lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-11523/63

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-11523/63
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6299
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Delfi Meedia AS10586863(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-17-11523

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11523

Tsiviilasi

XX hagi AS-i Ekspress Meedia vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.05.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

AS Ekspress Meedia kaebusel 3500 eurot XX kaebusel 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Paavo Paal

apellatsioonkaebus

ja

XX

Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863), lepinguline esindaja Mari Männiko Istungi toimumise aeg

13.12.2018

Istungil osalenud isikud

Apellandi AS Ekspress Meedia lepinguline esindaja Mari Männiko ning vastustaja XX ja tema esindaja Paavo Paal

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 08.05.2018 otsus muutmata.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
AS Ekspress Meedia apellatsioonkaebus ja XX vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kostja AS-i Ekspress Meedia apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja enda kanda. Hageja XX vastuapellatsioonkaebusega

1(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 seonduvad hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Vastuapellatsioonkaebuse esitamisest tingitud kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

4.Jätta rahuldamata hageja XX taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, kuna kostja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud hagejal puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 31.07.2017 Harju Maakohtule hagi AS-i Ekspress Meedia (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldas 29.07.2014 kostja oma internetiportaalis www.delfi.ee artikli selle kohta, et Tallinnas aadressil Õismäe tee 9 asuva maja remonditööde käigus müüriti katuse all olevate räästavahede sulgemisel sisse linnupesad („Õismäe kortermajas müüriti sajad pääsupojad pessa kinni“; edaspidi ka artikkel). Artiklis oli avaldatud hageja nimi. Artikli juures avaldati 524 kommentaari. Kommentaarid on hagejat otseselt solvavad ja kutsuvad üles tema suhtes vägivallategusid toime panema. Samas internetiportaalis avaldati 29.07.2014 ka artikkel pealkirjaga „Loomakaitse selts: pääsupesade kinnimüürimine on selgelt seadusevastane ja karistatav tegevus.“ Kostjale etteheidetavateks õigusvastaseks tegudeks olid: internetiportaali kommentaarides hageja kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamine; ühes kommentaaris hageja telefoninumbri avaldamine ja üleskutse hagejale helistamiseks, mille tagajärjel sai hageja arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e (e lühisõnumeid). Pärast telefoninumbri avaldamist hakkas hageja saama telefonikõnesid, kus talle helistasid võõrad inimesed ja kasutasid tema suhtes vulgaarseid ja solvavaid väljendeid, samuti ähvardati teda vägivallaga. Samasuguse sisuga saadeti SMS-e. Hageja hinnangul sai ta nelja päeva jooksul rohkem kui viissada telefonikõnet. Hageja kasutab telefoninumbrit nii isiklikuks otstarbeks kui ka oma majandustegevuses. Hageja ei nõustu kostjaga, et hagejale helistanud isikud said tema telefoninumbri kolmanda isiku blogist. Lisaks on kostja samas portaalis avaldanud hageja telefoninumbri koos hageja nimega 29.07.2014 artikli „Loomakaitse selts: pääsupesade kinnimüürimine on selgelt seadusevastane ja karistatav tegevus“ kommentaaris. Hageja on seisukohal, et kostja on kihutanud teisi isikuid hagejale helistama ja tema eraellu tungima, kutsunud isikuid üles helistama hagejale „ööl ja päeval“. 2(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 Lisaks sellele on lubamatult sekkutud hageja kutsetegevusse. Kostja vastutab seega kõigist telefonikõnedest ja SMS-idest tuleneva kahjuliku tagajärje eest. Telefoninumbri avaldamise vastu ei saanud olla ülekaalukas avalik huvi. Avaldatud kommentaarid on hageja suhtes pahatahtlikud (solvavad, alandavad ja ähvardavad) ja lubamatud ning on põhjustanud hagejale moraalse kahju tekkimise. Mõistlikule kommentaaride lugejale jääb tervikteksti lugedes mulje, et kommentaarides toodud väljendid käivad hageja kohta. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja oli oma käitumisega kommentaaride avaldamiseks põhjust andnud. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Eespool nimetatud asjaolud tõid hagejale kaasa negatiivseid emotsioone, meeleolulangust ja ärevust. Hageja ei saanud nii kõnede kui ka juba tekkinud ärevuse tõttu öösel magada. Hageja pidi taluma järelepärimisi kolleegidelt ja tema poolt hallatavate majade elanikelt. Selle kõige tagajärjel ei suutnud hageja tekkinud ärevuse ja meeleolulanguse tõttu praktiliselt terve augusti 2014. a tavapäraselt tööd teha. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja leiab, et kohaldada tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg-t 6 ning arvestada kostja majandusliku seisundiga hüvitise väljamõistmisel. Internetiportaal teenib tulu selles avaldatud reklaami kaudu. Mida suurem on veebilehe külastus, seda suuremat tasu võimaldab see kostjal reklaami avaldamise eest küsida. Kostjal on eelmiste perioodidega koos kogunenud kasum äritegevusest üle 15 miljoni euro. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et nõude eeldused on tõendamata. Kostja leidis, et ei avaldanud hageja isikuandmeid. Telefoninumber, millele helistati ja saadeti pärast artikli avaldamist SMS-e, on Õismäe 9 Korteriühistu (KÜ) ametlik sidevahend, mis on avalik ning kättesaadav äriregistrist. Hageja kasutas seda telefoninumbrit oma majandus- ja kutsetegevuses. Samuti avaldati hageja telefoninumber 29.07.2014 kolmanda isiku blogis. Seega ei ole tõendatud, et isikud, kes hagejale väidetavalt helistasid ja sõnumeid saatsid, said hageja telefoninumbri kostja poolt avaldatud kommentaarist. Kostja hinnangul puudub põhjuslik seos hageja telefoninumbri avaldamise ning temale tehtud telefonikõnede vahel. Kui tegemist on isikuandmete avaldamisega, siis avaldamine oli õiguspärane. Pääsukeste julma kohtlemise osas esines ülekaalukas avalik huvi ning hageja, kui julma kohtlemisega vahetult seotud olnud isik, pidi taluma eraelu puutumatuse riivet. Kommenteerijate eesmärgiks numbri avaldamisel oli kutsuda inimesi üles lõpetama loomade julm kohtlemine. Teiste kommentaaride osas märkis kostja, et hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb loetletud kommentaarides esinevate väärtushinnangute ebakohasus. Samuti ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kõik hageja viidatud kommentaarid puudutavad hagejat. Hageja isikule on osundatud neljas kommentaaris. Ülejäänud kommentaarides ei sisaldu hagejale viitavaid isikuandmeid. Artiklis kajastati Õismäe 9 KÜ tegevust. Hageja tellis nimetatud remonttööd kui korteriühistu juhatuse liige ning tegutses seega oma majandus- ja kutsetegevuses, mitte 3(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 erasfääris. Isikud, kes võtsid korteriühistuga ühendust pärast loomade julma kohtlemist, tegutsesid õiguspäraselt ning ei riivanud äriühingu ametlikul kontakttelefonil ühendust võttes ei hageja ega ühegi teise isiku eraelu puutumatust. Loomade kohtlemine (sh väärkohtlemine) on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) hinnangul teemaks, mille osas esineb ülekaalukas avalik huvi. Sellisel teemal arvamuse ja pahameele avaldamine on osa ühiskondlikust debatist ning on seega osa sõnavabaduse teostamisest. Vaidlusalused kommentaarid ei sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid ning antud hinnangud olid kohased, arvestades väärtushinnangutele eelnenud tegu (linnupoegade kinnimüürimine). Hageja eraelu puutumatust riivavate kommentaaride osas on hagejal talumiskohustus, kuivõrd kommentaaride avaldamise aluseks on avaldajate ning meediaväljaande sõnavabadus ülekaalukat avalikku huvi omaval teemal. Hagejat puudutavad kommentaarid ei ole oma olemuselt au teotavad. Kostja leidis, et arvestada tuleb hageja käitumist artikli ja kommentaaride ilmumise ajal ja pärast seda. Hageja ise keeldus ajakirjanikule kommentaare andmast ning selgituse jagamisest. Hageja on menetluses avaldanud, et sai kommentaaridest teada mitu nädalat pärast nende avaldamist, kuid nõue on esitatud kolm aastat pärast kommentaaride ilmumist. Kostja eemaldas viivitamatult hagejat häirinud kommentaarid pärast hageja nõudekirja saamist. Mittevaralise kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et hageja pöördus kostja poole kommentaaride eemaldamiseks peaaegu kolm aastat hiljem ning kostja eemaldas kommentaarid viivitamatult. Kommentaaride õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada EIK-i seisukohtadega ja Eesti kohtupraktikaga. Maakohtu otsus

3.Harju Maakohus rahuldas hageja hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohus määras kindlaks ka maakohtu menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4980 eurot. Menetluskuludelt tuleb kostjal maakohtu otsuse kohaselt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis hageja taotluse maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 2520 euro ulatuses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas avaldatud kommentaaride sisu on õigusvastane ja kas kostja kannab vastutust õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise eest. Õiguslikku vaidlust ei ole selle üle, et kostja on internetiportaalis artiklite avaldaja. Samuti tuleb kostjat käsitada kommentaaride avaldajana. Internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine on ajakirjanduslik tegevus. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on 4(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Praeguses asjas on kommentaarid tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Maakohtu hinnangul tuli hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude õigusliku alusena analüüsida VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 7, VÕS § 1045 lg 4, § 1046 ja § 1050 sätteid. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ei välista teineteist, mistõttu võib hagejal olla nõudeõigus mõlema sätte alusel. Maakohus leidis, et avaldatud telefoninumber on isikuandmed enne 15.01.2019 kehtinud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 1 tähenduses. Asjas on tõendatud, et vaidlusalune telefoninumber on avalikult kättesaadav. Kohus leidis, et vaatamata asjaolule, et vaidlusalust telefoninumbrit kasutab hageja ka juriidiliste isikute sidevahendina, siis objektiivsetel põhjustel saab telefoninumbrit käsitada ka teabena füüsilise isiku kohta. Tegemist on isikuandmete avaldamisega ning tuleb kohaldada andmekaitsenõudeid. Maakohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leidis, et kostjal puudus õiguslik alus telefoninumbri avaldamiseks. Kommentaaris telefoninumbri avaldamine hageja sidevahendina lõi isikuandmetele uue konteksti ning avardas oluliselt teavitatavate isikute ringi, kujutades endast seega arvestatavat eraelu riivet. Maakohus leidis, et telefoninumber avaldati kindla eesmärgiga sekkuda hageja eraellu. Asjas on tõendatud, et hageja sai arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e. Tunnistaja YY ütlustest järeldas maakohus, et telefonikõnedele vastamine oli kurnav ning helistajad sõimasid hagejat mõrvariks ja linnutapjaks, oli ka ähvardusi. Viisakaid pöördumisi ei olnud. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et telefonikõnede ja SMS-ide saamine mõjutas kuidagi hageja tegevust seoses müüritud linnupesade avade taasavamisega. Maakohtu hinnangul ületas selline helistamine ja SMS-ide saatmine piiri, mida hageja oleks pidanud mõistliku arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Telefonikõnede ja SMS-ide saatmise intensiivsust tõendas maakohtu hinnangul kaudselt ka hageja enda käitumine, kes tegi avalduse politseisse. Maakohtu hinnangul ei olnud asjas tuvastatud, kust said helistajad ja SMS-ide saatjad hageja telefoninumbri. Seega ei saa ka kostja tõsikindlalt väita, et kommentaarides avaldatud telefoninumbrit ei kasutatud. Samuti ei ole teada, millal telefoninumbrit sisaldavaid kommentaare loeti, mistõttu on ainetu kostja väide põhjusliku seose puudumise kohta, et ajavahemikus 14.39 kuni 17.04 ei saadetud hagejale ühtegi kommentaaride teemaga seotud SMS-i, mistõttu kommentaarides avaldatud telefoninumbrit ei kasutatud hageja tülitamiseks. Maakohtu hinnangul ei ole kostja oma väidet tõendanud, et isikud, kes hagejale helistasid või SMS-e saatsid, said hageja telefoninumbri kolmanda isiku blogist või mujalt internetist. Kostja vastutus ei ole välistatud, kui ka kolmas isik avaldas samaaegselt hageja telefoninumbri ja hageja on esitanud samasisulise hagi kolmanda isiku vastu.

5(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 Maakohtu hinnangul ei saanud lugeda hageja telefoninumbri avaldamist „ajakirjanduslikul eesmärgil“ põhjendatuks. Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Telefoninumbri avaldamine ei seondunud avaliku huviga ning ei aidanud kaasa ühiskondlikule debatile. Ühiskondliku debati puudumist tõendavad tunnistaja YY ütlused ja SMS-ide tekstid. Telefonikõnede ja SMS-ide sisu on vulgaarne, ähvardav ja solvav, mistõttu telefoninumbri avaldamise tagajärjel toimus intensiivne hageja eraellu sekkumine. Kuna IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand ei ole rakendatav, siis hageja telefoninumbri avaldamine oli õigusvastane. Kohtul puudus vajadus hinnata seda, kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja isikuõigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 4. Kohus ei ole tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus telefoninumbri avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju. Järgnevalt hindas maakohus teisi vaidlusaluseid avaldatud kommentaare VÕS § 1046 lg 1 alusel. Maakohus märkis, et artikkel on juba oma sisult kallutatud ning süüdistab hagejat ja remonditöid teostanud töömehi lindude pesade kinnimüürimises. Hageja kinnitas, et temalt kommentaari seoses artikli avaldamisega ei ole võetud. Vastupidist ei ole kostja tõendanud, sest artiklis avaldatud vastavasisuline kinnitus ei ole TsMS mõttes tõendiks. Maakohtul leidis, et vaidlusalustes kommentaarides hinnangute avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Käesolevas asjas kohalduvad printsiibid, mida kohaldati EIK otsuses kohtuasjas Delfi AS v. Eesti (EIKo 16.06.2015, 64569/09, p-d 140-162). Nimetatud asjas leidis EIK sarnastel asjaoludel, et sõnavabadusse sekkumine on „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“. Kohtu hinnangul puudutavad kõik vaidlusalused kommentaarid hagejat ning kommentaare ei saa hinnata üksikult kontekstiväliselt. Kohus leidis, et kostja ületas teatud piirid, eelkõige seoses hageja maine ja õigustega. Tegemist ei olnud ajakirjanduse tavaülesande täitmisega. Vaidlusalused kommentaarid kutsuvad üles kasutama hageja suhtes vägivalda ja nende eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu kommentaarid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10 kaitsealasse. Vaidlusaluseid kommentaare ei saa põhjendada internetiportaalides levinud kõnekasutusega, sest kommentaarid on äärmuslikku laadi. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kommentaarid postitati kostja kutsetegevuse raames äriliste põhimõtete alusel hallatavas uudisteportaalis avaldatud artiklile. Delfi on ärilistel alustel toimiv professionaalselt hallatav interneti uudisteportaal, mis püüab oma avaldatavatele artiklitele saada suurt hulka kommentaare. Kohus tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus vaidlusaluste kommentaaride avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju. Praeguses asjas on hageja hüvitise suuruse hagis märkimata jätnud ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Maakohus märkis, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud varalise kahju hüvitamise põhimõttest. Mingil 6(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 määral kaasneb preventsiooniefekt alati tsiviilõigusliku vastutuse kehtestamise ja kohaldamisega. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni. See ei tähenda aga, et kohus peaks preventsioonifunktsiooni arvestades mõistma kahju tekitajalt välja viimase saadud kasu, vaid et kohus võib VÕS § 134 lg-s 6 nimetatud deliktide puhul hüvitise väljamõistmisel arvestada täiendavate asjaoludega. Selleks, et määrata õiglane hüvitis, tuleb ennekõike arvestada rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtu hinnangul oli tõendatud, et kommentaarid, telefonikõned ja SMS-id avaldasid hagejale negatiivset mõju. Kohtu hinnangul oli käesolevas asjas hüvitise määramisel oluline võtta arvesse, et hagejal oli võimalik pöörduda koheselt kostja poole au teotavate ja tema isikuõigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamiseks. Käesolevas asjas on tõendatud, et kohe, kui hageja kostja poole pöördus, siis kostja sulges viivitamatult kommentaariruumi. Hageja pöördus kostja poole kommentaaride eemaldamise nõudes peaaegu kolm aastat hiljem. Seega oli hagejal endal võimalus väga kiirelt ja lihtsalt nõuda oma õiguste rikkumise lõpetamist. Hageja selgitused, miks ta seda kohe ei teinud, ei olnud kohtu arvates veenvad. Eeltoodust tulenevalt määras kohus mittevaralise kahju hüvitiseks 1500 eurot. Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 08.06.2018 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud välja mõista hagejalt. Harju Maakohus sisustas valesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi, ning rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on valesti sisutanud IKS § 4 koosmõjus IKS § 11 lg-ga 1. Kostja hinnangul on vale maakohtu seisukoht, mille kohaselt vaatamata asjaolule, et vaidlusalust telefoninumbrit kasutab hageja ka juriidilise isiku sidevahendina, saab telefoninumbrit objektiivsetel põhjustel käsitleda ka teabena füüsilise isiku kohta. Maakohtu selline tõlgendus on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega ning Andmekaitse Inspektsiooni praktikaga. Kohtu selline tõlgendus on vastuolus ka objektiivse tegelikkusega, sest vastasel juhul ei saaks ükski äriühingu telefoninumber ega aadress olla seotud juriidilise isikuga, sest vahetult vastab juriidilise isiku kontaktnumbril või -aadressil ikka füüsiline isik. Telefoninumber, millele saadeti pärast artikli avaldamist sõnumeid, on Õismäe tee 9 KÜ ametlik kontakttelefon, mis on avalik ja kättesaadav äriregistrist. Tegemist ei ole hageja isikliku telefoninumbriga, vaid äriühingu kontaktnumbriga, mis on avaldatud äriregistris eesmärgil, et äriühinguga oleks võimalik ühendust võtta. Asjaolu, et hagejanimetatud telefoninumbrit ka eraviisiliselt kasutas, ei väära telefoninumbri kui juriidilise isiku ametliku ja avaliku kontakti olemust. Äriühingu juhatuse liikme andmete kui isiku ettevõtlusega seotud info avaldamine ei kujuta endast ülemäärast eraelu puutumatuse riivet.

7(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 Kostja leiab, et isikud, kes võtsid Õismäe tee 9 KÜ-ga ühendust pärast loomade julma kohtlemist, mille puhul EIK jaatab ülekaalukat avalikku huvi, tegutsesid õiguspäraselt ega riivanud ühendust võttes ei hageja ega ühegi teise isiku eraelu puutumatust. Eestis puudub praktika selle kohta, millise intensiivsusega helistamist juriidilise (aga ka füüsilise) isiku telefonil võib pidada liigseks. Õismäe tee 9 KÜ-l on peale hageja veel viis juhatuse liiget, seega ei saa juriidilise isiku ametlikku telefoninumbrit kuidagi siduda hageja isikuga. Kuivõrd avaldatud telefoninumber ei ole seostatav hageja isikuandmetega, vaid tegemist on hageja kui juhatuse liikme telefoninumbriga, mida ta kasutab majandus- ja kutsetegevuses ning mille avaldamine on Riigikohtu hinnangul seaduslik, ei ole kostja rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustust, mis võiks kaasa tuua deliktilise vastutuse. Eeltoodut arvesse võttes on vale maakohtu järeldus, et avaldatud telefoninumber on käsitletav hageja isikuandmetena. Juriidilisel isikul kui seaduse alusel loodud abstraktsioonil eraelu ei ole ja sellega seonduvad andmed, sh ka juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid IKS-i kaitsealasse ei kuulu, sest tegemist pole eraeluliste, vaid majandustegevusega seonduvate andmetega. Kuivõrd maakohtu käsitlus juriidilise isiku telefoninumbrist kui isikuandmest on vale, siis on vale ka maakohtu käsitlus IKS-il põhinevast ja VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tulenevast deliktilisest vastutusest. Isegi juhul, kui pidada juriidilise isiku kontaktnumbrit isikuandmeteks, oli telefoninumbri avaldamine kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2. Ebaõige ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, et Õismäe tee 9 KÜ telefoninumber avaldati eesmärgiga sekkuda hageja eraellu ning numbri avaldamine oli vastuolus IKS § 11 lg-ga 2. Juriidilise isiku juhatuse liige peab arvestama sellega, et avaldatud andmed on avalikkusele kättesaadavad. Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult üldistanud hageja telefonile saadetud sõnumeid ja tehtud kõnesid ning jätnud tähelepanuta ebausutavused tunnistaja ütlustes. Tunnistaja väitel tehti alates kella 19-st kuni kella 3.30-ni ca üks kõne minutis, mis teeks 8 tunni ja 30 minuti jooksul 510 kõnet. Samas väitis tunnistaja, et tehti paarsada kõnet ja viisakaid kõnesid ei esinenud. Hageja on esitanud tõendina telefoniväljavõtte SMSidest, millest nähtub, et 29.07.2017 ehk artikli ilmumise päeval saadeti hagejale 17 sõnumit, millest viimane saabus kell 21:40. Järgmine SMS saadeti 30.07.2017 kell 8:39. Seega ei saadetud öösel ühtegi sõnumit ning päevaste sõnumite hulk oli pigem tagasihoidlik. Neljas 29.07.2017 saadetud sõnumis selgitati, et linnupojad võivad veel elus olla ja paluti midagi ette võtta. Kaks 29.07.2017 saadetud SMS-i ei puudutanud üldse linnupoegi ega nende sissemüürimist. Ka ebaviisakaid väljendeid kasutavates sõnumites avaldati muret surnud lindude ja hageja käitumise pärast. Seega ei ole hageja esitatud SMS-ide sisu arvestades eluliselt usutav, et tehtud telefonikõned olid kantud soovist sekkuda hageja eraellu. Kostja leiab, et maakohtu otsuse p-s 13 refereeritud kommentaaride puhul on grammatilise tõlgendamise tulemina selge, et kommenteerijate eesmärk oli hagejale linnupoegade vabastamiseks survet avaldada ja juba hukkunud linnupoegade puhul meelsust avaldada. 8(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 Kohus luges tunnistaja ütlustega tõendatuks, et telefonikõnede ja SMS-ide saatmine ei mõjutanud hageja tegevust seoses müüritud linnupesade taasavamisega. Tunnistaja on hageja abikaasa, kes ei saa anda ütlusi Õismäe tee 9 KÜ nimel tellitavate tööde kohta. Müüriavade taasavamise tellis Õismäe tee 9 KÜ. Seadusel ei põhine maakohtu hinnang, et helistamine ja SMS-ide saatmine ületas piiri, mida hageja oleks pidanud mõistliku arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu (kohtuotsuse p 13). Puudub norm või kokkuleppe määr, mis sisustaks, millise intensiivsusega helistamine on aktsepteeritav. Tavapraktikas on aktsepteeritav, et avalikku huvi äratavas küsimuses on isikute pöördumine info valdaja poole intensiivsem kui tavaliselt. Inimeste aktiivset pöördumist ametiisikute poole ametlikel kontaktnumbritel ei saa pidada ametniku eraelu riiveks. Hageja telefoninumbri avaldamiseks oli ülekaalukas avalik huvi, sest kommenteerijate eesmärk numbri avaldamisel oli kutsuda inimesi üles lõpetama loomade julm kohtlemine. Telefoninumbri avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Artiklis käsitleti nii hageja kui ka tööde vahetute tegijate (töömeeste) tegevust tööde teostamisel, seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et kõik vaidlusalused kommentaarid puudutasid hagejat. Kostja maakohtu tõlgendusega ei nõustu. Igat kommentaari tuleb hinnata keskmise mõistliku lugeja seisukohast ja lähtuda just selles kommentaaris väljendatust. Arvestades, et artikkel käsitles nii tööde tellija kui ka läbiviijate tegevust, olid ka kommentaarid suunatud eri inimeste tegevusele ning kommentaare ei saa hinnata kogumis hageja kohta käivateks. Kohtuistungil kinnitas hageja, et talle tekkis kahju seoses telefonikõnedega, mille tegemist peab ta õigusvastaseks teoks. Kahju tekkimist seoses kommentaaridega ei ole hageja tõendanud. Hageja oli enne artikli avaldamist lindude olukorrast teadlik, ei soovinud kommentaare anda ega ole vaidlustanud ka mitte ühtegi artiklis esitatud väidet. Osad maakohtu otsuses (p-s 8) loetletud kommentaarid seotud hagejaga. Kommentaaridele, mis käivad hageja kohta, ei ole võimalik omistada vägivallaüleskutset ega hageja solvamist või tema au teotamist. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, millised olid need äärmuslikku laadi kommentaarid, mis ei kuulu EIÕK art 10 kaitsealasse. Kohus ei ole otsuses kommentaaride hindamisel arvesse võtnud lahendis EIK poolt kohtuasjas Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ja Index.Hu Zrt v. Ungari (EIKo 02.02.2016, 22947/13) avaldatud seisukohti hindamaks kommentaaride avaldamisega tekkivat eraelu puutumatuse riivet ja ajakirjandusvabadust. Mitte ükski hagiavalduses ega kohtuotsuses loetletud kommentaaridest ei sisalda vihakõnet. Kommentaarid on kantud inimeste pahameelest linnupoegade julmal kohtlemisel. Loomade kohtlemine (sh väärkohtlemine) on EIK hinnangul teema, mille puhul esineb ülekaalukas avalik huvi. Sellisel teemal arvamuse, aga ka pahameele avaldamine on osa ühiskondlikust debatist ning seega osa sõnavabaduse teostamisest. Vaidlusalused kommentaarid ei sisaldanud 9(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 valesid faktiväiteid ning antud hinnangud olid kohased, arvestades väärtushinnangutele eelnenud tegu (linnupoegade kinnimüürimine). Hageja, olles toime pannud nii õiguslikult kui ka moraalselt taunitava teo, keeldus ühiskondlikus debatis osalemast ning oma käitumisega õiguste maksmapanekul tõendas ilmselgelt, et kommentaarid teda ei häirinud, sest kuigi ta oli nende sisust teadlik, ei pöördunud ta kostja poole kommentaaride eemaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud ei halba enesetunnet, negatiivseid tundeid ega nende seost kommentaaridega. Kommentaarid ei saanudki hagejas selliseid tundeid tekitada, sest hageja väitel sai ta kommentaaridest teada alles paar nädalat pärast nende avaldamist. Asjaolu, et hagejat ei võetud tööde tellimise tõttu ei väär- ega kuriteo eest vastutusele, ei oma tähtsust, hindamaks asjas ülekaalukat avalikku huvi. Telefonikõned, mis väidetavalt hageja meelerahu kõigutasid, toimusid hageja kinnitusel neli päeva arvates artikli ilmumisest (29.07.2014). Seega ei saanud kommentaarid kaasa tuua hagejale negatiivseid tagajärgi. Hageja ei saanud tunnetada kommentaaride tulemina oma au riivet. Eelnevat arvesse võttes leiab kostja, et maakohus on valesti sisustanud VÕS 1046 lg-st 1 tulenevat õigusvastasust, kuna avaldatud kommentaarid ei väljunud EIÕK art-ga 10 kaitstava sõnavabaduse raamidest ning ei sisaldanud õigusvastasuse komponente. Maakohus on valesti kohaldanud VÕS § 134 lg 5. Samuti ei ole kohtuotsuses põhjendatud kahju olemasolu. Kostja leiab, et maakohtu välja mõistetud hüvitise suurus ei ole kooskõlas kostja väidetavalt toime pandud rikkumise raskusega. Maakohus ei ole hüvitise väljamõistmisel arvesse võtnud, et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud, ning seda, et hageja on väidetava rikkumise viivitamatult pärast sellest teada saamist kõrvaldanud. Hageja vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebus

5.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu.
6.Hageja on esitanud vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hüvitise suuruse kindlaksmääramise osas ja menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja suurem hüvitis. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuludena maakohtu menetluses 5850 eurot õigusabikulusid ja 300 eurot riigilõivu eest. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

10(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 Hageja nõustub maakohtu otsusega kostja käitumise õigusvastasust puudutavas osas ning leiab, et maakohus on selles osas teinud õige otsuse ning maakohus on oma otsust ka selles osas väga põhjalikult motiveerinud. Hageja leiab, et maakohus ei ole hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtnud arvesse kõiki neid asjaolusid, mida ta oleks pidanud seaduse kohaselt selle küsimuse lahendamisel (hüvitise suuruse kindlaksmääramisel) arvesse võtma. Maakohus on sealjuures ka osaliselt tähelepanuta jätnud hageja väited. Maakohus ei ole hageja osade väidetega arvestamata jätmist põhjendanud. See tõi kaasa kahjuhüvitise väljamõistmise liialt väikses määras. Maakohus on selgelt rikkunud diskretsiooni reegleid ning piire ja mõistnud välja ilmselgelt sümboolse hüvitise. Sellest tulenevalt on hagejal ka õigus vaidlustada maakohtu otsus hüvitise suurendamise motiivil. Hageja vaidlustab hüvitise suuruse, tuginedes VÕS § 134 lg-dele 2 ja 5, § 127 lg 6 esimene lausele ning TsMS § 233 lg 1 ja § 366. Kommentaarid sisaldavad hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja on samui avaldanud kommentaari, kus kutsutakse üles helistama hageja öösel ja päeval. Hageja on hinnanud maakohtu menetluses seda üleskutset oma era- ja perekonnaellu, samuti kutsetegevusse lubamatu sekkumisena. Hageja hinnangul iseloomustab negatiivset mõju kõigepealt asjaolu, et see oli hageja suhtes erakordselt ränk. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ja sellest hoolimata pidi ta üle elama tema suhtes kostja kommentaariruumis erakordselt solvavate väljendite kasutamist (nt kasutatud väljendid „jorss“, „pederast“, „idioot“, „seakari“, „laipaeluss“, „solge“, „seltsimees“, „linnutapja“, „värdjas“, „moor“, „elajad“, „mõrtsukas“, „tülgastav mõrvar“). Telefonikõnede ja SMS-ide saamine tekitab oluliselt tugevama negatiivse emotsiooni kui negatiivsete kommentaaride avaldamine internetis. Kui igal inimesel on valida, kas ja kui palju ta konkreetsel hetkel tutvub internetis avaldatud negatiivset mõju avaldava materjaliga, siis hagejal ei olnud võimalik pääseda telefonikõnede ja SMS-ide eest, mida tehti ja saadeti talle öösel kui päeval – täpselt nii nagu kostja avaldatud üleskutses oli soovitatud. Tegemist oli erakordselt jõhkra ja intensiivse tungimisega hageja eraellu. Maakohus on oma otsuses pelgalt tõdenud, et ta arvestab negatiivse mõjuga, mis tekkis hagejale, kuid maakohus ei ole analüüsinud selle mõju ulatust. Negatiivne mõju, mille eest kostja vastutab, on käesoleval juhul erakordselt suur. Maakohus ei ole ära nimetanud, et ta selle asjaoluga arvestaks ega ka põhjendanud, miks ta sellega ei arvesta. Hageja leiab, et tegemist on nii materiaalõiguse väära kohaldamisega kui ka menetlusõiguse olulise rikkumisega. Maakohus ei ole oma otsuses põhistanud, kuidas ta arvestab asjaoluga, et kahju on tekitatud kostja kui isiku poolt, kes professionaalselt tegeleb kommentaaride avaldamisega ja kellele kommentaaride avaldamine ja selle juures reklaami avaldamine on tulu allikaks. Kostja peaks võtma tarvitusele omaalgatuslikud abinõud lubamatute kommentaaride kustutamiseks (kostja ei ole käesolevas menetluses viidanud ühelegi sellisele abinõule). Nimetatud, kostjat iseloomustavad asjaolud on need, mida tuleb samuti arvestada rikkumise raskuse ja ulatuse kindlaksmääramisel. Kostja õigusvastase käitumise raskus ja ulatus on need 11(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 asjaolud, mida maakohus ei ole lõpuni arvestanud, tegemist on aga asjaoludega, mida VÕS § 134 lg 5 näeb ette hüvitise suuruse arvestamisel. Hageja hinnangul heidab maakohus hagejale põhjendamatult ette asjaolu, et viimane ei pöördunud varem kostja poole kommentaaride eemaldamiseks internetist. Hagejale oli tekkinud suurem kahju pärast seda, kui ta kommentaarid veebilehel delfi.ee avastas. Maakohus on tuginenud asjaolule, mille mõju hagejal tekkinud negatiivsete emotsioonide ärahoidmisel oleks olnud erakordselt väike. Hageja on maakohtu menetluses sellele tuginenud, kuid maakohus ei ole põhistanud, miks ta sellise hageja väitega ei arvesta (ka selles osas on kohtuotsus põhistamata). Hageja on selgitanud, et ta pöördus ligikaudu kuu aega pärast kommentaaride avaldamist juristi poole, kes aga soovitas tal mitte edasisi samme ette võtta. Maakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et hageja ei ole oma käitumist veenvalt selgitanud. Hageja hinnangul on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta küsimuse, missugune hüvitise suurus oleks ajakirjandusvabaduse piiranguna efektiivne. Hageja hinnangul ei ole maakohtu väljamõistetud hüvitis efektiivne, kuivõrd (arvestades maakohtule esitatud tõendeid kostja varandusliku seisundi osas) ei mõjuta hüvitis edaspidi hoiduma sarnastest rikkumistest. Kui kostjalt mõistetakse välja väike hüvitis, siis ilmselgelt ei mõjuta see kostjat edaspidi oma käitumist parandamast ning hoidmast ära kolmandate isikute õiguste ilmselget ja räiget rikkumist. VÕS § 134 lg 6 annab kohtule kohaldamisdiskretsiooni. Hageja leiab, et kõiki asjaolusid arvestav õiglane hüvitis oleks käesoleval juhul 20 000 eurot. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et põhjendatud ajakulu hageja esindajal maakohtu menetluses oli 39 tundi. Samas vaidlustab hageja maakohtu väljendatud seisukohta, et hageja esindaja kliendiga kokkulepitud tasumäär 150 eurot ei ole põhjendatud arvestades esindaja kvalifikatsiooni. Selline maakohtu seisukoht ei ole arusaadav ega piisavalt põhistatud. Juba selle asjaolu tõttu tuleb maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada. Lisaks leiab hageja esindaja, et tema kvalifikatsioonil ei ole midagi viga. Igasugused vastupidised väited on alusetud. Asjaolu, et käesolevas menetluses koostatud menetlusdokumendid on olnud emotsionaalsed, on tingitud kostja esitatud väidetest menetluses. Praeguses asjas tehtud otsusega pannakse halba olukorda hageja, kes on ostnud õigusteenust turul täiesti aktsepteeritava hinnaga. Riigikohtu viimase otsuse kohaselt on põhjendatud ka tasumäär 180 eurot tund. Kostja vastus vastuapellatsioonkaebusele

7.Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus järgib

12(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuste väidetele.

9.Kuna kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses ning hageja üksnes väljamõistetud hüvitise suuruse ja menetluskulude kindlaksmääramise osas, käsitleb kolleegium esmalt kostja apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad küsimust, kas kostja on käitunud õigusvastaselt ning hageja isikuõigusi rikkunud (I). Seejärel käsitleb kohus hüvitise suurust puudutavaid apellatsioonkaebuste väiteid (II) ning maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suuruse küsimust (III). Lõpuks otsustab kolleegium apellatsioonimenetluse kulude üle (IV). I.
10.Kostja suures osas kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on kostja õiguslikku tähtsust omavaid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks neile veelkord vastata. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks hinnata esitatud ja kogutud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
11.Maakohus ei ole kolleegiumi arvates sisutanud valesti IKS § 4 ega § 11 lg-d 1 ja 2. Maakohtu poolt normidele antud tõlgenduse väidetav vastuolu Andmekaitse Inspektsiooni praktikaga, ei saa iseenesest olla vaidlustatud lahendi tühistamise aluseks. Konkreetse kohtuasja lahendamisel otsustab kohus seaduse kohaldamise üle iseseisvalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja väide, et maakohtu käsitlusega nõustumisel ei saaks ükski äriühingu telefoninumber ega aadress olla seotud juriidilise isikuga, sest vahetult vastab juriidilise isiku kontaktnumbril või -aadressil ikka füüsiline isik. Praeguses asjas on maakohus tuvastanud, et telefoninumbrit kasutab üksnes hageja ning ta kasutab seda ka eraviisiliselt, mitte ainult hagejaga seotud juriidiliste isikute sidevahendina.
12.Erinevalt kostjast leiab kolleegium, et äriühingu juhatuse liikme andmete avaldamine võib kujutada endast ülemäärast eraelu puutumatuse riivet. Seda tuleb hinnata iga üksikjuhu puhul eraldi, arvestades mh andmete avaldamise eesmärki. Iseenesest saab nõustuda väitega, et avalikkusel on õigus teada ettevõtete omanike ja juhtorganite liikmete andmeid ning ka ettevõtete majandustulemusi ja seetõttu on see info tehtud äriregistris avalikult kättesaadavaks. Praegusel juhul aga hageja telefoninumbri avaldamine taolist eesmärki aga ilmselgelt ei kandnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et telefoninumber avaldati eesmärgiga sekkuda vastustaja eraellu ning numbri avaldamine oli vastuolus IKS § 11 lg-ga 2.
13.Õige võib olla kostja väide, et Eestis puudub praktika selle kohta, millise intensiivsusega helistamist juriidilise (aga ka füüsilise) isiku telefonil võib pidada liigseks. Samas ei anna see alust pidada kostja tegevust õiguspäraseks. Kohtupraktika saabki kujuneda läbi kohtulahendite.

13(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523

14.Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning oma järeldusi nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendanud. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on tuvastanud, et seoses artikli avaldamisega ei ole hagejalt kommentaari võetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Sellel, kas hagejale tehtud telefonikõned olid kantud soovist sekkuda hageja eraellu, ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust. Oluline on telefoninumbri avaldamise õiguspärasus ja see, millist mõju telefonikõned ja SMS-id hagejale tegelikult avaldasid.
15.Kolleegium ei jaga kostja arusaama, et kommenteerijate eesmärk oli vastustajale linnupoegade vabastamiseks survet avaldada ja juba hukkunud linnupoegade puhul meelsust avaldada. Maakohtu otsuses analüüsitud kommentaarid ei aita kaasa ühiskondlikule debatile. Kommentaaride põhjal ega ka enamiku SMS-ide sisust nähtuvalt ei ole pöördutud hageja poole selleks, et ta oma tellimuse tühistaks või telliks linnupoegade päästmise. Kommentaaride peamine eesmärk oli hagejat solvata. Maakohus on õigesti märkinud, et kõik vaidlusalused kommentaarid puudutavad hagejat ning kommentaare ei saa hinnata üksikult ja kontekstiväliselt.
16.EIK poolt kohtuasjas Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ja Index.Hu Zrt v. Ungari esitatud seisukohti on maakohus asja lahendamisel sisuliselt arvesse võtnud. Maakohus on kaalunud erinevaid õigusi – sõnavabadus ja teiste isikute õiguste kaitse. Kohtuasja Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ja Index.Hu Zrt v. Ungari asjaolud ei ole üks-ühele üle kantavad praegusele juhtumile. EIK on viidatud lahendis hinnanud samu kriteeriume nagu Delfi v. Eesti asjas 16.06.2015 tehtud suurkoja otsuses: (i) kommentaaride kontekst; (ii) tegelike kommentaatorite vastutus; (iii) kaebajate võetud meetmeid ja kahjustatud poole käitumine ning (iv) tagajärjed nii kaebajatele kui kahjustatud isikule. II.
17.Vastusena apellatsioonkaebuste väidetele rahalise hüvitise suuruse osas märgib ringkonnakohus, et kolleegiumi hinnangul on maakohus mõistnud välja ka põhjendatud suuruses hüvitise ega ole kohaldanud VÕS § 134 lõikeid 5 ja 6 ebaõigesti.
18.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Ringkonnakohus rõhutab, et alates 31.12.2010 kehtiva VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma (vt nt Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule

14(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

18.1.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt ka nt Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Riigikohus on VÕS § 134 lg-te 5 ja 6 kohaldamise osas ka selgitanud, et kui isiku õigusi rikutakse eraeluliste andmete õigusvastase avaldamisega, saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust – näiteks seda, kas artikkel avaldati üksnes paberväljaandes või lisaks ka Internetis, kus see jõuab eelduslikult oluliselt suurema hulga lugejateni kui paberväljaandes. Samuti tuleb arvestada muid pressideliktide eripärasid, nt vajadust kaitsta isikuid nende elu sundkommertsialiseerimise eest, artikli avaldamise motiive (varalise kasu saamine). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-18-13, p-d 27-28).
18.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hüvitise suuruse üle otsustamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme või ületanud diskretsiooni piire. Maakohtu leitud hüvitiste suurus vastab Eesti ühiskonna üldise heaolu tasemele ning võrreldavas suuruses hüvitisi on kohtupraktikas pressideliktide puhul sarnastel asjaoludel välja mõistetud. Hüvitis ei ole liiga suur (nagu väidab kostja) ega ka sümboolne (nagu leiab hageja).
18.3.Kolleegiumi hinnangul ei pidanud maakohus põhjendama, kui suure hüvitise ta kostja iga tuvastatud rikkumise eest välja mõistab. Hüvitise väljamõistmiseks maakohtu poolt leitud suuruses piisas ka hageja isikuandmemete (telefoninumbri) õigusvastasest avaldamisest koos kommentaarides 17, 25 ja 26 hageja kohta avaldatud hinnangutega.
18.4.Maakohus on põhjendatult tuginenud senisele kohtupraktikale, mille kohaselt ei saa VÕS § 134 lg 6 kohaldamisel lähtuda üksnes kostjat puudutavatest majanduslikest näitajatest ning VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud asjaolusid võib kohus võtta arvesse hüvitise suuruse määramisel lisaks VÕS § 134 lg-s 5 sätestatud asjaoludele. Igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati paratamatult ka tõrjuvat eesmärki ning kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni.
18.5.Maakohus on õigesti arvesse võtnud asjaolu, et hageja pöördus praegusel juhul kommentaaride eemaldamise nõudega kostja poole peaaegu kolm aastat pärast kommentaaride avaldamist. Hageja väited, et ta ei pöördunud kostja poole varem õigusalaste teadmistega isikute soovitusel, ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja poole pöördumine olnuks hagejal objektiivselt takistatud.

15(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 III.

19.Hageja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust ka hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.
20.TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotstus. Kõrgema astme kohus saab dikretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul diskretsioonipiire ületanud. Kohtupraktika järgi ei saa menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu puhul üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-13, p 25). Hageja esindaja on märkinud maakohtu menetluses enda tunnitasu suuruseks 150 eurot käibemaksuga (kd II, tl-d 57–58). Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni, on maakohus lugenud esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks). See maakohtu otsustus jääb kolleegiumi hinnangul kohtu kaalutluspiiridesse, arvestades, et hagejat ei ole esindanud advokaat, vaid muu lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses. Taolised esindajad osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohtupraktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks ka oluliselt suuremaid tunnitasusid (sh 150 eurot ületavat tunnitasu), kuid tunnitasu tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest ning esindaja kvalifikatsioonist lähtudes. IV.
22.Kostja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda. Hageja vastuapellatsioonkaebusega seonduvad hageja menetluskulud jäävad samuti TsMS § 171 lg 1 alusel hageja enda kanda. Vastuapellatsioonkaebuse esitamisest tingitud kostja menetluskulud peab kolleegium põhjendatuks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kostja kanda. Kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks juhtumi asjaolusid arvestades hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Lisaks ei kuuluks maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ka TsMS § 178 lg 4 järgi hüvitamisele.
23.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

16(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523

23.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejal seoses kostja apellatsioonkaebusega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid apellatsioonimenetluses tekkinud. Hageja esindaja poolt 13.12.2018 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast (II kd, tl 138) nähtuvalt on tema kuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulud. Nimekirja põhjal võiksid kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisega seonduda järgmised esindaja toimingud: apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse analüüs ning seisukohtade ettevalmistamine (kokku 2 tundi) ning kliendiga nõupidamine (kokku 2 tundi). Samas on vastuse kostja apellatsioonkaebusele esitanud hageja ringkonnakohtule vahetult ise, ilma esindaja vahenduseta (II kd, tl-d 90–91). Eelmärgitut arvestades ei saa esindaja toiminguid seoses kostja apellatsioonkaebusele vastamisega TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatuks pidada.
23.2.Muud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on kolleegiumi hinnangul seotud vastuapellatsioonkaebuse esitamisega (mis kostja poolt hüvitamisele ei kuulu). Ka istungi korraldamise vajaduse apellatsioonimenetluses tingis hageja vastuapellatsioonkaebus, milles sooviti asja arutamist kohtuistungil (TsMS § 633 lg 7). Kostja oli seevastu pidanud võimalikuks enda apellatsioonakebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses ning selle kaebuse läbivaatamiseks ei olnuks istungi korraldamine kolleegiumi hinnangul ka vajalik (TsMS § 647).
23.3.Eelmärgitut arvestades tuleb jätta hageja taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.
24.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja