Ühinguõigus › Äriregistri asjad

MAAKOHTU MÄÄRUS

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2

menetluse jätkamist. Avaldaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot. Avaldaja leiab, et registriosakonna määrus on edasikaevatav. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud määrus tehtud ajal, mil registriasja menetlus oli maakohtu registriosakonna 22. augusti 2024. a määruse nr Ä 30030207 / M2 alusel peatatud. Menetlust lõpetav ehk vaidlustatav määrus koostati 2. septembril 2024, s.o 11 päeva pärast menetluse peatamise määruse koostamist. Menetlust ei ole uuendatud ega uuendamise määrust avaldajale kätte toimetatud. Menetluse peatumise aja kestel tehtud toimingud, sh notari esitatud avaldus ja määruskaebusega vaidlustatud määrus, on tühised (TsMS § 358 lg 2). Avaldaja leiab, et ainult avaldaja oli õigustatud isik TsMS § 593 lg 3 tähenduses kandeavalduse tagasivõtmiseks. Avaldaja tagasivõtmise avaldust esitanud ei ole, seega ei ole vaidlustatud määruse asjaolude ega põhjenduste alusel võimalik aru saada, kelle esitatud avalduse alusel on kohtunikuabi vaidlustatud määruse koostanud ning avaldaja juhatuse liikme poolt esitatud avalduse läbi vaatamata jätnud. Määrus ei vasta TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestatud nõuetele. Avaldus osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks esitati notari vahendusel ning avaldus on avalduse esitamiseks õigustatud isiku, s.o juhatuse liikme Raivo Kuuse poolt digitaalselt allkirjastatud. Seega ei vajanud esitatud avaldus ka notariaalset kinnitamist äriregistri seaduse (ÄRS) § 40 lg 1 mõttes, mis sätestab, et registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud. Avaldusele oli lisatud kande tegemiseks vajalikud dokumendid, s.o notari teade osa võõrandamise kohta. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 4 teise lause kohaselt saadab osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. E-äriregistrist nähtub, et avalduse on esitanud osa võõrandamise tehingu tõestanud notar. Käesoleval juhul ei ole tuginetud ka TsMS § 593 lg-le 4, mille alusel võib notar, kes tõestas või kinnitas avalduse, esindada avaldajat registriasja lahendamisel. Notar võib muu hulgas avaldaja nimel siis esitada avalduse tagasivõtmise või muutmise avalduse või määruskaebuse. Käesoleval juhul ei olnud notari poolt vastavalt ÄRS § 40 lg-s 1 sätestatule vajalik ei avalduse tõestamine ega kinnitamine, kuna avaldus oli avaldaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Avaldaja palus notarilt vaid avalduse projekti koostamist ning selle registripidajale edastamist ametiülesande korras, mitte avalduse notariaalset kinnitamist. Avaldaja ei ole ka üheski dokumendis andnud notarile avaldaja esindamise õigust TsMS § 593 lg 4 tähenduses ja see säte ei viita, et notari puhul esindusõigust eeldatakse. Registripidaja oleks pidanud notari esindusõigust kontrollima. Kuivõrd avaldaja ei olnud notarile andnud avaldaja esindamise õigust, ei saanud notar esitatud avaldust avaldaja nimel tagasi võtta, mistõttu kohus rahuldas isiku taotluse, kes ei ole käesoleva registriasja menetlusosaline ning kellel puudus avaldaja esindamise õigus, mistõttu kuulub registripidaja määrus täies ulatuses tühistamisele. Kui leida, et notari esindusõigust eeldatakse, siis avaldaja lõpetab notari esindusõiguse TsMS § 593 lg 4 teise lause alusel. Avaldaja esindajana ei saa tegutseda isik, kes ei lähtu avaldaja huvidest, kes esitab registripidajale avaldusi ilma avaldajaga kooskõlastamata ja avaldajat esitatavast avaldusest ja selle sisust teavitamata. Määruse resolutiivosa kohaselt on loetud tagasivõetuks nii 13. augusti 2024. a kandeavaldus kui ka 14. augusti 2024 notari teade osa võõrandamise kohta. Avaldaja leiab, et registriasja

3

menetluses menetletakse kandeavaldust, mitte kandeavalduse aluseks olevaid dokumente. Seega tagasi saab võtta vaid avalduse, mitte avalduse aluseks olevaid dokumente. Lisaks ei saanud notar juba tõestatud lepingu tõestamisest kaks nädalat hiljem keelduda TõS § 4 alusel. Selle sätte alusel on võimalik keelduda taotletava tõestamistoimingu tegemisest, kuid praegusel juhul oli lepingu tõestamistoiming juba tehtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

edastas selle registriosakonnale. Kuna notar kinnitas kandeavalduse digitaalselt allkirjastanud avaldaja seadusliku esindaja Raivo Kuuse digitaalse allkirja õigsust (TõS § 39 lg 1 1), on ÄRS § 40 tähenduses tegemist notariaalselt kinnitatud kandeavaldusega, mitte registriosakonnale esitatud digitaalselt allkirjastatud kandeavaldusega. TõS § 53 lg 1 kohaselt edastas notar kandeavalduse ning selle lisadokumendid registripidajale. ÄRS § 40 lg 5 kohaselt esitatakse notariaalselt kinnitatud avaldus koos kande tegemiseks vajalike dokumentidega registripidajale avalduse kinnitanud notari vahendusel notarite infosüsteemi (edaspidi e-notar) kaudu. Mõjuval põhjusel võib avalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid asjaajamises registripidajaga. TsMS § 593 lg 4 näeb ette, et notar, kes tõestas või kinnitas avalduse, võib esindada avaldajat kohtus registriasja lahendamisel. Notar võib muu hulgas avaldaja nimel esitada avalduse tagasivõtmise või muutmise avalduse ning määruskaebuse. Avaldaja võib notari esindusõiguse lõpetada. Ka kohtu registriosakonna kodukorra § 24 lg 1 näeb ette, et notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid registriosakonnas. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et notaril oleks õigus esitada registripidajale avaldus avaldaja esindajana, ei pea avaldaja eraldi tahet avaldama ja eeldatakse, et avalduse kinnitanud või tõestanud notaril on avaldaja esindamise õigus. Seega luges kohtunikuabi notari põhjendatult avaldaja esindajaks, kel on õigus esitada tagasivõtmise avaldus. Kohtunikuabi ei pidanud notari esindusõigust täiendavalt kontrollima. TsMS § 593 lg 4 kolmanda lause järgi on avaldajal õigus notari esindusõigus igal ajal lõpetada. Esindusõiguse lõpetamisele kohaldatakse TsMS § 225 lg 1, mis tähendab, et registripidaja suhtes kehtib notari esindusõigus seni, kuni registripidajale ei ole esindusõiguse lõpetamisest teatatud. Esindusõiguse lõpetamisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seega ei ole määruskaebuses notari esindusõiguse lõpetamisel avaldaja esitatud määruskaebuse läbi vaatamise seisukohalt tähendust. Tegemist on avaldaja ja notari vahelise sisesuhtega, millest tekkivaid vaidlusi ei lahendata käesoleva menetluse raames.

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.