Võlaõigus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi O J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid Xxx Xxx AS ja kostja 09.07.2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 500.00 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu Xxx Xxx AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 09.07.2021-15.07.2025, intressi määraga 20,9% aastas, viivise määraga 20,9% aastas. Kostjalt on toimunud laekumisi Xxx Xxx AS-ile põhiosa katteks summas 62.50 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi alates 9. osamaksest, s.o 15.04.2022, mistõttu saatis Xxx Xxx AS kostjale 30.08.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles Xxx Xxx AS 28.09.2022 lepingu üles. Seega on laenulepingu nr XXX alusel kostja põhivõlgnevus 437.50 eurot, intressi võlgnevus 47.35 eurot, viivise võlgnevus põhivõla summalt 437.50 eurot perioodi 29.09.202211.10.2024 eest 186.19 eurot ja laenuhaldustasu võlgnevus 9.00 eurot. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lisaks on hagejal tekkinud kostja makseviivitusega seoses muud kulud, sh kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, telefoni ja e-maili teel võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamisega, kõnedega ning võlanõude avaldamisega. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg-s 2 sätestatust. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist laenulepingu nr XXX alusel 30.00 eurot. Xxx Xxx AS loovutas laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded kostja vastu 16.08.2023 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 437.50 eurot, intress 47.35 eurot, laenuhaldustasu 9.00 eurot, sissenõudmiskulud 30.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 186.19 eurot ning viivis alates 12.10.2024 kuni põhinõude summas 437.50 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 20,9% aastas. Hageja esitas 22.10.2024 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude, mõista kostjalt laenulepingu nr XXX alusel hageja kasuks välja põhivõlgnevus 321.98 eurot (465.00 eurot - 143.02 eurot). Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates 15.08.2021 kuni 15.01.2023 täielikult ning 15.02.2023 osamakse osaliselt. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ja palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 22.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud summa 228.88 eurot (s.o osamaksed perioodil 15.02.2023-15.10.2024) ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 667.50 eurot, sh riigilõiv summas 245.00 eurot ja hageja õigusabikulud 422.50 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetatuks Ametlike Teadaannete vahendusel 12.01.2025. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 437.50 eurot, intressi 47.35 eurot, laenuhaldustasu 9.00 eurot, sissenõudmiskulud 30.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 186.19 eurot ning viivise alates 12.10.2024 kuni põhinõude summas 437.50 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 20,9% aastas. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: Xxx Xxx AS ja kostja sõlmisid 09.07.2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 500.00 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu Xxx Xxx AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 09.07.2021-15.07.2025, intressi määraga 20,9% aastas, viivise määraga 20,9% aastas (dtl 17-29); kostjalt on toimunud laenulepingu nr XXX alusel laekumisi Xxx Xxx AS-ile kogusummas 143.02 eurot; kostja ei täitnud laenulepingust nr XXX tulenevaid maksekohustusi alates

Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. II Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg-st 6 tuleneb, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 4

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. III Kohus hindab esmalt, kas hagi aluseks oleva tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevate nõuetega. Laenulepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 35,35% aastas. Lepingu sõlmimisele eelnenud Eesti Panga 31.05.2021 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. Kohtu arvutuste kohaselt ei ületa 09.07.2021 sõlmitud laenulepingu nr XXX krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevat piirmäära 56,04% (3 x 18,68%) ning kostjale antud krediidi kogukulu on seadusega kooskõlas. IV Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollinud kostja krediidivõimelisust, kuivõrd krediidiandja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust kostja esitatud taotluste alusel ja teinud päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 36-45). Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli kostja 12 kuu keskmine sissetulek 749.00 eurot. Võttes arvesse, et kostja arvestatud sissetulek oli 749.00 eurot kuus ning muud igakuised finantskohustused 50.00 eurot kuus, jäi kostjal kätte peale laenu väljastamist 681.98 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Kostjal ei olnud ülalpeetavaid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole 5

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja selgituste kohaselt on esialgne krediidiandja teinud mh päringud maksehäireregistritesse ning Maksu- ja Tolliametile. Kohtu hinnangul ei saa pidada viidatud päringute tegemist registritesse piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Seejuures ei ole hageja tõendanud päringute tegemist registritesse. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul Xxx Xxx AS-il tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja esitas 22.10.2024 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude, mõista kostjalt laenulepingu nr XXX alusel hageja kasuks välja põhivõlgnevus 321.98 eurot (465.00 eurot - 143.02 eurot). Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates 15.08.2021 kuni 15.01.2023 täielikult ning 15.02.2023 osamakse osaliselt. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ja palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 22.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud summa 228.88 eurot (s.o osamaksed perioodil 15.02.2023-15.10.2024) ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud summa tasumisele suunatud nõuded ei ole alternatiivsed nõuded vaatamata sellele, et nõude summad on erinevad. Seega vaatamata sellele, et hageja on ise sõnastanud oma hilisema nõude võrreldes algses hagis esitatuga alternatiivse nõudena. Samuti ei ole hageja loobunud algses hagis esitatud nõudest. Seega 22.10.2024 hageja menetlusdokumendis esitatud sissenõutavaks muutunud põhivõla nõue ei ole algse hagi nõude suhtes alternatiivne nõue TsMS § 370 lg 2 mõttes. V

Järgnevalt hindab kohus, kas krediidilepingu ülesütlemine oli kehtiv.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Laenulepingu nr XXX alusel kohustus kostja tagastama laenu Xxx Xxx AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 09.07.2021-15.07.2025. Kostja oli hagiavalduse kohaselt viivituses alates 9. osamaksest, s.o 15.04.2022, mistõttu saatis Xxx Xxx AS kostjale 30.08.2022 laenulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 28.09.2022. Arvestades kõik kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 28.09.2022 6

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses ning saabunud ei ole veel ka lepingu lõpptähtaeg. Seega ei olnud laenulepingu nr XXX ülesütlemine kehtiv. VI

Kohus kontrollib, millises ulatuses on hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud.

Hageja märgib, et kostjalt on toimunud laenulepingu nr XXX alusel laekumisi Xxx Xxx AS-ile kogusummas 143.02 eurot ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb lugeda tagasimaksed põhivõla katteks ning kostjal tuleb tagastada laenulepingu nr XXX alusel 321.98 eurot (500.00 eurot – lepingutasu 35.00 eurot - tagasimaksed 143.02 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et laenuleping nr XXX ei olnud kehtivalt üles öeldud, on põhjendatud põhivõlgnevuse väljamõistmine üksnes kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tagasimaksete ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga on laenulepingu nr XXX alusel saadud 500.00 euro suurusest krediidist sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed kuni 15.04.2025 osamakseni, kogusummas 455.20 eurot, millest kostja on tasunud 143.02 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud laenulepingu nr XXX alusel põhivõlg 312.18 eurot (455.20 eurot - 143.02 eurot). VII Kohus hindab hageja kõrvalnõuete põhjendatust. Laenulepingu nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista intressi võlgnevus 47.35 eurot, laenuhaldustasu 9.00 eurot, sissenõudmiskulud 30.00 eurot, viivise võlgnevus 186.19 eurot ja edasiulatuv viivis alates 12.10.2024 kuni lepingu nr XXX põhinõude summas 437.50 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 20,9% aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressiga, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata. Muid tasusid VÕS § 4034 lg 7 tähenduses kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda ka laenuhaldustasu ja sissenõudmiskulu. Seega jääb hageja laenuhaldustasu nõue 9.00 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 30.00 eurot rahuldamata. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt seadusjärgses määras, kui see ei ole suurem varem kokku lepitud viivisemäärast. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista välja viivis põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 1. lause alusel seadusjärgses määras. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenulepingu nr XXX ülesütlemine ei olnud kehtiv, ei ole põhjendatud hageja viivise nõue alates lepingu ülesütlemisest hagiavalduse esitamiseni. VIII Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aktiva Finance Group OÜ hagi O J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 09.07.2021 Xxx Xxx ASiga sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 312.18 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi põhivõlgnevuselt 312.18 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest 09.07.2021 Xxx Xxx AS-iga sõlmitud laenulepingu nr XXX kohase põhiosamakse summas 9.80 eurot (321.98 eurot - 312.18 eurot) selle sissenõutavaks muutumisel vastavalt lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafikule 15.05.2025. 7

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 115.52 eurot, intressi nõude 47.35 eurot, laenuhaldustasu nõude 9.00 eurot, sissenõudmiskulude nõude 30.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 186.19 eurot. Menetluskulude jaotus ja kättetoimetamine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 710.04 euro maksmist, millest kohus rahuldab 45% (321.98 eurot / 710.04 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 55% ulatuses hageja kanda ja 45% ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 667.50 eurot, mille moodustab riigilõiv summas 245.00 eurot ja hageja õigusabikulud 422.50 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja on osutanud hagimenetluses õigusteenust tunnihinnaga 169.00 eurot. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt esindamisele kokku 2,5 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu riigilõiv 245.00 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 422.50 eurot. Nii-öelda masshagide koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud ja vajalik kulu 120.00 eurot.

8

Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 365.00 eurot, mis koosneb riigilõivust 245.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 120.00 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd kohus jättis 45% hageja menetluskuludest kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 164.25 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (164.25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult. Kohtule ei ole menetluse käigus teatavaks saanud täiendavaid kostja andmeid. Seega tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.