ERGO Insurance SE hagi T. H. vastu kahju hüvitamise nõudes 4 714,93 eurot
Hagi hind Pooled ja nende esindajad
Hageja: Ergo Insurance SE (10017013, Tallinn, Kristiine linnaosa, A. H. Tammsaare tee 47) Hageja esindaja: Vaho Vahkal (e-post: [email protected] Kostja: T. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx); viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
24.04.2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ERGO Insurance SE hagi T. H. vastu liikluskahju hüvitamise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T. H. ́ilt hageja ERGO Insurance SE kasuks kokku 4 714,93 eurot sh matusekulud 1 023 eurot, ülalpidamishüvitis 1 292,51 eurot, toitjakaotuspension 2 399,42 eurot.
3.Jätta rahuldamata ERGO Insurance SE hagi T. H. vastu tulevikus, kuni 02.08.2031 R. H. ́ile makstava ülalpidamishüvitise ja toitjakaotuspensioni nõudes.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue
1.ERGO Insurance SE (hageja) esitas 17.10.2017 hagi T. H. ́i (kostja) vastu liikluskahju 4 714,93 euro nõudes. Liikluskahju koosneb hageja poolt hüvitatud matusekuludest summas 1 023 eurot, ülalpidamishüvitisest 1292,51 eurot, toitjakaotuspensionist summas 2 399,42 eurot. Hageja taotleb, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv summas 400 eurot. Samuti taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja ka tulevikus makstava ülalpidamishüvitise ja toitjakaotuspensioni (kuni 02.08.2031). 19.09.2015 kella 05:14 paiku toimus liiklusõnnetus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu teel, kus ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu vasakkurvis kaotas T. H. sõiduki Audi xxxxxxxxx) üle kontrolli ja sõitis autoga teelt välja paremale tee tammist alla xxxxxx ojal olevasse paisjärve katuse peale. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukis kaasreisijana juhi kõrval istunud H. B. hukkus. T. H. juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sõidukil Audi xxxxxxxxx) oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse leping nr xxxxxxxxxx ERGO Insurance SE-s. 1.1 ERGO Insurance SE hüvitas liiklusõnnetuses hukkunud H. B. i matusekulud summas 1 023 eurot. Tulenevalt Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 lg 2 kohaselt võib matusekulud kandnud isik kindlustusandja vastu esitada nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 alusel. ERGO on hüvitanud liiklusõnnetuses hukkunud H. B. i mõistlikud matusekulud kokku summas 1 023 eurot. 1.2 H. B. il sündis 02.08.2013 poeg R. H. , kelle eestkostja on M. P. . H. B. oli hukkumise hetkel 17 aastat ja 8 kuud vana. R. H. on M. P. lapselaps. R. H. i isa on T. H. , kes loobus lapse sünni registreerimisel lapse isiku- ja varahooldusõigusest. Tartu Maakohtu 18.11.2013 kohtumäärusega seati alaealise R. H. i eeskostjaks R. H. i vanaema M. P. kuni lapse ema H. B. i täisealiseks saamiseni, so kuni 05.01.2016. Alaealist last peavad üleval hoidma tema vanemad ja seetõttu oleks alates 05.01.2016 pidanud R. H. i üleval pidama tema ema H. B. . Tulenevalt sellest, et H. B. hukkus, on kindlustusandja R. H. ile maksnud ülalpidamishüvitist. Seega oli R. H. i eestkostja H. B. i hukkumise ajal M. P. . Kuna lapse ema suri enne täisealiseks saamist, määrati 29.12.2015 M. P. alaealise lapse R. H. i eeskostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni. H. B. il oli alates 02.08.2013 täielik isiku- ja varahooldsõigus R. H. i suhtes R. H. ile määrati H. B. i surma järgselt toitjakaotuspension. Kuna H. B. il ei olnud sissetulekuid, siis võeti ülalpidamishüvitise arvutamise aluseks töötasu alammäär. Ülalpidamishüvitise arvutamisel lähtus Hageja LkindlS §-dest 27 ja 29. ERGO Insurance SE maksab R. H. ile ülalpidamishüvitist M. P. arveldusarvele. Tänaseks on hageja R. H. ile ülalpidamishüvitist maksnud summas 1 292,51 eurot.
2 (5)
1.3 R. H. ile määrati H. B. i surma järgselt Sotsiaalkindlustusameti poolt toitjakaotuspension. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 48 lg 3 sätestab, et liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotus- või rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. Selline nõudeõigus tekib kooskõlas LkindlS § 24-ga. Kahju tekitaja peab kahju kannatanule tekitatud kahju hüvitama. LkindlS kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju. Seetõttu on riiklikku pensioni saaval isikul ehk R. H. il tekkinud nõudeõigus kindlustusandja ehk ERGO vastu. Hageja on hüvitanud Sotsiaalkindlustusametile toitjakaotuspensioni maksed summas 2 399,42 eurot. 1.4 R. H. on ülalpidamishüvitist ja toitjakaotuspensioni õigustatud saama kuni täisealiseks saamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni, seega on tegemist jätkuva nõudega kostja vastu. R. H. saab täisealiseks 02.08.2031. Tulenevalt sellest, et kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes ja liiklusõnnetuses hukkus R. H. i ema, on kindlustusandjal õigus kogu tulevikus R. H. ile makstav toitjakaotuspension ja ülalpidamishüvitis kostjalt tagasi nõuda. Kuna ülalpidamishüvitist ja toitjakaotuspensionit makstakse R. H. ile seadusega fikseeritud ulatuses, siis peab Hageja võimalikuks nende välja mõistmise ka etteulatuvalt. Hageja viitab siinkohal paralleelile elatisraha miinimumi väljamõistmisega, sest kõigi kolme puhul on tegemist seadusega kehtestatud määraga. Kindlat tulevikus makstavat summat ei ole võimalik välja tuua, sest ülalpidamishüvitis ja toitjakaotuspension on sõltuvad töötasu alamäärast, mis on ajas muutuv. Kostja vastus
2.Kostja kirjalikus vastuses esitatud hagi ei tunnista, avaldab, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuna hagi tuli tema jaoks ootamatult, hetkel viibib kinnipidamisasutuses ja pole võimalik 14.päeva jooksul ennast seadustega kurssi viia. Soovib osaleda kohtuistungil, et temale seletatakse hagi asjaolud lahti ja saaks ka teise osapoolega vestelda. Poolte seisukohad kohtuistungil
3.Hageja jäi 12.02.2018 toimunud kohtuistungil esitatud hagi juurde. Hageja selgituste kohaselt said nad hagi koostamise ajal teada, et kostja viibib vanglas ja eelnevaid nõudeid nad kostjale vanglasse ei saatnud. 24.04.2018 kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et kui kostja võtab esitatud hagi õigeks, siis loobub hageja riigilõivu so 400 euro nõudest. Hageja jäi jätkuvalt ka edasiulatuva kahju hüvitamise nõude juurde.
4.Kostja selgitas 12.02.2018 kohtuistungil, et lapsele ei ole elatist maksnud, kui vabaneb 7 kuu pärast, siis ilmselt hakkab maksma. Vanglas tööd ei ole, kokku on üldse võlgnevusi kusagil 15 000 ringis. 24.04.2018 kohtuistungil avaldas kostja, et võtab hagi osaliselt õigeks, ei tunnista nõuet hageja poolt tasutud riigilõivu osas. Hageja poolt ei ole eelnevalt nõudeid temale kätte toimetatud ja seega ei ole ta käesolevat kohtumenetlust põhjustanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kostja T. H. võttis 24.04.2018 kohtuistungil esitatud hagi osaliselt õigeks, hageja loobus samal istungil tasutud riigilõivu so 400 euro nõudest.
3 (5)
TsMS § 440 lg-te 1, 2 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt kohtuistungil protokollitakse. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg-te 1, 2 alusel seoses kostja õigeksvõtuga osalisele rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi.
6.Kohus leiab, et kuna kostja on esitatud hagi õigeks võtnud, on ta omaks võtnud ka hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud ning nende eraldi kordamist ei pea kohus vajalikuks. Kohus nõustub hageja ka selles, et hagejal, kui kindlustusandjal oli kohustus hüvitada hukkunu matusekulud, samuti maksta alaealisele ülalpeetavale ülalpidamishüvitist ja hüvitada sotsiaalkindlusameti poolt väljamakstud toitjakaotuspension. Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 12 sätestab, et lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. LKindlS § 27 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjustatud isiku surma korral maksma võlaõigusseaduse § 129 lõigetes 3–6 nimetatud isikutele hüvitist (edaspidi ülalpidamishüvitis). VÕS § 129 lg 3 ja 4 sätestab, et kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel ja ulatuses peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma kolmandale isikule hüvitise ka siis, kui kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus. LKindlS § 29 lg 1 kohaselt on ülalpidamishüvitise ja töövõimetushüvitise (edaspidi käesolevas paragrahvis hüvitis) arvutamise aluseks kahjustatud isiku ühe kalendripäeva netotulu, mis leitakse kahjustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, millest arvatakse maha tulumaks ja isiku töötuskindlustusmakse, ning seejärel jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud perioodi pikkusega kalendripäevades (edaspidi netotulu). Arvestusest jäetakse välja kalendripäevad, millal kahjustatud isik oli ajutiselt töövõimetu. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 48 lg 3 kohaselt nõuab Sotsiaalkindlustusamet liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral väljamakstud toitjakaotus- või rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. LKindlS § 53 lg 2 p 3 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates.
4 (5)
Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on õigus regressi korras hüvitatud ja makstud summad kostjalt välja nõuda. Kostja ei ole vaidlustanud väljamakstud summade suurust. Seega tuleb hagi rahuldada 4 714,93 euro ulatuses sh hüvitatud matusekulud 1 023 eurot, makstud ülalpidamishüvitis 1 292,51 eurot, makstud toitjakaotuspension 2 399,42 eurot.
7.Hageja on taotlenud mõista T. H. ilt välja tulevikus R. H. ile makstav ülalpidamishüvitis ja toitjakaotuspension. Kohus leiab, et sellise esitatud nõude rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Hageja saab nõudeid kostja vastu esitada seoses tagasinõude (regressi) õigusega. LKindlS § 59 lg 2 järgi kui kindlustushüvitise on kahjustatud isikule välja maksnud kahjustatud isiku kindlustusandja, esitab käesolevas jaos sätestatud tagasinõude kahju põhjustaja kindlustusandja pärast käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmist kahjustatud isiku kindlustusandja ees. Viidatud sätte lg 3 järgi on käesolevas jaos sätestatud tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg kolm aastat kahju hüvitamisest arvates. Kohus leiab, et tagasinõudeõigus tekib viidatud sätte kohaselt kindlustusandjal juhul, kui kindlustushüvitis on kahjustatud isikule välja makstud. Enne hüvitise väljamaksmist ei ole kindlustusandjal tagasinõude õigust, sest kuna hüvitist ei ole välja makstud, ei ole ka mida tagasi nõuda. Sellisele seosele viitab ka LKindlS § 59 lg 3, mille kohaselt algab tagasinõude kolmeaastane aegumistähtaeg alates kahju hüvitamisest. Hageja poolt esitatud elatise nõude näide ei ole antud juhul kohaldatav, sest elatise väljamõistmisel ei ole tegemist tagasinõudeõigusega. Eeltoodud põhjustel jätab kohus esitatud nõude rahuldamata.
8.TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja võttis esitatud hagi õigeks, tunnistab kohus otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis esitatud hagi õigeks teisel kohtuistungil, hageja loobus enda poolt tasutud menetluskulu so riigilõivu nõudest. Kohus leiab, et antud asjas on õiglane ja mõistlik jätta TsMS § 162 lg 4 järgi menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.