2-17-15474/17 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

1.ERGO Insurance SE (hageja) esitas 17.10.2017 hagi T. H. ́i (kostja) vastu liikluskahju 4 714,93 euro nõudes. Liikluskahju koosneb hageja poolt hüvitatud matusekuludest summas 1 023 eurot, ülalpidamishüvitisest 1292,51 eurot, toitjakaotuspensionist summas 2 399,42 eurot. Hageja taotleb, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv summas 400 eurot. Samuti taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja ka tulevikus makstava ülalpidamishüvitise ja toitjakaotuspensioni (kuni 02.08.2031). 19.09.2015 kella 05:14 paiku toimus liiklusõnnetus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu teel, kus ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu vasakkurvis kaotas T. H. sõiduki Audi xxxxxxxxx) üle kontrolli ja sõitis autoga teelt välja paremale tee tammist alla xxxxxx ojal olevasse paisjärve katuse peale. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukis kaasreisijana juhi kõrval istunud H. B. hukkus. T. H. juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sõidukil Audi xxxxxxxxx) oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse leping nr xxxxxxxxxx ERGO Insurance SE-s. 1.1 ERGO Insurance SE hüvitas liiklusõnnetuses hukkunud H. B. i matusekulud summas 1 023 eurot. Tulenevalt Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 lg 2 kohaselt võib matusekulud kandnud isik kindlustusandja vastu esitada nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 alusel. ERGO on hüvitanud liiklusõnnetuses hukkunud H. B. i mõistlikud matusekulud kokku summas 1 023 eurot. 1.2 H. B. il sündis 02.08.2013 poeg R. H. , kelle eestkostja on M. P. . H. B. oli hukkumise hetkel 17 aastat ja 8 kuud vana. R. H. on M. P. lapselaps. R. H. i isa on T. H. , kes loobus lapse sünni registreerimisel lapse isiku- ja varahooldusõigusest. Tartu Maakohtu 18.11.2013 kohtumäärusega seati alaealise R. H. i eeskostjaks R. H. i vanaema M. P. kuni lapse ema H. B. i täisealiseks saamiseni, so kuni 05.01.2016. Alaealist last peavad üleval hoidma tema vanemad ja seetõttu oleks alates 05.01.2016 pidanud R. H. i üleval pidama tema ema H. B. . Tulenevalt sellest, et H. B. hukkus, on kindlustusandja R. H. ile maksnud ülalpidamishüvitist. Seega oli R. H. i eestkostja H. B. i hukkumise ajal M. P. . Kuna lapse ema suri enne täisealiseks saamist, määrati 29.12.2015 M. P. alaealise lapse R. H. i eeskostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni. H. B. il oli alates 02.08.2013 täielik isiku- ja varahooldsõigus R. H. i suhtes R. H. ile määrati H. B. i surma järgselt toitjakaotuspension. Kuna H. B. il ei olnud sissetulekuid, siis võeti ülalpidamishüvitise arvutamise aluseks töötasu alammäär. Ülalpidamishüvitise arvutamisel lähtus Hageja LkindlS §-dest 27 ja 29. ERGO Insurance SE maksab R. H. ile ülalpidamishüvitist M. P. arveldusarvele. Tänaseks on hageja R. H. ile ülalpidamishüvitist maksnud summas 1 292,51 eurot.

6.Kohus leiab, et kuna kostja on esitatud hagi õigeks võtnud, on ta omaks võtnud ka hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud ning nende eraldi kordamist ei pea kohus vajalikuks. Kohus nõustub hageja ka selles, et hagejal, kui kindlustusandjal oli kohustus hüvitada hukkunu matusekulud, samuti maksta alaealisele ülalpeetavale ülalpidamishüvitist ja hüvitada sotsiaalkindlusameti poolt väljamakstud toitjakaotuspension. Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 12 sätestab, et lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. LKindlS § 27 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjustatud isiku surma korral maksma võlaõigusseaduse § 129 lõigetes 3–6 nimetatud isikutele hüvitist (edaspidi ülalpidamishüvitis). VÕS § 129 lg 3 ja 4 sätestab, et kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel ja ulatuses peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma kolmandale isikule hüvitise ka siis, kui kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus. LKindlS § 29 lg 1 kohaselt on ülalpidamishüvitise ja töövõimetushüvitise (edaspidi käesolevas paragrahvis hüvitis) arvutamise aluseks kahjustatud isiku ühe kalendripäeva netotulu, mis leitakse kahjustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, millest arvatakse maha tulumaks ja isiku töötuskindlustusmakse, ning seejärel jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud perioodi pikkusega kalendripäevades (edaspidi netotulu). Arvestusest jäetakse välja kalendripäevad, millal kahjustatud isik oli ajutiselt töövõimetu. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 48 lg 3 kohaselt nõuab Sotsiaalkindlustusamet liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral väljamakstud toitjakaotus- või rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. LKindlS § 53 lg 2 p 3 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates.