutumatuse vahel. Järgnevalt märgib kohus, et ka ei tulene vaidlusaluse telefoninumbri avaldamise alust IKS § 11 lg-st 1. Sellest sättest ei tulene, et juba avalikustatud isikuandmete uueks töötlemiseks ei pea olema seaduslikku alust (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-3-12, p 23, nr 3-2-1-159-14, p 14). Kommentaaris telefoninumbri avaldamine hageja sidevahendina lõi isikuandmetele uue konteksti ning avardas oluliselt teavitatavate isikute ringi, kujutades endast seega arvestatavat eraelu riivet. IKS § 11 lg 2 kohaselt tuleb riive puhul leida tasakaal eraelu puutumatuse ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste vahel. Kostja leiab, et telefoninumbri avaldamine oli õigustatud,
arvestades ülekaalukat avalikku huvi, sest artikkel puudutaks lindude julma kohtlemist. Lisaks leiab kostja, et selle tagajärjel lõpetati lindude julm kohtlemine ning suletud avad tehti lahti.
13.Kohus leiab, et vaadata tuleb, millises kontekstis telefoninumber avaldati: „te helistage sellele moorile: Kontakttelefon. XXX. Ja tehke seda öösel ja päeval. Ja kui ta telefoni ära vahetab, siis leidke uus number. Kuna tegemist on ärimooriga, siis ta peab oma telefoni avaldama. Ja helistage jälle. Ja laske talle telefoni pääsukeste siutsumist. Et maa põleks selliste jalge all.“; „ehk mõrva tellija on XXX, Kontakttelefon. XXX. Helistage ja rääkige inimesega. 600Eurot ei ole vast suur raha, rahva hukkamõist ja selle väljendamine öösel ja päeval mõjub vast paremini.“ Kohus leiab, et telefoninumber avaldati kindla eesmärgiga sekkuda hageja eraellu. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja sai arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e (SMS-i tekstid, kd I tl 189-193). Tunnistaja XXX ütlustest saab järeldada, et telefonikõnedele vastamine oli kurnav ning helistajad sõimasid hagejat mõrvariks ja linnutapjaks, oli ka ähvardusi. Viisakaid pöördumisi ei olnud (kd II tl 50). Kell 3.30 hommikul oli viimane kõne. Tavapäraselt sai hageja õhtuti maksimaalselt kaks telefonikõnet. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et telefonikõnede ja SMS-ide saamine mõjutas kuidagi hageja tegevust seoses müüritud linnupesade avade taasavamisega. Kohtu hinnangul ületas helistamine ja SMS-ide saatmine piiri, mida hageja oleks pidanud mõistliku arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Telefonikõnede ja SMS-ide saatmise intensiivsust tõendab kaudselt ka hageja enda käitumine, kes tegi avalduse politseisse (kd I tl 227-230).
14.Kostja leiab, et kommentaarides hageja telefoninumbri avaldamise ja kõnede/SMS-ide saatmise vahel puudub põhjuslik seos, sest hageja telefoninumber avaldati 29.07.2014 kolmanda isiku blogis (blogi väljavõte, kd II tl 4-10). Kohtu hinnangul ei ole asjas tuvastatud, kust said helistajad ja SMS-ide saatjad hageja telefoninumbri. Seega ei saa ka kostja tõsikindlalt väita, et kommentaarides avaldatud telefoninumbrit ei kasutatud. Samuti ei ole teada, millal telefoninumbrit sisaldavaid kommentaare loeti, mistõttu on ainetu kostja väide põhjusliku seose puudumise kohta, et ajavahemikus 14.39 kuni 17.04 ei saadetud hagejale ühtegi kommentaaride teemaga seotud SMS-i, mistõttu kommentaarides avaldatud telefoninumbrit ei kasutatud hageja tülitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väidet tõendanud, et isikud, kes hagejale helistasid või SMS-e saatsid, said hageja telefoninumbri kolmanda isiku blogist või mujalt internetist. Kostja vastutus ei ole välistatud, kui ka kolmas isik avaldas samaaegselt hageja telefoninumbri ja hageja on esitanud samasisulise hagi kolmanda isiku vastu (kd II tl 11-12).
15.Kohtu hinnangul ei saa lugeda hageja telefoninumbri avaldamist „ajakirjanduslikul eesmärgil“ põhjendatuks. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-85-15, p 23). Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Antud sündmuse osas, XXX kortermajas elusate piiritajate õhulõõridesse sulgemine, alustas Keskkonnainspektsioon väärteomenetluse, mis lõpetati, sest antud teos olid kuriteo tunnused. Kriminaalmenetlus lõpetati 17.12.2014, sest teos puudus tahtlus (kd II tl 17). Nimetatud menetlust ei viidud läbi hageja suhtes. Hageja ei olnud kahtlustatav vaid tunnistaja (kd I tl 231 ja pöördel, 233, 237). Telefoninumbri avaldamine ei seondunud avaliku huviga ning ei aidanud kaasa ühiskondlikule debatile. Ühiskondliku debati puudumist tõendavad tunnistaja XXX ütlused ja SMS-ide
tekstid. Telefonikõnede ja SMS-ide sisu on vulgaarne, ähvardav ja solvav, mistõttu telefoninumbri avaldamise tagajärjel toimus intensiivne hageja eraellu sekkumine. Kuna IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand ei ole rakendatav, siis hageja telefoninumbri avaldamine oli õigusvastane. Kohtul puudub vajadus hinnata seda, kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja isikuõigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 4. Kohus ei ole tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus telefoninumbri avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju.
16.Järgnevalt hindab kohus teisi vaidlusaluseid avaldatud kommentaare VÕS § 1046 lg 1 alusel. Hageja hinnangul on kommentaarid hageja au teotavad, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga. Kostja leiab, et osad kommentaarid ei käi hageja kohta ning täiendavalt tugineb kostja VÕS § 1046 lg-le 2, mille järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
17.Kohus märgib, et artikkel 1 on juba oma sisult kallutatud ning süüdistab hagejat ja remonditöid teostanud töömehi lindude pesade kinnimüürimises. Hageja kinnitab, et temalt kommentaari seoses artikli 1 avaldamisega ei ole võetud (kohtuistungi protokoll, kd II tl 49). Vastupidist ei ole kostja tõendanud, sest artiklis avaldatud vastavasisuline kinnitus ei ole TsMS mõttes tõendiks. Hageja on selgitanud, et ehitustööd tellis ta korteriühistu juhatuse liikmena ning ta täitis korteriühistu üldkoosoleku otsust. Hageja oli üks viiest korteriühistu juhatuse liikmest. Tööde teostamise ajal hageja ei teadnud, et lindudega võib tekkida selline probleem ja kui ta sellest teada sai, lasi ta avad uuesti lahti võtta (kohtuistungi protokoll, kd II tl 48). Antud sündmuse osas, XXX kortermajas elusate piiritajate õhulõõridesse sulgemine, alustas Keskkonnainspektsioon väärteomenetluse, mis lõpetati, sest antud teos olid kuriteo tunnused. Kriminaalmenetlus lõpetati 17.12.2014, sest teos puudus tahtlus (kd II tl 17). Nimetatud menetlust ei viidud läbi hageja suhtes. Hageja ei olnud kahtlustatav vaid tunnistaja (kd I tl 231 ja pöördel, 233, 237).
18.Kohtul tuleb hinnata, kas selliste hinnangute avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“ (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). EIK on rõhutanud, et õigus maine kaitsele on õigus, mis on kaitstud konventsiooni art 8 alusel osana õigusest eraelu austamisele (vt Pfeifer vs. Austria, nr 12556/03, p 35, 15.11.2007). Selleks aga, et oleks võimalik kohaldada art 8, peab rünne inimese maine vastu olema teatava raskusastmega ning see peab olema toimunud viisil, mis kahjustab õigust eraelu austamisele (vt A. vs Norra, nr 28070/06, p 64, 09.04.2009). Lisaks on selles vaidluses kohane võtta arvesse EIK avaldatud seisukohta Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ja Index.hu Zrt vs. Hungary (nr 22947/13, p 76, 77, 02.02.2016) lahendis, et rikkumine võib jääda väljapoole väljendusvabaduse kaitseala, kui see küündib alusetu mustamiseni (nt kui väite ainus eesmärk on solvamine), kuid pelgalt vulgaarsete sõnade kasutamine ei ole otsustava tähtsusega hindamisel, kas avaldatu on solvav. Internetikeskkonnas avaldatud kommentaarid on tavaliselt vabas stiilis ja vormis arvamuste avaldamine, tihtipeale ka madalas stiilis, mis aga ei muuda arvamust automaatselt ebakohaseks.
19.Kohus leiab, et vaidlusalustes kommentaarides hinnangute avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Käesolevas asjas kohalduvad printsiibid, mida kohaldati Delfi AS vs. Eesti (nr 64569/09, 16.06.2015) kohtuasjas (p-d 140-
162). Nimetatud asjas leidis EIK sarnastel asjaoludel, et sõnavabadusse sekkumine on „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“. Kohtu hinnangul puudutavad kõik vaidlusalused kommentaarid hagejat ning kommentaare ei saa hinnata üksikult kontekstiväliselt. Kohus leiab, et kostja ületas teatud piirid, eelkõige seoses hageja maine ja õigustega. Tegemist ei olnud ajakirjanduse tavaülesande täitmisega, st. levitada oma kohustuste ja vastutusega kooskõlas oleval viisil teavet ja ideid kõigis avalikku huvi pakkuvates küsimustes. Vaidlusalused kommentaarid kutsuvad üles kasutama hageja suhtes vägivalda ja nende eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu kommentaarid art 10 kaitsealasse. Vaidlusaluseid kommentaare ei saa põhjendada internetiportaalides levinud kõnekasutusega, sest kommentaarid on äärmuslikku laadi. Käesoleva asja asjaolud ei sarnane Bladet Tromsø ja Stensaas vs. Norra (nr 21980/93, 26.05.1997) kohtuasjaga, sest viidatud kohtuasjas avaldati faktilisi väiteid ning avaldatavateks andmeteks ei olnud väidetavalt loomade julma kohtlemist läbiviinud isikute kohta solvavad kommentaarid. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kommentaarid postitati kostja kutsetegevuse raames äriliste põhimõtete alusel hallatavas uudisteportaalis avaldatud artiklile. Delfi on ärilistel alustel toimiv professionaalselt hallatav interneti uudisteportaal, mis püüab oma avaldatavatele artiklitele saada suurt hulka kommentaare. Kohus ei ole tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus vaidlusaluste kommentaaride avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju.
20.Järgnevalt hindab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). VÕS § 134 lg 5 järgi mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Praeguses asjas on hageja hüvitise suuruse hagis märkimata jätnud ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Hageja on välja toonud kostja majanduslikud näitajad ja leiab, et kostjal on väga palju raha (2016. a majandusaasta lõpu seisuga moodustas kostja jaotamata kasum (eelmistest perioodidest) 15 774770 eurot. Hageja tugineb sellele, et kostja müüb reklaami ja teenib sellelt tulu (kd I tl 234-235).
21.Kohtupraktikas on VÕS § 134 lg 6 kohaldamisel selgitatud, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda sisuliselt üksnes kostjat puudutavatest majanduslikest
näitajatest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 25). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju hüvitisena saab välja mõista kindla rahasumma ning seda ei saa arvutada protsendina käibest (vt samas p 26). VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud asjaolusid võib kohus võtta arvesse hüvitise suuruse määramisel lisaks VÕS § 134 lg-s 5 sätestatud asjaoludele. Igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud varalise kahju hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-01). Mingil määral kaasneb preventsiooniefekt alati tsiviilõigusliku vastutuse kehtestamise ja kohaldamisega. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni. See ei tähenda aga, et kohus peaks preventsioonifunktsiooni arvestades mõistma kahju tekitajalt välja viimase saadud kasu, vaid et kohus võib VÕS § 134 lg-s 6 nimetatud deliktide puhul hüvitise väljamõistmisel arvestada täiendavate asjaoludega.
22.Selleks, et määrata õiglane hüvitis, tuleb ennekõike arvestada rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kommentaarid, telefonikõned ja SMS-id avaldasid hagejale negatiivset mõju. Eeltoodu tuleneb tunnistaja XXX ütlustest, kes on hageja lähedane isik (kd II tl 50). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas hüvitise määramisel oluline võtta arvesse, et hagejal oli võimalik pöörduda koheselt kostja poole au teotavate ja tema isikuõigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamiseks. Käesolevas asjas on tõendatud, et kohe, kui hageja kostja poole pöördus, siis kostja sulges viivitamatult kommentaariruumi. Hageja pöördus kostja poole kommentaaride eemaldamise nõudes peaaegu kolm aastat hiljem. Seega oli hagejal endal võimalus väga kiirelt ja lihtsalt nõuda oma õiguste rikkumise lõpetamist. Hageja selgitused, miks ta seda kohe ei teinud, ei ole veenvad (vt kohtuistungi protokoll, kd II tl 49). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus mittevaralise kahju hüvitiseks 1500 eurot. Menetluskulud
23.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 300
eurot ja lepingulise esindaja kulud 7200 eurot käibemaksuga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot käibemaksuga (kd II tl 57-58).
26.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Kostja hinnangul on hageja esindaja põhjendatud tunnihind kuni 100 eurot ning vajalik ja põhjendatud ajakulu 14 tundi ja 45 min, s.o 1475 eurot. Kostja märgib, et hageja esindaja esitatud hagiavaldus ja ka seda muutvad dokumendid olid väga emotsionaalsed ning paljusõnalised, kuid õigusliku kvalifikatsiooni poolest äärmiselt segased (kd II tl 61-62 ja pöördel).
27.Kohus leiab, et riigilõiv 300 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
28.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
29.Võttes arvesse hageja esindaja kvalifikatsiooni loeb kohus esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot käibemaksuga. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
30.Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga 48 tundi. Kohus vähendab hagiavalduse koostamisega seotud toimingute (sh nõupidamised kliendiga, www.delfi.ee avaldatud artiklite ja kommentaaridega tutvumine/analüüs, materjalide analüüs ja hagiavalduse koostamine ning puuduste kõrvaldamine) ajakulu ja peab põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks notariaalselt kinnitatud väljatrüki hankimisega seotud ajakulu 30 min – tegemist ei ole vajaliku ajakuluga, sest sellisel dokumentaalsel tõendil ei ole kohustuslikku vorminõuet. Samuti ei pea kohus põhjendatuks AS-ile Ekspress Meedia nõudekirja koostamisega seotud ajakulu 15 min, sest nimetatud toiming ei ole käsitletav kohtuvälise kuluna TsMS § 144 lg 1 mõttes. Viidatud toiming ja sellest tulenev kulu on vaadeldav hageja kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes. Hageja ei ole esitanud seisukohta kostja menetluskulude nimekirjale, mistõttu ei ole põhjendatud selle kohta menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu 45 min. Lisaks märgib kohus, et hageja 05.12.2017 menetlusdokument oli kohtule esitatud hilinenult, mistõttu jätab kohus menetlusdokumendi koostamise ajakulu 2 tundi ja 30 min hageja enda kanda. Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud 39 tunni ulatuses. Tunnitasu 120 eurot arvestades tähendab see 4680 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
32.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.