nende Avaldaja Osaühing DVIGATEL REGITAL (registrikood 10571152), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus Puudutatud isik LOGiT Eesti AS (registrikood 10069175), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Artur Sanglepp Kirjalikus menetluses
1.Jätta rahuldamata puudutatud isiku LOGiT Eesti AS taotlus lugeda menetlus tsiviilasjas nr 2-17-15505 peatunuks.
2.Jätta rahuldamata puudutatud isiku LOGiT Eesti AS alternatiivne taotlus peatada tsiviilasja nr 2-17-15505 menetlus kuni hageja juhatuse liige teatab kohtule enda määramisest.
3.Rahuldada avaldaja Osaühing DVIGATEL REGITAL taotlus täiendava määruse tegemiseks, millega määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku LOGiT Eesti AS kanda.
6.Välja mõista puudutatud isikult LOGiT Eesti AS avaldaja Osaühing DVIGATEL REGITAL kasuks menetluskulud 605 eurot (käibemaksuta) ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Osaühingu DVIGATEL REGITAL (avaldaja) esitas 06.09.2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, millega taotles likvideerija ja lõpetamise otsuse registrisse kandmist vastavalt avaldaja osanike 05.09.2017 otsustele.
2.Tartu Maakohtu registriosakond andis 08.09.2017 määrusega Ä10042451/M5 tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks, kuna esitatud ei olnud osanike kirjalikke seisukohti, mis on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks. 08.09.2017 avaldaja esitas täiendavad dokumendid.
3.08.09.2017 esitas avaldaja osanik LOGiT Eesti AS (puudutatud isik) taotluse kandeavalduse menetlemise peatamiseks kuni nimetatud kandeavalduse aluseks olevate 05.09.2017 osanike otsuste üle käiva õigusvaidluse lahendamiseni hagimenetluses ja palus määrata hagi esitamiseks avaldajale tähtaeg 10 päeva.
4.Registriosakond andis 15.09.2017 määrusega nr Ä 10042451/M6 puudutatud isikule tähtaja hagi esitamiseks. Puudutatud isik esitas 25.09.2017 hagi 06.09.2017 kandeavalduse aluseks olevate osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-17-14270).
5.28.09.2017 määrusega peatas Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi TsMS § 595 lg 1 ja § 598 alusel 06.09.2017 kandeavalduse menetlemise kuni tsiviilasja nr 2-17-14270 menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni. Määruse Ä 10042451/M7 põhjenduste kohaselt ei ole kohtunikuabi pädevuses hinnata, kas osanike otsused on õigusvastased või tühised, st kas osaühingu lõpetamisotsus ja likvideerija kuuluks nende otsuste alusel registrisse kandmisele. Kui otsuste õiguspärasuse üle seisab ees kohtuvaidlus, on vajalik ja mõistlik kandemenetlus peatada.
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes Tartu Maakohtu registriosakonna määrus Ä 10042451/M7 menetluse peatamise kohta tühistada. Kaebuse esitaja leidis, et kohtunikuabil ei olnud pädevust määruse tegemiseks, vaid vastavalt TsMS § 595 lg 2 p 5 järgi oleks kohtunikuabi pidanud määruse tegemise andma pädevale kohtunikule. Samuti puudus kaebaja arvates vajadus kandeavalduse menetlemise peatamiseks TsMS § 598 alusel.
7.Tartu Maakohtu kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse lahendamiseks Harju Maakohtule vastavalt TsMS § 663 lg-le 6. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Tallinna Ringkonnakohus 07.12.2017 kohtumäärusega tühistas Tartu Maakohtu registriosakonna 28.09.2017 määruse kandeavalduse menetluse peatamiseks registriasjas Ä 10042451/M5 ning saatis asja kandeavalduse läbivaatamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.08.02.2017 tehti äriregistrisse osaühing DVIGATEL REGITAL lõpetamiskanne.
10.23.02.2018 edastas Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi Eevi Tuula Harju Maakohtule menetlemiseks avaldaja Osaühing DVIGATEL REGITAL 19.02.2018 avalduse täiendava määruse tegemiseks, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõista puudutatud isikult välja menetluskulud.
11.26.02.2018 kohtumäärusega tagastas Harju Maakohus avaldaja Osaühing DVIGATEL REGITAL 19.02.2018 avalduse kohtunikuabile Evi Tuula vajalike toimingute tegemiseks – menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks. 09.03.2018 tagastas Tartu Maakohtu kohtunikuabi Evi Tuula 19.02.2018 avalduse kohtunikule läbivaatamiseks, leides, et kohtunikuabil puudub pädevus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks.
12.05.04.2018 esitas puudutatud isik taotluse lugeda menetlus tsiviilasjas nr 2-17-15505 peatunuks kuni LOGiT Eesti AS juhatuse liige teatab kohtule enda määramisest või alternatiivselt, peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-15505 kuni LOGiT Eesti AS juhatuse liige teatab kohtule enda määramisest. Puudutatud isik leiab esitatud taotluses, et Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 216-8010 tingitud LOGiT Eesti AS seaduslike esindajate esindusõiguse lõppemise tõttu on käesoleva tsiviilasja menetlus TsMS § 354 lg 1 alusel automaatselt peatunud kuni seaduslik esindaja või uus seaduslik esindaja teatab kohtule enda määramisest. Kuna LOGiT Eesti AS-il puudub kehtivate volitustega juhatuse liige, palub puudutatud isiku lepinguline esindaja
alternatiivselt menetluse peatada ka juhul, kui kohus leiab, et LOGiT Eesti AS-il on käesolevas menetluses lepinguline esindaja.
13.Avaldaja leiab, et puudutatud isiku taotlused tuleb jätta rahuldamata. Esiteks puudub alus käesoleva menetluse peatamiseks seetõttu, et käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 354 lg 1 sätestatud olukorraga. TsMS § 354 eristab selgelt menetlusosalisi, kes osalevad menetluses lepingulise esindaja vahendusel ning menetlusosalisi, kes osalevad menetluses isiklikult või seadusliku esindaja kaudu. Seejuures on TsMS § 354 lg 1 mõeldud kohalduma juhtudel, kui isik osaleb menetluses seadusliku esindaja kaudu. Seetõttu ei ole käesoleval juhul Harju Maakohtul võimalik TsMS § 354 lg 1 alusel käesoleva tsiviilasja menetlust peatada, kuna LOGiT Eesti AS-i esindas määruskaebemenetluses lepinguline esindaja. Lisaks on oluline rõhutada, et antud juhul ei olnud tegemist mitte esindusõiguse lõppemisega, vaid LOGiT Eesti AS esindajatel puudus esindusõigus algusest peale. Väärad on Artur Sanglepa viited, et Riigikohtu praktika järgi on juhatuse liikmel, kelle valimine on vaidlustatud, õigus juriidilise isiku esindaja menetluses osaleda seni, kuni tema valimise otsuse tühisust ei ole jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud. Tegelikult on Riigikohus Artur Sanglepa poolt viidatud kohtulahendi 3-2-1-42-17 punktis 19 selgitanud, et otsuse tühisusele saab tugineda alles pärast tühisuse tuvastamist. Käesoleval juhul on selge, et Riigikohtu 29.11.2017 otsusega on tuvastatud LOGiT Eesti AS nõukogu liikmete valimise otsuse tühisus. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist ka olukorraga, kus esindusõiguse aluseks oleva otsuse tühisust ei ole tuvastatud. Lisaks ei ole võimalik käesoleval juhul TsMS § 354 lg 1 kohaldada ka seetõttu, et nagu ka õiguskirjanduses leitud, kohaldatakse TsMS § 354 vaid juhul, kui pool muutub tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks menetluse ajal. Nagu Artur Sanglepp ka oma 5.04.2018 menetlusdokumendis viitas, on Riigikohtu 29.11.2017 otsusest tulenevalt tühine ka nõukogu otsus LOGiT Eesti AS juhatuse liikmete valimise kohta, mistõttu ei olnud TsÜS § 38 lg 2 ja § 84 lg 1 tulenevalt vastaval nõukogu otsusel algusest peale õiguslikke tagajärgi, st ka LOGiT Eesti AS juhatuse liikmetel puudus algusest peale esindusõigus. Seejuures tunnistab Artur Sanglepp tema poolt 5.04.2018 esitatud menetlusdokumendis, et eeltoodust tulenevalt puudus nii temal kui ka Paul Keresel ka juba määruskaebusele vastamisel LOGiT Eesti AS esindamise õigus. Ka eeltoodud põhjustel ei ole käesoleval juhul tegemist TsMS § 354 lg 1 sätestatud olukorraga ning puuduvad alused menetluse peatamiseks. Samuti on oluline rõhutada, et arvestades Riigikohtu 29.11.2017 otsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja vaidluse pikka kestust, on äärmiselt ebatõenäoline, et LOGiT Eesti AS aktsionärid lähitulevikus omavahelised erimeelsused lahendatud saavad. Seetõttu võib LOGiT Eesti AS tsiviilkohtumenetusteovõime taastumine lükkuda määramatusse tulevikku. Menetluse peatamine määramatuks ajaks ei ole mingil juhul kooskõlas TsMS § 2 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikeste kuludega. Kuivõrd menetluse peatamise järgselt ei ole enam võimalik käesolevat tsiviilasja mõistliku aja jooksul lahendada, ei vastaks käesoleval juhul menetluse peatamine ka tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetele. Avaldaja on seisukohal, et käesoleval juhul on Harju Maakohtul võimalik lahendada osaühing DVIGATEL REGITAL 19.02.2018 taotlused ilma LOGiT Eesti AS poolt esitatavate seisukohtadeta. Seda enam, et asi on sisuliselt juba lahendatud. Kohtu põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 354 lg 1 kohaselt, kui pool kaotab tsiviilkohtumenetlusteovõime või kui tema seaduslik esindaja sureb või seadusliku esindaja esindusõigus lõpeb, ilma et pool oleks muutunud teovõimeliseks, peatub menetlus, kuni seaduslik esindaja või uus seaduslik esindaja teatab kohtule enda määramisest. Sama § lg 2 tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel.
15.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus TsMS § 354 lg 1 alusel menetluse peatunuks lugemiseks. Kohus leiab, et TsMS § 354 lg-s 1 sätestatu kätkeb endas olukorda, kus
menetlusosalise esindajaks menetluses on üksnes seaduslik esindaja. Käesoleval juhul esindab puudutatud isikut menetluses lepinguline esindaja.
16.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka peatada menetlus puudutatud isiku lepingulise esindaja taotluse alusel (TsMS § 354 lg 2), kuivõrd see ei oleks kooskõlas TsMS § 2 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikeste kuludega.
17.Lähtudes eelnevast jätab kohus puudutatud isiku taotluse lugeda käesoleva tsiviilasja menetlus peatunuks ja peatada tsiviilasja menetlus lepingulise esindaja taotluse alusel, rahuldamata.
18.TsMS § 463 lg 2 tulenevalt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 448 lg 1 p 3 võib kohus menetlusosalise taotlusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
19.Käesoleval juhul ei ole registriasjas Ä 10042451/M7 lahendatud menetluskulude jaotamist ning avaldaja on esitanud taotluse täiendava määruse tegemiseks, seega esineb alus täiendava määruse tegemiseks.
20.Avaldaja Osaühing DVIGATEL REGITAL taotleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
21.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
22.Käesoleval juhul nähtub Tallinna Ringkonnakohtu määruse põhjendustest, et puudutatud isik LOGiT Eesti AS on esitanud menetluses põhjendamatu taotluse menetluse peatamiseks, mis tingis määruskaebuse esitamise ning millest tulenevalt on tekkinud menetlusosalistele kulu. Lähtudes eelnevast on kohus seisukohal, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku LOGiT Eesti AS kanda.
23.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus teha täiendav määrus, millega määrata kindlaks menetluskulude jaotu ja rahaline suurus. Kohus määrab jätta jätta menetluskulud puudutatud isiku LOGiT Eesti AS kanda juhindudes TsMS § 172 lg 1.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulu. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.
26.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja asja läbivaatamisega seonduvateks kuludeks kohtukulud summas 50 eurot (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud 1512,50 eurot (ei sisalda käibemaksu).
27.Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindajal kulunud õigusabi osutamiseks kokku 13,75 tundi arvestusega 110 eurot tund. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja esindajal kulunud 05.10.2017 28.09.2017 kohtumääruse vaidlustamisega seonduvate küsimuste analüüsiks 1,25 tundi; 10.10.2017 28.09.2017 kohtumääruse ja LOGiT Eesti AS-i hagiavalduse analüüsiks ning kohtumääruse osas määruskaebuse koostamiseks 6,25 tundi; 11.10.2017 28.09.2017 kohtumääruse osas määruskaebuse koostamiseks 3,75 tundi; 12.10.2017 28.09.2017 kohtumääruse osas määruskaebuse koostamiseks 2,25 tundi; 07.12.2017 07.12.2017 kohtumääruse analüüsiks, suhtluseks kliendi esindajatega 0,25 tundi.
28.Kohus leiab, et eelnimetatud avaldaja esindaja toimingutele kulunud ajakulu saab pidada põhjendatuks osaliselt. Kohus on arvamusel, et asja keerukust ja kohtutoimikust nähtuvaid materjale arvestades on määruskaebuse koostamiseks kulunud ajakulu ülepaisutatud. Kohtu hinnangul sai antud määruskaebuse koostamiseks kuluda maksimaalselt 4 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Kokku peab kohus vajalikuks ja põhjendantuks ajakuluks seega 5,5 tundi.
29.Avaldaja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et avaldaja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on kohtu hinnangul 5,5 tundi ning nõutud tunnitasu 110 eurot kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele 605 eurot (5,5 x 110; käibemaksuta).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul avaldaja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
31.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
32.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.