Hageja New Technologies OÜ (registrikood 11837497, asukoht Kopli 69a, 10314 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Valentina Marcinkevicene (e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Marina Smirnova (OÜ Dorida, e-post [email protected]) Kostja Osaühing BCD Sisustus (registrikood 12451966, asukoht Kopli 69a, 10314 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tverdohlebov (Advokaadibüroo Vindex, [email protected])
Asja läbivaatamine
Jevgeni e-post
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta käesolevas tsiviilasjas New Technologies OÜ 17. veebruari 2017 taotluse alusel määratud finantsekspertiis läbi viimata.
4.Tagastada New Technologies OÜ-le pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1350 eurot, hageja seadusliku esindaja juhatuse liikme Valentina Marcinkevicene arvelduskontole nr EE202200001105242665.
5.Jätta Osaühingu BCD Sisustus 24. aprilli 2018 taotlus hageja poolt poole menetluses tasutud riigilõivu kostjale tasumiseks rahuldamata.
7.Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 22. detsembri 2015 määrusega (tsiviilasjas nr 2-15-15666) kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega arestiti Osaühingule BCD Sisustus (registrikood 12451966) kuuluv Osaühingu Alrang (registrikood 10165021) 1533 euro suuruse nimiväärtusega osa ning kanti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistri andmebaasi Osaühingule BCD Sisustus kuuluva Osaühingu Alrang (1533 euro suuruse nimiväärtusega) osa käsutamise keelumärge New Technologies OÜ (registrikood 11837497) kasuks.
8.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Hagist loobumise vastuvõtmise, sellega seoses menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotust puudutava kohtumääruse osa peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.New Technologies OÜ (hageja) esitas 20.10.2015 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 07.12.2015, 11.12.2015, 17.12.2015 ja 21.12.2015, Osaühingu BCD Sisustus (kostja) vastu. Hageja palus (21.12.2015) hagiavalduses kohustada kostjat üle andma Osaühingu Alrang (registrikood 10165021) osa nimiväärtusega 1533 eurot hagejale ning andma oma nõusoleku Osaühingu Alrang osa nimiväärtusega 1533 eurot omanikukande kostja suhtes Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistris kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega Osaühingu Alrang osa nimiväärtusega 1533 eurot omanikuna äriregistrisse kantakse hageja.
2-15-15666
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli perioodil 26.10.2012 kuni 21.08.2015 Jevgeni Soldatov (isikukood 35512050218) hageja juhatuse liige. Antud osaühingu põhitegevuseks oli mööbli, valgustite ja muude kodutarvete jaemüük. Alates 20.07.2011 oli hageja omandis Osaühingu Alrang osa nimiväärtusega 24 000 krooni, mis võrdub 1533,99 eurot ja mis on 40% Osaühingu Alrang osakapitalist. 14.08.2015 kutsuti hageja omaniku otsusega Jevgeni Soldatov hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. Vastav kanne äriregistrisse tehti 21.08.2015. 18.08.2015 andis hageja uus juhatuse liige Valentina Marcinkevicene Jevgeni Soldatovile kätte teade, et alates 14.08.2015 on tema hageja juhatuse liikme volitused lõppenud ja Jevgeni Soldatov peab üle andma uuele juhatuse liikmele hageja finantsmajandusliku dokumentatsiooni. 2015. a septembri alguses hageja seaduslikule esindajale Valentina Marcinkevicene sai teatavaks, et 25.08.2015 võõrandas hageja endale kuuluva Osaühingu Alrang osa nimiväärtusega 1533 eurot. Hageja seaduslik esindaja pöördus notaribüroosse, kus notar Anne Saaberi poolt anti talle Osaühingu Alrang osa müügileping ja osaluse üleandmise leping nr 1358/2015. Lepingust järeldub, et 25.08.2015 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud Osaühingu Alrang osa müügileping, kusjuures mõlemat osaühingut, sh nii müüjat kui ka ostjat esindas Jevgeni Soldatov. Hagejat ehk osa müüjat esindas Jevgeni Soldatov 08.01.2010 tõestatud Tallinna notar Mare Milleri poolt volituse nr 77 alusel. 19.10.2015 pöördus hageja Tallinna notar Triin Lekki poole avaldusega Jevgeni Soldatovile välja antud 08.01.2010 volikirja kehtetuks kuulutamiseks. Nagu järeldub äriregistri teabesüsteemist on kostja ainukeseks omanikuks ja juhatuse liikmeks Jevgeni Soldatov. Seega, kostjat ehk osa ostjat esindas tehingus Jevgeni Soldatov kui osaühingu seaduslik esindaja ja juhatuse liige. Osaühingu Alrang osa müügilepingu ja osaluse üleandmise lepingu nr 1358/2015 p-s 3.2. on märgitud, et lepingu eseme ostuhind on 1533 eurot, mis on antud lepingu sõlmimise hetkeks ostja poolt müüjale tasutud ja müüja kinnitab nimetatud summa kättesaamist lepingule alla kirjutades. Hageja seaduslik esindaja Valentina Marcinkrvitcene kinnitab, et kostja poolt osa omandamise eest ostuhinda tasutud ei ole. Osaühingu Alrang omandis on kinnisvara asukohaga Kopli 69a Tallinn (registriosa nr 6208901) turuhinnaga 997 000 eurot. Vastavalt Osaühingu Alrang 2014. a majandusaasta aruandele osaühingul on kohustusi summas 84 488 eurot. Seega Osaühingu Alrang turuväärtuseks on umbes 900 000 eurot. Kuna hagejale kuulus 40% Osaühingust Alrang, siis hagejale kuuluva osa turuväärtuseks ei saa olla vähem kui 250 000 eurot. Samuti on oluline, et Osaühingu Alrang osa müügileping ja osaluse üleandmise leping nr 1358/2015 on Jevgeni Soldatovi poolt sõlmitud pärast seda, kui hageja omanik teavitas Jevgeni Soldatovi, et ta on kutsutud hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. Lepingu nr 1358/2015 sõlmimisel Jevgeni Soldatov teadis, et sõlmides temale kuuluva osaühinguga lepingu hinnaga 1533 eurot, ta rikub hageja huve ja tekitab hagejale tahtlikult kahju. Samuti arvestades seda, et tehingus Jevgevi Soldatov esindas nii müüjat kui ka ostjat, siis huvide konflikti välistamiseks Jevgeni Soldatov oli kohustatud volitajale ehk hagejale teatama oma otsesest huvist lepingu esemeks oleva tehingu suhtes. Hageja kinnitas, et ta ei andnud oma nõusolekut Jevgeni Soldatovile vaidlustatud tehingu tegemiseks tingimusel, et Osaühingu Alrang osa võõrandatakse hinnaga, mis oli 160 korda alla osa turuväärtuse. Antud hagi esitamisega tühistas hageja Osaühingu Alrang osa müügilepingu ja osaluse üleandmise lepingu nr 1358/2015, kuna eelnimetatud lepingu tegemisel hageja esindaja Jevgeni Soldatov rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega.
2.Hageja esitas 11.12.2015 kohtule taotluse hagi tagamiseks, mida täpsustas 17.12.2015 ja 21.12.2015.
3.Kohus rahuldas 22.12.2015 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus otsustas arestida kostjale kuuluva Osaühingu Alrang (registrikood 10165021) 1533 euro suuruse nimiväärtusega osa ning kanda Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistri andmebaasi
2-15-15666 Osaühingule BCD Sisustus kuuluva Osaühingu Alrang (1533 euro suuruse nimiväärtusega) osa käsutamise keelumärge hageja kasuks.
4.Kohus võttis 22.12.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse.
6.Kohus rahuldas 28.09.2016 määrusega kostja 14.04.2016 taotluse osaliselt. Kohus kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 1500 eurot. Kohus märkis, et tagatis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates vastavalt kohtumääruse lisas olevale makseinfole ning et kohtule tuleb esitada tagatise tasumist tõendav dokument või teatada tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.
7.Hageja esitas 17.11.2016 kohtule (17.11.2016) maksekorralduse nr 989 tagatise summas 1500 euro tasumise kohta.
8.23.11.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse.
9.Hageja esitas 17.02.2017 menetlusdokumendis kohtule taotluse finantsekspertiisi määramiseks.
10.Kostja esitas 01.03.2017 kohtule taotluse dokumendiekspertiisi määramiseks.
12.Kohus leidis 02.02.2018 e-kirjas mh, et kostjalt tuleb nõuda ekspertiisikulude ettetasumist summas 308 eurot ja et ekspertiisi ettemaks tuleb kostjal tasuda hiljemalt 12.02.2018.
13.Kostja esitas 09.02.2018 kohtule täiendavad dokumendid (originaalid).
14.12.02.2018 menetlusdokumendis palus kostja, et dokumendiekspertiis määratakse vaid kolmele dokumendile: hagi vastuse lisad 4, 6 ja 26.08.2015 venekeelsele paberile vormistatud taganemisavaldusele. Kostja märkis, et kuivõrd ta taotleb ekspertiisi tegemist kolmele dokumendile, mitte neljale, siis kostja tegi ettemaksu ainult kolme dokumendi ekspertiisitasu osas. Ühes nimetatud menetlusdokumendiga esitas hageja kohtule (09.02.2018) maksekorralduse nr 38 ekspertiisikulude ettemakse summa 231 euro tasumise kohta.
15.Kohus määras 11.04.2018 määrusega käesolevas tsiviilasjas finantsekspertiisi ja tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Toivo Rattasepale. Seejuures nõudis kohus hagejalt eksperdikulude ette tasumist summas 2868 eurot. Kohus märkis, et nimetatud eksperdikulude ettemaks tuleb tasuda 10 päeva jooksul alates antud kohtumääruse hagejale kättetoimetamisest vastavalt kohtumääruse lisas olevale makseinfole. Hagejal tuli kohtule esitada antud eksperdikulude tasumist tõendav dokument või teatada tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus hoiatas, et juhul, kui hageja jätab eeltoodud korralduse täitmata, jätab kohus ekspertiisi läbi viimata. Hageja lepingulisele esindajale on eeltoodud kohtumäärus kätte toimetatud 12.04.2018.
2-15-15666
16.Hageja esitas 23.04.2018 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja märkis, et hagejale sai teatavaks, et 19.08.2016 ja 20.10.2016 võõrandas Osaühing Alrang temale kuuluva kinnistu aadressil Tallinn, Kopli 69A (registriosa nr 6208901) ja alates 2018. a lõpetas finantsmajanduslik tegevus, mistõttu käesoleva vaidluse olev Osaühingu Alrang osa turuväärtus on oluliselt vähenenud. Seetõttu kaotas hageja huvi kohtuvaidluse jätkamiseks ja ei näe aluseid lisa menetluskulude kandmises. Hagejal oli kindel usk, et kohus rahuldab hageja nõude ja ekspert kinnitab, et vaidlustatud osa turuväärtuseks 25.08.2015 seisuga oli summa kõrgem kui osa nimiväärtus 1544 eurot. Pärast seda, kui kostja, kes on Osaühingu Alrang osanik, nõusolekul osaühing võõrandas temale kuuluva kinnistu ja lõpetas finantsmajandusliku tegevuse, siis on hagejal jäänud võimalus Osaühingu Alrang osa tagastamiseks, mille turuväärtus on alla osa nimiväärtust. Kuivõrd hagist loobumise aluseks on kostja pahatahtlik tegevus, sh menetluse venitamine ja käesoleva menetluse käigus kinnisasja võõrandamine, mis tegi antud kohtuvaidluse edasise menetlemise mõttetuks, palus hageja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Eeltoodu alusel palus hageja tagastada OÜ Dorida arvelduskontole nr EE913300332700090004 (17.11.2016) tasutud tagatise summas 1500 eurot. Lisaks taotles hageja kohtult poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 1350 eurot, tagastamist hageja seadusliku esindaja juhatuse liikme Valentina Marcinkevicene arvelduskontole nr EE202200001105242665 Swedbank AS-is.
17.Kostja esitas 24.04.2018 kohtule vastuse, milles teatas, et kostja on nõus hagist loobumisega. Kostja märkis, et ta on teadlik hagist loobumise tagajärgedest (TsMS §-d 428433). Kostja palus TsMS § 168 lg 4 ja 174 lg 2 alusel välja mõista hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulude hüvitise. Menetluskulude nimekirjad on iga menetlusdokumendi viimases osas (tuleb liita igas menetlusdokumendis märgitud ajakulu ja korrutada tunnitasu määraga 180 eurot). Lisaks sellele 04.04.2018 menetlusdokumendi koostamise ja selleks materjali läbitöötamise ajakulu on 10 tundi; 12.02.2018 menetlusdokumendi koostamise ja selleks asjaolude täpsustamise ajakulu on 0,5 tundi; 26.01.2018 menetlusdokumendi koostamise ja selleks asjaolude täpsustamise ja kliendiga arutamise ajakulu on 0,75 tundi (45 minutit); 10.01.2018 kohtumääruse (12 lk) analüüsimise ja kliendile põhjaliku selgitamise ajakulu on 1,5 tundi; hageja 17.02.2017 menetlusdokumendi analüüsimise ja kliendile põhjaliku selgitamise ajakulu on 1 tund. Kostja märkis, et mis puudutab hageja taotlust poole riigilõivust tagastamiseks, siis kostja palub arvestada, et hageja poolt antud menetluskulude tagatis ei kata kostja menetluskulud täies ulatuses, seega kostja palus kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 ja 463 lg 2 alusel riigilõivu tagastamise korra ja määrata, et hagejale tagastamisele kuuluv summa tasutakse koos tagatise summaga kostja arvelduskontole nr EE182200221062545036, mis katab kostja menetluskulud. Menetluse lõpetamise korral palus kostja tagastada ülalmärgitud arvelduskontole ka ekspertiisi läbiviimiseks tasutud summa. Kostja teatas mh, et hagist loobumise avalduse analüüsimise ja kostjaga arutamise, samuti sellele vastamise ajakulu on 1 tund. Samuti ei ole kostja nõus hageja väitega justkui kostja oleks käitunud pahatahtlikult ja venitas menetlust. Kostja arvab, et käitus menetluses äärmiselt korrektselt.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
18.Alljärgnevalt otsustab kohus esmalt finantsekspertiisi läbi viimata jätmise (I), seejärel hageja hagist loobumise vastuvõtmise (II). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused
(III).
I
19.TsMS § 293 lg 1 esimese lause järgi on kohtul õigus menetlusosalise taotlusel küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Tulenevalt
2-15-15666 TsMS §-st 138 ja § 143 lg 1 p-st 1 on eksperdikulude (sh eksperditasu) näol tegemist asja läbivaatamise kuludega. Vastavalt TsMS § 148 lg-le 1 tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui pool, keda on kohustatud kulude ettemaksmiseks, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei tee, võib kohus TsMS § 148 lg 4 kohaselt jätta taotletava toimingu tegemata.
20.Kohus nõudis 11.04.2018 määruses (tsiviilasjas nr 2-15-15666) hagejalt finantsekspertiisi kulude ette tasumist summas 2868 eurot. Kohus märkis, et nimetatud eksperdikulude ettemaks tuleb tasuda 10 päeva jooksul alates antud kohtumääruse hagejale kättetoimetamisest vastavalt kohtumääruse lisas olevale makseinfole. Hagejal tuli kohtule esitada antud eksperdikulude tasumist tõendav dokument või teatada tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus hoiatas, et juhul, kui hageja jätab antud korralduse täitmata, jätab kohus ekspertiisi läbi viimata. Hageja lepingulisele esindajale on nimetatud määrus kättetoimetatud 12.04.2018, mistõttu tuli hagejal ekspertiisitasu kohtule tasuda hiljemalt 22.04.2018. Vaatamata eeltoodule ei ole hageja käesoleva ajani kohtule nimetatud ekspertiisi tasu tasunud ning hageja on esitanud 23.04.2018 kohtule hoopis hagist loobumise avalduse.
21.Eeltoodust tulenevalt ja TsMS § 148 lg 4 alusel leiab kohus, et hageja 17.02.2017 taotluse alusel määratud finantsekspertiis tuleb jätta läbi viimata. Kohus selgitab täiendavalt TsMS § 237 lg-s 2 sätestatut, et kui menetlusosalise taotlus tõendeid koguda jäi rahuldamata seetõttu, et menetlusosaline jättis kohtu nõudmisest hoolimata tõendite kogumisega seotud kulud ette maksmata, ei ole tal hiljem õigust taotleda sellist kogumist, kui taotluse rahuldamine põhjustaks asja arutamise edasilükkamise. II
22.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.
23.Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. III
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Lähtuvalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
2-15-15666 Hagist loobumise avalduse kohaselt loobus hageja hagist seetõttu, et hagejale sai teatavaks, et 19.08.2016 ja 20.10.2016 võõrandas Osaühing Alrang temale kuuluva kinnistu aadressil Tallinn, Kopli 69A (registriosa nr 6208901) ja alates 2018. a lõpetas finantsmajandusliku tegevuse. Seega käesoleva vaidluse all olev Osaühingu Alrang osa turuväärtus on oluliselt vähenenud ning hageja kaotas huvi kohtuvaidluse jätkamiseks ja hageja ei näe aluseid lisa menetluskulude kandmises. Kuivõrd hageja ei ole loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg-st 4 tulenevalt hageja kanda.
25.Maakohus selgitab, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
27.Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
28.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
29.Hageja on tasunud (19.10.2015) hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 2700 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1350 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja seadusliku esindaja juhatuse liikme Valentina Marcinkevicene arvelduskontole nr EE202200001105242665.
30.Kohus peab siinkohal vajalikuks täiendavalt ka märkida, et kostja 24.04.2018 taotlus, mille kohaselt palus kostja määrata, et hagejale tagastamisele kuuluv riigilõivu summa tasutakse kostja arvelduskontole, on õigusliku aluseta ja TsMS sellist tagastamise võimalust ette ei näe (sh ka kostja poolt viidatud TsMS § 445 lg 1 ja § 463 lg 2 alustel). Seega jätab kohus kostja 24.04.2018 taotluse hageja poolt poole menetluses tasutud riigilõivu kostjale tasumiseks rahuldamata.
31.Seonduvalt kostja 24.04.2018 taotlusega hageja poolt tasutud tagatise kostjale tasumiseks peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida, et käesoleva kohtumäärusega on kohus määranud kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), mistõttu otsustab kohus siis ka tagatise kostjale tasumise küsimuse.
33.TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. Kohus selgitab, et kuivõrd käesoleva kohtumäärusega jättis kohus menetluskulud hageja kanda, siis ei ole TsMS § 195 lg
2-15-15666 1 järgi tagamise andmise põhjus ära langenud ja kohtul puudub seega võimalus tagatise hagejale tagastamiseks (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, I-V osa (§-d 1-305). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: V. Kõve jt. Tallinn 2017, lk 1010). Kohus rõhutab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) ning ühtlasi otsustab kohus siis ka hagejale tagatise tagastamise küsimuse.
34.Kostja palus 24.04.2018 vastuses menetluse lõpetamise korral tagastada talle ekspertiisi läbiviimiseks tasutud summa, s.o 231 eurot, arvelduskontole nr EE182200221062545036.
35.TsMS § 150 lg 7 sätestab, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse antud paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
36.Kuivõrd kohus võttis ülaltoodust tulenevalt hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas käesoleva tsiviilasja menetluse, siis kuulub kohtu hinnangul kostjale tema poolt tasutud dokumendiekspertiisi läbiviimise kulu summas 231 eurot tagastamisele. Vastavalt kostja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda kostja arvelduskontole nr EE182200221062545036.
37.Lähtudes TsMS § 386 lg-st 4, kuuluvad kohtu 22.12.2015 määrusega (tsiviilasjas nr 2-1515666) kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.