2-17-11523/63 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.XX (hageja) esitas 31.07.2017 Harju Maakohtule hagi AS-i Ekspress Meedia (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldas 29.07.2014 kostja oma internetiportaalis www.delfi.ee artikli selle kohta, et Tallinnas aadressil Õismäe tee 9 asuva maja remonditööde käigus müüriti katuse all olevate räästavahede sulgemisel sisse linnupesad („Õismäe kortermajas müüriti sajad pääsupojad pessa kinni“; edaspidi ka artikkel). Artiklis oli avaldatud hageja nimi. Artikli juures avaldati 524 kommentaari. Kommentaarid on hagejat otseselt solvavad ja kutsuvad üles tema suhtes vägivallategusid toime panema. Samas internetiportaalis avaldati 29.07.2014 ka artikkel pealkirjaga „Loomakaitse selts: pääsupesade kinnimüürimine on selgelt seadusevastane ja karistatav tegevus.“ Kostjale etteheidetavateks õigusvastaseks tegudeks olid: internetiportaali kommentaarides hageja kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamine; ühes kommentaaris hageja telefoninumbri avaldamine ja üleskutse hagejale helistamiseks, mille tagajärjel sai hageja arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e (e lühisõnumeid). Pärast telefoninumbri avaldamist hakkas hageja saama telefonikõnesid, kus talle helistasid võõrad inimesed ja kasutasid tema suhtes vulgaarseid ja solvavaid väljendeid, samuti ähvardati teda vägivallaga. Samasuguse sisuga saadeti SMS-e. Hageja hinnangul sai ta nelja päeva jooksul rohkem kui viissada telefonikõnet. Hageja kasutab telefoninumbrit nii isiklikuks otstarbeks kui ka oma majandustegevuses. Hageja ei nõustu kostjaga, et hagejale helistanud isikud said tema telefoninumbri kolmanda isiku blogist. Lisaks on kostja samas portaalis avaldanud hageja telefoninumbri koos hageja nimega 29.07.2014 artikli „Loomakaitse selts: pääsupesade kinnimüürimine on selgelt seadusevastane ja karistatav tegevus“ kommentaaris. Hageja on seisukohal, et kostja on kihutanud teisi isikuid hagejale helistama ja tema eraellu tungima, kutsunud isikuid üles helistama hagejale „ööl ja päeval“. 2(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Praeguses asjas on kommentaarid tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Maakohtu hinnangul tuli hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude õigusliku alusena analüüsida VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 7, VÕS § 1045 lg 4, § 1046 ja § 1050 sätteid. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ei välista teineteist, mistõttu võib hagejal olla nõudeõigus mõlema sätte alusel. Maakohus leidis, et avaldatud telefoninumber on isikuandmed enne 15.01.2019 kehtinud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 1 tähenduses. Asjas on tõendatud, et vaidlusalune telefoninumber on avalikult kättesaadav. Kohus leidis, et vaatamata asjaolule, et vaidlusalust telefoninumbrit kasutab hageja ka juriidiliste isikute sidevahendina, siis objektiivsetel põhjustel saab telefoninumbrit käsitada ka teabena füüsilise isiku kohta. Tegemist on isikuandmete avaldamisega ning tuleb kohaldada andmekaitsenõudeid. Maakohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leidis, et kostjal puudus õiguslik alus telefoninumbri avaldamiseks. Kommentaaris telefoninumbri avaldamine hageja sidevahendina lõi isikuandmetele uue konteksti ning avardas oluliselt teavitatavate isikute ringi, kujutades endast seega arvestatavat eraelu riivet. Maakohus leidis, et telefoninumber avaldati kindla eesmärgiga sekkuda hageja eraellu. Asjas on tõendatud, et hageja sai arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e. Tunnistaja YY ütlustest järeldas maakohus, et telefonikõnedele vastamine oli kurnav ning helistajad sõimasid hagejat mõrvariks ja linnutapjaks, oli ka ähvardusi. Viisakaid pöördumisi ei olnud. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et telefonikõnede ja SMS-ide saamine mõjutas kuidagi hageja tegevust seoses müüritud linnupesade avade taasavamisega. Maakohtu hinnangul ületas selline helistamine ja SMS-ide saatmine piiri, mida hageja oleks pidanud mõistliku arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Telefonikõnede ja SMS-ide saatmise intensiivsust tõendas maakohtu hinnangul kaudselt ka hageja enda käitumine, kes tegi avalduse politseisse. Maakohtu hinnangul ei olnud asjas tuvastatud, kust said helistajad ja SMS-ide saatjad hageja telefoninumbri. Seega ei saa ka kostja tõsikindlalt väita, et kommentaarides avaldatud telefoninumbrit ei kasutatud. Samuti ei ole teada, millal telefoninumbrit sisaldavaid kommentaare loeti, mistõttu on ainetu kostja väide põhjusliku seose puudumise kohta, et ajavahemikus 14.39 kuni 17.04 ei saadetud hagejale ühtegi kommentaaride teemaga seotud SMS-i, mistõttu kommentaarides avaldatud telefoninumbrit ei kasutatud hageja tülitamiseks. Maakohtu hinnangul ei ole kostja oma väidet tõendanud, et isikud, kes hagejale helistasid või SMS-e saatsid, said hageja telefoninumbri kolmanda isiku blogist või mujalt internetist. Kostja vastutus ei ole välistatud, kui ka kolmas isik avaldas samaaegselt hageja telefoninumbri ja hageja on esitanud samasisulise hagi kolmanda isiku vastu.

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 Maakohtu hinnangul ei saanud lugeda hageja telefoninumbri avaldamist „ajakirjanduslikul eesmärgil“ põhjendatuks. Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Telefoninumbri avaldamine ei seondunud avaliku huviga ning ei aidanud kaasa ühiskondlikule debatile. Ühiskondliku debati puudumist tõendavad tunnistaja YY ütlused ja SMS-ide tekstid. Telefonikõnede ja SMS-ide sisu on vulgaarne, ähvardav ja solvav, mistõttu telefoninumbri avaldamise tagajärjel toimus intensiivne hageja eraellu sekkumine. Kuna IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand ei ole rakendatav, siis hageja telefoninumbri avaldamine oli õigusvastane. Kohtul puudus vajadus hinnata seda, kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja isikuõigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 4. Kohus ei ole tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus telefoninumbri avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju. Järgnevalt hindas maakohus teisi vaidlusaluseid avaldatud kommentaare VÕS § 1046 lg 1 alusel. Maakohus märkis, et artikkel on juba oma sisult kallutatud ning süüdistab hagejat ja remonditöid teostanud töömehi lindude pesade kinnimüürimises. Hageja kinnitas, et temalt kommentaari seoses artikli avaldamisega ei ole võetud. Vastupidist ei ole kostja tõendanud, sest artiklis avaldatud vastavasisuline kinnitus ei ole TsMS mõttes tõendiks. Maakohtul leidis, et vaidlusalustes kommentaarides hinnangute avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Käesolevas asjas kohalduvad printsiibid, mida kohaldati EIK otsuses kohtuasjas Delfi AS v. Eesti (EIKo 16.06.2015, 64569/09, p-d 140-162). Nimetatud asjas leidis EIK sarnastel asjaoludel, et sõnavabadusse sekkumine on „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“. Kohtu hinnangul puudutavad kõik vaidlusalused kommentaarid hagejat ning kommentaare ei saa hinnata üksikult kontekstiväliselt. Kohus leidis, et kostja ületas teatud piirid, eelkõige seoses hageja maine ja õigustega. Tegemist ei olnud ajakirjanduse tavaülesande täitmisega. Vaidlusalused kommentaarid kutsuvad üles kasutama hageja suhtes vägivalda ja nende eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu kommentaarid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10 kaitsealasse. Vaidlusaluseid kommentaare ei saa põhjendada internetiportaalides levinud kõnekasutusega, sest kommentaarid on äärmuslikku laadi. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kommentaarid postitati kostja kutsetegevuse raames äriliste põhimõtete alusel hallatavas uudisteportaalis avaldatud artiklile. Delfi on ärilistel alustel toimiv professionaalselt hallatav interneti uudisteportaal, mis püüab oma avaldatavatele artiklitele saada suurt hulka kommentaare. Kohus tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus vaidlusaluste kommentaaride avaldamisel oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama mittevaralise kahju. Praeguses asjas on hageja hüvitise suuruse hagis märkimata jätnud ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Maakohus märkis, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud varalise kahju hüvitamise põhimõttest. Mingil 6(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 Kostja leiab, et isikud, kes võtsid Õismäe tee 9 KÜ-ga ühendust pärast loomade julma kohtlemist, mille puhul EIK jaatab ülekaalukat avalikku huvi, tegutsesid õiguspäraselt ega riivanud ühendust võttes ei hageja ega ühegi teise isiku eraelu puutumatust. Eestis puudub praktika selle kohta, millise intensiivsusega helistamist juriidilise (aga ka füüsilise) isiku telefonil võib pidada liigseks. Õismäe tee 9 KÜ-l on peale hageja veel viis juhatuse liiget, seega ei saa juriidilise isiku ametlikku telefoninumbrit kuidagi siduda hageja isikuga. Kuivõrd avaldatud telefoninumber ei ole seostatav hageja isikuandmetega, vaid tegemist on hageja kui juhatuse liikme telefoninumbriga, mida ta kasutab majandus- ja kutsetegevuses ning mille avaldamine on Riigikohtu hinnangul seaduslik, ei ole kostja rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustust, mis võiks kaasa tuua deliktilise vastutuse. Eeltoodut arvesse võttes on vale maakohtu järeldus, et avaldatud telefoninumber on käsitletav hageja isikuandmetena. Juriidilisel isikul kui seaduse alusel loodud abstraktsioonil eraelu ei ole ja sellega seonduvad andmed, sh ka juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid IKS-i kaitsealasse ei kuulu, sest tegemist pole eraeluliste, vaid majandustegevusega seonduvate andmetega. Kuivõrd maakohtu käsitlus juriidilise isiku telefoninumbrist kui isikuandmest on vale, siis on vale ka maakohtu käsitlus IKS-il põhinevast ja VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tulenevast deliktilisest vastutusest. Isegi juhul, kui pidada juriidilise isiku kontaktnumbrit isikuandmeteks, oli telefoninumbri avaldamine kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2. Ebaõige ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, et Õismäe tee 9 KÜ telefoninumber avaldati eesmärgiga sekkuda hageja eraellu ning numbri avaldamine oli vastuolus IKS § 11 lg-ga 2. Juriidilise isiku juhatuse liige peab arvestama sellega, et avaldatud andmed on avalikkusele kättesaadavad. Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult üldistanud hageja telefonile saadetud sõnumeid ja tehtud kõnesid ning jätnud tähelepanuta ebausutavused tunnistaja ütlustes. Tunnistaja väitel tehti alates kella 19-st kuni kella 3.30-ni ca üks kõne minutis, mis teeks 8 tunni ja 30 minuti jooksul 510 kõnet. Samas väitis tunnistaja, et tehti paarsada kõnet ja viisakaid kõnesid ei esinenud. Hageja on esitanud tõendina telefoniväljavõtte SMSidest, millest nähtub, et 29.07.2017 ehk artikli ilmumise päeval saadeti hagejale 17 sõnumit, millest viimane saabus kell 21:40. Järgmine SMS saadeti 30.07.2017 kell 8:39. Seega ei saadetud öösel ühtegi sõnumit ning päevaste sõnumite hulk oli pigem tagasihoidlik. Neljas 29.07.2017 saadetud sõnumis selgitati, et linnupojad võivad veel elus olla ja paluti midagi ette võtta. Kaks 29.07.2017 saadetud SMS-i ei puudutanud üldse linnupoegi ega nende sissemüürimist. Ka ebaviisakaid väljendeid kasutavates sõnumites avaldati muret surnud lindude ja hageja käitumise pärast. Seega ei ole hageja esitatud SMS-ide sisu arvestades eluliselt usutav, et tehtud telefonikõned olid kantud soovist sekkuda hageja eraellu. Kostja leiab, et maakohtu otsuse p-s 13 refereeritud kommentaaride puhul on grammatilise tõlgendamise tulemina selge, et kommenteerijate eesmärk oli hagejale linnupoegade vabastamiseks survet avaldada ja juba hukkunud linnupoegade puhul meelsust avaldada. 8(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 Kohus luges tunnistaja ütlustega tõendatuks, et telefonikõnede ja SMS-ide saatmine ei mõjutanud hageja tegevust seoses müüritud linnupesade taasavamisega. Tunnistaja on hageja abikaasa, kes ei saa anda ütlusi Õismäe tee 9 KÜ nimel tellitavate tööde kohta. Müüriavade taasavamise tellis Õismäe tee 9 KÜ. Seadusel ei põhine maakohtu hinnang, et helistamine ja SMS-ide saatmine ületas piiri, mida hageja oleks pidanud mõistliku arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu (kohtuotsuse p 13). Puudub norm või kokkuleppe määr, mis sisustaks, millise intensiivsusega helistamine on aktsepteeritav. Tavapraktikas on aktsepteeritav, et avalikku huvi äratavas küsimuses on isikute pöördumine info valdaja poole intensiivsem kui tavaliselt. Inimeste aktiivset pöördumist ametiisikute poole ametlikel kontaktnumbritel ei saa pidada ametniku eraelu riiveks. Hageja telefoninumbri avaldamiseks oli ülekaalukas avalik huvi, sest kommenteerijate eesmärk numbri avaldamisel oli kutsuda inimesi üles lõpetama loomade julm kohtlemine. Telefoninumbri avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Artiklis käsitleti nii hageja kui ka tööde vahetute tegijate (töömeeste) tegevust tööde teostamisel, seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et kõik vaidlusalused kommentaarid puudutasid hagejat. Kostja maakohtu tõlgendusega ei nõustu. Igat kommentaari tuleb hinnata keskmise mõistliku lugeja seisukohast ja lähtuda just selles kommentaaris väljendatust. Arvestades, et artikkel käsitles nii tööde tellija kui ka läbiviijate tegevust, olid ka kommentaarid suunatud eri inimeste tegevusele ning kommentaare ei saa hinnata kogumis hageja kohta käivateks. Kohtuistungil kinnitas hageja, et talle tekkis kahju seoses telefonikõnedega, mille tegemist peab ta õigusvastaseks teoks. Kahju tekkimist seoses kommentaaridega ei ole hageja tõendanud. Hageja oli enne artikli avaldamist lindude olukorrast teadlik, ei soovinud kommentaare anda ega ole vaidlustanud ka mitte ühtegi artiklis esitatud väidet. Osad maakohtu otsuses (p-s 8) loetletud kommentaarid seotud hagejaga. Kommentaaridele, mis käivad hageja kohta, ei ole võimalik omistada vägivallaüleskutset ega hageja solvamist või tema au teotamist. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, millised olid need äärmuslikku laadi kommentaarid, mis ei kuulu EIÕK art 10 kaitsealasse. Kohus ei ole otsuses kommentaaride hindamisel arvesse võtnud lahendis EIK poolt kohtuasjas Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ja Index.Hu Zrt v. Ungari (EIKo 02.02.2016, 22947/13) avaldatud seisukohti hindamaks kommentaaride avaldamisega tekkivat eraelu puutumatuse riivet ja ajakirjandusvabadust. Mitte ükski hagiavalduses ega kohtuotsuses loetletud kommentaaridest ei sisalda vihakõnet. Kommentaarid on kantud inimeste pahameelest linnupoegade julmal kohtlemisel. Loomade kohtlemine (sh väärkohtlemine) on EIK hinnangul teema, mille puhul esineb ülekaalukas avalik huvi. Sellisel teemal arvamuse, aga ka pahameele avaldamine on osa ühiskondlikust debatist ning seega osa sõnavabaduse teostamisest. Vaidlusalused kommentaarid ei sisaldanud 9(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 Hageja nõustub maakohtu otsusega kostja käitumise õigusvastasust puudutavas osas ning leiab, et maakohus on selles osas teinud õige otsuse ning maakohus on oma otsust ka selles osas väga põhjalikult motiveerinud. Hageja leiab, et maakohus ei ole hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtnud arvesse kõiki neid asjaolusid, mida ta oleks pidanud seaduse kohaselt selle küsimuse lahendamisel (hüvitise suuruse kindlaksmääramisel) arvesse võtma. Maakohus on sealjuures ka osaliselt tähelepanuta jätnud hageja väited. Maakohus ei ole hageja osade väidetega arvestamata jätmist põhjendanud. See tõi kaasa kahjuhüvitise väljamõistmise liialt väikses määras. Maakohus on selgelt rikkunud diskretsiooni reegleid ning piire ja mõistnud välja ilmselgelt sümboolse hüvitise. Sellest tulenevalt on hagejal ka õigus vaidlustada maakohtu otsus hüvitise suurendamise motiivil. Hageja vaidlustab hüvitise suuruse, tuginedes VÕS § 134 lg-dele 2 ja 5, § 127 lg 6 esimene lausele ning TsMS § 233 lg 1 ja § 366. Kommentaarid sisaldavad hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja on samui avaldanud kommentaari, kus kutsutakse üles helistama hageja öösel ja päeval. Hageja on hinnanud maakohtu menetluses seda üleskutset oma era- ja perekonnaellu, samuti kutsetegevusse lubamatu sekkumisena. Hageja hinnangul iseloomustab negatiivset mõju kõigepealt asjaolu, et see oli hageja suhtes erakordselt ränk. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ja sellest hoolimata pidi ta üle elama tema suhtes kostja kommentaariruumis erakordselt solvavate väljendite kasutamist (nt kasutatud väljendid „jorss“, „pederast“, „idioot“, „seakari“, „laipaeluss“, „solge“, „seltsimees“, „linnutapja“, „värdjas“, „moor“, „elajad“, „mõrtsukas“, „tülgastav mõrvar“). Telefonikõnede ja SMS-ide saamine tekitab oluliselt tugevama negatiivse emotsiooni kui negatiivsete kommentaaride avaldamine internetis. Kui igal inimesel on valida, kas ja kui palju ta konkreetsel hetkel tutvub internetis avaldatud negatiivset mõju avaldava materjaliga, siis hagejal ei olnud võimalik pääseda telefonikõnede ja SMS-ide eest, mida tehti ja saadeti talle öösel kui päeval – täpselt nii nagu kostja avaldatud üleskutses oli soovitatud. Tegemist oli erakordselt jõhkra ja intensiivse tungimisega hageja eraellu. Maakohus on oma otsuses pelgalt tõdenud, et ta arvestab negatiivse mõjuga, mis tekkis hagejale, kuid maakohus ei ole analüüsinud selle mõju ulatust. Negatiivne mõju, mille eest kostja vastutab, on käesoleval juhul erakordselt suur. Maakohus ei ole ära nimetanud, et ta selle asjaoluga arvestaks ega ka põhjendanud, miks ta sellega ei arvesta. Hageja leiab, et tegemist on nii materiaalõiguse väära kohaldamisega kui ka menetlusõiguse olulise rikkumisega. Maakohus ei ole oma otsuses põhistanud, kuidas ta arvestab asjaoluga, et kahju on tekitatud kostja kui isiku poolt, kes professionaalselt tegeleb kommentaaride avaldamisega ja kellele kommentaaride avaldamine ja selle juures reklaami avaldamine on tulu allikaks. Kostja peaks võtma tarvitusele omaalgatuslikud abinõud lubamatute kommentaaride kustutamiseks (kostja ei ole käesolevas menetluses viidanud ühelegi sellisele abinõule). Nimetatud, kostjat iseloomustavad asjaolud on need, mida tuleb samuti arvestada rikkumise raskuse ja ulatuse kindlaksmääramisel. Kostja õigusvastase käitumise raskus ja ulatus on need 11(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11523 asjaolud, mida maakohus ei ole lõpuni arvestanud, tegemist on aga asjaoludega, mida VÕS § 134 lg 5 näeb ette hüvitise suuruse arvestamisel. Hageja hinnangul heidab maakohus hagejale põhjendamatult ette asjaolu, et viimane ei pöördunud varem kostja poole kommentaaride eemaldamiseks internetist. Hagejale oli tekkinud suurem kahju pärast seda, kui ta kommentaarid veebilehel delfi.ee avastas. Maakohus on tuginenud asjaolule, mille mõju hagejal tekkinud negatiivsete emotsioonide ärahoidmisel oleks olnud erakordselt väike. Hageja on maakohtu menetluses sellele tuginenud, kuid maakohus ei ole põhistanud, miks ta sellise hageja väitega ei arvesta (ka selles osas on kohtuotsus põhistamata). Hageja on selgitanud, et ta pöördus ligikaudu kuu aega pärast kommentaaride avaldamist juristi poole, kes aga soovitas tal mitte edasisi samme ette võtta. Maakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et hageja ei ole oma käitumist veenvalt selgitanud. Hageja hinnangul on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta küsimuse, missugune hüvitise suurus oleks ajakirjandusvabaduse piiranguna efektiivne. Hageja hinnangul ei ole maakohtu väljamõistetud hüvitis efektiivne, kuivõrd (arvestades maakohtule esitatud tõendeid kostja varandusliku seisundi osas) ei mõjuta hüvitis edaspidi hoiduma sarnastest rikkumistest. Kui kostjalt mõistetakse välja väike hüvitis, siis ilmselgelt ei mõjuta see kostjat edaspidi oma käitumist parandamast ning hoidmast ära kolmandate isikute õiguste ilmselget ja räiget rikkumist. VÕS § 134 lg 6 annab kohtule kohaldamisdiskretsiooni. Hageja leiab, et kõiki asjaolusid arvestav õiglane hüvitis oleks käesoleval juhul 20 000 eurot. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et põhjendatud ajakulu hageja esindajal maakohtu menetluses oli 39 tundi. Samas vaidlustab hageja maakohtu väljendatud seisukohta, et hageja esindaja kliendiga kokkulepitud tasumäär 150 eurot ei ole põhjendatud arvestades esindaja kvalifikatsiooni. Selline maakohtu seisukoht ei ole arusaadav ega piisavalt põhistatud. Juba selle asjaolu tõttu tuleb maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada. Lisaks leiab hageja esindaja, et tema kvalifikatsioonil ei ole midagi viga. Igasugused vastupidised väited on alusetud. Asjaolu, et käesolevas menetluses koostatud menetlusdokumendid on olnud emotsionaalsed, on tingitud kostja esitatud väidetest menetluses. Praeguses asjas tehtud otsusega pannakse halba olukorda hageja, kes on ostnud õigusteenust turul täiesti aktsepteeritava hinnaga. Riigikohtu viimase otsuse kohaselt on põhjendatud ka tasumäär 180 eurot tund. Kostja vastus vastuapellatsioonkaebusele